SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

25.5.2011 - (15145/1/2010 – C7‑0045/2011 – 2008/0147(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Saïd El Khadraoui

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest

(15145/1/2010 – C7‑0045/2011 – 2008/0147(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (15145/1/2010 – C7-0045/2011);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. detsembri 2009. aasta arvamust[1];

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2009. aasta arvamust[2];

–   võttes arvesse komisjoni arvamust (KOM(2011)0069);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2008)0436) suhtes[3];

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 66;

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A7-0171/2011),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 5 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(5 a) Muud transpordiliigid kui maanteetransport on juba hakanud väliskulusid arvesse võtma ja asjaomased liidu õigusaktid näevad ette järkjärgulist arvessevõtmist või vähemalt ei takista seda. Lennundusest tulenevad süsinikdioksiidi heited on juba lisatud heitkogustega kauplemise süsteemi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivile 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi. Heitkogustega kauplemise süsteem hõlmab ka elektritootmist rongidele. Muid väliskulusid saab arvesse võtta lennujaamatasude kaudu, mida võib keskkonnaeesmärkidest lähtudes varieerida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiivile lennujaamatasude kohta, ning raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivile 2001/14/EÜ raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta. Maanteetranspordisektoris kohaldatakse juba mitmeid makse ja tasusid, sealhulgas väliskulude, nagu süsinikdioksiidi osalise kompenseerimise maksud ja tasud, mida teostatakse näiteks kütuseaktsiisi näol. Seda protsessi tuleb siiski jätkuvalt kontrollida ja julgustada, et luua kõigi transpordiliikide väliskulude arvessevõtmiseks liiduülene raamistik.
Muudatusettepanek  2 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 10
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(10) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on mudeliga, mille komisjon kavandas liiklusest tuleneva õhu- ja mürasaaste väliskulude arvutamiseks, ette nähtud usaldusväärsed meetodid ja mitmed ühikuväärtused, mille võiks väliskulumaksude arvutamisel juba aluseks võtta.	(10) Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on mudeliga, mille komisjon kavandas väliskulude arvutamiseks, ette nähtud usaldusväärsed meetodid ja mitmed ühikuväärtused, mille saab väliskulumaksude arvutamisel juba aluseks võtta.
Selgitus
Kooskõlas EP 1. lugemise muudatusettepanekuga 9.
Muudatusettepanek  3 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 12
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(12) Ajapõhiste kasutusmaksudega, mida kogutakse päeva-, nädala-, kuu- ja aastapõhiste määrade alusel, ei tohiks diskrimineerida juhukasutajaid, kuna suur hulk selliseid kasutajaid on tõenäoliselt välismaised vedajad. Seepärast tuleks kehtestada üksikasjalikum päeva-, nädala-, kuu- ja aastapõhiste määrade omavaheline suhe raskete kaubaveokite jaoks.	(12) Ajapõhised kasutusmaksud kujutavad endast üleminekusüsteemi, mille puhul kohaldatakse juba põhimõtet „kasutaja maksab”, kui läbitud vahemaal põhinevat maksustamissüsteemi, mis kajastab paremini infrastruktuuri tegelikku kasutamist, ei ole veel võimalik rakendada. Ajapõhiste kasutusmaksudega, mida kogutakse päeva-, nädala-, kuu- ja aastapõhiste määrade alusel, ei tohiks diskrimineerida juhukasutajaid, kuna suur hulk selliseid kasutajaid on tõenäoliselt välismaised vedajad. Seepärast tuleks kehtestada üksikasjalikum päeva-, nädala-, kuu- ja aastapõhiste määrade omavaheline suhe raskete kaubaveokite jaoks.
Selgitus
Asendab EP 1. lugemise muudatusettepaneku 11 (samuti EP 1. lugemise muudatusettepaneku artikli 11 kohta).
Vt ka artikli 7 lõiget 2 ajapõhiste ja kilomeetripõhiste maksustamissüsteemide kombineerimise võimaluste kohta.
Muudatusettepanek  4 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 12 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(12 a) Keskpikas perspektiivis tuleks teha jõupingutusi, et lähendada väliskulude arvutamise meetodeid kõikides liikmesriikide maksustamissüsteemides, eesmärgiga anda Euroopa maanteevedajatele selgeid hinnasignaale, mis toimiksid stiimulina käitumise optimeerimisel.
Selgitus
EP 1. lugemise muudatusettepanek 10.
