RAPORT Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi prioriteetide kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 64. istungjärguks

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE

ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS (B6‑0034/2009) (8.1.2009)

arengukomisjoni ARVAMUS (19.2.2009)

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

13.3.2009 - (2009/2000(INI))

Väliskomisjon
Raportöör: Alexander Graf Lambsdorff

Menetlus : 2009/2000(INI)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A6-0132/2009

Esitatud tekstid :

A6-0132/2009

Arutelud :

Hääletused :

PV 24/03/2009 - 4.5
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P6_TA(2009)0150

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS (B6‑0034/2009)
arengukomisjoni ARVAMUS
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

ELi prioriteetide kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 64. istungjärguks

(2009/2000(INI))

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Alexander Graf Lambsdorffi poolt fraktsiooni ALDE nimel tehtud ettepanekut võtta vastu soovitus nõukogule Euroopa Liidu prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 64. istungjärguks (B6–0034/2009);

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. juuli 2008. aasta soovitust nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 63. istungjärguks[1];

– võttes arvesse nõukogu poolt 16. juunil 2008 vastu võetud ELi prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 63. istungjärguks (9978/08);

– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 63. istungjärku, eelkõige peaassamblee resolutsioone „ÜRO ja Parlamentidevahelise Liidu koostöö”[2], „Tuumarelva kasutamise keelustamise konventsioon”[3], „Üldine tuumakatsetuste keelustamise leping”[4], „Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja ladustamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon”[5], „Surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamine”[6], „Inimõiguste olukord Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis”[7], „Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse terrorismivastase võitluse käigus”[8], „Inimõiguste olukord Iraani Islamivabariigis”[9], „Arengu rahastamist käsitlev Doha deklaratsioon: Monterrey konsensuse rakendamise läbivaatamiseks peetud arengu rahastamist käsitleva rahvusvahelise jätkukonverentsi lõppdokument”[10], „Inimõiguste olukord Myanmaris”[11], „Arenguga seotud meetmed”[12], „Poliitikaosakonna tugevdamine”[13], „Programmi eelarve kaheaastaseks perioodiks 2008–2009”[14] ja „Programmi kavandatud eelarve kaheaastaseks perioodiks 2010–2011”[15];

– võttes arvesse oma 14. jaanuari 2009. aasta resolutsiooni ÜRO inimõiguste nõukogu arengu, sealhulgas ELi rolli kohta[16];

– võttes arvesse oma 18. detsembri 2008. aasta resolutsiooni rahu saavutamise ja riigi ülesehitamise arenguperspektiivide kohta konfliktijärgses olukorras[17];

– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90;

– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A6‑0132/2009),

A. arvestades, et pärast nelja aasta möödumist tuleks ÜRO liikmesriikidele tuletada meelde nende võetud kohustust saavutada 2005. aasta maailma tippkohtumise lõppdokumendis toodud ambitsioonikad eesmärgid;

B. arvestades, et üksnes ülemaailmne, tõhus ja kõikehõlmav mitmepoolne süsteem võib vastata rahvaste, ühiskondade ja kodanike ees seisvatele arvukatele ja omavahel seotud väljakutsetele ja ohtudele, nagu oht rahule, stabiilsusele ja inimeste julgeolekule, vaesusest, kliimamuutusest ja energiajulgeolekus tulenevad ülesanded ning ülemaailmse majandus- ja finantskriisi tagajärjed;

C. arvestades, et peaassamblee 63. istungjärgul tehti olulisi otsuseid mitmete reformikavaga seotud küsimuste kohta, muu hulgas otsustati parandada inimressursside haldamist ja õigusemõistmist, tugevdada osaliselt poliitikaosakonda ning alustada valitsustevahelisi läbirääkimisi julgeolekunõukogu reformi üle;

D. arvestades, et peaassamblee on oma kolmanda komitee ettepanekul võtnud vastu mitmeid olulisi resolutsioone, mis käsitlevad mitmesuguseid inimõiguste, sotsiaal- ja humanitaarküsimusi, sealhulgas kolm konkreetset riiki käsitlevat resolutsiooni ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokoll;

