Juhataja. − Järgmine päevakorrapunkt on transpordi- ja turismikomisjoni nimel Josu Ortuondo Larrea koostatud raport (A6-0308/2008) Euroopa sadamapoliitika kohta [2008/2007(INI)].

  Josu Ortuondo Larrea, raportöör. − (ES) Proua juhataja, daamid ja härrad, umbes saja tuhande kilomeetri pikkusel ühinenud Euroopa rannikul on meil enam kui tuhat kakssada kaubasadamat, neile lisaks paikneb kolmekümne kuue tuhande kilomeetri pikkusel siseveekogude kaldajoonel veel mitusada sadamat. Nende sadamate kaudu toimub 90% meie rahvusvahelisest kaubandusest ja 40% ühendusesisest kaubandusest.

Sadamad pakuvad tööd poolele miljonile inimesele ja tagavad tervete piirkondade arengu. Nad on olulised ka regulaarse reisijate ja parvlaevade teenindamise seisukohalt, mis tagab sotsiaalse ühtekuuluvuse saarte ja teiste piirkondade puhul, kuhu sõitmiseks on kergem ja jätkusuutlikum kasutada mereteid. Seega ei ole kahtlust, et kõne all on sektor, millel on suur tähtsus meie kõigi heaolu silmas pidades. Siiski on meie sadamad silmitsi suurte väljakutsetega, sealhulgas suurenev rahvusvaheline nõudlus transpordi järele, mille kasv on kiirem kui ülemaailmne majanduskasv.

Selles kontekstis väärivad mainimist navigatsioonitehnoloogia areng, logistiline telekommunikatsioon ja selle ärakasutamine, saaste ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine, uute investeeringute tagamine ja vajadus muuta ajakohastada nende inimeste väljaõpet, kes suudaksid seda sektorit juhtida ja tegeleda kõigi nende aspektidega. Lisaks on sadamatel ülesanne alal hoida dialoogi ja koostööd sadamaid ümbritsevate aladega, naabrite, linnade ja piirkondadega, ning välja arendada võimalikult hea ühendus ja mugavus võrreldes teiste transpordiliikidega, selleks et tuua kasu mõlemale poolele ja leida ühtlustatud ning jätkusuutlikud planeeringulahendused.

Sadamad on ka osa meie siseturust ja seega peavad olema kooskõlas vastavate ühenduse parameetritega. Transpordi- ja turismikomisjon, kes määras minu selle valdkonna raportööriks, soovis koostada omaalgatusliku raporti, mis pärast teiste fraktsioonidega peetud ulatuslikke arutelusid ja saavutatud kokkuleppeid esitatakse nüüd Euroopa Parlamendi täiskogu istungil.

Oma analüüsi käigus arvestasime sellega, et Euroopa sadamapoliitika eesmärk peaks olema meretranspordi konkurentsivõime edendamine ja tingimuste loomine kvaliteetsete kaasaegsete teenuste arendamiseks, pakkudes turvalisust, kiiret teenindamist, madalaid hindu ja keskkonnaga arvestamist, luues piirideta Euroopa meretranspordiruumi.

Usume, et tehnoloogiline ja majanduslik areng ning Panama kanali laienemine tugevdab praegust suunda suuremate merealuste poole, mis toob kaasa muutusi rahvusvahelistel liinidel. Usume ka, et samal ajal arenevad Euroopas, kus paljud sadamad ei ole suurte aluste liikluseks piisava sügavusega, ka vahesadamad ning väikesed ja keskmise suurusega sadamad, mille tulemusel hoogustub kabotaaž ja jõetransport.

Sellise tuleviku jaoks vajame Euroopa ühist poliitikat, et hoogustada piirkondlikku konkurentsi ja territoriaalset ühtekuuluvust, ning peame kahekordistama jõupingutusi vee saastamise ja süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, seetõttu nõuame ka praegu kasutatavate kütuste asendamist diislikütusega 2020. aastaks. Sadamate juhid peavad tegema koostööd üksteisega, kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning transpordisektori organisatsioonidega, piirdumata sealjuures mere- ja jõetranspordiga, vaid tehes koostööd ka raudtee-, õhu- ja maanteetranspordi organisatsioonidega.

Arvame, et rahvusvahelisel õiguslikul raamistikul põhineva ühenduse meretransporti käsitleva õigusliku raamistiku õiguskindlus sõltub meretranspordi meetmepaketi Erika III kiirest vastuvõtmisest ja selle saavutamiseks palume tungivalt suurimat võimalikku konsensust.

Euroopa sadamad konkureerivad mõnikord kolmandate riikide sadamatega, mis järgivad diskrimineerivaid poliitikaid; vajame seepärast võimalike kitsaskohtade nimestikku. Mõistame, et tehnoloogilistel muudatustel on märkimisväärsed rahalised tagajärjed ja seepärast peaks piirkondadel olema võimalus rahastada struktuurifondide kaudu arenenud tehnoloogiliste seadmete omandamist, töökohtade loomist innovatsiooni valdkonnas ja nende linnapiirkondade rehabiliteerimiseks, kust sadamad on ümber paigutatud.

Peame komisjoniga arutelusid selle üle, et komisjon avaldaks 2008. aastal sadamatele antavat riigiabi käsitlevad suunised, milles tehtaks vahet juurdepääsu- ja kaitseinfrastruktuuride vahel, mille kohta peaks kehtima vabastus, ning projektidega seotud infrastruktuuri ja tekiehitiste vahel, nii et riigiabina ei käsitletaks abi tegevusteks, mille eesmärk on keskkonnanäitajate parandamine või ülekoormatuse ja maanteetranspordi vähendamine, eriti kui abi on vajalik (näiteks seoses saartega) ühtekuuluvuse tagamiseks.

Sellega seoses pooldame läbipaistvusnõuete laiendamist, kuid tingimusteta kohustuse kehtestamise asemel soovime sadamaid, mille minimaalne aastakäive ei lange määruse kohaldamisest vabastuse saamiseks alla madalaima piirmäära.

