Juhataja. – Järgmine päevakorrapunkt on härra Bloklandi raport keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni nimel ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus osoonikihti kahandavate ainete kohta (uuestisõnastamine) (KOM(2008)0505 – C6-0297/2008 – 2008/0165(COD)).

  Johannes Blokland, raportöör. – (NL) Proua juhataja, augu sulgemine osoonikihis on oluline keskkonnale ja maailma elanikkonna rahvatervisele. Maa atmosfäär on loodud kahest erinevast meid kaitsvast kihist. Troposfääri kihis sisalduv süsinikdioksiid hoiab soojust, et meil liiga külm ei hakkaks. Osoon stratosfäärilises kihis kaitseb meid päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse eesmärk on eelkõige kaitsta stratosfäärilist osoonikihti, kuid ka hoida ära kliimamuutusi. Seega need ained, mida ära keelatakse, kahandavad osoonikihti ja suurendavad ka globaalset soojenemist. Ülekaalus olevaid aineid, mis osoonikihti kahandavad, esineb aerosoolikandegaasides, külmikutes, soojustusmaterjalides ja teatavates konkreetsetes lahustites ja puhastusvahendites. Klorofluorosüsivesinikud ja haloonid, millel on kõige tugevam osoonikihti kahandav mõju, on täiesti likvideeritud, välja arvatud piiratud arv erandeid. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmine on juba keelatud ja nende kasutamine keelustatakse alates 2020. aastast. Uue määruse preambulis on sätestatud, et osoonikihti kahandavate ainete tootmine ja kasutamine tuleb nii suures osas kui võimalik lõpetada või miinimumini viia. See oli oluline poliitika alus.

Keskkonna-, rahvatervise- ja toiduohutuse komisjonis võeti vastu 64 muudatusettepanekut. Seejärel toimus kaks kolmepoolset arutelu, mille tulemuseks oli kokkulepe nõukogu ja parlamendi vahel. See tähendas, et need 64 muudatusettepanekut asendati ühe, konsolideeritud tekstiga. Ma tahaksin mainida lühidalt kõnealuse kokkuleppe üheksat olulist tulemust.

Esiteks on määruse õiguslikku alust muudetud keskkonna suhtes. See annab liikmesriikidele võimaluse võtta keskkonna kaitsmiseks vastu kaugeleulatavamaid meetmeid. Teiseks keelatakse pestitsiidi bromometaani kasutamine alates 18. märtsist 2010. See kehtib ka konteinerite gaasitamise puhul kahjuritõrje eesmärgil. Ainus erand, mis jääb, on hädaolukordade puhul, näiteks kui on ulatuslik epideemia. Kolmas punkt on see, et osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike järkjärgulise kõrvaldamise programmis on osakaalu 1997. aastaga võrreldes vähendatud viimastel aastatel seitsme protsendini. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikke võib kasutada üksnes valitsuse määratud ettevõtetes. Viiendaks – selliste ainete nimekirja, mis on määratud piiravate meetmete kohaldamiseks, on lisatud mõned uued ained. Euroopa Komisjon on võtnud ülesandeks neid aineid täiendavalt uurida. Kuues punkt on see, et vajalike erandite puhul, nagu reaktiivide ja laboratoorse kasutuse puhul, sätestatakse märgistamine kui kohustuslik nõue. Samuti on sellega seoses kokku lepitud, et laboratoorne kasutamine ei tohi suureneda. Seitsmes punkt on, et osoonikihti kahandavate ainete taaskasutamine või ringlussevõtt olemasolevate aparaatide juures võib toimuda üksnes ühes ettevõttes. Lisaks tuleb olemasolevate koguste kohta pidada päevikut, et vältida pettust ja ebaseaduslikku kaubandust. Kaheksas punkt on, et tähelepanu pööratakse täitmise tagamisele kontrollimiste abil. Niimoodi on liikmesriigid kohustatud tegema koostööd, et ebaseadusliku kaubanduse vastu võidelda. Viimane punkt on see, et vältimaks osoonikihti kahandavate ainete leket, tuleb jälgimis- ja täitmise tagamise süsteemi karmistada.