E. arvestades, et tänu algatusele „Ühtne tegutsemine” ja kahe kaastoetaja tööle on mõnede ÜRO süsteemi sidususe reformide elluviimisel saavutatud pragmaatilisest küljest märgatavaid edusamme; arvestades samas, et ÜRO Peaassamblee 63. istungjärgul esiletoodud valdkondades on vaja kindlustada olemasolevaid saavutusi ja teha täiendavaid edusamme;

F. arvestades, et selliste organite nagu ÜRO Julgeolekunõukogu ja ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ECOSOC) reformi ebaõnnestumise tulemusena tekiksid mitteametlikud rühmad nagu G8 või G20, millega püütaks asendada üldist institutsioonilist korda;

G. arvestades, et Euroopa Liit peab edendama üldisi väärtusi, millesse ta kindlalt usub, tehes jõupingutusi selleks, et vältida seisukohtade vastandumist;

H. arvestades samas, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretariaadi ja ELi institutsioonide vahel on enneolematult tihe koostöö, mis kajastab mõlema institutsiooni ühiseid väärtusi, eesmärke ja huve;

I. arvestades, et ÜRO rahuvalve- ja julgeolekumeetmete operatiivset tegutsemisvõimet tuleb tugevdada ning ELi ja ÜRO rahuvalvealane koostöö on ülemaailmse rahu ja julgeoleku nurgakivi;

J. arvestades surmajuhtumite arvu suurenemist ÜRO rahuvalvajate seas ning arvestades, et tuleb võtta kõiki võimalikke meetmeid nende kaitsmiseks;

K. arvestades, et EL ja USA on strateegilised partnerid, kelle vastastikustes huvides on ühiselt tegeleda ühiste ohtude ja probleemidega uues ülemaailmses süsteemis, toetudes rahvusvahelisele õigusele ja mitmepoolsetele organisatsioonidele, eelkõige ÜRO-le; arvestades, et USA uus alaline esindaja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juures on teinud avalduse, mis viitab uuele pühendumisele osaleda konstruktiivselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös;

L. arvestades, et Euroopa Liit märkis oma 19. septembri 2008. aasta avalduses ÜRO Inimõiguste Nõukogule, et Durbani järelkonverentsi lõppdokumendi järgmised neli aspekti on vastuvõetamatud (nn ELi eritingimused): 1) ühe konkreetse maailma piirkonna väljavalimine; 2) 2001. aasta Durbani deklaratsiooni läbivaatamine, et lisada usu halvustamise keeld, mille eesmärk on piirata sõnavabadust ning kehtestada tsensuur vastavalt islami pühaduseteotuse vastastele seadustele; 3) ohvrite tähtsusjärjekorra koostamine ja 4) arutelu politiseerimine või polariseerimine;

M. arvestades, et süveneva ülemaailmse majanduslanguse taustal võivad arengumaad toormehindade languse, väiksemate investeeringuvoogude, finantsilise ebastabiilsuse ja rahaülekannete vähenemise tõttu oma arengus aastakümneid maha jääda, ning arvestades, et ELi abi maht väheneb peaaegu 12 000 miljoni USA dollari võrra aastas, sest abi moodustab kindla protsendi liikmesriikide SKPst;

1. edastab nõukogule järgmised soovitused:

EL ja ÜRO

a) näha ennast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemis erinevate liikmeid koondavate rühmade huvide ja väärtuste ausa vahendajana, et edendada ühesugust arusaamist ja suuremat sidusust ÜRO kolme omavahel tihedalt seotud alussamba ehk rahu ja julgeoleku, majandus- ja sotsiaalse arengu ning inimõiguste küsimuses;

b) tagada koos komisjoniga, et mitmepoolse tegevuskavaga seotud küsimusi käsitletakse süstemaatiliselt kahepoolsetes dialoogides, mida EL ja ELi liikmesriigid peavad teiste riikide ja piirkondlike rühmadega;

c) uurida koos USA uue valitsusega hoolikalt võimalusi mõlema partneri koostöö tugevdamiseks, et toetada ühiseid prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis;