Lõpetuseks, toetame sadamatöötajatele tunnustatud kvalifikatsiooni andmist ja palume Euroopa sotsiaalse dialoogi komisjonil selle probleemiga tegeleda.

  Peter Mandelson, komisjoni liige. − Proua juhataja, lubage kõigepealt tänada transpordi- ja turismikomisjoni nägemuse eest sadamapoliitika kohta ja raportöör Josu Ortuondo Larreat raporti eest. Raportis tunnustatakse komisjoni jõupingutusi Euroopa tõelise sadamapoliitika väljatöötamisel ja just see meid ühendabki.

Komisjoni teatis sadamapoliitika kohta on vastus sektori vajadustele ja muredele, mille komisjon määratles pärast sadamasektoriga peetud ulatuslikke konsultatsioone, mis kestsid 2006. aasta novembrist 2007. aasta juunini. Konsultatsioonide tulemused näitasid, et Euroopa sadamatel on sarnased väljakutsed: suurem nõudlus rahvusvahelise transpordi järele, muutused tehnoloogias, kohustus vähendada kasvuhoonegaaside ja muid heiteid, vajadus dialoogi järele, vajadus kehtestada võrdsed tegutsemistingimused.

Nende ülesannete täitmiseks vajame Euroopa mõjusat ja tõhusat sadamasüsteemi. Teatis on kavandatud kui inventuur olukorrast sadamasektoris, mida iseloomustab suur mitmekesisus, arvestades suurust, rolli, liiklust ja haldusmeetodeid. Ka parlamendi raportis on seda mitmekesisust täheldatud. Nagu teatises selgelt kinnitatakse, ei ole komisjonis kavas sellesse mitmekesisusse sekkuda.

Nõustun parlamendiga selles, et meie sadamate olulisus ei seondu niivõrd majanduslike teguritega, vaid sadamate rolliga ühiskonnas. Parlament rõhutab sadamate tähtsust mitte ainult mere-, jõe- ja ühendveotranspordile Euroopa piires ja ka rahvusvaheliselt, vaid ka töökohtade loojana ja ühe tegurina elanikkonna integreerimisel.

Sellest järeldub, et sektorile sobib üleeuroopaline lähenemisviis. Teatises välja toodud meetmed, millega tööstusharu nõustub ja mille kehtestamist isegi nõuab, tuleb rakendada: suunised riigiabi kohta, keskkonnaalaste õigusaktide rakendamise suunised, piirideta Euroopa meretranspordiruum, sotsiaalne dialoog. Oleme juba alustanud ja püüame lähemas tulevikus käegakatsutavaid tulemusi saavutada.

Komisjon on vastu võtnud teatise, milles tehakse ettepanek selge raamistiku ja tegevuskava koostamiseks, mis võimaldaksid Euroopa sadamatel täita oma ülesanded nii praegu kui ka tulevikus, meelitada ligi investeeringuid ja aidata kaasa ühendveo transpordiketi arengule.

Olen täiesti veendunud, et teatis ja selles esitatud praktilised meetmed annavad positiivseid ja kasutoovaid tulemusi, mis kindlustavad Euroopa sadamatele jätkuva olulise rolli logistilises ahelas ja keskustena, mis pakuvad nii majanduskasvu kui ka töökohti.

  Pierre Pribetich, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostaja. − (FR) Proua juhataja, daamid ja härrad, regionaalarengukomisjoni arvamuse koostajana sooviksin siiralt õnnitleda Josu Ortuondo Larreat tema olulisemate soovituste puhul Euroopa sadamatele vajaliku arengu kohta. Sooviksin teda õnnitleda ka meie ettepanekutega arvestamise puhul ja tänada teda kõigi mu kolleegide nimel.

Euroopa piires on kaupade ja inimeste vaba liikumine oluline majanduskasvu saavutamiseks ja meie solidaarsuse näitamiseks. Kaubatranspordikett – 90% rahvusvahelisest kaubandusest ja transpordist – nõuab, et iga lüli, iga sõlmpunkt oleks optimeeritud sellist voogu arvesse võttes. 21. sajandile iseloomulik sadam ei hiili sellise uut laadi liikumise mõju eest kõrvale. Osana linnast peab sadam olema integreerunud linnade jätkusuutlikusse planeerimisse kooskõlas kindlaksmääratud, ennetavate kliimamuutuste vastu võitlemise eesmärkidega. Osana piirkonna arengust peab sadam olema optimeeritud ka Leipzigi harta integreeritud lähenemisviisi silmas pidades. Euroopa sadamapoliitika, millele me suuri lootusi paneme, peab seepärast vastama nii sellele olulisele vajadusele kui ka raportis seatud eesmärkidele ja seega olema integreeritud meie üldisesse lähenemisviisi.

  Corien Wortmann-Kool, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (NL) Proua juhataja, volinik, Euroopa sadamad on majanduse edasiviiv jõud. Tervelt 90% Euroopa rahvusvahelisest kaubandusest kulgeb läbi sadamate. See peaks meeldima kaubandusvolinikule härra Mandelsonile. Igal aastal toimub enam kui kolme miljoni tonni kõikjalt üle maailma pärineva kauba ümberlaadimine. Sadamad annavad tööd enam kui poolele miljonile eurooplasele. Kasvu arvnäitajad on siiani märkimisväärsed. Kasv loob võimalusi, kuid toob kaasa ka probleeme: infrastruktuuride kättesaadavus, hea ühendus sisemaaga, keskkonna suutlikkus. Just seepärast on oluline, et Euroopa ei seaks sadamatele tõkkeid, vaid aitaks neil lahendada probleeme.