Siiski on ladustatud osoonikihti kahandavate ainete probleemi lahendamiseks veel rohkem ära teha. Komisjonil on siin oluline töö. Ma tahaksin nõuda veel kord tungivalt, et komisjon töötaks välja direktiivi ehitus- ja lammutusjäätmete kohta kooskõlas põhimõtetega, milles me seitse aastat tagasi kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis kokku leppisime.

Kokkuvõttes oleme saavutanud rahuldava tulemuse. Osoonikiht saab parema võimaluse taastuda, et vähendada kahjulikku mõju nagu nahavähki ja kahju taimedele ja puudele.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, ma tahaksin esiteks tänada ja õnnitleda raportöör härra Bloklandi ja kõiki variraportööre erakordse töö eest kõnealuse ettepanekuga sõnastada ümber osoonikihi kaitsmist käsitlev määrus.

Mul on eriti hea meel selle üle, et kokkulepe saavutati esimesel lugemisel suurelt osalt tänu parlamendi positiivsele ja konstruktiivsele panusele.

Stratosfääris paikneva osoonikihi kaitsmise poliitikat on tunnustatud kui väga suurt edu ja Euroopa Liit on mänginud siin otsustavat rolli. Tänu uuenduslikele meetmetele, mille me Euroopa Liidus vastu võtsime, on meil õnnestunud eemaldada 99% ainetest, mis osoonikihti kahandavad.

Lisaks osoonikihi kaitsmisele on nende ainete piiramisel kliimale äärmiselt positiivne mõju. See on selle tõttu, et kõnealustel ainetel on kuni 14 000 korda suurem globaalse soojenemise potentsiaal kui süsinikdioksiidil. Ilma Montreali protokollita ja veelgi ambitsioonikama ühenduse määruseta oleks kasvuhoonegaaside heite tase võibolla 50% kõrgem, kui see on praegu.

Tänu nimetatud rahvusvahelistele jõupingutustele hindavad teadlased nüüd, et osoonikiht on võimalik täielikult taastada ajavahemikul 2050–2075. Et see võimalikuks teha, tuleb siiski lahendada mitmed püsivad probleemid. Komisjoni ettepanek on kujundatud nii selleks, et lihtsustada ühenduse õigusakte ja vähendada bürokraatlikke takistusi ning viia määrus uute teadusalaste arengute ja tuleviku väljakutsetega kooskõlla, et tagada osoonikihi taastumine.

Saavutatud kompromisskokkulepe säilitab komisjoni ettepaneku struktuuri, kuid sisaldab samal ajal konkreetseid meetmeid, mida on vaja selleks, et tegelda lahendamata küsimustega seoses osoonikihti kahandavate ainete kasutamise täieliku keelustamise või piiramisega.

Mis veelgi olulisem, see sisaldab rangemaid sätteid seoses ainetega, mis „ladustatakse” toodetes, näiteks külmutusseadmetes või plastilistes soojustusvahtudes. Selles tugevdatakse kaubanduslikke meetmeid osoonikihti kahandavate ainete kasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse vastu Euroopa Liidus ning see aitab ära hoida keskkonnaalast dumpingut arengumaades. Lõpetuseks keelustatakse sellega kõik bromometaani kasutusviisid, välja arvatud erijuhtudel, et tegelda hädaolukordadega. See asetab bromometaani käsitlevad ühenduse õigusaktid ülemaailmsel tasandil eesliinile.

Kasu, nii seoses osoonikihi taastumise kui ka kasvuhoonegaaside vähendamisega, on märkimisväärne. Euroopa Komisjon on seisukohal, et ta tunnustab täiel määral muudatusettepanekute kompromisspaketti.

Ma tahaksin veel kord tänada Euroopa Parlamenti märkimisväärse panuse eest ettepaneku keskkonnaalase eesmärgi puutumatuna hoidmisse ja kokkulepe saavutamisse esimesel lugemisel.

  Eija-Riitta Korhola, fraktsiooni PPE-DE nimel. – (FI) Proua juhataja, käesolev määrus on loomulik jätk Montreali protokollile ja osa sellest protokollist, mis kohustab oma 191 allakirjutanud riiki aktiivselt loobuma selliste ainete kasutamisest, mis kahandavad osoonikihti.

