Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on komisjoni teatis üleatlandilise majandusnõukogu kohta.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, EL ja Ameerika Ühendriigid annavad kokku arvestatuna 60% maailma rahvamajanduse kogutoodangust ja 40% maailma kaubandusest. Üleatlandilised kaubandusteenuste ja revisjoni vood küündivad 3 miljardi USA dollarini päevas. Üleatlandilised majandussuhted loovad töökohti 14 miljonile inimesele. See on suurus, millest me täna siin räägime.

2007. aasta aprillis allkirjastasid Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid raamkokkuleppe üleatlandilise majandusintegratsiooni tugevdamiseks Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel. See kokkulepe põhineb mitte ainult tunnustamisel, et Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on teineteise kõige olulisemad majanduspartnerid, vaid ka sellel, et meil on ühised huvid ja väljakutsed ning et me jagame suurt hulka ühiseid väärtuseid, nagu näiteks pühendumine vabakaubandusele ja avatus investeeringutele, pühendumine vabale, tõrgeteta konkurentsile, omandiõiguste, sealhulgas intellektuaalomandiõiguste austamine ning tarbijate, töötajate ja keskkonna tõhus kaitsmine.

Üleatlandiline kokkulepe tugevdab meie ühist pühendumist tihedama majandusliku koostöö saavutamisele ning üleatlandiliste kaubandus- ja investeeringutõkete kaotamise kiirendamisele. Üleatlandiline majandusnõukogu loodi koostöö toimimise kindlustamiseks. Selle eesmärgiks on kaotada tõkked tõeliselt üleatlandiliselt turult. Samal ajal seovad meid siiski ühised väljakutsed meie suhetes teiste riikidega. Üleatlandiline majandusnõukogu on juba osutunud väärtuslikuks strateegiliste dialoogide foorumiks, kuidas minna edasi seoses Hiinaga ja riigi rahastamisega. Imporditud toodete tooteohutus ja intellektuaalomandiõiguste maksmapanek kolmandates riikides on konkreetsed näited praktilisest koostööst konkreetsetes asjades.

Suurimaks kaubandustõkkeks meie kõrgelt arenenud majanduste vahel on erinevad eeskirjad ja lähenemised reguleerimisele. Mittetariifsed kaubandustõkked on kaheksas suuremas maailmakaubanduse raundis viimase 60 aasta jooksul praktiliselt kõrvaldatud. Nüüd on peamiseks tõkke tüübiks mittetariifsed kaubandustõkked, nagu näiteks ebavajalikult ranged regulatsioonid ja kaubandust piirav haldusmenetlus. Need tõkked on tihti vähem nähtavad ja keerukamad ja võivad olla poliitiliselt väga tundlikud, kuivõrd need on sageli tahtlike sisepoliitiliste otsuste tulemuseks.

Heaks uudiseks on, et Ameerika Ühendriigid, mis on minevikus alati olnud regulatsioonide suhtes, mida see ei ole ise vastu võtnud, väga skeptiline, on reguleerimist puudutavates küsimustes rahvusvahelisele koostööle aina enam avatud, eriti meiega. USA Väärtpaberi- ja Valuutakomisjoni (SEC) otsus aktsepteerida rahvusvahelist finantsaruandlusstandardit (IFRS) oli ajalooliseks sammuks edasi.

Üleatlandilise majandusnõukogu esimehena olen ma selles varajases etapis mõistnud olulist ideed. Atlandiülene koostöö ei ole võimalik ilma poliitilise juhtimiseta. Üheks asjaks on nõustuda, et kaubandustõketeta turg on soovitav; kuid niipea, kui me hakkame käsitlema spetsiifilisi tõkkeid, leiame, et majanduslik integratsioon nõuab palju rasket tööd, kannatust, püsivust ja – nagu ma ütlesin – poliitilist juhtimist. Muuseas, samamoodi oli siis, kui me soovisime muuta Euroopa siseturu reaalsuseks. Ma meenutan, et tee meie Euroopa siseturu projektile sillutasid 30 aastat majanduslikku ja poliitilist integratsiooni.

Olemasolevate regulatsioonide ja juurdunud menetluste muutmine ei ole alati populaarne. Alati leidub rühmasid, kes ei pea tänu status quo’le oma privileegidest loobuma. Mingi rühm tunneb end alati oma kodusel pinnal ohustatuna. Kui me anname alla ja leevendame survet, kaotades Euroopa majanduse eelised tervikuna silmist, kapseldume me ja matame oma kollektiivse pea liiva alla.

Täna sooviksin ma juhtida tähelepanu mitte ainult sellele, et majanduslikku integratsiooni ja regulatsioonide vähendamist pidurdavad olemasolevad regulatsioonid, vaid ka sellele, et uued õigusloome algatused võivad soovitavat eesmärki õõnestada. Üheks näiteks on USA kongressi õigusakt, mis pakub välja meie sadamatest Ühendriikidesse lahkuva lasti 100%-lise eelneva kontrollimise. Loomulikult see on midagi, mida arutatakse üleatlandilise majandusnõukogu raamistikus.

Üleatlandilise majandusnõukogu järgmine kohtumine toimub järgmisel teisipäeval siin Brüsselis. See on esimene kohtumine Euroopa pinnal. Ameeriklased toovad kaasa palju valitsuse poliitikuid. Meil on lai päevakord, mis käsitleb edasiminekut paljudes valdkondades. Nagu meie esimesel kohtumisel Washingtonis, jätkab see kohtumine strateegilist dialoogi. Kavandatud teemad on: Venemaa integratsioon maailma majandusse; küsimus, kuidas vastata kasvavale protektsionismi ohule; ja eelkõige, milliseid järeldusi saame teha finantsturgude kriisist. Nagu näete, käsitleme väga laia spektrit.

Kogu protsessis mängivad olulist rolli Atlandi mõlema poole parlamendid. Olen väga tänulik Euroopa Parlamendi üles näidatud terava huvi eest selle protsessi vastu. Samuti olen tänulik Euroopa Parlamendile tihedate kontaktide säilitamise eest kongressiga ja ma pean ütlema, et parlamendiliikmed, teil on väga oluline ülesanne, sest palju, millega me soovime ja saame poliitiliselt nõustuda, tuleb järgnevalt sätestada õigusaktis. Selle sündimiseks vajame Ühendriikides kongressi ja Euroopas teie heakskiitu. See on samuti põhjuseks, miks üleüldisesse projekti on lülitatud seadusandlik dialoog.

Lõpetuseks lubage mul juhtida tähelepanu sellele, et hiljuti valitud lähenemine on väga erinev kõigist eelnevatest katsetest, mis kõik on enam või vähem märkimisväärselt läbi kukkunud ning et mõlemad pooled on veendunud, et see on senini tõelise muutuse saavutamise mõttes kõige paljutõotavam lähenemine. Algatuste puhul on oluliseks pidev poliitiline kontroll ja selge vastutuse jaotus, kuivõrd minevikus on algatusi tehtud, kuid kahjuks ei saavutanud need eesmärki.

Seega on väga oluline selgitada mõtet, et see on koostööharjutus, mida ei ole koostatud kiirustades. See on pikaajaline projekt. Mõlemad pooled on täielikult nõustunud, et ei praeguse USA valitsuse eluiga, kelle ametiaeg lõpeb järgmises jaanuaris, ega praeguse Euroopa Komisjoni eluiga, kelle ametiaeg lõpeb järgmise aasta novembris, ei saa mõjutada selle töö keskmise tähtajaga või pikaajalist kavandamist.