Rahu ja julgeolek

d) edendada peasekretäri algatatud arutelu kaitsmise kohustuse põhimõtte rakendamise üle, et jõuda selle ÜRO doktriini nurgakivi suhtes suuremale konsensusele ja saavutada paremini toimiv lähenemisviis, andmata seejuures järele katsetele selle kohaldamisala kitsendada;

e) tagada, et eespool nimetatud arutelu käigus rõhutatakse piisavalt kaitsmise kohustuse põhimõtte ennetuslikku olemust ning et piisavat tähelepanu pööratakse haavatavatele ja ebastabiilsetele riikidele, et aidata neil arendada sellise vastutuse kandmiseks vajalikku suutlikkust, keskendudes eraldi piirkondlikele osalistele, kes on ebastabiilsetes olukordades kõige tõhusamad partnerid;

f) tagada, et kaitsmise kohustuse põhimõtet rakendataks kriisiolukordades, kus asjaomane riik ei suuda kaitsta oma rahvast genotsiidi, sõjakuritegude, etnilise puhastuse ja inimsusevastaste kuritegude eest;

g) ergutada Aafrika Liitu arendama oma kriisiohjamissuutlikkust, samuti kutsuda nii ELi kui ka ÜROd üles neid jõupingutusi toetama ning süvendama koostööd Aafrika Liiduga rahu ja julgeoleku tagamisel Aafrikas;

h) nõuda, et ELi liikmesriigid teeksid vajalikke jõupingutusi rahvusvahelist terrorismi käsitleva üldise lepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste lõpetamiseks;

Inimõigused

i) toetada kõigis ÜRO Peaassamblees arutusel olevates ja vastu võetavates resolutsioonides selgelt rahvusvahelise humanitaarõiguse põhimõtteid ning mõista sõnaselgelt hukka nende mis tahes rikkumine, pidades eriti silmas ÜRO ja teiste humanitaartöötajate ohutust ja julgeolekut;

j) pöörduda teiste piirkondlike rühmade poole, et suurendada teadlikkust ja parandada arusaamist ELi toetatud avalduses seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi kohta sisalduvatest põhimõtetest, mille on heaks kiitnud 66 ÜRO liikmesriiki;

k) kutsuda ÜRO peasekretäri üles esitama ÜRO Peaassamblee 65. istungjärgul aruande selle kohta, kuidas liikmesriigid järgivad alaealiste surmanuhtluse keeldu, ja lisama aruandesse teabe praeguse seisuga surma mõistetud alaealiste arvu ning viimase viie aasta jooksul hukatute arvu kohta;

l) algatada ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2011. aasta läbivaatamise eel mõttevahetus, millega rõhutatakse, et kolmas komitee kui ÜRO Peaassamblee valitsustevaheline organ, millel on ülemaailmne liikmeskond, ja ÜRO Inimõiguste Nõukogu, millel on piiratud koosseis ja operatiivsemad volitused, täiendavad teineteist;

m) kutsub liikmesriike mõtlema veel, kas osaleda 2009. aasta aprillis Genfis toimuval Durbani järelkonverentsil, kui konverentsile eelnevatel läbirääkimistel leiab kinnitust, et kõik neli ELi eritingimust seoses 20. veebruari 2009. aasta lõppdokumendi eelnõuga on täitmata;

n) edendada ja toetada jõupingutusi, mille eesmärk on tagada, et terrorismiga seotud sanktsioonide kohta kehtestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korra kohaselt rakendatakse läbipaistvaid ja õiglasi menetlusi, võttes selleks eelkõige kasutusele tõhusa teatamiskorra ja kehtestades sõltumatu juriidilise menetluse, mis on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga;

o) ergutada julgeolekunõukogu ja selle terrorismivastase võitluse komiteed tegema koostööd ÜRO vastavate inimõiguste kaitsega tegelevate organitega, et jälgida jätkuvalt rahvusvahelistest inimõigustest ning rahvusvahelisest pagulas- ja humanitaarõigusest tulenevate kohustuste täitmist;

p) nõuda, et kõik ÜRO liikmesriigid, alustades julgeolekunõukogu liikmetest, ratifitseeriksid Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi, ning käesoleval aastal toimuvat Rahvusvahelise Kriminaalkohtu läbivaatamiskonverentsi silmas pidades toetada aktiivselt jõupingutusi, et saavutada kokkulepe agressioonikuriteo määratluse osas, mis seni puudub, samuti kohtu jurisdiktsiooni rakendamise tingimuste osas, nagu on sätestatud Rooma statuudi artikli 5 lõikes 2;