Montreali protokolli peetakse üheks kõige edukamaks kõikidest rahvusvahelistest keskkonnaalastest lepetest. Tulemused räägivad iseenda eest: On saavutatud 95% osoonikihti kahandavate ainete kasutamise vähendamiseks seatud eesmärgist. Lisaks välditakse 20 aasta pikkuse ajavahemiku jooksul kasvuhoonegaaside heidet, mis võrdub rohkem kui 100 miljardi tonni süsinikdioksiidiga. See ongi põhjus, miks määrus, mida me praegu läbi vaatame, mitte üksnes ei edenda osoonikihi taastumist: see on ka kliimamuutuste-vastase võitluse oluline osa.

Eelmine määrus, mis koostati üheksa aastat tagasi, oli lootusetult ajast maas ja seda oli vaja ajakohastada. Praeguse määruse ülesehituse lihtsustamine, vananenud sätete välja jätmine ja aruannete esitamise kohustuse laiendamine nii, et need hõlmaksid uusi aineid, on uuendused, mida oli üliväga vaja. Ma tahaksin õnnitleda väga soojalt kolleeg härra Bloklandi töö puhul parlamendi raportöörina. Kompromiss esimesel lugemisel, olgugi et demokraatlikult väljakutset pakkuv, on sellise ajakohastamise jaoks nagu see mõistlik lahendus, ja selle saavutamine oli iseenesest keskkonnaalane saavutus.

Praegu vastuvõetav määrus viib kehtivad ühenduse õigusaktid asjakohasemalt Montreali protokolli sätetega kooskõlla. Näiteks tähtaja edasilükkamine osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tootmise lõpetamiseks viie aasta võrra aastani 2020 on mõistlik ja õigustatud, kuna sellega vähendatakse eksportkaubanduse keelust erandite arvu. Kuna kõnealuse määruse eesmärke ei ole meie ühenduses võimalik saavutada rahuldavalt vaid liikmesriikide tegevuse kaudu, peame tegelema probleemiga ülemaailmselt, maailma majanduse kontekstis. Kui ekspordikeelust oleks liiga palju erandeid, oleks liiga raske näidata, et need on õigustatud.

Montreali protokollile endale on tehtud vähemalt neli korda lisandusi. 20 aasta vanust aluslepingut muudeti sel viisil Londonis, Kopenhaagenis, Montrealis ja Pekingis. See ei kujuta endast üksnes edulugu: see on ka lugu vajadusest parandada ekslikke suundumusi, kui asjast rohkem aru saadakse. See on see sama tarkus, mida me nüüd Kyoto protokolli puhul vajame.

Algupärases Montreali protokollis keskenduti osoonikihi kaitsmisele, peamiselt klorofluorosüsivesinike piiramisega, ja seda eesmärki karmistati kiiresti, nõudes peaaegu kaotamist. Seega hakati klorofluorosüsivesinikke asendama näiteks osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikega, mis olid osoonikihile palju vähem kahjulikud. Nagu sageli keskkonnaprobleemide lahenduste puhul, kerkis siiski esile üks probleemi teine aspekt. Osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud ehk fluoritud gaasid osutusid oma tohutu globaalse soojenemise potentsiaali poolest eriti kahjulikuks. Mõni neist on globaalse soojenemise põhjustajana rohkem kui 1000 korda intensiivsem kui süsinikdioksiid. Seega tekkis vajadus muuta nõrku punkte aluslepingus.

Me peame suutma õppida samamoodi Kyoto lepingu puhul. Tuleb möönda, et praegusel kujul ei ole see üldse tõhus. See ei vähenda heitkoguseid maailmas ega isegi vähenda süsinikdioksiidi intensiivsust. Võibolla peitub probleem asjaolus, et need, kes vastutasid Kyoto protokolli koostamise eest, eeldasid, et süsinikdioksiidiprobleemi on võimalik lahendada samamoodi nagu freoonide puhul.

Kliimamuutused kujutavad endast varasematest probleemidest täiesti erineva tasandi keskkonnaprobleemi. Arvestades, et osoonikihi kahanemine puudutas probleeme, mille tekitasid tööstusliku või energiatootmise kõrvalsaadused, peitub kliimamuutuste põhjus milleski, mis toetab kogu maailma majandust ja ülemaailmset tootmist. Maailm liigub ikka veel süsiniku toel. Seepärast tulebki kliimamuutusi näha eelkõige kui tööstustehnoloogia-alast probleemi. Otsustes tuleks keskenduda mitte enam heitkoguste piiramisele, vaid energia- ja materjalitootmissüsteemide kõikehõlmavale ümberkorraldamisele. Õppigem Montreali kogemusest.