Muudatusettepanek  5 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 18 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(18 a) Kui ummikute vähendamiseks kohaldatakse teatava teelõigu suhtes diferentseerimist, tuleks diferentseerimist kavandada ja kohaldada tulusid mitte mõjutaval viisil, mis annaks tunduvad finantseelised vedajatele, kes otsustavad kasutada kõnealust teelõiku tippkoormusevälisel ajal, nende ees, kes otsustavad kasutada seda tippkoormuse ajal.
Selgitus
Diferentseerimist tuleks kohaldada selleks, et tekitada selged finantsstiimulid üleminekuks sama teelõigu kasutamisele tippkoormusevälisel ajal. See põhjendus toob selgelt välja, et kui ummikute vähendamiseks kohaldatakse diferentseerimist, tuleb sama teelõigu kohta maksta rahalist hüvitist. Hüvitise täpne väljaarvutamine ja aritmeetiline kontrollimine toimub samal viisil, nagu praeguse direktiivi kohase diferentseerimise puhul, s.o „asjaomase infrastruktuurivõrgu” suhtes (artikli 7b lõige 1).
Muudatusettepanek  6 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 21 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(21 a) Lubatud hinnalisandi vahemik võib hõlmata paralleelseid, lähedalasuvaid ja otseselt konkureerivaid mägiseid teelõike, kuhu võib liiklust hinnalisandi kehtestamisel ümber suunata. Käesoleva sätte kohaldamise osas piiriüleste projektide suhtes peaksid asjaomased liikmesriigid ja komisjon kokku leppima.
Selgitus
Sõnade „paralleelne ja mägine” kasulik lisamine tuleks siduda sõnadega „lähedalasuvad ja otseselt konkureerivad”. Sõna „lähedalasuv“ on vajalik vältimaks, et hinnalisandit lubatakse teelõikudel, mis asuvad kaugel nendest lõikudest, kus hinnalisand on juba lubatud. Kaugusele mitteviitamine võib lubada võimalust kehtestada hinnalisand meelevaldselt ükskõik kus. Väljend „otseselt konkureerivad” on vajalik hinnalisandi sidumiseks liikluse ulatusliku ümbersuunamisega.
Muudatusettepanek  7 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 27
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(27) Soovitatav on kasutada elektroonilisi teemaksusüsteeme, et vältida sujuva liiklusvoo häirimist ja negatiivset mõju kohalikule keskkonnale, mida tekitavad järjekorrad teemaksu kogumise kabiinide juures. Seetõttu on soovitatav kehtestada väliskulumaks selliste süsteemide abil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/52/EÜ (ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta).	(27) Soovitatav on kasutada elektroonilisi teemaksusüsteeme, et vältida sujuva liiklusvoo häirimist ja negatiivset mõju kohalikule keskkonnale, mida tekitavad järjekorrad teemaksu kogumise kabiinide juures. Seetõttu on soovitatav kehtestada väliskulumaks selliste süsteemide abil vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivile 2004/52/EÜ (ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta). On oluline, et käesoleva direktiivi eesmärk saavutataks viisil, mis ei kahjusta siseturu nõuetekohast toimimist. Seetõttu peaks komisjon jälgima direktiivi 2004/52/EÜ raames tehtud edusamme, et rakendada kokkulepitud ajaks tõeline Euroopa elektrooniline maksukogumisteenus, millega piiratakse elektrooniliste maksukogumisseadmete arv sõidukis ühele ja mis on täielikult ühilduv kõigi liikmesriikide maksukogumisvõrkudega. Lisaks peaks komisjon toetama liikmesriike, kes soovivad teha koostööd, et võtta kasutusele kogu nende territooriumil kohaldatav ühine teemaksusüsteem.
Selgitus
Põhjendus asendab EP 1. lugemise muudatusettepanekud 15, 16, 17, 20, 51, 53.
Uue muudatusettepanekuga tagatakse, et komisjon ei unusta oma rolli elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime direktiivi nõuetekohase rakendamise jälgimisel, nii et koostalitlusvõime muutuks täielikult toimivaks vastavalt kokkulepitud kuupäevadele. See hõlmab vahekokkuvõtte aruande edastamist Euroopa Parlamendile, nagu on ette nähtud direktiivi artiklis 21. Võrdle ka ühise seisukohaga artikli 1 punktis 3 (artikli 8b lõiked 1 ja 2).
Muudatusettepanek  8 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 28 a (uus)
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
	(28 a) Liikmesriikidel peaks olema võimalik kasutada üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eelarvevahendeid ja struktuurifonde, et parandada transpordi infrastruktuure eesmärgiga vähendada transpordi väliskulusid üldiselt ja rakendada käesoleva direktiivi kohaste maksude kogumiseks elektroonilisi maksukogumisvahendeid.
Selgitus
EP 1. lugemise muudatusettepanek 18.
Muudatusettepanek  9 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Põhjendus 34
Nõukogu seisukoht	Muudatusettepanek
(34) Väliskulumaksude arvutamisel alternatiivsete teaduslike meetodite rakendamisel peaks liikmesriik saama võtta arvesse välismõjude rahaliste kulude väärtust, mis on esitatud uuringus „Transpordisektori väliskulude hindamise käsiraamat”, milles antakse ülevaade väliskulude hindamise viimastest teooriatest ja praktikatest.	(34) Väliskulumaksude arvutamisel alternatiivsete teaduslike meetodite rakendamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse välismõjude rahaliste kulude väärtuse arvutamise meetodeid, mis on esitatud uuringus „Transpordisektori väliskulude hindamise käsiraamat”, milles antakse ülevaade väliskulude hindamise viimastest teooriatest ja praktikatest.