Oleme täiesti otsustuskindlad tagama, et see projekt ulatub üle seadusandlike tingimuste ja ametiaegade.

  Jonathan Evans, fraktsiooni PPE-DE nimel. – Proua juhataja, ma sooviksin alustada asepresident Verheugeni tänamisega. Ta rääkis poliitilise juhtimise, tõsise töö ja kannatlikkuse vajadusest. Ta on demonstreerinud kõigi nende omaduste olemasolu ja ma pean ütlema, et ilma tema tõsise tööta ning ülesnäidatud pühendumuseta sellele projektile poleks me täna praeguses etapis.

Ma leian, et sellele kojale esitatav resolutsiooni ühisettepanek on selline, mis peegeldab praegusel juhul kõigilt parlamendikomisjonidelt saadud esildisi. Esmalt soovin ma neid õnnitleda nende pühendumuse eest ja teiseks samuti nende keskendatuse eest, kuivõrd see dokument piirdub 47 lõikega, mis – uskuge või mitte – tulevad kõigilt parlamendikomisjonidelt.

See on positiivne protsess. Minu arvates on see selline, mis peab jätkuma tulevikus. Ma soovin tänada seadusandjaga suhelnud äri dialoogi ja tarbijate dialoogi. Samuti juhin tähelepanu asepresident Verheugeni tehtud märkusele kongressi osaluse kohta. Ma kohtusin tegelikult eelmisel nädalal Washingtonis kongressi kolleegidega ja hämmastavalt – arvan, et esimesena siin – on mul palutud esitada nende seisukohad 13. mail peetaval kohtumisel. Arvan, et see on väga erinev suhe võrreldes sellega, mida me parlamendina kongressiga omasime kolm või neli aastat tagasi.

Miks on need asjad olulised? Sest see, mille poole me püüdleme, on seadusandliku koostöö edasiviimine, kohane riskide hindamine – sealhulgas imporditud toodete ohutus – tehniliste standardite muutmine, protektsionismi vastu võitlemine, atlandiüleste kaubandustõkete eemaldamine ja kapitaliturgude liberaliseerimise edendamine.

Kuid ma leian samuti, et me võime endale seada eesmärgiks globaalsete standardite määraja rolli vastuseks globaliseerumise väljakutsetele. Me võime näidata, et suudame atlandi-üleselt kindlustada, et Hiina ja Indiaga seotud väljakutsete raames standardeid ei alandata.

Kas te lubate mul lõpetuseks öelda vaid sõna ühe teise inimese kohta, kes on sellele protsessile kaasa aidanud? Kongressi välissuhete komitee esimees Tom Lantos, kes kurvastuseks mõned nädalad tagasi suri. Ma soovin vaid öelda, et ta oli ainus Holokaustis ellujäänu, kes teenis USA kongressis – mees, kelle elu päästis Raoul Wallenberg. Ma leian, et tema pühendumus sellele protsessile on midagi, mida ma sooviksin lugeda meie parlamendi stenogrammides ja tänada teda meie kõigi nimel.

(Aplaus)

  Jan Marinus Wiersma, fraktsiooni PSE nimel. – (NL) Ka meie tunnustame volinik Verheugenit tema pühendumuse eest ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisele koostööle ning üleatlandilise majandusnõukogu arengule ja loomisele eesmärgiga tugevdada majanduslikku koostööd, luua üks suur ühine turg – mitte ainult ELi ja Ühendriikide huvides, vaid ka selleks, et lahendada probleeme, millega me mõlemad täna silmitsi oleme, nagu näiteks globaliseerumise kujundamine, küsimuste reguleerimine, mis vajavad reguleerimist ülemaailmsel tasandil ja mõnikord ka seal, kus vaja, dereguleerimine.

Volinik Verheugenil on õigus öeldes, et selles osas mängivad tohutult olulist rolli poliitilised tegurid ning et samuti on siin oluline poliitilise juhataja roll – mis on omaette küsimus. Ameerika Ühendriikides on valimiste aasta: aasta, mis toob kaasa riigi edasise suuna ebaselguse. Me ei tea, kes saab uueks presidendiks, kuigi mul on isiklik eelistus. Riigi majandusareng erineb meie omast. Meil läheb endiselt võrdlemisi hästi; Ühendriikides on valitsevaks pessimism. Näiteks majanduse üleareng, kasvav töötus, kibedad kaebused energiahindade osas – kõik see viib ebakindluseni, mis muidugi mõjutab riigi juhtfiguure.

Sellegipoolest, nagu volinik Verheugen juba märkis, me vajame teineteist, nii et me saame käsitleda laia päevakorda. See ei puuduta mitte ainult ühise turu loomist; see puudutab ka meie kohustust seoses globaalsete probleemidega, mis on seotud kaubanduse ja kaubanduspoliitikaga ja meie suhetega uute majandusjõududega, mida tuntakse akronüümi BRIC riigid all. See on oluline aspekt.

Samuti on oluline hinnata, kuidas me saame ühist kaubanduskava, mis sisaldab ka sotsiaalseid ja keskkondlikke aspekte, arendada. Minu esile toodud punktid on mõned, mis on minu fraktsiooni jaoks väga olulised.

Selle turu arendamise kõrval sooviksin ma mainida mõningaid lühiajalisemaid prioriteete. Ma leian, et samuti peaks päevakorras olema toidukriisi lahendamine, nagu ka ohutud ja jätkusuutlikud energiavarud – me mõlemad oleme peamiselt energiatarbijad ning tootjariikidest sõltuvuses – ja muidugi finantsturgude stabiilsus. Arvan, et lõppkokkuvõttes on sihiks reaktsioonina igasugustele uutele majandusarengutele vältida Euroopa kindluse ja Ameerika kindluse ehitamist; kui see puudutab meie ja paljude meist sõltuvate riikide majanduslikku tulevikku, peame me püüdlema rahvusvahelisel areenil koos tegutsemise suunas. Tänan teid.

  Annemie Neyts-Uyttebroeck, fraktsiooni ALDE nimel. – (NL) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, volinik Verheugen meenutas meile seoses tänase teemaga mitut väga tähtsat elementi: esiteks, et Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse väärtus on 3 miljardit USA dollarit päevas.

Teiseks meenutas ta meile, et ühisturu loomine meie liikmesriikide vahel on võtnud aega üle 30 aasta – ja nagu me kõik teame, pole see endiselt täiuslik. Teiste sõnadega tuletatakse meile meelde, et ühise turu loomine Ühendriikide ja Euroopa vahel saab olla üksnes pikaajaline projekt.

Viimasena rõhutas ta selles osas poliitika – poliitiliste ringide ja institutsioonide – rolli tähtsust.