  Leopold Józef Rutowicz, fraktsiooni UEN nimel. – (PL) Proua juhataja, härra Bloklandi raport, milles käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust osoonikihti kahandavate ainete kohta, on oluline dokument edasiste meetmete jaoks osoonikihi kaitsmiseks. Tahaksin rõhutada, et üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu õnnestumistest on olnud osoonikihti kahandavate ja kasvuhooneefekti mõjutavate klorofluorosüsivesinikke, haloone, bromiide ja metüüle sisaldavate gaaside tootmise ja nendega kauplemise kõrvaldamine.

Hea näide edasi töötamise kohta oleks hakata tööle riigis, mis asub osoonikihis oleva augu all – Uus-Meremaal. Seal on lisaks Euroopa Liidus ette võetud tegevustele alustatud tööd, et vähendada metaaniheidet, mille ühel kuupmeetril on 30 kuupmeetrit süsinikdioksiidi kasvuhoonegaasiefekt ja mis kahandab osoonikihti. Metaan on gaas, mida toodetakse kõdunemisprotsessis, mida toodavad loomad, mis vabaneb kaevandustes maa alla ja mitmete erinevate keemiliste protsesside kaudu. Atmosfääri vabaneva metaani koguse tõttu tuleks ka metaan edasisse töösse kaasata.

Fraktsioon UEN toetab kõnealust määrust. Ma tänan härra Bloklandi töömahuka ja asjakohase raporti eest.

  Satu Hassi, fraktsiooni Verts/ALE nimel. – (FI) Härra juhataja, daamid ja härrad, ma õnnitlen härra Bloklandi suurepärase tulemuse puhul. Parlamendil on õnnestunud bromometaani kasutamise keelustamine nelja aasta võrra edasi lükata ning lisaks sellele on osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike vähendamise ajakava tihedamaks muudetud.

On oluline, et EL on jätkuvalt teerajaja selliste ainete keelustamisel, mis kahandavad osoonikihti, hoolimata asjaolust, et kõnealune teema ei ole enam ülipäevakajaline. Paljud nendest ainetest on võimsad kasvuhoonegaasid, kuid need on sellest hoolimata Kyoto lepingust välja jäetud. Selline asi juhtus, kuna arvati, et neid reguleerib Montreali protokoll. On oluline, et meil oleks meeles ka tulevikus selle küsimusega tegelda ja jätkata võimsate kasvuhoonegaaside keelustamist. Samuti on oluline, et me teistele riikidele, sealhulgas arengumaadele, selles küsimuses eeskuju annaksime.

Minu fraktsioon oleks tahtnud piirata selgemalt, kui praegu kokku on lepitud, selliste ainete eksporti, mille kasutamine on ELis keelatud. Ma loodan, et see põhimõte lisatakse õigusakti, kui astutakse järgmisi samme.

  Avril Doyle (PPE-DE). – Proua juhataja, seoses ühe päevakorrapunktiga – enne kui ma alustan –, kuna paistab, et keegi ei palu sõna „catch-the-eye” (tähelepanu tõmbamise) vormis, siis te parandate mind, kuid ma olen ringi vaadanud ja olukorda hinnanud. Kas ma saaksin lisada oma üheminutilisele panusele minuti catch-the-eye-sõnavõtuaega?

  Juhataja. – Sobib, proua Doyle, olge lahke.

  Avril Doyle (PPE-DE). Proua juhataja, Montreali protokolli osalised võtsid 2007. aasta septembris oma konverentsil toimunud kohtumistel vastu täiendavad meetmed osoonikihi kaitseks. Nüüd lisatakse need kõnealusesse uuestisõnastatud määrusesse, et kiirendada osoonikihti kahandavate ainete järkjärgulist käibelt kõrvaldamist ja piirata veelgi nende ainete erandkorras kasutamist. Selles uuestisõnastatud määruses käsitletakse peaasjalikult osoonikihti kahandavate ainete tootmise, impordi, ekspordi, turule viimise, kasutamise, taaskasutamise, ringlussevõtu, taastamise ja hävitamise keelde ja piiranguid.