Selgitus
Kooskõlas EP 1. lugemisega. Kooskõlas põhjendusega 10 peaks käsiraamat olema juhend, mida kasutatakse väliskulude väärtuse arvutamiseks.
Muudatusettepanek  10 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7 – lõige 5
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 5. Liikmesriik võib kohaldada tee- ja/või kasutusmakse ainult selliste sõidukite suhtes, mille maksimaalne lubatud täismass on vähemalt 12 tonni, kui ta leiab, et kohaldamisala laiendamine väiksema kui 12-tonnise maksimaalse lubatud täismassiga sõidukitele muu hulgas: 5. Liikmesriik võib kohaldada tee- ja/või kasutusmakse ainult selliste sõidukite suhtes, mille maksimaalne lubatud täismass on vähemalt 12 tonni, kui ta leiab, et kohaldamisala laiendamine väiksema kui 12-tonnise maksimaalse lubatud täismassiga sõidukitele: a) avaldab tulenevalt liikluse ümbersuunamisest olulist negatiivset mõju vabale liiklusvoole, keskkonnale, müratasemele, ummikute tekkele, tervisele või liiklusohutusele; a) avaldab tulenevalt liikluse ümbersuunamisest olulist negatiivset mõju vabale liiklusvoole, keskkonnale, müratasemele, ummikute tekkele, tervisele või liiklusohutusele või b) põhjustab halduskulusid rohkem kui 30% lisatuludest, mida kohaldamisala laiendamisega oleks saadud. b) põhjustab halduskulusid rohkem kui 30% lisatuludest, mida kohaldamisala laiendamisega oleks saadud.   Liikmesriigid, kes kohaldavad tee- ja/või kasutusmakse ainult selliste sõidukite suhtes, mille maksimaalne lubatud täismass on vähemalt 12 tonni, teavitavad komisjoni oma otsusest ning põhjendavad seda.
Selgitus
Kohaldamisala peaks olema kooskõlas sellise sõiduki määratlusega, mida nõukogu artikli 1 punkti 1 alapunktis d just kinnitas. Kompromissi huvides oleks me nõus aktsepteerima tagasiminekut 2006. aastal saavutatud kompromissile, mille kohaselt erandit reeglist lubatakse teatavate tingimuste (a või b) korral. Lisada võiks muid, 2006. aasta kokkuleppes loetletutest erinevaid põhjuseid. Lisaks tuuakse siin sisse läbipaistev raamistik, mille kohaselt liikmesriigid põhjendavad selgelt oma otsust mitte maksustada 3,5-tonniseid sõidukeid.
Muudatusettepanek  11 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7b – lõige 1
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 1. Infrastruktuurimaks põhineb ainult infrastruktuuri kulude katmise põhimõttel. Kaalutud keskmine infrastruktuurimaks on seotud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitus-, kasutus-, hooldus- ja arenduskuludega. Kaalutud keskmine infrastruktuurimaks võib hõlmata ka turutingimustel põhinevat kapitalitulu või kasumimarginaali. 1. Infrastruktuurimaks põhineb ainult infrastruktuuri kulude katmise põhimõttel. Kaalutud keskmine infrastruktuurimaks on seotud asjaomase infrastruktuurivõrgu ehitus-, kasutus-, hooldus- ja arenduskuludega. Kaalutud keskmine infrastruktuurimaks võib hõlmata ka turutingimustel põhinevat kapitalitulu ja/või kasumimarginaali.
Selgitus
Väärib märkimist, et käesoleva ettepaneku eesmärk on kaitsta olemasolevate kontsessioonide ja nende kontsessioonide, mille kohaldamine on juba alanud, majanduslikku ja rahalist tasakaalu. Teatavasti mõjutab teemaksude tase liiklustiheduse taset; sellest järeldub, et teemaksude ülearune tõstmine, mida ei ole lepinguga piiritletud, võib viia liiklustiheduse vähenemiseni, omades tagajärgi kontsessioonidele ja nendega seotud majanduslikele ja rahalistele kavadele (mis omakorda viiks mitmete vaidlusteni).
Muudatusettepanek  12 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7c – lõige 1 – esimene lõik
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 1. Väliskulumaks võib olla seotud liiklusest tulenevate õhusaastekuludega. Teelõikudel, mis läbivad maanteeliiklusest tuleneva mürasaastega kokkupuutuva koondunud elanikkonnaga piirkondi, võib väliskulumaks sisaldada liiklusest tulenevaid mürakulusid. 1. Väliskulumaks võib olla seotud liiklusest tulenevate õhusaastekuludega. Teelõikudel, mis läbivad maanteeliiklusest tuleneva mürasaastega kokkupuutuva elanikkonnaga piirkondi, võib väliskulumaks sisaldada liiklusest tulenevaid mürakulusid. Väliskulumaks varieerub ja see kehtestatakse kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on määratletud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse IIIb lisas sätestatud maksimummäärasid. Väliskulumaks varieerub ja see kehtestatakse kooskõlas miinimumnõuetega ja meetoditega, mis on määratletud IIIa lisas, ning selle puhul järgitakse IIIb lisas sätestatud maksimummäärasid.