ÜRO reform

q) suunata käimasolevat protsessi eesmärgiga viia omavahel kooskõlla reformi „Ühtne tegutsemine” rakendamisel riikide tasandil saavutatud edusammud ning ÜRO allasutuste peakorterites ja programmides rakendatavad erinevad tegutsemistavad, mis siiamaani on takistanud tihedamat koostööd ja kooskõlastamist kohapeal;

r) arendada ELi kooskõlastamist, sealhulgas abiandmise kooskõlastamist, suhetes ÜRO allasutustega ja seoses ÜRO fondide ja programmidega nii peakorterites kui ka riigi tasandil, sealhulgas osaledes ÜRO juhitud mitme rahastajaga fondis, ning laiendada ÜRO sekretariaadiga juba hästi toimivat dialoogi ka ÜRO allasutustele ja programmidele;

Keskkond

s) edendada mõttevahetust eelseisva Kopenhaagenis toimuva ÜRO kliimamuutuste konverentsi (COP15) üle, et saavutada konsensus ja lisada hoogu uue rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu vastuvõtmiseks 2012. aastale järgnevaks ajavahemikuks; koguda sellega seoses toetust arengumaadele suunatud finants- ja tehnoloogilisele paketile, mille eesmärk on muuta nende jaoks uue siduva lepingu heakskiitmine lihtsamaks;

t) toetada seda, et järgmisel ÜRO Peaassamblee istungjärgul võetaks ülemaailmse ministrite keskkonnafoorumi soovitatud kujul vastu ülemaailmse keskkonnaalase juhtimise sidusam struktuur – juhtimissüsteem, mis suudab vastata eesseisvatele suurtele väljakutsetele;

Ülemaailmne juhtimine

v) võtta juhtroll käimasolevas mõttevahetuses ülemaailmse juhtimise üle, sealhulgas majanduse ja rahanduse juhtimise üle, et tugevdada Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga volitusi ja parandada nende tegevust, elavdades samal ajal ECOSOCi tegevust;

w) kasutada ära peatselt algavaid peaassamblee kodukorral põhinevaid valitsustevahelisi läbirääkimisi julgeolekunõukogu reformi üle selleks, et keskenduda kokkupuutepunktidele ja saavutada konkreetseid edusamme järgmistes küsimustes: julgeolekunõukogu pädevuste selgitamine seoses teiste ÜRO organitega, uute alaliste liikmete ja mittekoosseisuliste liikmete (võimaluse korral ajutine) lisamine julgeolekunõukogu esindatuse ja õiguspärasuse parandamiseks ning julgeolekunõukogu töömeetodite läbivaatamine;

x) rõhutada, et Euroopa Liidu pikaajaline eesmärk on endiselt ELi koht julgeolekunõukogus;

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine

y) edendada tingimusi 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi edukaks läbiviimiseks, eelkõige kiites heaks tuumarelva leviku tõkestamise näidislepingu; saavutada konsensus kavandatava lõhustuva materjali kõrvaldamise lepingu suhtes; teha jõupingutusi selleks, et desarmeerimiskonverents võtaks vastu sisulise töökava, mis muudaks nimetatud organi operatiivseks; võtta ÜRO liikmesriikidega mitmepoolselt ja kahepoolselt kohustusi üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu ratifitseerimisele uue hoo andmiseks ning ergutada täiendavaid jõupingutusi läbirääkimiste alustamiseks relvakaubanduslepingu sõlmimise üle;

Haldussüsteemi reform

z) kasutada oma finantseerimisest tulenevat mõju ÜROs täiel määral tagamaks, et 2010.–2011. aasta eelarves pöörataks suuremat tähelepanu ÜRO tungivatele operatiivsetele vajadustele, ning anda ÜRO peasekretärile suurem vabadus eraldada inimressursse vastavalt nimetatud vajadustele ja pidades silmas ÜRO asjaomaste organite, eelkõige julgeolekunõukogu ja peaassamblee tehtud korralduslikke otsuseid;

aa) tõestada ÜRO kulude jaotuse hindamisskaalade läbivaatamise üle toimuvate arutelude kontekstis, et parem esindatus erinevates ÜRO organites ja finantskoormuse õiglasem jaotus on omavahel selgelt seotud;

ab) töötada välja tihedamalt kooskõlastatud ELi personalipoliitika ÜROs, et töölevõtmise kord muutuks läbipaistvamaks ja tõhusamaks, ning tagada, et töölevõtmise tingimused jääksid ELi kodanike jaoks piisavalt atraktiivseks;