See ei nõua sadamateenuste direktiivi või õigusakti, see nõuab selgeid suuniseid. On oluline, et Euroopa Komisjon kiirendaks suuniste vastuvõtmist ebaselgete ja vahel isegi järjepidevuseta keskkonnaalaste õigusaktide kohta. Ebamäärane terminoloogia ja järjekindlusetu sõnastus annab alust õiguslikele apellatsioonidele ja paneb tähtsad projektid ootele. Komisjon ei ole siiani nimetanud suuniste esitamise kuupäeva. Kas komisjon saab täna õhtul selles suhtes mingit selgust tuua?

Oluline on vastu võtta suunised ka riigiabi kohta. Võrdsete võimalustega ala Euroopa sadamatele on oluline eeltingimus. Sadamatega seoses on oluline ka läbipaistvusnõue. http://www.epp-ed.eu toetab Euroopa Komisjoni ja on vastu raportööri soovitatud ettepanekule kehtestada piirmäärad. Seepärast on meil kavas hääletada raporti selle osa vastu. Hääletame ka http://www.guengl.eui esitatud muudatusettepanekute vastu, sest need lähevad vastuollu Kreeka valitsuse esitatud mõistlike ettepanekutega, ja Euroopa Parlamendi poolt oleks vale need kaotada. Minu Kreeka kolleeg räägib neist kohe lähemalt.

  Emanuel Jardim Fernandes, fraktsiooni PSE nimel. – (PT) Proua juhataja, volinik, daamid ja härrad, sooviksin õnnitleda raportööri raporti kvaliteedi puhul ja tänada erinevaid parlamendiliikmeid nende avatuse eest ja nende antud panuse eest, eriti Willi Piecykit, kes hiljuti meie hulgast lahkus. 2006. aastal lükkas parlament teist korda tagasi ettepaneku sadamateenuste turulepääsu kohta. Tookord valiti meetmed, mis soodustasid suuremat läbipaistvust, ausamat konkurentsi, vähem ohtlikku tööd, paremat töötajate kvalifikatsiooni ja suuremat ohutust, ning rõhutati, et Euroopa sadamasüsteemi reguleerimata liberaliseerimine töötaks iseendale vastu. Kõnealune raport toetab tugevasti seda seisukohta.

http://www.socialistgroup.eui variraportöörina olen alati pooldanud järgmisi kõnealuses raportis tõstatatud aspekte: vajadus kasutada olemasolevaid võimalusi Euroopa rahastamise või riigiabi pakkumiseks, kui on tarvis välja töötada või soetada arenenud ja keskkonnasõbralikke vahendeid ning parandada nende integreerimist Euroopa sadamavõrgustikku; kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadus kasutada ära sadamate pakutavaid võimalusi piirkonna arenguks, luues läbipaistvam ühendvedu ja sadamatevaheline konkurents; vajadus parandada praeguseid sotsiaalseid tingimusi meretranspordi sektoris, pakkudes paremat väljaõpet ja elukestvat õpet ning luues töökohtades paremad ohutustingimused; vajadus edendada Euroopa Liidu konkurentsivõimet ülemaailmse meretranspordipiirkonnana, tugevdades eelkõige mereohutuse ja finantssoodustusi reguleerivaid raamistikke ning erinevaid riiklikke või erainvestoreid abistavaid eeskirju; olemasolevate sadamate kohandamine rangetele keskkonnaalastele nõuetele, eriti kasvuhoonegaaside heite vähendamisega seoses; sadamate kui ülemaailmset tasakaalu määravate tegurite kohta käivate reguleerivate raamistike tugevdamine; Euroopa sadamasüsteemi kohandamine ülikiire tehnoloogilise arenguga, jätmata tähelepanuta keskkonnamõju; nõustumine asjaoluga, et riigiabina ei käsitleta riiklike ametiasutuste tehtud investeeringuid äärepoolsete piirkondade ja saarte tarbeks, kui investeeringuid on vaja majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks, välja arvatud juhul, kui sellest saab kasu üks konkreetne kasutaja või sadama omanik; äärepoolsete piirkondade erilise olukorra tunnustamine vastavalt Euroopa Liidu asutamislepingule.

  Anne E. Jensen, fraktsiooni ALDE nimel. – (DA) Proua juhataja, http://www.alde.eu toetab komisjoni uut Euroopa sadamapoliitika strateegiat. Kuna kaks sadamadirektiivi ettepanekut on tagasi lükatud, on vaja teema uuesti läbi mõelda. Lisaks sellele on komisjoni korraldatud konsultatsioonid, milles on osalenud kõik sadamate sidusrühmad, näidanud vajadust muuta selgemaks riigipoolse toetuse eeskirjad, et kindlustada õiglane konkurents sadamate vahel ja ka keskkonnanõuded. Seetõttu on komisjoni strateegia valmistada ette riigiabi käsitlevad suunised õigustatud. Otsused tuleb langetada paljude üksikasjade kohta. Küsimusi võib näiteks tekitada, kui kaugele sadama territooriumile ulatuva tee rajamine on avalik projekt ja kus on piir, millest edasi on tegu sadama kohustusega. Suunised peavad andma sellistele küsimustele selged vastused. Avatus ja läbipaistvus riigiabi puudutavate küsimuste kohta on olulised ja ma avaldan täielikku toetust raportööri sellekohastele soovitustele.

Komisjon toob selgust ka küsimuses, kuidas tõlgendada ELi keskkonnaalaseid õigusakte, mis seonduvad sadamate laienemise ja arenguga. Kogu olukorda arvesse võttes parandab sadamate laienemine keskkonnatingimusi, edendades keskkonna suhtes ohutumat meretransporti. Loomulikult ei tohi sadamate arendamine toimuda keskkonna arvel. Suurem selgus tagab, et keskkonnaküsimusi ei tõstatata vaid eesmärgiga takistada ja muuta keerukamaks sadamate laienemist – et ei tekiks probleeme, mis ei tulene tõelisest murest keskkonna pärast.