Selgitus
Võimatu oli veenvalt selgitada, kas väljend „koondunud elanikkond“ nõukogu ühises seisukohas hõlmaks piisaval määral mägiseid orge.
Muudatusettepanek  13 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7c – lõige 3
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 3. Liiklusest tuleneva õhusaastega seotud väliskulumaksu ei kohaldata sõidukite suhtes, mis vastavad kõige rangematele EURO heitenormidele kuni neli aastat pärast kohaldamise kuupäevi, mis on sätestatud eeskirjades, millega kõnealused normid kehtestati. 3. Liiklusest tuleneva õhusaastega seotud väliskulumaksu ei kohaldata sõidukite suhtes, mis vastavad kõige rangematele EURO heitenormidele kuni kolm aastat pärast kohaldamise kuupäevi, mis on sätestatud eeskirjades, millega kõnealused normid kehtestati.
Selgitus
EP 1. lugemise muudatusettepanekus 35 sedastatakse, et väliskulude maksustamist ei lubata Euro VI sõidukite puhul kuni jaanuarini 2013/2014 (Euro VI muutub kohustuslikuks kõigi uute tüübikinnituste jaoks alates 31. detsembrist 2012 – uute sõidukite registreerimise jaoks üks aasta hiljem). See oli tulemuslik stiimul sõidukipargi uuendamiseks. Nõukogu seisukohas toodi sisse pikem erand, millega õhusaastemaksudest võidakse vabastada märkimisväärne protsent rahvusvahelisest transpordist (u 60% 2017. aasta lõpus). Seetõttu peaks erand kehtima maksimaalselt 3 aastat.
Muudatusettepanek  14 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7f – lõige 5
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 5. Hinnalisandi summa arvatakse maha artikli 7c kohaselt arvutatud väliskulumaksu summast. 5. Hinnalisandi summa arvatakse maha artikli 7c kohaselt arvutatud väliskulumaksu summast, välja arvatud EURO heitgaasiklassidesse 0, I, II ja III kuuluvate sõidukite puhul. Kogu teenitud tulu investeeritakse otsuse nr 1692/96/EÜ III lisas loetletud üleeuroopalist huvi pakkuvate prioriteetsete projektide ehitamisse.
Selgitus
Pakkuda tuleb terviklikke stiimuleid sõidukipargi uuendamiseks ning positiivseid rahalisi stiimuleid puhtamate sõidukite jaoks, sellega peavad kaasnema rahalised karistused kõige saastavamatele veokitele. Samal ajal ei tohi kõrvale jätta asjaolu, et direktiivi kohaselt on hinnalisandist saadav tulu määratud TEN-T võrgustikku kuuluvate prioriteetsete projektide rahastamiseks.
Muudatusettepanek  15 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7g – lõige 3 – punkt c
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek c) ükski infrastruktuurimaks ei ole üle 175 % suurem artiklis 7b nimetatud kaalutud keskmise infrastruktuurimaksu maksimaalsest tasemest, ning c) ükski infrastruktuurimaks ei ole üle 200 % suurem artiklis 7b nimetatud kaalutud keskmise infrastruktuurimaksu maksimaalsest tasemest ning
Selgitus
Arukas maksustamine tähendab süsteemi, mis annab kasutajatele selgeid hinnasignaale – elemendi eri poliitikasuundadeks, mis on vajalikud selliste eesmärkide saavutamiseks nagu sõidukipargi uuendamine, transpordi infrastruktuuri tõhusam kasutamine, keskkonnamõju piiramine. Tulusid mittemõjutav diferentseerimine on juba ette nähtud Eurovignette II puhul (väiksem protsentuaalne diferentseerimine, kuid tundide arvu päevas ei piirata). Juba EP 1. lugemisel (vt muudatusettepanek 43) välja pakutud suurem diferentseerimisvõimalus peaks olema piisavalt mõistlik selliste selgete hinnasignaalide andmiseks.
Muudatusettepanek  16 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7g – lõige 3 – punkt d
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek d) tippkoormuse aeg, mille jooksul nõutakse ummikute vähendamise eesmärgil kõrgemaid infrastruktuurimakse, ei ületa viit tundi päevas. d) tippkoormuse aeg, mille jooksul nõutakse ummikute vähendamise eesmärgil kõrgemaid infrastruktuurimakse, ei ületa kaheksat tundi päevas.
Selgitus
Piirangud tundide arvule, mille jooksul võib nõuda kõrgeimaid makse, on problemaatilised (ega ole kooskõlas EP 1. lugemisega), kuna need piiravad liikmesriikide võimalusi võidelda ummikute vastu, kui need tekivad. Tegelik tippkoormus ELi teedel on suurema tõenäosusega ligi 8 tundi päevas, mitte 5 tundi, nagu välja pakutud. Liikmesriikidele jäetava mõistliku paindlikkuse kombineerimine välja pakutud tehniliste tingimustega (üksnes ummikutega teelõikudel, diferentseerimine sama teelõigu piires (vt muudatusettepanekuid 5 ja 15)) ja uued kohustused (vt muudatusettepanekuid 16 ja 17) peaks andma ettevõtjatele täiendava kindluse selle meetmega korrektse ümberkäimise suhtes.
Muudatusettepanek  17 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7g – lõige 3 – punkt d a (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   d a) diferentseerimist kavandatakse ja kohaldatakse ummikutega teelõigu suhtes nii, et sellega pakutakse madalamaid maksumäärasid vedajatele, kes otsustavad liigelda tippkoormusevälisel ajal, ning kohaldatakse kõrgemaid maksumäärasid nende suhtes, kes otsustavad liigelda samal teelõigul tippkoormuse ajal.