Montreali protokoll on olnud üks seni kõige edukamaid rahvusvahelisi keskkonnalaseid algatusi, mille tulemus on, et osoonikihi kahanemise 1980date aastate tase on suuresti vähenenud. Tänu kõnealuste osoonikihti kahandavate gaaside – klorofluorosüsivesinikud, osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud, haloonid, bromometaan – kasutamise järkjärgulisele kaotamisele koos ajaliselt väga piiratud eranditega teatavate kriitilise tähtsusega kasutusviiside puhul – näiteks haloonid tulekaitsevahendites lennukites – on osoonikihti kahandavate ainete kasutamine vähenenud võrreldes 1980date aastatega 95%.

Me peame meenutama, et kõnealustel ainetel on ka globaalse soojenemise potentsiaal. Osoonikiht on üks kahest atmosfäärikihist, mis kaitsevad elu Maal. Osoonikiht pakub eriti kaitset päikeselt lähtuva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, mis põhjustab mitmeid haigusi ja probleeme, sealhulgas nahavähki ja kaed.

  Juhataja. – Proua Doyle, te olite oma sõnade kõrgusel. Tänan.

  Stavros Dimas, komisjoni liige. − (EL) Proua juhataja, mul on kahju, et täna parlamendis suuremat kuulajaskonda pole, sest me arutame midagi, mis on tegelikult väga-väga õnnestunud protokoll, mis on toonud kaasa nii keskkonna kui ka tervise heaks väga positiivseid tulemusi, ja taastub osoonikiht, mis on nüüd läinud tagasi 1980date aastate eelsele tasemele.

Ma tahaksin tänada väga konstruktiivsete märkuste eest kõiki, kes tänaõhtusest arutelust osa võtsid, ja märkida, et komisjonil on kohustus teostada kõiki talle antud volitusi ning uurida, kas eeltingimused kehtivad täiendava kolme aine lisamise suhtes 2010. aasta keskpaigaks. Euroopa Parlamendi sekretariaadile esitatakse sellekohane avaldus, et see lisataks tänase arutelu protokolli.

Tahaksin samuti märkida, et usun, et me saavutame käesoleva aasta lõpus Kopenhaagenis kliimamuutuste vastu võitlemise suhtes kokkuleppe, mis on vähemalt sama ambitsioonikas ja õnnestunud kui Montreali protokoll. Usun, et see on isegi tõhusam ja me peame kõik selles suunas töötama.

Lõpetuseks tahaksin öelda, et komisjon on eriti rahul läbirääkimiste tulemusega ja võib kompromissmuudatusettepanekud täiel määral heaks kiita.

Bloklandi raport (A6-0045/2009)

Komisjon kinnitab oma kavatsust kaaluda 30. juuniks 2010 määruse B osa II lisasse täiendavate ainete lisamist, eelkõige hinnates, kas artikli 24 lõikes 3 sätestatud tingimused nende lisamiseks on täidetud. Sellel kiirendatud läbivaatamisel keskendutakse järgmistele ainetele:

– heksaklorobutadieen

– 2-bromopropaan (n-propüülbromiid)

– jodometaan (metüüljodiid)

  Johannes Blokland, raportöör. – (NL) Proua juhataja, tahaksin öelda siirad tänusõnad volinik Dimasele pühendumuse eest kiita heaks proua Hassi esitatud mõte, nimelt et täiendavaid aineid tuleks uurida seoses nende mõjuga. Seoses sellega tahaksin vaid juhtida komisjoni tähelepanu metüülbromiidile. Meil on ikka veel kõnealuse aine ja selle tootmise kohta seoses nimetatud küsimusega vähe teada. Õnneks on nüüd otsustatud paluda tarnijatel konsulteerimise ajal anda aru sellest, kuidas kõnealust ainet toodetakse. Niimoodi saame selle aine kohta täpset teavet.

Tahaksin avaldada saadud toetuse eest siirast tänu kolleegidele, eriti variraportööridele ja neile, kes täna õhtul on sõna võtnud. Meie vastastikune koostöö on olnud suurepärane nii parlamendikomisjonis kui ka läbirääkimistel. Tahaksin tänada ka eesistujariik Tšehhit kindlate kokkulepete eest, mis me suutsime saavutada nii enne läbirääkimisi kui ka läbirääkimiste ajal. Igal juhul oli tulemus rahuldav. Hindan ka väga keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ametnikelt ja mu oma töötajatelt saadud toetust. Meil on tõesti õnnestunud töötada meeskonnana, mis on meil võimaldanud ka selle seaduse kaugeleulatava muudatusettepaneku kuue kuuga lõpetada.