Komisjon edendab sadamavõrgustiku arenemist ja kindlustab toetavate investeeringute tegemist. Kaupade toimetamine sadamatesse ja sealt edasi kujutab endast tõsist probleemi ja rahuldavate maanteetranspordisõlmede rajamine peaks tulevikus peegelduma ka ELi toetusprogrammides, mitte ainult piirkondlikes toetusprogrammides, vaid ka sellistes programmides nagu näiteks Marco Polo.

Me tõstame sadamate tõhusust uute tehnoloogiate abil ja vähendades bürokraatiat. Lisaks sellele arvan, et konsultatsioonide heaks tulemuseks oleks tulevikus saavutatav konstruktiivsem dialoog sotsiaalpartnerite vahel. Sadamatöötajaks olemine tähendab ühtlasi ka kultuuri osaks olemist, kuid kaasaegsetes sadamates on ka vägagi erialaseid töökohti, mis tähendab tööd ohtlikes tingimustes. Sellest tuleneb ka vajadus pöörata tähelepanu kutseoskustele ja väljaõppele. Arvan samuti, et väljaõppe käsitlemine osana komisjoni algatatud abinõudest on positiivne. Soovin Josu Ortuondo Larreale edu suurepärase raporti puhul ja jään ootama komisjoni tegevuskava rakendamist.

  Pedro Guerreiro, fraktsiooni GUE/NGL nimel. – (PT) Proua juhataja, me ei saa nõustuda komisjoni selle algatuse hinnanguga, kuna meie arvates on tegemist viimase abinõuna tehtava katsega edendada sadamateenuste liberaliseerimist Euroopa Liidu tasandil. Komisjon kinnitab oma teatises, et nad astusid vastu vajadusele viia sadamate ja arengu juhtimine kooskõlla läbipaistvuse, konkurentsi ja ELi õigusega üldiselt ning samuti vajadusele luua Euroopas tõeline meretranspordi siseturg, mille saavutamiseks komisjon esitab õigusakti ettepaneku, ehk eesmärk on saavutada see, et Euroopa Liidu siseturu konkurentsieeskirjad hõlmaksid ka sadamate haldamise.

Komisjonil ei ole teatavasti erastamise õigust. Siiski püüab komisjon luua tingimusi selleks, et juhul, kui erastamine aset leiab, toimuks see Euroopa Liidu raamistikus sadamateenuste liberaliseerimise käigus, näiteks seoses teenuse kontsessioonidega sadamasektoris, ja ma tsiteerin „nii, et see ei piiraks avatud konkurentsi suuremal määral kui sellisel, mis on vajalik”, või seoses riikliku rahastamisega, tsiteerin „olenemata nende … käibe suurusest”.

Sel põhjusel arvan, et Euroopa Parlamendi raportis tuleks selgelt väljendada vastuseisu igasugusele katsele liberaliseerida sadamateenused Euroopa Liidu tasandil, pidades silmas riiklikku rahastamist, sadamakontsessioone, tehnilis-merenduslikke teenuseid ja lasti käitlemisega seotud teenused. Sadamasektor on avalik teenus, millel on strateegiline tähtsus majandusliku ja sotsiaalse arengu, keskkonna, iga liikmesriigi kaitse ja suveräänsuse seisukohalt, mistõttu sadamateenuseid ei tohiks ELi tasandil liberaliseerida.

  Johannes Blokland, fraktsiooni IND/DEM nimel. – (NL) Proua juhataja, sooviksin alustuseks tänada Josu Ortuondo Larreat Euroopa sadamapoliitikat käsitleva raporti eest. Raportiga seoses soovin ka märkida, et tuleb lõpetada ebaõiglane konkurents Euroopa sadamate vahel. On vastuvõetamatu, et mõned Euroopa sadamad peavad ise ennast ära majandama, kusjuures teised toetuvad riigiabile.

Minu esmane palve komisjonile on järgmine. Kas volinik Mandelson saab lubada, et suunised sadamatele antava riigiabi kohta avaldatakse enne 2008. aasta lõppu?

Nõuaksin komisjonilt tungivalt ka keskkonnaalase õigusakti rakendamise kohta käivate suuniste väljaandmist 2008. aastal. Praegu takistab selle õigusakti keerukus ja selguse puudus Euroopa sadamate arengut.

  Sylwester Chruszcz (NI). – (PL) Proua juhataja, olen parlamendiliige, kes iga päev merendusega kokku puutub. Sadamatel on suur tähtsus mitte ainult Euroopa transpordiga seoses, neil on suur roll ka majanduse osana ja töökohtade loojana. Meretransport ja meresadamad annavad oma panuse ELi ühisturule ja maailmaturule ning loovad nende vahel sideme. Sadamate tõhus toimimine ja jätkuv arenemine on olulised nii Euroopa Liidu konkurentsivõimele kui ka kogu Euroopale praeguses globaliseeruvas maailmas. Kuigi selle sektori piiriülene ulatus nõuab sadamapoliitika ühtlustamist Euroopa tasandil, ei saa selle poliitika aluseid kujundada kohalikke ja riiklikke vajadusi arvestamata. Seda kõike arvestades saan vaid mõõduka optimismiga suhtuda Euroopa Liidu leebe õiguse – teisisõnu, integreeritud ja jätkusuutliku merenduspoliitika kujundamise suuniste ning haldustakistuste eemaldamise – suhteliselt piiratud mõjusse üksikute liikmesriikide üle.

  Jim Higgins (PPE-DE). - (GA) Proua juhataja, tervitan komisjoni esialgseid soovitusi. See on kasulik dokument ja ma sooviksin õnnitleda raportööri suure töö eest raporti ettevalmistamisel. Raportis rõhutatakse, et sadamad on olulised infrastruktuuri osad. Euroopa Liidus on 1200 kaubasadamat, mis kas otseselt või kaudselt annavad tööd poolele miljonile inimesele. Tervitan raporti osa, milles rõhutatakse sadamate häid ühendusteid sisemaaga. Iirimaal näiteks peaaegu puudub raudteeühendus sadamatega ja puudub ka ühendus riiklike või rahvusvaheliste lennuväljadega.