Minu fraktsioon aitas praeguse resolutsiooni töös kaasa ja seetõttu toetab selles sisalduvaid juhtmotiive. Esiteks peame me püüdlema maksimaalse võimaliku standardite harmoneerimise suunas, olgu see seoses tooteohutuse või teiste finantselementidega; seega ühtne, harmoniseeritud standardite süsteem. Siiski me teame, kui keeruline see on, seega juhul, kui see peaks osutuma võimatuks või kui see võtab liiga kaua aega, toetab resolutsioon teineteise standardite aktsepteerimist, arvestades erinevaid majanduslikke aspekte põhimõttel, et kui see on piisavalt hea meile, peab see olema piisavalt hea ka meie partneritele – ja loomulikult vastupidi.

Nüüd, nagu me kõik hästi teame, on ka seda lihtsam öelda kui teha ja esineb veel rida probleeme, mille me peame koos lahendama, olgu see seoses kodulindude, hormoonide, veiste või väga tundliku küsimusega – mida volinik mainis – USA nõudest, et iga konteinerit tuleb skaneerida.

Ma usun, et nõutava positiivse suhtumisega oleme me kõigi nende probleemide ükshaaval lahendamisel edukad; ja kui mõlemad, meie parlament ja USA kongress, annavad oma panuse, on hea tulemuse saavutamine võimalik.

  Dariusz Maciej Grabowski, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, mõned tunnustussõnad volinik Verheugenile sellise tähtsa asja tõstatamise ja sellega tegelemise eest. 19. sajand oli Euroopa laienemise aeg, 20. sajand oli periood, mil domineerisid Ameerika Ühendriigid ning 21. sajand näib olevat Hiina ja Kagu-Aasia ajastu. Selleks, et vältida 19. ja 20. sajandil majandusmuutustega kaasnenud konflikte ja pidades silmas majandusprotsesside kiirust mõnel viimasel kümnendil, peame me potentsiaalsed lahingutandrid tuvastama ennetavalt ja looma meetodid vastuseisude ära hoidmiseks.

Midagi tuleb öelda kolme tähtsa ohu kohta – ebavõrdsus juurdepääsul informatsioonile ja selle edastamisele; ebavõrdsus juurdepääsul toorainetele; ning kolmandaks, ebavõrdsus juurdepääsul teadusele ja tehnoloogiale. Siin muutub üleatlandilise nõukogu roll ilmseks.

Me peame kriise diagnoosima, ette nägema ja ära hoidma ning majandusvabadus ei tohi tähendada majanduslikku anarhiat. Euroopa ei peaks suhetes Ühendriikidega olema hoolimatu või protektsionistlik ning samuti Ühendriigid suhetes Euroopaga. Mõlemad, nii Ühendriigid kui Euroopa, kellel on domineeriv eelisseisund juurdepääsul informatsioonile, peaksid tegutsema viisil, et arenguerisused ei süveneks, ning peaksid selle juhtumise ära hoidma.

  Umberto Guidoni, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (IT) Austatud juhataja, daamid ja härrad, ma usun, et rahvusvahelise kaubanduse suurema tasakaalustatuse kindlustamiseks on vaja suuremat kooskõla kahepoolsete kaubanduskokkulepete ja WTO mitmepoolsete eeskirjade vahel. Sellise kooskõlata riskeerib üleatlandiline majandusnõukogu sellega, et teda kasutatakse erilise majandussuhte loomiseks kahe suurvõimu vahel, protektsionistliku turu loomiseks Atlandil, mis vastandub teistele globaalsetele turgudele.

Selle asemel peaksid Euroopa ja USA ühendama jõud, et luua õiglasem kaubandus, lisades päevakorda keskkonna- ja sotsiaalsete standardite kohaldamise küsimuse ning tähtsustades pigem arengut, vaesuse vähendamist, keskkonnakaitset ja kultuurilist mitmekesisust, kui reguleerimise vähendamist, mis võimaldab kapitali kiirelt ümber suunata ja tähendab suuremaid kasumeid paljurahvuselistele riikidele.

Toidukriis levib maailmas osaliselt finantsspekulatsioonide tõttu. Komisjon peab võtma päevakorda tooraine- ja eriti toiduhindade küsimuse, et oleks võimalik kujundada hinna stabiliseerimise mehhanism peamistel kapitaliturgudel spekuleerimise vastu võitlemiseks.

Peame töötama kindlustamaks, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ei looks tõkkeid teadmistele, julgustama ja tunnustama teadmiste ja tehnoloogia jagamist arenguriikidega.

Arvukad kaubandusalased vaidlused ELi ja USA vahel on seotud GMOde ja lihahormoonide kasutamisega. Nõukogu ja komisjon peavad tegutsema kooskõlas ja kaitstes EÜ õigusakte selliselt, et Euroopa kodanikele tagatakse õigus ohutule toidule ja keskkonnale. Me peame alustama Euroopa põllumajandusest ja uurima, kas tõesti esineb vajadus GMOdega saastunud toodete järele, põhinedes nagu ikka ettevaatuspõhimõttel ning tagades GMOsid sisaldavate toodete jälgitavuse ja märgistamise.

EL ja USA peavad juhtima taastuvate energiaallikate arendamist, leides ökoloogiliselt säästvad tehnilised lahendused.

  Bernard Wojciechowski, fraktsiooni IND/DEM nimel. – Proua juhataja, mul on hea meel, et mõlemal Atlandi poolel on poliitiline tahe luua meie kahe kontinendi vahel suur partnerlus. Ma sooviksin laiendada oma tänu komisjonile nende töö eest selle vastastikku kasutoova struktuuri ehitamisel. Mul on hea meel, et see koda, vaatamata mõnedele kommunistidele meie hulgas, toetab pingutusi kaubandus- ja investeeringutõkete alandamisel Ühendriikide ja Euroopa Liidu vahel ning ootab atlandiülese turu loomist 2015. aastaks.

Terves Euroopas olid suured lootused, et Prantsusmaa uus president toob kaasa sotsialistlikus talveunes viibiva riigi majandusliku reformi. Siiski näib, et ta on enam mures pensionile läinud moemodelli kui majanduse liberaliseerimise pärast. Olid suured ootused, et uus kantsler reformib Saksamaa aegunud sotsiaalkindlustuse mudelit, saates samal ajal ülejäänud Euroopale Saksamaa eesistujariigiks olemise ajal värske impulsi. Tulemus: mitte midagi, null. See, mis oli kunagi Euroopa integratsiooni mootoriks, on praegu liberaalse Euroopa majanduse takistuseks. Žargoon „sotsiaalne Euroopa“ või „solidaarne Euroopa“ on meie inimestele eksitav. On ülim aeg, et me asuksime tööle majandustõkete eemaldamiseks kodus ning põhjaliku partnerluse ülesehitamiseks Ameerika Ühendriikidega. See on ainus viis, kuidas me saame püüelda konkurentsivõimelise Euroopa suunas.

  Jana Bobošíková (NI). – (CS) Daamid ja härrad, ma eeldan, et eelseisev üleatlandiline majandusnõukogu otsib esmajärgus lahendusi toiduhindade edasise tõusu ära hoidmiseks. Ma ootan reaktsiooni sellele hinnahüppele, kuid samuti asjaolule, et sel aastal surevad kümned miljonid inimesed ja järgmised 100 miljonit langevad veelgi sügavamasse vaesusesse.