Aastatuhande arengueesmärgid:

ac) võtta ülemaailmne juhtroll, et algatada rahvusvahelisi meetmeid aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks olukorras, kus üha enam on tõestusmaterjali selle kohta, et maailm ei suuda täita aastatuhande arengueesmärkide lubadusi;

ad) toetada aastatuhande arengueesmärkide töökonna algatust (MDG gap task force), et jälgida abi, kaubanduse, võlakoorma kergendamise ja esmasele arstiabile ning tehnoloogiale juurdepääsuga seotud ülemaailmseid kohustusi;

ae) nõuda, et seoses maailmas valitseva finants- ja majanduskriisi ning selle kriisi arengule avalduva mõju teemal korraldataks kõrgetasemeline ÜRO konverents, nagu lepiti kokku 2008. aastal toimunud arengu rahastamise Doha konverentsil;

af) jätkata arutelu algatuse üle, millega ettevõtlussektorit kutsutakse üles võtma meetmeid (Business Call to Action initiative), ja kohustuse üle rahastada ning toetada aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas selle üle, kuidas ettevõtlussektori vastutus suureneks sellega paralleelselt;

ag) toetada koos nende algatustega abi tulemuslikkust käsitlevate Pariisi põhimõtete ja Accra tegevuskava järgimist, et parandada abi kvaliteeti ja osutamist;

ah) kasutada ÜRO Peaassamblee 64. istungjärku, et anda aru edusammudest, mida on tehtud aastatuhande arengueesmärke käsitlevas ELi tegevuskavas sätestatud eesmärkide saavutamisel;

ai) kutsuda komisjoni üles andma aru edusammudest, mida on tehtud aastatuhande arengueesmärkide lepingute rakendamisel, ja ergutama teisi rahastajaid andma suurema osa oma abist pikaajaliselt, etteennustavalt ning eelarvetoetuse vormis;

Viimased soovitused

aj) nõuda ELi liikmesriikidelt, et nad järgiksid oma kohustust toetada tõhusat mitmepoolsust, tagades kõigi ÜRO konventsioonide ja lepingute süstemaatilise ja kiire ratifitseerimise;

ak) toetada ÜRO Peaassamblee resolutsioonis „ÜRO ja Parlamentidevahelise Liidu koostöö” tehtud otsust näha ÜRO peaassamblee 65. istungjärgu esialgses päevakorras ette eraldi punkt, mis käsitleb koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, riikide parlamentide ja Parlamentidevahelise Liidu vahel, eeldades, et punkti pealkiri sisaldab ka viidet „piirkondlikele parlamentaarsetele assambleedele”, ning edendada arutelu teemal, kuidas parlamendiliikmed, riikide parlamendid ja piirkondlikud parlamentaarsed assambleed saaksid aktiivsemalt täita oma rolli ÜROs;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0339.
[2] A/RES/63/24.
[3] A/RES/63/75.
[4] A/RES/63/87.
[5] A/RES/63/88.
[6] A/RES/63/168.
[7] A/RES/63/190.
[8] A/RES/63/185.
[9] A/RES/63/191.
[10] A/RES/63/239.
[11] A/RES/63/245.
[12] A/RES/63/260.
[13] A/RES/63/261.
[14] A/RES/63/264.
[15] A/RES/63/266.
[16] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0021.
[17] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0639.

vastavalt kodukorra artikli 114 lõikele 1

Esitaja(d): Alexander Graf Lambsdorff fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Liidu prioriteedid Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 64. istungjärguks

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse Euroopa Parlamendi soovitust nõukogule Euroopa Liidu prioriteetide kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 63. istungjärguks (2008/2111 (INI));

– võttes arvesse Euroopa Liidu prioriteete Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 63. istungjärguks;

– võttes arvesse oma 29. jaanuari 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni suhete kohta[1], 9. juuni 2005. aasta resolutsiooni Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni reformi kohta[2] ja 29. septembri 2005. aasta resolutsiooni ÜRO tippkohtumise (14.–16. september 2005) tulemuste kohta[3],