Iirimaa transpordiminister, kes kuulub roheliste erakonda, tunnistas, et süsinikdioksiidi heitega seonduv olukord Iirimaal on väga halb, läheb järjest halvemaks ja halveneb üha just transporditingimuste tõttu. Kahtlemata on üks põhjuseid raudteeühenduse puudumine sadamate ja lennuväljadega. Iirimaale importijatel ja sealt eksportijatel ei ole muud võimalust kui kasutada mootorsõidukeid ja see on ju skandaalne. Olen alati rõõmus, kui transpordikomisjon annab välja selliseid raporteid, mis toetavad Euroopa Liidu keskkonnaalaseid õigusakte.

  Bogusław Liberadzki (PSE). – (PL) Proua juhataja, lubage mul tänada Josu Ortuondo Larreat raporti eest. Teen seda ühena neist, kes kaks aastat tagasi algatasid sadamateenustele juurdepääsu kohta käiva direktiivi eelnõu tagasilükkamise.

Olen selle poolt, et sadamaid käsitletakse infrastruktuuri osana ja seega ka avaliku sektori osana, millel on strateegiline vastutus sadamate arengu eest. Sadamad ei pea kuuluma riigile, kuid avalik sektor peab endale nende eest vastutuse võtma. Ka selle üle on mul hea meel, et me räägime riigiabist. Tegemist on võib-olla just sellega, mida me vajame, ja ka mängureeglid tuleksid kindlasti kasuks.

Sooviksin samuti rõhutada, kui oluline on muuta sadamates töötavate inimeste tingimused stabiilsemaks. Tegemist on inimeste rühmaga, kes koos infrastruktuuri osaks olevate sadamatega kujutavad endast majanduslike võimaluste allikat. Viimane aspekt, millele ma sooviksin tähelepanu juhtida, on vajadus muuta sadamatele juurdepääs ajakohasemaks (teisisõnu arendada maanteid, raudteed ja siseveekogude liiklust), et sisse seada mitmeliigiline transpordisõlm.

  Siiri Oviir (ALDE). - (ET) Tänan raportööri ja loodan, et seda raportit saadab seekord edu.

Ka minu koduriik Eesti on mereriik ja mul on hea meel, et antud raportis keskendutakse mitmete liikmesriikide sadamasektori kitsaskohtade lahendamisele.

Sadamatel on suur tähtsus majanduslikule ja ühiskondlikule arengule, kogu Euroopa Liidu konkurentsivõimele, aga me saame üleilmses konkurentsis toime tulla üksnes siis, kui oleme üle keskmise uuenduslikud ja kvalitatiivselt parimad.

Mereriigis toimib merendus kompleksse logistikasüsteemi lahutamatu osana, olles integreeritud riigi ühtsesse majandussüsteemi. Meretransport on oluline transpordiliik ka Euroopa Liidu sisese kaubanduse seisukohast, millest lähtuvalt tervitan algatust ühendusesisese piirideta meretranspordi ruumi loomiseks.

Leian, et Euroopa Liidus ei tohiks ühendusesiseseid lähimerevedusid asetada ebasoodsamasse olukorda võrreldes muude transpordiliikidega ning samuti ei tohiks ühenduses deklareeritavate kaupade suhtes Euroopas kohaldada uuesti tolli järelevalvet.

Vajalik on Euroopa Liidu sadamate tegevust reguleerivate ühtsete eeskirjade sätestamine. Kuid samas, Euroopa Liidul tuleb oluliselt enam toetada oma sadamaid just kolmandate riikide sadamate ebaausa konkurentsi vastu.

Oluline märksõna sadamate puhul on „meresõiduohutus”, mis nõuab täiustamist ja kindlasti tuleb parandada merepääste koordineerimiskeskuste vahelist koostööd.

Loodan, et kõik need sammud, mis raportis on esile toodud, millest rääkida mina oma kahe minuti jooksul loomulikult ei jõua, aitavad kaasa Euroopa Liidu meretranspordi konkurentsivõime tõstmisele ja viivad Euroopa sadamapoliitika väljakujunemisele.

  Hélène Goudin (IND/DEM). - (SV) Proua juhataja, kui 2006. aastal toimus sadamate direktiivi arutelu, hääletas erakond Juuninimekiri selgelt ja ühemõtteliselt selle vastu. Põhjus, miks me direktiivi vastu olime, seisneb selles, et Euroopa sadamad toimivad hästi ja on konkurentsivõimelised ka rahvusvahelises perspektiivis. Praegu arutatav raport sisaldab mitut aspekti, mida hõlmas ka sadamadirektiiv, mille vastu me hääletasime. Veelgi enam, raportis sisaldub ettepanekuid, mis on ühtaegu nii muret tekitavad kui ka taunitavad.

Näiteks tehakse ettepanek, et ühenduses deklareeritud kaupade suhtes ei tohiks kohaldada uuesti tollijärelevalvet. See on suur probleem, kui arvestada näiteks narkootikumide ebaseaduslikku sissevedamist. Iga liikmesriik peaks saama ise otsustada, kas mõnda konteinerit tuleb avada või mitte.

Tegemist on raportiga, milles võib tunnetada ebavajalikke eeskirju, varjatud protektsionismi ja suuri kulutusi maksumaksjale. Seepärast palun tungivalt homme selle vastu hääletada.

  Roberto Fiore (NI). – (IT) Proua juhataja, daamid ja härrad, meie sadamate ümbrusesse on kasvanud linnad ja suurlinnad ja needsamad sadamad on seotud meie inimeste arenguga. Seepärast on hädavajalik, et sadamad oleksid eeskujulikud ja õigustatud ning toimiksid rangelt seadusi järgides.