Muudatusettepanek  18 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7g – lõige 3 – punkt d b (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   d b) liikmesriik, kes kavatseb sellist diferentseerimist kehtestada, teavitab sellest komisjoni ja esitab talle vajaliku teabe tagamaks, et tingimused on täidetud.
Muudatusettepanek  19 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7g – lõige 4 a (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   4 a. Komisjon kavandab kasutusjuhendi direktiivi rakendamise kohta, mis koostatakse direktiivi kohaldavate liikmesriikide keeles ja milles keskendutakse eelkõige liiklusummikute vähendamisele, et avalik-õiguslikud asutused ja eraettevõtted saaksid ette valmistada äriplaanid, milles võetakse arvesse sellise transpordiliikide varieerimise võimalikke tagajärgi. Juhend avaldatakse *. .   * ELT: palun lisada kuupäev: kolm kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Varieerimise põhimõttel on märkimisväärsed tagajärjed transporditeenuse osutamise lepingute ettevalmistamisele, sest transpordiettevõtjate pakutava iga üksiku sõidu maksumus ei ole kindlalt teada. See meede on mõeldud rakenduseeskirjade selgitamiseks tehnoloogilisest ja majanduslikust aspektist.
Muudatusettepanek  20 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7h – lõige 3 – punkt d a (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   d a) konkreetne kava väliskulumaksudest saadava lisatulu kasutamise kohta.
Muudatusettepanek  21 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7h – lõige 4 – teine lõik
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek Asjaomane liikmesriik kohandab kavandatavat väliskulumaksu, et viia see vastavusse komisjoni otsusega. Komisjoni otsus tehakse kättesaadavaks artiklis 9d osutatud komiteele. Asjaomane liikmesriik kohandab kavandatavat väliskulumaksu, et viia see vastavusse komisjoni otsusega. Komisjoni otsus tehakse kättesaadavaks artiklis 9d osutatud komiteele ja Euroopa Parlamendile.
Muudatusettepanek  22 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 7 j – lõige 4
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 4. Kui see on majanduslikult teostatav, kehtestavad liikmesriigid väliskulumaksu ja koguvad seda direktiivi 2004/52/EÜ artikli 2 lõike 1 nõuetele vastava elektroonilise süsteemi abil. 4. Kui see on majanduslikult teostatav, kehtestavad liikmesriigid väliskulumaksu ja koguvad seda direktiivi 2004/52/EÜ artikli 2 lõike 1 nõuetele vastava elektroonilise süsteemi abil. Komisjon edendab igasugust liikmesriikidevahelist koostööd, mis võib osutuda vajalikuks üksteise territooriumil kasutatavate koostalitlusvõimeliste teemaksu kogumissüsteemide tagamiseks.
Muudatusettepanek  23 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 4 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 9 – lõige 2
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 2. Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiiviga saadava tulu kasutamise. Väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti tuleks kasutada transpordisektori hüvanguks, et muuta transport säästvamaks ja optimeerida kogu transpordisüsteemi, muu hulgas järgmise abil: 2. Liikmesriigid määravad kindlaks käesoleva direktiiviga saadava tulu kasutamise. Väliskulumaksust saadavat tulu või selle tulu rahalise väärtuse ekvivalenti tuleb kasutada transpordisektori hüvanguks, et muuta transport säästvamaks ja optimeerida kogu transpordisüsteemi, muu hulgas järgmise abil: a) hõlbustades tõhusat hinnakujundust; a) hõlbustades tõhusat hinnakujundust; b) vähendades maanteetranspordist põhjustatud saastet kohapeal; b) vähendades maanteetranspordist põhjustatud saastet kohapeal; c) leevendades maanteetranspordist põhjustatud saaste mõju kohapeal; c) leevendades maanteetranspordist põhjustatud saaste mõju kohapeal; d) parandades sõidukite CO2- ja energiatõhusust; d) parandades sõidukite CO2- ja energiatõhusust; e) arendades alternatiivset infrastruktuuri transpordikasutajate jaoks ja/või suurendades praegust läbilaskevõimet; e) arendades alternatiivset infrastruktuuri transpordikasutajate jaoks ja/või suurendades praegust läbilaskevõimet; f) optimeerides logistikat või f) optimeerides logistikat; g) parandades liiklusohutust.” g) parandades liiklusohutust;   g a) nähes ette turvalisi parklaid.   Infrastruktuurimaksuga maksustav liikmesriik määrab kindlaks kõnealusest maksust saadava tulu kasutamise. Transpordivõrgu kui terviku arendamise võimaldamiseks kasutatakse maksudest saadud tulu peamiselt maanteetranspordi sektori hüvanguks ja maanteetranspordi süsteemi optimeerimiseks.   Vähemalt 15 % väliskulumaksust ja infrastruktuurimaksust saadavast tulust igas liikmesriigis tuleb eraldada TEN-T projektide rahaliseks toetamiseks, et suurendada transpordi säästlikkust. Nimetatud protsendimäär muutub aja jooksul järk-järgult suuremaks.”
