RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Relvastatud droonide kasutamine
24.2.2014 - (2014/2567(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Barbara Lochbihler, Tarja Cronberg, Jean Lambert, Rui Tavares, Reinhard Bütikofer, Judith Sargentini, Ulrike Lunacek, Nicole Kiil-Nielsen, Raül Romeva i Rueda, Iñaki Irazabalbeitia Fernández fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0201/2014
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse kohtuväliste, kiirete ja meelevaldsete hukkamiste ÜRO eriraportööri 28. mai 2010. aasta ja 13. septembri 2013. aasta ning terrorismivastases võitluses inimõiguste ja põhivabaduste edendamise ja kaitse ÜRO eriraportööri 18. septembri 2013. aasta aruannet relvastatud droonide kasutamise kohta,
– võttes arvesse ÜRO kohtuväliste, kiir- või meelevaldsete hukkamiste eriraportööri Christof Heynsi 13. septembri 2013. aasta aruannet,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni 13. augusti 2013. aasta avaldust relvastatud droonide kasutamise kohta,
– võttes arvesse 25. aprillil 2013. aasta Euroopa Parlamendi inimõiguste allkomisjoni ning julgeoleku ja kaitse allkomisjoni korraldatud kuulamist droonide kasutamise mõju kohta inimõigustele,
– võttes arvesse oma 3. mai 2013. aasta uurimust „Droonide ja robotite sõjalise kasutamise mõju inimõigustele”,
– võtte arvesse nõukogu 19. ja 20. detsembri 2013. aasta järeldusi järgmise põlvkonna MALE-tüüpi kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemi (RPAS) programmi ettevalmistamise kohta aastateks 2020–2025;
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et kaugjuhitud mehitamata õhusõidukite kasutamine surmavate ekstraterritoriaalsete operatsioonide käigus on viimasel aastakümnel järsult kasvanud; arvestades, et riikide seas, kus on registreeritud droonirünnakuid, on Afganistan, Pakistan, Jeemen, Liibüa, Iraak, Somaalia ja Palestiina (Gaza sektor); arvestades, et teadete kohaselt on droonirünnakuid korraldanud USA, Ühendkuningriik, Iisrael ja Türgi; arvestades, et lähiajal ilmselt suureneb oluliselt riikide arv, kes on võimelised droone kasutama;
B. arvestades, et eelnimetatud droonirünnakud on pandud toime suuresti läbipaistmatult ja selgitusteta;
C. arvestades, et droonirünnakutes on teadaolevalt hukkunud või tõsiselt vigastada saanud tuhandeid tsiviilelanikke; arvestades, et läbipaistvuse puudumise ja tulemuslikku uurimist segavate tõkete tõttu on neid arve raske hinnata;
D. arvestades, et liikmesriikides, nt Saksamaal asuvate USA sõjaväebaaside tugirajatised etendasid hiljuti väidetavasti olulist osa teatavates sihipärastes tapmisoperatsioonides, mille käigus on hukkunud inimesi;
E. arvestades, et teadaolevalt on droonirünnakud rängalt kahjustanud asjaomaste maade tsiviilelanike igapäevaelu, sealhulgas põhjustanud nende kogukondades suurt hirmu ja psühhotraumasid, häirinud majandus- ja ühiskonnaelu ning piiranud juurdepääsu haridusele;
F. arvestades, et Genfi konventsioonide I lisaprotokolli artikli 51 lõikes 2 on sätestatud, et vägivallateod või ähvardused, mille peamine eesmärk on külvata tsiviilelanikkonna seas hirmu, on keelatud;
G. arvestades, et relvastatud droonide tehnoloogia levik koos tänapäeva konfliktide üha asümmeetrilisemaks muutumisega tekitab rahvusvahelises õiguses ettenägematuid probleeme; arvestades, et ÜRO juhtivad eksperdid on mõistnud hukka tekkinud vastutus- ja läbipaistvustühiku;
H. arvestades, et inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega on keelatud meelevaldne tapmine, seda ka relvakonflikti käigus; arvestades, et rahvusvaheline humanitaarõigus ei luba sihipäraselt tappa rahumeelsetes riikides asuvaid isikuid;