– võttes arvesse kodukorra artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 90,

A. arvestades, et ELi välispoliitika aluseks on tugev ja üksmeelne toetus tõhusale mitmepoolsusele, nagu seda on väljendatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas;

B. arvestades, et Euroopa Liit on ÜRO põhiline poliitiline ja finantspartner vaesusevastases võitluses ning majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamises ning see partnerlus aitab tagada kollektiivset julgeolekut, sealhulgas kaitsta ohustatud elanikkonnarühmade elatist, ja kaitsta inimõigusi kõikjal maailmas;

C. arvestades, et aastatuhande arengueesmärke taotledes mõjuvad ELi jõupingutused teistele abiandjatele ergutavalt ja on neile eeskujuks, kuid kui praegused suundumused põhjalikult ei muutu, jääb ELi arenguabi maht 2010. aastani ametlikult lubatust ikkagi 75 miljardi euro võrra väiksemaks,

1. edastab nõukogule järgmised soovitused:

a) nõuab, et Euroopa Liidu poliitilised prioriteedid ÜRO Peaassamblee järgmiseks istungjärguks tuleb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sügavuti ja laiaulatuslikult läbi arutada;

b) on arvamusel, et ELi liikmesriikide New Yorgis asuvad alalised esindused peaksid nõukogu ametlikku seisukohta, mis väljendab prioriteete ÜRO peaassamblee istungjärguks, võtma kui siduvat poliitilist platvormi, millele toetuda läbirääkimistel teiste riikidega;

c) nõuab, et nõukogu ja komisjon uuriksid põhjalikult mõju, mida Lissaboni leping avaldab liidu tulevasele esindusele ÜRO juures, ning palub ELi liikmesriike, et need kohustuksid selgelt ja üksmeelselt hoolt kandma ELi piisavalt esileküündiva ja mõjuka esindatuse eest ÜRO asutustes ja foorumitel;

d) kutsub ELi liikmesriike üles jätkama osalemist 2009. aastal toimuva Durbani järelkonverentsi ettevalmistustes ning tagama, et konverents annaks kõikidele sidusrühmadele võimaluse taas väljendada oma otsustavust ja pühendumust võidelda rassismi, rassilise ja kastikuuluvuse alusel diskrimineerimise, ksenofoobia ja kõigi muude sallimatuse vormide vastu ning vastu võtta rassismi kaotamise konkreetsed kriteeriumid, mis põhineksid Durbani deklaratsioonil ja tegevuskaval ning järgiksid neid dokumente täiel määral;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ning teavitamise eesmärgil komisjonile, liikmesriikidele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

[1] ELT C 96 E, 21.4.2004, lk 79.
[2] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0237.
[3] Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2005)0362.

väliskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 64. istungjärguks
(2009/2000(INI))

Arvamuse koostaja: Glenys Kinnock

ETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

Aastatuhande arengueesmärgid:

a) võtta ülemaailmne juhtroll, et algatada rahvusvahelisi meetmeid aastatuhande arengueesmärkide täitmiseks olukorras, kus üha enam tõestusmaterjali selle kohta, et maailm ei suuda täita aastatuhande arengueesmärkide lubadusi ja et üle ühe miljardi inimese elab ikka veel äärmises vaesuses, rohkem kui miljardil inimesel puudub juurdepääs puhtale joogiveele, 6000 inimest sureb iga päev AIDSi ning 750 miljonit täiskasvanut on kirjaoskamatud;

b) väljendada heameelt algatuse üle korraldada 2008. aasta septembris ÜRO kõrgetasemeline kohtumine aastatuhande arengueesmärkide teemal;

c) väljendada heameelt, et sellel kohtumisel kinnitati veel kord ELi kollektiivseid rahastamiskohustusi aastateks 2010 ja 2015, kuid väljendada eelkõige muret selle üle, et mõningad ELi liikmesriigid ei täida neid lubadusi ja et alates 2005. aastast on keskmiselt vähenenud see osa RKTst, mille liikmesriigid kulutavad arenguabile;

d) toetada aastatuhande arengueesmärkide töökonna algatust (MDG gap task force), et jälgida abi, kaubanduse, võlakoorma kergendamise ja esmasele arstiabile ning tehnoloogiale juurdepääsuga seotud ülemaailmseid kohustusi;