Olukord, kus nälg arengumaades võib viia ülestõusudeni, samas kui arenenud riigid ei pea toidunappust looduskatastroofi tulemuseks. See on mõlemal pool Atlandit ebamõistlike poliitikate tulemuseks. Tänu kõrgetele toetustele ja impordi tollimaksudele ei kasvatata põllumajandustooteid seal, kus kõrgeimat kvaliteeti oleks võimalik saada madalaimate hindadega. Teravilja asemel leiame me põldudel rapsi, maisi kõrkjad, mis peale töötlemist lõpetavad autode kütusepaakides. Samal ajal on hästi teada, et nisu hind langeks koheselt 10% ja maisi hind koguni 20%, kui riigid kuulutaksid biokütuste suhtes välja moratooriumi ja ma ei hakka isegi peatuma asja koomilisel küljel, nimelt sellel, et ühe liitri biokütuse tootmiseks on tihti vaja enam kui ühte liitrit diiselkütust.

Daamid ja härrad, ma usun, et nädal aega kestvate arutelude käigus üleatlandilises majandusnõukogus saab selgeks, kas EL ja USA tõesti tunnetavad tõelist globaalset vastutust või säilitavad nad üksnes populistlikku hoiakut. Kuni tänaseni sõna otseses mõttes surmava toidupoliitika valguses peaksid nad koheselt kaotama õigustamatud põllumajandustoetused ja tollimaksud ning lõpetama mõttelageda biokütuste propageerimise. See on ainus viis tagada, et toiduhinnad langevad ja enamatel inimestel planeedil on võimalus elada näljasurma hirmuta. See on ainus viis kindlustada tõeline globaalne vastutus.

  Erika Mann (PSE). – (DE) Proua juhataja, pean ütlema, et mind ehmatab härra Wojciechowski poolt äsja Saksamaa kohta öeldu ja see, kuidas Saksamaa Euroopat segab. Olen seda alati erinevalt näinud. Leian, et on kummaline kuulda selliseid märkuseid siin Euroopa Parlamendis.

Volinik Verheugen, ma usun, et te käsitlesite kõige olulisemaid punkte, kuid on üks asi, mida te ei maininud ja see on, kui rasked olid läbirääkimised sel korral. Üleatlandiline majandusnõukogu on oma tegevuses veel väga alguses ja ootused on loomulikult väga kõrged. Tegevuste nimekirjas on palju asju ja ma isiklikult usun, et kohane oleks tervislik realism, sest meeskonnas on neid, kes koormavad nõukogu lihtsalt liiga paljude teemadega üle – sealhulgas psühholoogiliselt rasked küsimused nagu kodulindude küsimus. Minu isiklik soovitus oleks siinkohal veidi realistlikum olla ja ehk päevakava kärpida.

Härra Wiersma juhtis tähelepanu ka sellele, et poliitiliselt on Ühendriikides raske aasta. Ka Euroopas oleme silmitsi raske aastaga; tegelikkuses on see juba algamas. Paljud on hõivatud valimiseelsete kampaaniatega ja neil on vaja kindlustada nende tagasivalimine ning alates järgmisest aastast on meil erinev parlament ja erinev komisjon, seega oleks mõlemale poolele hea olla realistlik, et mitte sattuda raskustesse, nagu on varasemalt tihti juhtunud.

Me ei tohiks kunagi unustada, miks me seda tegime. Me tegime nii, et me suudaksime paremini mõista, mida nende kahe turu integratsioon tähendab – mitte et me tahaks neid integreerida, vaid et nad on juba tegelikkuses integreeritud. Proua Neyts-Uyttebroeckil oli arve esile tõstes õigus. Mida me veel tahaksime väga teha – ja see oli lõppude lõpuks eesmärk –, on eemaldada need tõkked, mida me saame eemaldada. Me ei saa eemaldada kõiki. Mõnedega neist lihtsalt peame elama. Samuti elame koos tõketega, millest kõiki ei saa eemaldada, Euroopa turul ja maailm ei varise seepärast koost. Meil on vaja eemaldada vaid need tõkked, mida me saame eemaldada; need, millega on raske elada; millega tarbijatel on raske koos elada; need, mille eemaldamine loob rohkem töökohti; need, mis on ebamõistlikud.

Mõned tõkked on naeruväärsed. Külastage vaid väikeettevõtteid; nad ütlevad teile, et on olemas täiesti rumalaid tõkkeid. Rumalaid tõkkeid on tõesti palju ja nendest on meil vaja lahti saada.

Ma väga loodan, et komisjon ja parlament jätkavad koos töötamist sellisel pühendunud viisil. Paljud probleemid algavad parlamendis või neid tuleb parlamendis käsitleda. Seega tänan teid väga tiheda koostöö eest ning kõike paremat edukaks järgmiseks kohtumiseks.

  Sarah Ludford (ALDE). – Proua juhataja, 2000. aastal sõlmiti USA-le äriliste andmete edastamist reguleerivad Safe Harbori kokkulepped. Kuid me ei ole sellest kaugemale jõudnud, et koostada ühised atlandiülesed standardid. Mis aina enam toimub, on julgeoleku kaalutlustel ametivõimudele ärialase teabe edastamine, täpsemalt reisijaid puudutavad aga ka pangandus- ja sidealased andmed.

See ei ole õige koht, kus tõstatada muresid kodanikuõiguste pärast, kuid sellel on oluline majanduslik mõõde. Ilmselgelt, kui ärireisijad kogevad lubamatuid hilinemisi, põhjustab see kulusid. Kuid veelgi koormavam on ettevõtetele põhjustatud oluline kulu.

Ameerika Ühendriikides on minu arusaamise kohaselt olemas kulude hüvitamise sätted, samas kui ELis järjepidev poliitika puudub. Näiteks andmete säilitamise direktiivis jätsime liikmesriikide otsustada, kas nad maksavad hüvitist telekommunikatsiooni ettevõtetele. Oleks huvitav kontrollida, paljud seda tegelikkuses teevad. Kuid tulemuseks on, et Euroopa Liit on vaevalt piisavalt tugevas positsioonis, et nõuda ühise atlandiülese raamistiku loomist mitte ainult eraelu puutumatuse standardite jaoks, mis on eluliselt vajalik, vaid ka andmete kogumise majandusliku mõjuga tegelemiseks, kui ettevõtteid kasutatakse avalik-õiguslike asutuste agentidena.

  Karl von Wogau (PPE-DE). – (DE) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, viimastel aastatel on Euroopa teinud ühisturu loomise suunas olulise edasimineku. Siiski, isegi täna on veel turge, isegi Euroopa Liidus, mis avanevad vaid järk-järgult, näiteks finantsteenuste valdkonnas, kus meil tegelikkuses ühist Euroopa turgu pole. Samuti sõidukite puhul, kuigi Euroopas on ühisturg, peatusime me atlandiülese ala loomisel poolel teel. Edasiminek on saavutatud ühisturu loomisel välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Esimeseks sammuks selles suunas oli Euroopa Kaitseagentuuri loomine ning teiseks sammuks otsus anda kaitseuuringutele osana teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist kasutamiseks 1,4 miljardit eurot.