Kahjuks tuleb märkida, et Itaalias on kaks sadamat, Napoli ja Gioia Tauro, mis on tõsiselt rikkunud seadusi. Aset on leidnud ebaseaduslik kauba import näiteks Hiinast ja loomulikult kahjustab see riigi majandusstruktuuri. Samuti tegutsevad maffiajõugud, kes organiseerivad kuritegelikku uimastite ja relvade sissevedu ja jätkavad majanduse, õiguse ja nii meie riigi kui ka kogu Euroopa kahjustamist.

Seepärast peavad nii Euroopa Parlament kui ka riiklikud ametiasutused jälgima tähelepanelikult olukorda kohtades, kus valitseb korralagedus, kus kahjuks maffia reegleid kehtestab ja kus puudub kontroll või nõuetekohane reguleerimine.

  Lambert van Nistelrooij (PPE-DE). – (NL) Proua juhataja, volinik, raportöör, daamid ja härrad, arvan, et esitatud ettepanek on parem kui eelmisel korral esitatud dokument. Selles on palju rohkem ruumi kohustuste detsentraliseerimisele. Samuti suurendab raport liikmesriikide rolli – regionaalarengukomisjoni liikmena tahaksin just sellel veel kord peatuda.

Mind hämmastab asjaolu, et ühelt poolt on sadamate seisund väga selgelt määratletud, kuid teiselt poolt on jäetud vajalik ühendus sisemaaga tähelepanu alt välja. Üks näide võib olla Antwerpen siin Belgias ja Ruhri piirkond. Iron Rhine’i – raudteelõik, mis lõpuks kaotaks konteinerautode pideva voo kiirteedelt – aktiviseerimist on arutatud juba aastaid. Olukord on naeruväärne: kõik võiks olla teisiti, kuid kohustused on peamiselt riikide kanda.

See käib ka Hollandi kohta, kus Betuwe liin – millesse on investeeritud miljardeid kroone – on paigaldatud Antwerpenist Ruhri piirkonnani. Kujutlege minu hämmastust: Saksamaa piiril puudub optimaalne vastastikune ühendatus. Selliste liiklussõlmede nagu sadamate kaudu toimuva rahvusvahelise transpordi kasvuga seoses peame me omaks võtma tihedamalt integreeritud lähenemisviisi.

Tean, et Euroopa Komisjon töötab dokumendiga territoriaalsest ühtekuuluvuse kohta, mida peaksid tunnustama mitte ainult vanad Lääne-Euroopa liikmesriigid, vaid ka uued liikmesriigid ja teisedki. Selles suunas liikumiseks on veel ruumi. Ma ei räägi ainult rangetest õigusnormidest ja eeskirjadest, vaid ka üksteise kohustuste ümberhindamisest. Samuti ei räägi ma struktuurifondide raha kulutamisest. Sadamate arengusse ja klastritesse suunatakse miljardeid eurosid, samas on see tegevus sisemaaga koordineerimata. Just sellist sõnumit soovisin ma edastada. Tohin ma volinikult küsida, kas kõnealune prioriteet kajastub ka rohelises raamatus territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, mis esitatakse oktoobris?

  Ramona Nicole Mănescu (ALDE). – (RO) Soovin õnnitleda raportööri tema töö ja dokumendi koostamisel tehtud jõupingutuste puhul. Meretransport ja sadamad on kaks olulist komponenti ketis, mis ühendab Euroopa ühtse turu maailmamajandusega ning nende valdkondade kaudu toimub 90% Euroopa rahvusvahelisest kaubandusest. Piirkondliku arengu seisukohalt esindavad sadamad üht olulist Euroopa ühtekuuluvuse osa, nii turismitööstuse mahu suurendamise kui ka enam kui poole miljoni töökoha loomise tõttu, kuna need kaks valdkonda arendavad ja muudavad dünaamilisemaks äärepoolseimad piirkonnad.

Selle taustal aitavad piirkondlikule arengule kaasa sellised aspektid nagu sadamate maine parandamine ja nende tihedam integreeritus linnapiirkondade ellu, nende kaasaegsemaks muutmine Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi võimalusi ära kasutades ning samuti kohalike omavalitsuste ja sadamate juhtkondade kaasamine vee- ja õhukvaliteedi parandamisse.

Konkurentsivõimelise Euroopa poliitika väljakujundamisel on tähtis integreeritud lähenemisviis, mis võtaks arvesse nii majanduslikud, keskkonnaalased, sotsiaalsed kui ka ohutusalased aspektid. Me ei tohiks tähelepanuta jätta ka koostööprogrammide innustamist Euroopa naabrus- ja laienemispoliitika raames ega ka sadamapiirkondade liitmist üleeuroopalisse transpordivõrgustikku.

Lõpetuseks tahaksin tähelepanu juhtida ka Musta mere sadamatele, mis vaatamata terminalide suurepärasele nõuetele vastavusele vajavad täiendust siseveesadamate ja veeteede näol, mis lihtsustavad mitmeliigilist transporti ja kaubavahetust nende liikmesriikidega, mis ei asu mere ääres.

Seega arvan ma, et Doonaul on kõik võimalused selleks, et jõge hästi ära kasutada Musta mere piirkonna logistilise koridorina, mis oleks Lääne-Euroopasse viiv Euroopa idavärav. Järelikult peaks Euroopa Liit pöörama suurt tähelepanu Musta mere piirkonnale, millest võiks Euroopa jaoks saada kasvu ja arengu edasiviija, mis aitaks kaasa äärepoolseimate ja kesksete piirkondade vahelise lõhe vähendamisele.

  Bernard Wojciechowski (IND/DEM). - Proua juhataja, sadamad ei ole vaid transpordi seisukohalt olulised, nad loovad ühtlasi meie inimestele töökohti, mõjutavad tugevasti meie majandust ja on strateegilise tähtsusega liikmesriikide ohutuse ja kaitse seisukohalt. Poliitikaga seoses peaksime esmalt keskenduma nende kaasaegsemaks muutmisele ja sektori arendamisele, mille alla kuuluvad kõik logistilised sadamatega vastastikuses seoses olevad tegevused. Ükskõik millise tööstusharu laiendamisel ei tohi unustada keskkonda, eriti kehtib see mere- ja muude veeteede puhul. Kuna kujundatava poliitika abil on meil võimalus kaitsta keskkonda ja seista vastu sotsiaalsele mõjule, peame tegelema ka probleemidega, mis seonduvad ELi mittekuuluvate riikidega ja mis takistavad sektori edukust, kui ei rakendata sarnaseid eeskirju ja kaitsemeetmeid.