Selgitus
EP 1. lugemise muudatusettepanekute 55, 56 ja 57 alusel.
Muudatusettepanek  24 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 5 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 9c
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek Komisjon võtab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad: Komisjon võtab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad: – 0 lisa kohandamist liidu acquis’ga; – 0 lisa kohandamist liidu acquis’ga; – IIIa lisa punktide 4.1 ja 4.2 valemite kohandamist teaduse ja tehnika arenguga. – IIIa lisa punktide 4.1 ja 4.2 valemite ning III lisa punktide 2 ja 3 arvutusmeetodite kohandamist teaduse ja tehnika arenguga. Käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktide puhul kohaldatakse artiklites 9e, 9f ja 9g sätestatud menetlust. Käesolevas artiklis osutatud delegeeritud õigusaktide puhul kohaldatakse artiklites 9e, 9f ja 9g sätestatud menetlusi.
Selgitus
Kooskõlas EP 1. lugemise muudatusettepanekuga 58. Teatavad tehnilised kohandused tuleks kokku leppida tehnilisel tasandil.
Muudatusettepanek  25 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 1 – esimene lõik
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 1. Väliskulu- ja/või infrastruktuurimaksuga maksustavad liikmesriigid koostavad hiljemalt …* ja seejärel iga nelja aasta tagant aruande oma territooriumil kehtestatud teemaksude, sealhulgas kontsessiooni teemaksude kohta ja edastavad selle komisjonile, kes teeb selle kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. Kõnealusest aruandest võib välja jätta teemaksukorrad, mis juba kehtisid 10. juunil 2008 ja mis ei sisalda väliskulumakse, seni kuni need korrad kehtivad ja tingimusel, et neid pole oluliselt muudetud. Kõnealune aruanne sisaldab teavet järgmise kohta: 1. Väliskulu- ja/või infrastruktuurimaksuga maksustavad liikmesriigid koostavad hiljemalt …* ja seejärel iga nelja aasta tagant aruande oma territooriumil kehtestatud teemaksude, sealhulgas kontsessiooni teemaksude kohta ja edastavad selle komisjonile, kes teeb selle kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. Kõnealusest aruandest võib välja jätta teemaksukorrad, mis juba kehtisid 10. juunil 2008 ja mis ei sisalda väliskulumakse, seni kuni need korrad kehtivad ja tingimusel, et neid pole oluliselt muudetud. Kõnealune aruanne sisaldab teavet järgmise kohta: a) kaalutud keskmine väliskulumaks ja sõidukiklassi, teeliigi ja ajavahemiku iga kombinatsiooni puhul sissenõutud konkreetsed summad; a) kaalutud keskmine väliskulumaks ja sõidukiklassi, teeliigi ja ajavahemiku iga kombinatsiooni puhul sissenõutud konkreetsed summad; b) infrastruktuurimaksu diferentseerimine sõltuvalt sõiduki tüübist ja ajast ning b) infrastruktuurimaksu diferentseerimine sõltuvalt sõiduki tüübist ja ajast ning c) kaalutud keskmine infrastruktuurimaks ja selle kaudu saadud kogutulu. c) kaalutud keskmine infrastruktuurimaks ja selle kaudu saadud kogutulu. * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Tähtaja lühendamine kooskõlas EP 1. lugemise seisukohaga.
Muudatusettepanek  26 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 1 – punkt c a (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   c a) tulu kasutamine ja artikli 9 lõike 2 kohaselt võetud meetmed.
Selgitus
Läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamine kooskõlas EP 1. lugemise seisukohaga.
Muudatusettepanek  27 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 – esimene lõik
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 2. Komisjon, keda abistab artiklis 9d osutatud komitee, esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige liiklusest tulenevate saastekulude hüvitamist käsitlevate sätete tõhususe kohta ning üle 3,5 ja alla 12 tonniste sõidukite lisamise kohta. Samuti analüüsitakse nimetatud aruandes pidevale seirele tuginedes ning hinnatakse muu hulgas järgmist: 2. Komisjon, keda abistab artiklis 9d osutatud komitee, esitab hiljemalt …* Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta, eelkõige liiklusest tulenevate saastekulude hüvitamist käsitlevate sätete tõhususe kohta ning üle 3,5 ja alla 12 tonniste sõidukite lisamise kohta. Samuti analüüsitakse nimetatud aruandes pidevale seirele tuginedes ning hinnatakse muu hulgas järgmist: * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 60 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 48 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Tähtaja lühendamine kooskõlas EP 1. lugemise seisukohaga.