Vaatamata sellele on kõige olulisemaks sammuks edasi praegune komisjoni esitatud direktiivi ettepanek esmalt riigihangete reguleerimiseks välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ja teiseks riigikaitse toodete ELi sisese veo valdkonnas. Need on otsustavad sammud ühisturu loomise suunas julgeoleku valdkonnas, kuid kuidas tuleb üleatlandiline turg selles valdkonnas toime? Siin on kaks olulist muutust. Esimene ilmneb selles, et Ühendriigid otsustasid hiljuti osta Euroopa ettevõttelt tankerlennuki. Teiseks ei sisalda Euroopa Komisjoni esitatud riigikaitse kaupade riigihankeid käsitlev direktiivi ettepanek mis tahes „osta Euroopa kaupu“ eeskirju, mis oleksid võrreldavad praeguste „osta Ameerika kaupu“ eeskirjadega. Asja mõte on hankida meie relvajõududele parim varustus ja see hõlmab Euroopa Liidu ja NATO vahelist intensiivset dialoogi.

Samavõrd oluline on siiski püüelda nendes majandusküsimustes Euroopa Liidu ja Ühendriikide vaheliste otseste arutelude suunas. Üleatlandiline majandusnõukogu peab seda küsimust seega arutama – kas sel või ehk mõnel hilisemal korral.

  Antolín Sánchez Presedo (PSE). – (ES) Proua juhataja, Euroopa Liidu ja Ühendriikide vaheliste suhete tugevdamine on atlandiüleses ja aina enam multipolaarse maailma kontekstis võtmeküsimuseks.

Majanduslikus mõttes on Ühendriikidel ja Euroopal parim kahepoolne majandusliku koostöö, kaubanduse ja investeeringute alane suhe maailmas.

Tõkete kaotamine atlandiüleselt majanduslikult integratsioonilt aitab kaasa mõlemapoolsele jõukusele. Selleks, et saavutada atlandiülene turg 2015. aastaks, on vajalik poliitiline tahe.

Majandusliku integratsiooni edendamise raamkokkuleppe vastu võtmine 2007. aasta tippkohtumisel oli peamiseks verstapostiks 1995. aasta Madridi uue üleatlantilise tegevuskava vaimu taastamiseks ja uuele atlandiülesele majanduspartnerlusele värske tõuke andmiseks.

Me peame saatma üleatlandilisele majandusnõukogule sõnumi, et tal on selles suunas edasi liikumiseks Euroopa Parlamendi toetus.

Ühendriigid ja Euroopa on maailmamajanduse kaks hiiglast ja vastutavad seepärast eriti inimnäolise globaliseerumise kujundamise eest. Nende majanduslik integreerumine on avatud, usaldusväärse ja globaalselt säästliku majanduse loomise etaloniks.

See protsess, mis on kooskõlas mitmepoolsete kohustustega, peaks minema edasi, avades uusi teid ja sätestades uusi juhiseid läbipaistvamate, usaldusväärsemate ja ühiste standardite alusel õiglasemate suhete loomise arendamiseks.

Samuti aitab see ühendada pingutusi vastuseks finantsstabiilsuse, kliimamuutuste ja inimarengu vajaduste probleemidele.

Tooteohutus, tarbijakaitse, õiglane kaubandus, reputatsioonide kaitse, tehniliste leiutiste ja innovatsiooni propageerimine, raamatupidamiseeskirjad, finantsteenuste arendamine ja õigusalane koostöö on kõik päevakorras.

Härra Verheugen, me loodame ja usaldame, et te ei naase parlamenti tühjade kätega.

  Sophia in ’t Veld (ALDE). – Proua juhataja, kuigi ma olen üleatlandilise majandusnõukogu päevakorra ülekoormamisest teadlik, kutsuksin ma siiski üles lisama päevakorda andmekaitse küsimuse, sest andmekaitse – vastupidiselt sellele, mida paljud inimesed arvavad – on vägagi majandusküsimus. Tegelikkuses oli see komisjoni siseturu peadirektoraadi vastutusalas, kuid seda on muudetud.

Isikuandmed on muutumas suureks äriks ja see on kasvav äri. Näiteks oleme me praegu selles sektoris tunnistajateks mõningatele multimiljardilistele ühinemistele. Mõelge Google/Double Click’i ühinemisele, mida me arutasime jaanuaris; Microsofti ja Yahoo ühinemisele, mis on nüüdseks ära jäetud; ning äsja toimunud Reed Elsevier ja ChoicePoint’i ühinemisele. See viitab isikuandmete tähtsusele.

Samuti on see äri oma iseloomult globaalne. Ettevõtted on aina enam silmitsi erinevate õigusrežiimidega üle maailma või isegi Euroopas sees või Ühendriikides – näiteks: rikkumisest teavitamise eeskirjad, andmekaitse, profileerimine ja käitumist mõjutav reklaam. Õiguskindluse ja läbipaistvuse suurendamiseks vajavad ettevõtted ja kodanikud globaalseid eeskirju. Seega peaksime alustama globaalsete standardite väljatöötamist. Ma leian, et üleatlandiline majandusnõukogu oleks selle jaoks kohane platvorm ja seetõttu sooviksin ma kuulda, kas volinik Verheugen nõustub minuga, et see küsimus tuleks üleatlandilise majandusnõukogu päevakorda lülitada.

  Urszula Gacek (PPE-DE). – Proua juhataja, hiljutine hüpoteegituru kriis Ameerika Ühendriikides on saatnud Euroopa suurematele finantsettevõtetele šokilained, näidates kõigile, kui tihedalt USA ja Euroopa turud seotud on.

Sellest tulenev pankurite vastumeelsus laenata – isegi neile endile – on põhjustanud krediidikriisi, millel on negatiivne mõju majanduskasvule ja nii äriettevõtete kui majapidamiste jõukusele, olenemata sellest, kas need asuvad Pariisis, Texases või Pariisis, Prantsusmaal.

Paljud valitsused on tavakodanikke alt vedanud. Nad on finantsturge, kus lubatakse ringelda uudsetel finantsinstrumentidel, nagu lastemängus „anna edasi“, ebatõhusalt reguleerinud. Kuid kui muusika lõpuks lõppes, ei tahtnud auhinda, milleks oli halbade laenude kuhi, saada mitte keegi.

Raport rõhutab väga õigesti vajadust tugevdada mõlemal pool Atlandit asuvate järelevalveasutuste koostööd, eriti ajal, mil valitsused keskenduvad lühiajalistele päästeoperatsioonidele, ostes välja või turgutades pankureid ja individuaalseid krediidiandjaid.

Valitsused peavad olema ettevaatlikud, et mitte anda valet signaali südametunnistuseta ja hulljulgetele tegutsejatele. Nad peavad nõudma oma finantsturgude reguleerijate kaudu finantsinstitutsioonidelt läbipaistvaid raamatupidamismeetodeid ja mõistlikke laenukriteeriume.

Nii USA kui Euroopa osapoolte kooskõlastatud pingutus võimaldab meil selliseid kriise tulevikus vältida.

  Pervenche Berès (PSE). – (FR) Proua juhataja, komisjoni asepresident, teil on õigus. Pärast teiste katsete ebaõnnestumist püüab praegune parandada meie atlandiüleseid suhteid ükshaaval seadusandluse põhiselt. Siiski ilmneb koheselt mõõde, mis meie tänase olukorra uurimisest selgelt puudub ja see on kontekst, milles see arutelu toimub. Toimik toimiku järel võime me näha, milliseid edusamme on iga õigusakti osas kummalgi poolel Atlandit tehtud.