Mul on lõpetuseks teha veel üks märkus. Ma ei ole ümbersõnastamise süsteemiga eriti rahul. Ei ole kerge aru saada, mille alusel võib või ei või muudatusettepanekuid teha. Õnneks olid olemas juristid, kes teatasid mulle, et õiguslikku alust oli ümbersõnastamisel muudetud nii, et me saime muudatusi selle alusel teha. Vastasel korral oleks see meie kontrollist peaaegu pääsenud. Õnneks oli nõukogu samal arvamusel ja meil õnnestus viimasel minutil see keskkonna- rahvatervise ja toiduohutuse komisjonis õigesti sõnastada. Ümbersõnastamine jääb siinse parlamendi töös üheks keeruliseks küsimuseks.

  Juhataja. – Arutelu on lõppenud.

Hääletus toimub kolmapäeval.

Kirjalikud avaldused (kodukorra artikkel 142)

  Rovana Plumb (PSE), kirjalikult. – (RO) Ettepanekus on järgitud määruse (EÜ) nr 2037/2000 struktuuri, kuid sellesse on lisatud uus peatükk kõnealuste ainete tootmise, turuleviimise ja kasutamise keelust tehtavate erandite kohta, mis olid varem laiali erinevates sätetes, milles käsitletakse reguleeritavate ainete ja toodete käibelt kõrvaldamise etappe.

Keskse tähtsusega väljakutsed on järgmised:

– „hoiule pandud” osoonikihti kahandavate ainete/kasvuhoonegaaside heitkoguste atmosfääri vabanemise vähendamine on vajalik, kuna hinnangute-kohaselt sisaldavad need ülemaailmsed varud 2015. aastaks kuni 2 miljonit osoonikihi kahandamise potentsiaali tonni (ODP-tonni) ehk 13,4 miljardit tonni CO2 ekvivalenti.

– Osoonikihti kahandavate ainete erakorraline kasutamine seal, kus tehniliselt ega majanduslikult elujõulisi alternatiive ei ole veel olemas, näiteks bromometaan karantiini ja tarnimiseelsetel eesmärkidel.

– uued osoonikihi kahandavad ained: uued teaduslikud avastused näitavad, et teatavatel keemilistel ainetel, mille kasutamist protokoll ei reguleeri, on osoonikihti kahandav mõju seniarvatust oluliselt suurem, kõnealuste ainete turustamine aga kasvab kiiresti.

Muudatusettepanek muudab teksti selgemaks ja lihtsustab regulatiivset raamistikku, vähendades samal ajal ka halduskoormust, hõlbustades nõnda õigusakti kohaldamist, tagamaks osoonikihi tekkimist 2050. aastaks ja hoidmaks ära kahjulikku mõju inimtervisele ja ökosüsteemidele.

  Flaviu Călin Rus (PPE-DE), kirjalikult. – (RO) Minu arvates peame kõik nii praeguse kui ka järgmiste põlvkondade tervise pärast muret tundma. Meie tervis säilib puhta keskkonna ja meid ümbritseva atmosfääri abil. Kõik teaduslikud uuringud rõhutavad asjaolu, et osoonikiht on äärmiselt oluline mitte ainult elanikkonna tervisele, vaid ka elu säilitamiseks Maal.

Kahjuks on olemas terve hulk aineid, mis atmosfääri vabanedes hävitavad osoonikihi, aidates sellega kaasa kasvuhoonegaasi efekti suurenemisele. Kuigi on täheldatud märke osoonikihi taastumisest võetud meetmete tulemusel, leitakse, et 1980. aasta eelne osoonikihi tase atmosfääris saavutatakse alles 21. sajandi teises pooles.

Sellest tulenevalt olen ma täiesti nõus lisameetmete võtmisega osoonikihti kahandavate ainete piiramiseks või isegi keelustamiseks. Ma usun, et selliste meetmete võtmisega täidame oma kohustust mitte üksnes praeguse põlvkonna, vaid ka järgmiste põlvkondade ees.