Muudatusettepanek  28 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c a (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   c a) põhilistel linnadevahelistel teedel vahemaal põhinevate miinimummaksude kehtestamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust. Aruandes määratakse kindlaks maksustatavate teelõikude võimalikud liigid, kõnealuste maksude võimalikud kulutõhusad sissenõudmise ja rakendamise viisid ning miinimummäärade kehtestamise ühine lihtsustatud meetod.
Selgitus
Selle punkti esitas komisjon ja EP kiitis selle 1. lugemisel heaks.
Muudatusettepanek  29 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 – esimene lõik – punkt c a (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   c a) liikmesriikide erinevate teemaksusüsteemide koostalitlusvõime taset vastavalt direktiivi 2004/52/EÜ nõudele.
Muudatusettepanek  30 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 – punkt c b (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   c b) ajapõhiste maksustamissüsteemide järkjärgulise kaotamise ja vahemaal põhinevate süsteemide juurutamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.
Selgitus
Tugineb EP 1. lugemise muudatusettepanekule 61.
Muudatusettepanek  31 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 2 – teine a lõik (uus)
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek   Aruandele lisatakse ettepanek Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi edasise läbivaatamise kohta.
Selgitus
Tugineb Euroopa Parlamendi esimese lugemise muudatusettepanekule 63.
Muudatusettepanek  32 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 1 – punkt 8 Direktiiv 1999/62/EÜ Artikkel 11 – lõige 3 – teine lõik
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek Selleks, et tagada aus konkurents transpordiliikide vahel ja maksustada järk-järgult kõikide transpordiliikide väliskulud, sisaldab aruanne selliste meetmete ajakava, mis tuleb võtta seni veel arvesse võtmata transpordiliikide ja/või väliskuluelementide käsitlemiseks.” Selleks, et tagada aus konkurents transpordiliikide vahel ja maksustada järk-järgult kõikide transpordiliikide väliskulud, sisaldab aruanne selliste meetmete ajakava, mis tuleb võtta teiste sõidukikategooriate või muude seni veel arvesse võtmata transpordiliikide ja/või väliskuluelementide käsitlemiseks, nagu eelkõige süsinikdioksiidiheite kulud juhul, kui seoses kliimamuutusega kehtestatud ühine kütusemaks ei ole andnud rahuldavaid tulemusi, samuti ummikutega, õnnetustega ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemisega seotud kulud.”
Selgitus
Põhineb EP 1. lugemise muudatusettepanekul 62 ja komisjoni teksti lõike 2 esimesel ja teisel taandel.
Muudatusettepanek  33 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Artikkel 2 Direktiiv 1999/62/EÜ Lõige 1 – esimene lõik
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …*. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt …*. Liikmesriigid edastavad viivitamata komisjonile nende sätete teksti ning kõnealuste sätete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli. * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist. * Väljaannete talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.
Selgitus
Kooskõlas EP 1. lugemise seisukohaga.
Muudatusettepanek  34 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Lisa Direktiiv 1999/62/EÜ III a lisa – punkt 2 – teine lõik
Nõukogu seisukoht Muudatusettepanek Vajaduse korral teatab liikmesriik komisjonile ka täpsed ööajale vastavad ajavahemikud, mille jooksul võib kehtestada kõrgema väliskulumaksu, et võtta arvesse kõrgemat mürataset. Vajaduse korral teatab liikmesriik komisjonile ka täpsed ööajale vastavad ajavahemikud, mille jooksul võib kehtestada kõrgema mürasaaste väliskulumaksu, et võtta arvesse kõrgemat mürataset.
Selgitus
Nõukogu ühise seisukoha eesmärgi selgitamine.
Muudatusettepanek  35 Nõukogu seisukoht – muutmisakt Lisa Direktiiv 1999/62/EÜ IIIb lisa – punkt 1 – tabel 1
Nõukogu seisukoht
Tabel 1: Maksimaalne maksustatav õhusaastekulu
Eurosenti sõidukilomeetri kohta Linnalähised teed (sealhulgas kiirteed) Linnadevahelised teed (sealhulgas kiirteed) EURO 0 16 12 EURO I 11 8 EURO II 9 7 EURO III 7 6 EURO IV   3 EURO V pärast 31. detsembrit 2013 0 3 0 2 EURO VI pärast 31. detsembrit 2017 0 2 0 1 Vähem saastav kui EURO VI 0 0
Muudatusettepanek
Tabel 1: Maksimaalne maksustatav õhusaastekulu
Eurosenti sõidukilomeetri kohta Linnalähised teed (sealhulgas kiirteed) Linnadevahelised teed (sealhulgas kiirteed) EURO 0 16 12 EURO I 11 8 EURO II 9 7 EURO III 7 6 EURO IV   3 EURO V alates 1. jaanuarist 2013 0 3 0 2 EURO VI alates 1. jaanuarist 2017 0 2 0 1 Vähem saastav kui EURO VI 0 0
Selgitus
Seotud muudatusettepanekuga 13.