e) tunnistada, et sool, jõukusel, etnilisel päritolul ja piirkonnal põhinevad sügavalt juurdunud ebavõrdsed võimalused takistavad aastatuhande arengueesmärkide saavutamist ja toetada seda, et arenenud maade ja arengumaade partnereid keskenduvad rohkem sotsiaalsele õigusele ja suuremale õiglusele, määrates kindlaks nn võrdõiguslikkuse eesmärgid ning andes aru elu võimaluste vahel valitsevate ebaõiglaste erinevuste kaotamisel tehtud edusammude kohta;

f) tagada, et maailma majanduskasvu pidurdumist, ülemaailmset toidukriisi ja ülemaailmset soojenemist arvestades keskendub nõukogu aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele ning peab kinni rahastamislubadustest;

g) rõhutada, et süveneva ülemaailmse majanduslanguse taustal võivad arengumaad toormehindade languse, väiksemate investeeringuvoogude, finantsilise ebastabiilsuse ja rahaülekannete vähenemise tõttu oma arengus aastakümneid maha jääda; tunnistada täiendavalt, et ELi poolt lubatud abi väärtus väheneb ligi 12 miljardit USA dollarit aastas, sest seda abi väljendatakse protsendina liikmesriikide SKPst;

h) nõuda, et seoses maailmas valitseva finants- ja majanduskriisi ning selle kriisi arengule avalduva mõju teemal korraldataks kõrgetasemeline ÜRO konverents, nagu lepiti kokku 2008. aastal toimunud arengu rahastamise Doha konverentsil;

i) väljendada heameelt aastatuhande arengueesmärkide lisamise üle Davosi maailma majandusfoorumi päevakorda, kuid väljendada oma pettumust selle üle, et G20 ühisavalduses ei viidatud peaaegu üldse maailma kõige vaesematele riikidele, ja tagada, et arengumaadele antakse võimalus end väljendada 2009. aasta aprillis toimuval G20 kohtumisel, kus arutatakse rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide reformimist;

j) jätkata arutelu algatuse üle, millega ettevõtlussektorit kutsutakse üles võtma meetmeid (Business Call to Action initiative), ja kohustuse üle rahastada ning toetada aastatuhande arengueesmärkide saavutamise nimel tehtavaid jõupingutusi, sealhulgas selle üle, kuidas ettevõtlussektori vastutus suureneks sellega paralleelselt;

k) toetada koos nende algatustega abi tulemuslikkust käsitlevate Pariisi põhimõtete ja Accra tegevuskava järgimist, et parandada abi kvaliteeti ja osutamist;

l) kasutada ÜRO Peaassamblee 64. istungjärku, et anda aru edusammudest, mida on tehtud aastatuhande arengueesmärke käsitlevas ELi tegevuskavas sätestatud eesmärkide saavutamisel;

m) kutsuda komisjoni üles andma aru edusammudest, mida on tehtud aastatuhande arengueesmärkide lepingute rakendamisel, ja ergutama teisi rahastajaid andma suurema osa oma abist pikaajaliselt, etteennustavalt ning eelarvetoetuse vormis;

n) selgitada Euroopa avalikkusele kõikvõimalikul viisil tagajärgi, mille aastatuhande arengueesmärkide mittesaavutamine tooks kaasa mitte ainult nende jaoks, keda need eesmärgid otseselt puudutavad, vaid ka rahvusvahelise majandusliku õitsengu, stabiilsuse ja julgeoleku jaoks tulevikus.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

Lõpphääletuse tulemused

+:

–:

0:

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Alessandro Battilocchio, Thijs Berman, Thierry Cornillet, Corina Creţu, Alexandra Dobolyi, Fernando Fernández Martín, Alain Hutchinson, Romana Jordan Cizelj, Filip Kaczmarek, Glenys Kinnock, Maria Martens, Gay Mitchell, Luisa Morgantini, José Javier Pomés Ruiz, José Ribeiro e Castro, Toomas Savi, Frithjof Schmidt, Jürgen Schröder, Feleknas Uca

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Miguel Angel Martínez Martínez, Manolis Mavrommatis, Renate Weber, Gabriele Zimmer

Õigusteave - Privaatsuspoliitika