  Jim Allister (NI). - Proua juhataja, kõnealuse raporti lõikes 44 nõutakse liikmesriikidelt sadamate infrastruktuuri kaasrahastamise puhul olemasoleva võimsuse kasutamisel rakendada piiriülest strateegiat.

Lihtsustatult tähendab see, et riigid ei tohiks dubleerida ega kohelda erapoolikult naabruses asuvaid rajatisi. Just niiviisi toimiti aga minu valimispiirkonnas Põhja-Iirimaal – mis on volinikule vägagi tuttav piirkond.

Hiljuti tehti suuri investeeringuid ja ehitati Carlingford Loughi äärde Warrenpointi heade maha- ja pealesõiduvõimalustega edukas parvlaevasadam. Nüüd on tehtud ettepanek ehitada riiklike vahenditega sama järve äärde, kuus miili eemale Iirimaa Vabariigis asuvasse Greenore’i samasugune rajatis ettevõtte poolt, mille üheks omanikuks on Dublinis asuv valitsus.

Kuulen sageli Iirimaa poliitikutelt, kuidas nad soovivad Põhja-Iirimaad aidata ja koostööd teha, seega pean ma küsima, miks nad nüüd soovivad kõrvale lükata ja hävitada meie sadama Warrenpointis.

Loodan, et komisjon näitab selles küsimuses üles huvi, võtab vaatluse alla riigiabiga seonduvad probleemid ja mõistab lõpuks, et selline tegevus on täielikult vastuolus mõistliku sadamapoliitikaga.

  Margaritis Schinas (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, konkureerivate sadamateta ei suuda EL vastata ülemaailmse kaubanduse väljakutsele – 90% meie imporditavate kaupade vedu toimub mereteid mööda – ega vähendada liiklust meie maanteedel, kasutades enam mereliiklust.

Siiski peavad sadamad lõpuks kiviajast välja kasvama. Nad peavad lõpetama vaenulikkuse ametiühingute suhtes ja peavad hakkama tegutsema läbipaistvalt, vähendama bürokraatiat ja muutuma kaubandussektorile avatumaks.

Kreeka valitsus on käivitanud ambitsioonika programmi, mille käigus soovitakse anda osa sadamategevustest üle sõltumatutele eraettevõtetele, kes muudaksid dünaamilisemaks mitte ainult Kreeka majanduse, vaid ka Kagu-Euroopa piirkonna laiemalt.

Palun seega tungivalt kolleegidel toetada seda valikut ja tagasi lükata peamiselt vasakpoolsete parlamendiliikmete muudatusettepanek, mille eesmärk on kahjustada ja õõnestada Kreeka meresadamate programmi tähtsust.

  Colm Burke (PPE-DE). - Proua juhataja, tervitan soojalt arutatavat raportit. Vajame integreeritud sadamapoliitikat, et edendada majandust ja investeeringuid, kasutades tulusalt ära meretranspordi keskkonnasõbralikkust. Suurt kasu tooks ka tihedam koostöö sadamate ja erinevate liikmesriikide vahel.

Minu kodulinnas Corkis ja selle sadamates on esitatud ettepanek uue teenuse avamise kohta, mida pakuksid Corki sadam ja sadam Hispaanias. Nende kahe liikmesriigi vahel puudub praegu veel peale- ja mahasõiduvõimalusega parvlaevaühendus. Kasu saavad sellest mitte ainult Iirimaa ja Hispaania, vaid ka Ühendkuningriik ja Prantsusmaa. Kaubavedu maanteid mööda peab praegu käima läbi Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa, mis lisab koormust nende riikide maanteedele. Maanteetransport viiakse juba niigi ummikuid täis maanteedelt ära ja suunatakse lühematele mereteedele, mis hoiab kokku aega ja raha ning vähendab süsinikdioksiidi heitkoguseid.

Siiski tuleb lisada üks hoiatus. Hiljuti tehti katse viia sadam, millest ma rääkisin, linnast eemale, sügavamatesse vetesse. Kahjuks keelas selle kava linnaplaneerimisamet, kes allub valitsusele. Keeldumise põhjusena toodi asjaolu, et planeeritava uue rajatisega puudub raudteeühendus. Valitsusel puudub raudteeveoga seoses poliitika. See viitab integreerumist eiravale lähenemisviisile, mille puhul on poliitika kujundamine valitsusasutuste vahel koordineerimata. Seepärast tervitan ma kõnealust raportit.

  Marusya Ivanova Lyubcheva (PSE). - (BG) Volinik, raport rahuldab neid, kes elavad mereäärsetes piirkondades. Euroopa Liidu uue poliitika, uue merenduspoliitika kontekstis on äärmiselt oluline kehtestada tõhus sadamapoliitika. Kuna sadam on iga riigi uks maailma ja kuna 27 liikmesriigist 24 peetakse mereriigiks, on sadamapoliitika ülimalt tähtis paljude piirkondade majanduse arengu seisukohalt.

Kohaliku üldsuse kaasahaaramine nende territooriumil toimuvasse ja seega ka nende sadamapoliitikasse on hädavajalik. Vajalik on ka mereäärsete piirkondade ja rannikualade kaitsmine, kuna need on erakordselt tähtsad küsimused. Sel aastal avastati kolmel korral Bulgaaria vetes Musta mere naftareostus. Peaksime taas alustama arutelu naftareostuse ärahoidmise rahvusvahelisele konventsioonile vastavate miinimumnõuete rakendamist käsitleva direktiivi koostamise üle.