• [1]  ELT C 255, 22.9.2010, lk 92.
• [2]  ELT C 120, 28.5.2009, lk 47.
• [3]  ELT C 87 E, 1.4.2010, lk 345.

SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendi esimese lugemise seisukoha vastuvõtmisest Eurovignette III kohta on möödunud üksjagu aega.

Parlamendi president tegi nõukogu seisukoha teatavaks veebruari II täiskogul ja meil on aega teise lugemise lõpetamiseks kuni juunikuuni.

Raportöör sooviks juhtida tähelepanu direktiivi peamistele eesmärkidele.

Direktiiv võimaldab liikmesriikidel – kui nad seda soovivad – maksustada ka teekasutajate mõningaid – piiratud – väliskulusid ehk võtta põhimõte, et saastaja maksab, lõpuks kasutusele ka maanteetranspordis.

Direktiiv annab liikmesriikidele täiendavad võimalused muuta oma riigi teemaksusüsteemid tõhusamaks, mis võimaldab transpordinõudlust paremini juhtida.

Nõukogu seisukohas kinnitati neid eesmärke.

Teile on teada, millised on kõnealuses küsimuses minu taotlused ja poliitiline seisukoht, mida on selgitatud ka minu esimese lugemise raporti selgitavas märkuses.

Nüüd tundub olevat aeg läheneda asjale pragmaatiliselt, et mitte kulutada rohkem aega ning saavutada parim võimalik kompromiss parlamendis ning nõukoguga.

Esitatud muudatusettepanekud on koostatud fraktsioonidega toimunud konsultatsioonide tulemusena.

Raportöör ennistas kõige pragmaatilisemal viisil EP 1. lugemise seisukoha põhielemendid (võttes arvesse viimaste valimiste järgset uut poliitilist tausta) ning tunnustas suures ulatuses nõukogu poolt sisse toodud uusi mõistlikke elemente.

Eelkõige keskenduvad minu muudatusettepanekud järgmistele põhielementidele.

1. Välja pakutud väliskulude valik ja infrastruktuurimaksu tulusid mittemõjutava diferentseerimise mehhanismid ummikukulude maksustamise võimaluse asemel. See puudutab peamiselt tippkoormuse tundide maksimaalset arvu päevas, suurimat diferentseerimisvõimalust ja täpsemat sõnastust tagamaks, et selline diferentseerimine ei mõjuta tulusid.

2. Infrastruktuuri- ja väliskulumaksust saadava tulu sihtotstarbeline eraldamine eelkõige säästva transpordi ja üleeuroopalise võrgu jaoks. Tulude tõhus sihtotstarbeline eraldamine (mis suurendab usaldusväärsust ja läbipaistvust) ei suurenda mitte üksnes üldsuse heakskiitu, vaid kiirendab ka maanteetranspordi väliskulude vähendamist.

3. Tõhusad stiimulid sõidukipargi uuendamiseks (erandid õhusaastemaksu suhtes Euro V/VI klassi sõidukitele ja hinnalisandi kehtestamine).

4. Kohaldamisala. Erandeid reeglist võidakse lubada üksnes kindlaksmääratud tingimuste korral.

5. Aruandlusmehhanism ja järgmised sammud. Olulised on riikide maksustamissüsteemide korrapärane järelevalve ja komisjoni uued algatused, et liikuda samm-sammult kõige tõhusamate teemaksusüsteemide poole.

Usun, et selle raporti projekti põhjal on meil võimalik teha lähinädalatel tihedat koostööd, et saavutada parim võimalik kokkulepe nõukoguga.

MENETLUS

Pealkiri	Raskete kaubaveokite maksustamine
Viited	15145/1/2010 – C7-0045/2011 – 2008/0147(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	11.3.2009                     T6-0113/2009
Komisjoni ettepanek	KOM(2008)0436 – C6-0276/2008
Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	17.2.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 17.2.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Saïd El Khadraoui 24.1.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	28.2.2011		14.3.2011		11.4.2011		24.5.2011
Vastuvõtmise kuupäev	12.4.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	27 1 11
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Ville Itälä, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Eva Lichtenberger, Gesine Meissner, Hubert Pirker, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Dirk Sterckx, Keith Taylor, Silvia-Adriana Ţicău, Giommaria Uggias, Thomas Ulmer, Peter van Dalen, Artur Zasada
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Philip Bradbourn, Spyros Danellis, Bogdan Kazimierz Marcinkiewicz, Guido Milana, Dominique Riquet, Corien Wortmann-Kool
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)	Gianluca Susta, Patrizia Toia
Esitamise kuupäev	25.5.2011