I. arvestades, et kui relvakonflikti käigus tapetakse droonirünnakutes tsiviilisikuid, on riigid kohustatud korraldama kiireid, sõltumatuid ja erapooletuid uurimisi, andma üldsusele põhjalikke selgitusi ja pakkuma hüvitusvõimalusi;
J. arvestades, et ühe riigi mehitamata õhusõidukite rünnakud teise riigi territooriumil, mis toimuvad ilma viimase loata, kujutavad endast Rahvusvahelise Kohtu kohaselt rahvusvahelise õiguse ning kõnealuse riigi territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse rikkumist ning potentsiaalselt agressiooniakti;
1. väljendab sügavat muret asjaolu pärast, et relvastatud droonide kasutamine väljaspool rahvusvahelist õigusraamistikku ohustab ülemaailmset rahu ja julgeolekut; nõuab tungivalt, et EL töötaks välja sobiva poliitilise vastuse nii Euroopa kui ka maailma tasandil, toetamaks inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust;
2. mõistab terrorismi karmilt hukka ja usub, et selle vastu tuleb võidelda seaduslike vahenditega; märgib, et USA ja Al-Qaeda ning sellega seotud üksuste vahel ei ole rahvusvahelist relvakonflikti ÜRO harta tähenduses ning mõistab hukka väljaspool relvakonflikti toimuvad sihipärased tapmised kui rahvusvahelise õiguse rikkumise, mis loob ohtliku pretsedendi, mida teised riigid võivad tulevikus seadusevastaste tapmiste õigustamiseks kasutada;
3. palub liikmesriikidel tagada, et kui on põhjendatud kahtlusi, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluv isik või ühendus võib olla seotud ebaseaduslike sihipäraste tapmistega välisriigis, võetaks vastavalt siseriiklikele ja rahvusvahelistele kohustustele meetmeid, et küsimust uurida ja tuua vastutavad isikud kohtu ette;
4. kutsub kõiki relvastatud droonide tehnoloogiat omavaid riike üles: (i) tegema avalikkusele teatavaks droonide kasutamise õigusliku aluse, täpsustama tegevuspädevust ja esitama teavet droonirünnakute ohvrite, eelkõige tsiviilisikute kohta; (ii) tagama, et need riigid viivad läbi viivitamatud, põhjalikud, sõltumatud ja erapooletud uurimised kõigil juhtudel, kui on põhjendatud alust uskuda, et mehitamata õhusõidukite rünnaku tagajärjel toimusid ebaseaduslikud tapmised; (iii) tagama, et need kriteeriumid hõlmavad rahvusvahelise ja riikliku õiguse väidetavate rikkumiste erapooletut uurimist, tsiviilohvrite abistamist ja tsiviilohvrite perede hüvitamist; (iv) võimaldama mehitamata õhusõidukite rünnakute kohtulikku kontrolli ning tagama ebaseaduslike mehitamata õhusõidukite rünnakute ohvritele tulemuslik juurdepääs õiguskaitsevahenditele;
5. kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti, liikmesriike, nõukogu ja komisjoni üles:
a) vastustama sihipäraseid kohtuväliseid tapmisi ja need keelustama;
b) tagama, et liikmesriigid vastavalt oma õiguslikele kohustustele ei viiks läbi ebaseaduslikke sihtmärgistatud tapmisi ega soodustaks nende läbiviimist teiste riikide poolt;
c) hõlmama asjaomaste Euroopa ja rahvusvaheliste desarmeerimis- ja relvastuskontrollirežiimidega ka relvastatud droonid;
d) tegutsema selles suunas, et keelustada võimalike tulevaste täisautomaatsete, inimese osaluseta rünnakuid võimaldavate relvasüsteemide alased uuringud, nende väljatöötamine, hankimine ja eksportimine;
e) võtma vastu ELi ühise seisukoha relvastatud droonide kohta;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Euroopa välisteenistusele, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja komisjonile.