Kuidas on aga lood põhiaruteluga, mida me peaks oma Ameerika partneritega pidama olukorra üle, riski üle, et nende majandus satub surutisse, eraldumise organiseerimise probleemi üle surutise alguses ja muidugi vahetuskursi küsimuse üle? Selle resolutsiooni eesmärgiks ei ole tegelda vahetuskursiga, kuid sellegipoolest teame me väga hästi, et atlandiüleste suhete seis sõltub suures ulatuses meie võimest reguleerida kaubandust rahvusvaheliselt. Kui te vaatate toimik toimiku haaval arutelude seisu meie USA ametivendadega, on meil samuti õigus rääkida toimikutest, mis ehk ei ole atlandiülese dialoogi osaks nõukogus, mida te aitasite luua.

Toon teile vaid ühe näite: olukord kinnisvaraturul. Mõistetavalt on USA seadusandja otsustada, kuidas parandada võimet anda kinnisvaralaenusid, mis peegeldaks tõelisi vajadusi ning USA rahvastiku laenuvõimelisust ja võtaks arvesse reaalsust, mida sotsiaaleluasemete finantseerimine tähendab. Meie Euroopas mõistame, et finantsturgude normaaltingimustel tegutsemise taastamine sõltub suures ulatuses Ameerika finantsturgude normaliseerumisest. Dialoogis meie Ameerika partneritega peaksime seetõttu rõhutama neid küsimusi, mis sõltuvad nende seadusandluse muutmise võimest.

  Corien Wortmann-Kool (PPE-DE). – (NL) Pärast eilset ööd tundub, et Ameerika Ühendriikides ei valita naispresidenti. Sellegipoolest, vaatamata sellele, kes valitakse, jätkab kaubandus suhetes Ühendriikidega olulise rolli mängimist.

Oleme teineteise peamised kaubanduspartnerid ja seega on konstruktiivne majanduskoostöö väga oluline. Volinik Verheugen väärib seega oma lähenemise eest tunnustust. Meil on seoses üleatlandilise majandusnõukoguga suured lootused, kuigi me peame mõistma, et see on pikaajaline investeering. Siiski peab see nõukogu mängima olulist rolli regulatiivses ühtlustamises, bürokraatia vähendamises ja kaubandustõkete kaotamises – nii et meie ettevõtted saaksid Ühendriikides kergemini äri ajada ning meie turud seostuksid teineteisega paremini.

Samuti, volinik, kas te palun tähtsustaksite die verrückten Maßnahmen, nagu proua Mann seda nii kenasti ütles: meil hollandi keeles puudub selle jaoks niivõrd hea sõna. Need verrückte Maßnahmen’id hõlmavad kindlasti konteinerite 100%-list skaneerimist, mille peaks tegelikkuses kaotama, kuivõrd see on absurdne meede, mis omaks väga negatiivset mõju ja oleks ülemääraselt kulukas.

Proua juhataja, samuti peame ühendama Ühendriikidega jõud, kui see puudutab meie huve ülejäänud maailmas, eriti võitluses Hiinast pärinevate ohtlike mänguasjadega ja võltsitud kaupade tootmisega Aasias. Nende võltsitud kaupadega on olukord selline, nagu me taoks oma pead vastu kiviseina; näib, et me ei suuda sissevoolu mitte vähimalgi määral vähendada.

Samuti sooviksin ma eriti juhtida tähelepanu ühistegevusele praeguses finantskriisis. Ka siin peab üleatlandiline majandusnõukogu mängima kiiremas korras positiivset osa.

Proua juhataja, vastutus USA kongressiga dialoogi alalhoidmiseks ei lasu mitte ainult üleatlandilisel nõukogul ja volinikul, vaid ka meil – ühendades jõud, suudame me teineteist tugevdada; see on tõesti meie eesmärgiks.

  Benoît Hamon (PSE). – (FR) Proua juhataja, volinik, atlandiülene dialoog saab toimuma olukorras, mida iseloomustab kolmekordne kriis: globaalne pangandus- ja finantskriis, mille lõppu pole endiselt näha, toiduhindade kriis ja viimasena käimasolev naftahinnakriis. Kõik need šokid on tekkinud üleüldise globaalse soojenemise ja kliimamuutuste taustal, mis kutsub üles teatud tsükleid ümber pöörama ja seadma küsimuse alla teatud dogmad, mida me oleme senini pidanud Lääne ühiskonna jõukuse aluseks.

Kas atlandiüleste suhete tugevdamine teenib seda eesmärki? Ma usun küll, kuigi see saab olema raske, keeruline ja mitte konfliktivaba. See resolutsioon visandab mõningad vastused, mis on kooskõlas Euroopa ja Ameerika avaliku arvamuse nõudmiste ja pürgimustega. Esiteks ei ole tegemist üksnes meie sihtide alandamisega atlandiülese vabakaubandusala loomiseks, vaid kindlustamisega, et meie kaubanduse arendamine teenib teisi enam kiiduväärseid eesmärke, mis edendavad sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid.

Sellest vaatenurgast on resolutsioon, mille üle me homme hääletame, hästi tasakaalustatud. Selles tunnistatakse, et niinimetatud kaubanduse tõkked Euroopa Liidu ja USA vahel seisnevad tihti spetsiifilise sotsiaalse, keskkonna, kultuuri või avaliku tervise eesmärgiga õigusaktides ja neid tõkkeid ei saa demokraatliku otsuseta ja positiivse seadusandliku tegevuseta nende eesmärkide kaitsmiseks eemaldada.

Samuti julgustab tekst Euroopa Liitu saama inspiratsiooni teatud USA allkirjastatud kahepoolsetest kaubanduskokkulepetest, mis sisaldavad detailset tööõiguse normistikku. Eriti nendel põhjustel usun ma, et see resolutsioon on atlandiülese dialoogi jaoks kasulik.

  Malcolm Harbour (PPE-DE). – Proua juhataja, see, et me täna siin selle tõeliselt tähtsa algatuse uurimiseks kohtume, on austusavaldus Günther Verheugeni, Jonathan Evansi ja teiste tööle.

Eriti soovin ma avaldada austust härra Evansile tema poliitilise juhtimise eest, sest ma arvan, et poliitiline ja parlamentaarne komponent on olnud ülioluline.

Esimest korda oli mul privileeg minna Washingtoni koos siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoniga eelmisel aastal, kui meil oli võimalus minna kongressi ja rõhutada asjaolu, et nende küsimustega tegelemine on parlamendis laialdaselt levinud.

Samuti tahan märkida, et hiljuti oli meil siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis au võtta vastu Nancy Nordi, USA tarbekaupade ohutuse komisjoni esinaine. See oli otseselt meie Washingtoni külaskäigu tulemus ja ma arvan, et see näitab, et oleme saavutamas poliitilist mõõdet.

Nüüd aga, miks on meile poliitilise mõõtme saavutamine vajalik? Vastus on, et tööl tooteohutuse tehniliste küsimuste ja eriti ühtlustamise probleemidega peab olema poliitiline mõõde. Probleem peitub bürokraatia tasemes. Kui me võtame autod, millest härra von Wogau varasemalt rääkis, siis tegelikult on probleemiks see, et eksperdid Euroopa Liidus ja eksperdid Ühendriikides – mitte poliitikud – ei suuda endiselt põhiküsimustes, nagu heitgaaside standardid raskeveoautodele või kuidas testida autode turvalisust, kokku leppida.