  Czesław Adam Siekierski (PPE-DE). – (PL) Proua juhataja, Euroopa sadamapoliitika alane arutelu langeb ajale, mil leiavad aset dünaamilised muutused laevaehitustööstuses. Ühelt poolt näeme selles väljavaadet tööstuse arenguks. Tellimuste arv kasvab ja nõudlus suurte konteinerveolaevade järele suureneb. Teiselt poolt ei tohi me aga unustada, et meie konkurentidel on väga tugeval positsioon. Peaaegu 75% konteinerlaevadest ehitatakse praegu Aasia riikides – Lõuna-Koreas, Jaapanis ja Hiinas. Meie laevatehased on surutud kaitsepositsioonile, kuna ülemaailmses konkurentsis on üha raskem sammu pidada. Teine laevatööstuse ees olev probleem on dollari madal kurss. Pikaajalises perspektiivis on paljud laevaehituse ettevõtted silmitsi pankrotiohuga.

  Silvia-Adriana Ţicău (PSE). – (RO) Umbes 30% kaubavedudest käib läbi Rotterdami, Antwerpeni ja Hamburgi sadamate ja 20% läbi üheksa suurema Vahemere sadama. Rumeenia ja Bulgaaria ühinemisega sai Euroopa Liit juurdepääsu Mustale merele ja kahtlemata ka otsese juurdepääsu sellistele tähtsatele meresadamatele nagu Constanta, Mangalia, Varna ja Burgas, samuti Galati, Brăila, Tulcea ja Sulina sadamatele Doonaul.

Paljudel Euroopa sadamatel on probleeme ladustamiseks ning peale- ja mahalaadimiseks vajalike rajatistega, terminalide puuduliku struktuuriga, ebapiisava teedevõrgu ja mere- ning maismaajuurdepääsuga, pikkade ooteaegadega, veoautode, rongide ja praamide ebapiisava ohutusega, madala tootlikkusega, üleliigsete, aeglaste ja kulukate haldusnõuetega.

Pean tähtsaks investeeringuid uute seadmete soetamiseks ja olemasolevate seadmete täiustamiseks, jäätmekäitlusseadmete paigaldamist, heitkoguste vähendamist, asjaajamise lihtsustamist, riikliku rahastamise läbipaistvust, tervise kaitset ja tööohutuse parandamist. Struktuurifondid, riigiabi, programmid Naiades ja Marco Polo on vaid mõned selleks kasutatavatest ühenduse vahenditest.

  Rodi Kratsa-Tsagaropoulou (PPE-DE). – (EL) Proua juhataja, lubage mul kõigepealt tänada raportööri Josu Ortuondo Larreat suurepärase töö eest, parlamendiliikmete ettepanekutele pühendatud tähelepanu eest ja koostöö eest fraktsioonidega. Tänan ka Euroopa Komisjoni küpsete, laiaulatuslike ettepanekute eest, mis võtavad arvesse kaasajale vastava meresadamapoliitika kõiki väljakutseid ja aspekte.

Soovin eriti esile tõsta küsimust, mida pärast minu ja teiste esitatud ettepanekuid lõpuks raportis käsitletakse: saartepiirkondadele osutatav tähelepanu. Neis piirkondades asuvaid sadamaid tuleb kindlasti arendada. Tuleb rõhutada, et riigiabi eraldamist tuleb võimaldada nii, et majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvusega seonduvatele väljakutsetele vastamiseks saaks tugevdada piirkondlikke ja saartel paiknevaid sadamaid.

Usun, et sellega annaksime olulise panuse solidaarsuse, konkurentsivõime ja ühtekuuluvusega seonduvate ELi eesmärkide täitmisesse.

  Josu Ortuondo Larrea, raportöör. − (ES) Proua juhataja, tahaksin minu eelnevatele märkustele lisaks paluda komisjonil tungivalt edendada heade tavade vahetamist ja levitamist nii sadamasektoris üldiselt kui ka seoses innovatsiooni ja töötajate väljaõppega, et parandada teenuste kvaliteeti ja sadamate konkurentsivõimet ning õhutada investeeringute tegemist.

Tervitame asjaolu, et iga aasta 20. mail hakkame tähistama Euroopa merepäeva, mis oleks avatud uste päev eesmärgiga tutvustada avalikkusele sadamate tööd ja aidata neil mõista sadamasektori tähtsust meie igapäevaelule ja heaolule. Nõuame ettevõtetelt, et nad veaksid vähem tühje konteinereid, komisjonil palume edendada Euroopa Liidu konteinereid käsitleva ühtse ja ühtlustatud dokumendi väljatöötamist ja tollieeskirjade lihtsustamist ühenduse piires veetavate kaupade puhul samale tasemele, mis kehtivad maantee-, raudtee- ja õhutranspordiga veetavatele kaupadele. Palume komisjonil tungivalt jätkata jõupingutusi, et muudetaks Ameerika Ühendriikide määrust, mille kohaselt kavatsetakse läbi vaadata kõik Euroopast tulevad konteinerid, ja asendada see koostööga, mis põhineb tunnustatud majandusettevõtete vastastikusel tunnustamisel ja Maailma Tolliorganisatsiooniga kooskõlastatud ohutusnõuetel.

Lõpetuseks tänan kõiki variraportööre, kõiki sõna võtnud kolleege ning transpordikomisjoni ja regionaalarengukomisjoni sekretariaate abi eest ja märkimisväärse panuse eest raporti lõpptulemusse, tänan ka komisjoni töötajaid ja inimesi Euroopa Liidu sisepoliitika peadirektoraadi direktoraadist B, kes kõnealusel teemal suurepärase raporti esitasid. Tänan teid kõiki ja loodan, et homsel hääletamisel saadab raportit edu ja me saame sellega edasi minna.

  President. − Arutelu on lõppenud.

Hääletamine toimub neljapäeval, 4. septembril.