Need ei ole poliitilised küsimused. Need on küsimused, mille suhtes ei suuda bürokraadid kokkuleppele jõuda. Ma leian, et me peame selle enda haardesse saama, kuna tegelikkuses maksab see meile kõigile ebavajalikult palju raha, mida me peaksime kulutama ja investeerima tarbijatele ohutumate ja rohelisemate toodete tegemiseks. Lõppude lõpuks taandub kõik sellele.

Ma tean, et ma võin teiega, volinik, arvestada – ja teie poliitilise juhtimisega sellega tegelemisel –, kuid ma arvan, et me kõik peame sellest protsessist osa võtma, mitte selleks, et teha üksikasjalikke otsuseid, vaid et öelda osalevatele inimestele: tulge kokku ja tehke pingutusi, sest me kõik soovime, et te saavutaksite edu.

  Małgorzata Handzlik (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, aasta tagasi loodud üleatlandiline majandusnõukogu on hea idee majandusrindel atlandiülese koostöö edendamiseks. Lõppude lõpuks ei tohi me unustada, et Ameerika Ühendriigid on meie suurim kaubanduspartner. Olen veendunud, et olemasolevate tõkete tõhus tuvastamine, millele järgneb nende eemaldamine, teeb enim majanduskasvu stimuleerimiseks. Ma loodan, et kaks osapoolt koostavad peagi üksikasjaliku plaani, mis tõstab esile individuaalsete sektorite tegevused, et atlandiülese turu loomist krooniks edu.

Daamid ja härrad, koostöö üleatlandilise majandusnõukogu raames hõlmab probleeme, mis on olulised ühisturu toimimiseks. Mul on eriti hea meel, et selle koostöö teiste prioriteetide hulgas olid intellektuaalomandi õiguste kaitset puudutavad küsimused. Lubage mul teile meenutada, et Euroopa Komisjon avaldas eelmisel aastal teatise Euroopa patendisüsteemi edendamise kohta, millega püüti elavdada arutelu ühenduse patendi osas. Sel aastal ootan ma kannatamatult teatist strateegia kohta intellektuaalomandi õiguste valdkonnas. Atlandiülene koostöö on selles valdkonnas eriti oluline. Meie majandused on suures osas teadmistepõhised. See on üks põhjus, miks intellektuaalomandi õiguste kaitse ja rakendamine on niivõrd olulised.

Meie majanduste huvides on siiski, et kolmandad riigid austaksid meie propageeritud lahendusi. Nendepoolse mõistmiseta ning nende kaasamiseta ei too meie pingutused oodatud tulemusi. See on põhjuseks, miks intellektuaalomandi õiguste kaitse parandamise mõjutamine kolmandates riikides peab olema atlandiülese koostöö osaks.

Ma loodan, et üleatlandiline majandusnõukogu avaldab lähitulevikus raporti koostöö edasimineku kohta intellektuaalomandi õiguste tutvustamise sfääris, mis esitab tegevused, mida tulevikus võltsitud toodete ja piraatluse vastase võitluse alase koostöö tugevdamiseks ette tuleb võtta.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, volinik, üleatlandiline majandusnõukogu on olemas selleks, et leida paremaid lahendusi majanduskoostööks ning suurendada ELi ja Ühendriikide vahelist kaubanduskäivet. Samuti on majandusnõukogu koht, kus töötatakse välja tihedalt liidetud ühisturu alused. Meenutagem, et me läheneme ajale, mil peame üheskoos pakkuma teistele maailma piirkondadele välja muudatused eeskirjades ning maailmamajanduse ja globaalse kaubanduse toimimise põhimõtetes.

Meie koostöö üheks oluliseks valdkonnaks on finantsturgude jälgimine ja selles valdkonnas läbipaistvate põhimõtete vastu võtmine selleks, et ära hoida ohud, mida me oleme hüpoteekide turu kriisi tulemusel kogenud ja mis on edasi kandunud, põhjustades rahutusi maailma toiduturgudel.

  Corina Creţu (PSE). – (RO) Meie arutelu toimub enne Euroopa ja Ameerika õigusloojate Ljubljana kohtumist, mida ka teie, härra volinik, olete maininud, nagu ka meie delegatsiooni juht härra Evans, ning ma olen veendunud, et see kohtumine rõhutab veel kord atlandiülese dialoogi tugevdamise vajadust.

Üleatlandilise majandusnõukogu loomine peegeldab vajadust ühtlustada mõlema osapoole positsioonid kriiside haldamisel, millega me praegu globaalselt tegeleme, eriti seoses toidu- ja energiakriisiga, aga ka teistes valdkondades.

Kahjuks vaesus on ja jääb inimkonna suurimaks vaenlaseks ja seda ei saa leevendada ilma tõelise koostööta rahvusvaheliste organite ja rahvusriikide vahel, kuid eriti Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel.

Viimasena sooviksin ma kasutada võimalust ja paluda veelkordselt Euroopa Komisjoni toetust viisa küsimuse lahendamisel, kui vajalikku solidaarsuse väljendust uutele Euroopa Liidu liikmesriikidele, kes ei ole veel seda probleemi lahendanud.

  Peter Skinner (PSE). – Proua juhataja, paljud on rääkinud väga tõsistest küsimustest. Muidugi on üpris oluline, et me mõistaks, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liidu vaheline dialoog on pidev, kuid üleatlandiline majandusnõukogu on tõesti tulemustele suunatud. See on retoorikast läbi hammustamiseks ning mõningate ropendama ajavate vabanduste eemaldamiseks mõlemal pool Atlandit, et teha seda, mida meil on vaja teha, et turgutada meie majandusi ja premeerida nendes majandustes osalevaid inimesi kasvuga, eriti praegusel finantskriisidest ümbritsetud ajal.

See on põhjus, miks mul on niivõrd hea meel näha, et edasiminek on tõesti toimunud. Ma tervitan asjaolu, et paljud, nagu Jonathan Evans ja volinik Verheugen ja kolleegid selles kojas, töötasid väga kõvasti, et selles küsimuses edu saavutada. Mainitud on rahvusvahelisi finantsaruandluse standardeid, nagu ka maaklerilepinguid. Need on kõik sammud edasi ja väga olulised küsimused, kuid see ei saa kujuneda ostunimekirjaks. Üleatlandilisel majandusnõukogul on seitse prioriteeti, millega tuleks edasi liikuda ja kindlustada, et retoorika hüljatakse. Kindlustus on üks neist ja selle osas võib saavutada tulemusi – võib-olla mitte täna, kuid kindlasti homme.

  Günter Verheugen, komisjoni asepresident. − (DE) Proua juhataja, daamid ja härrad, esmalt sooviksin ma teid väga tänada laialdase toetuse eest, mida see arutelu on atlandiülesele majanduskoostööle näidanud ning rõhutada veel kord, et see protsess saab olla edukas üksnes juhul, kui selles osalevad kõik institutsioonid. Nõukogul on mängida oma roll, parlamendil oma ning ka komisjon teeb pingutusi oma rolli etendamiseks.

Sooviksin mitte nõustuda ja kinnitada neile, kes seda muret väljendasid, et see ei ole atlandiülese protektsionismi väljenduseks või selle väljenduseks, kuidas kaks suurimat ja võimsaimat majanduspiirkonda maailmas endid teistest eraldavad. Atlandiülene koostöö ei ole kellegi vastu suunatud. On väga huvitav teada, et selles arutelus juba nimetatud majanduspiirkonnad ilmutavad juba selle töö vastu suurt huvi ja on juba pärinud, vähem või rohkem otse, kas me suudaksime ette kujutada millegi sarnase tegemist teiste üksustega.

Minu vastus on alati sama: me tahaksime oodata ja vaadata, kas mudel, mille oleme siin loonud, ka tegelikkuses töötab, sest me oleme endiselt varajases staadiumis. Sooviksin taas näidata, et siin on erinevad mõõtmed. Põhiülesandeks on kaubandustõkete kaotamine. See on täpselt nii nagu härra Harbour ütles: need on kaubandustõkked. Kui te vaatate lähedalt, on see mõistetamatu, uskumatu, et me oleme sedasi toiminud nii palju aastaid. Tal on absoluutselt õigus. See on nii, kuna bürokraadid ei suuda kokku leppida. See, mis me siin teeme, on bürokraatide tegutsema innustamine, neid üksteisega rääkima sundimine, neile ametivolituste andmine.

Proua juhataja, lubage mul teha üks kõrvalpõige. Kuigi ma olen sel alal tegutsenud pikka aega, olen ma siin osaledes õppinud midagi uut. Arvasin alati, et kui Ühendriikides kontrollib poliitilist protsessi Valge Maja, siis piisab vaid nupule vajutamisest ning kogu administratsioon ja täitevvõim teevad, mida president soovib. Isegi Ameerika Ühendriikides pole see nii. Euroopa ei ole oma bürokraatia käivitamise probleemis üksinda – ameeriklastel on sama probleem. See siis on meie põhiülesanne. Me räägime siin asjadest, mis vabastavad majanduse mõlemal poolel paljudest-paljudest miljarditest eurodest ebavajalikest kuludest, rahast, mida saaks investeerida või kasutada töökohtade loomiseks ja intelligentsemate uuenduste edendamiseks. See on meie võtmeülesanne.

Teise mõõtmega kaasneb märksa enam ette vaatamist, et hinnata, kas me ehk saaksime hakkama tööga ühiste standardite loomiseks. Näiteks USA kaasesimees ja mina nõustusime, et Ühendriikidel ja Euroopal pole mõttekas arendada standardeid ja võidelda teineteisega neid standardeid kolmandatel turgudel kasutades. Katse teha palju enam koos ja hoida ära probleemid tulevastes eeskirjades on üheks põhjuseks, miks me peame tihedaid läbirääkimisi nanotehnoloogia valdkonnas ja miks me arutame biokütuste standardeid. Teeme seda kõike selleks, et seda poleks vaja tulevikus korrata, nii et asjad ei areneks eri suundades.

Samuti soovin ma jagada oma isiklikku nägemust. Ma leian, et mõlema Atlandi poole väga erinevat filosoofiat arvestades, näiteks kuidas saavutada tooteohutus, suudame me lõpptulemusena eesmärgi saavutada üksnes juhul, kui me oleme valmis üksteise filosoofiaid ja regulatiivseid meetodeid tunnustama – kui me näiteks tunnistame, et ameeriklased on täpselt samavõrd vastumeelsed oma kodanikke mürgitama kui meie ning kui ameeriklased võtavad omaks, et me oleme samavõrd vastumeelsed asetama oma kodanikke elektritoodetest johtuvasse ohtu kui nemad. Seega on põhialus mõistlike regulatsioonide vastastikuseks tunnustamiseks olemas.

Nüüd kolmas dimensioon. See on valdkond, millele keskendusid tänase pärastlõuna arutelud peaaegu ainiti – siin mainitud suured, kaugeleulatuvad küsimused, mis mõnikord hõlmavad globaalseid poliitikaid. Ma nõustun Erika Manniga ja sooviksin teid paluda nõukogu mitte üle koormata, arvestades fakti, et meil on raamkokkulepe, mis näeb ette, milliseid teemasid me võime käsitleda ja milliseid mitte. Paljud teemad, mida mainiti, ei olnud kindlasti raamkokkuleppes nimetatud ja nende jaoks on teised foorumid. Sellegipoolest on kogemus juba näidanud, et praktiline koostöö teeb vajalikuks suuri strateegilisi küsimusi üksteisega arutada, nagu näiteks: tuleviku maailmakaubanduse süsteem; protektsionismi küsimus; kuidas tegelda investeeringutega riiklikest fondidest; toidu- ja energiahindade küsimus ning potentsiaalne vajadus reguleerida finantsteenuseid. See on täpselt see, mida me teeme. Oleme leidnud väga kiirelt ja paindlikult vastamise viisi. Seega ei saa ma pikaajaliselt välistada, et me võime arutada teemasid, mis väljuvad esialgselt raamkokkuleppes sätestatust.

Lubage mul korrata: see arutelu on julgustanud mind jätkama sissetallatud rajal ning kindlustama, et seekord me oleme edukad. Koos on meil tohutult suur potentsiaal, mida me ei ole isegi veel asunud kasutama. Kaubandustõkete kõrvaldamisel, mis takistavad meie kogu majandusliku potentsiaali kasutamist, saame teha palju enamat, et saavutada meie poliitilised, sotsiaalsed ja ökoloogilised eesmärgid. Selle ümber kõik käibki.

ISTUNGIT JUHATAB: MANUEL ANTONIO DOS SANTOS
Asepresident

  Juhataja. – Ma olen saanud kuus resolutsiooni ettepanekut⁽¹⁾ vastavalt kodukorra artikli 103 lõikele 2.

Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub homme.

Kirjalikud avaldused (artikkel 142)

  Tunne Kelam (PPE-DE), kirjalikult. – Tänase arutelu taustal terendavad hoiatavalt suured globaalsed väljakutsed. Selle asemel, et nägeleda minevikku jäänud vastastikuste suhete probleemide ja pisiasjade üle, peame aru saama, et EL esindab globaalsel skaalal 7% maailma rahvastikust. Et aina suurenevate väljakutsega tegelikult toime tulla, on ainult üks lahendus: kaks kõige suuremat demokraatlikku vabakaubanduspiirkonda peavad jõud ühendama. Kõige tihedamale üleatlandilisele koostööle ei ole ühtegi teist alternatiivi. See ei ole kaugele ulatuvate soovunelmate hellitamise koht.

Eelmisel aastal tegid Euroopa Parlament ja USA Kongress paljulubava stardi. Seati ambitsioonikas eesmärk viia atlandiülese turu moodustamine lõpule 2015. aastal. Selle eesmärgi elluviimiseks vajame täielikku koostööd nii nõukogu kui komisjoni poolt.

Esimeseks ülesandeks on kaardistada ja eemaldada kõik olemasolevad takistused – nii poliitilised kui tehnilised. Teine ülesanne on koostada lühike dokument, mis selgitab avalikkusele toimuva peamised põhjused ning eelised.

Lõpuks, ärgem unustagem, et tõeliselt toimiva ja tõhusa atlandiülese integratsiooni loomine on parim viis Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks.