SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE Nõukogu ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet

3.4.2009 - (14541/1/2008 – C6‑0020/2009 – 2007/0197(COD)) - ***II

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Giles Chichester

EUROOPA PARLAMENDI ÕIGUSLOOMEGA SEOTUD RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu ühise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet

(14541/1/2008 – C6‑0020/2009 – 2007/0197(COD))

(Kaasotsustamismenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu ühist seisukohta (14541/1/2008 – C6‑0020/2009);

–   võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (KOM(2007)0530) suhtes;

–   võttes arvesse komisjoni muudetud ettepanekut (KOM(2008)0908);

–   võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikli 251 lõiget 2;

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 62;

–   võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni soovitust teisele lugemisele (A6‑0235/2009),

1.  kiidab ühise seisukoha muudetud kujul heaks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED^[2]*

nõukogu ühisele seisukohale

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[3],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[4],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[5]

ning arvestades järgmist:

(1)    Komisjoni 10. jaanuari 2007. aasta teatises „Euroopa energiapoliitika” rõhutati, et oluline on viia lõpule elektrienergia ja maagaasi siseturu loomine. Ühe peamise selle eesmärgi saavutamiseks vajaliku meetmena nimetati ühenduse tasandi reguleeriva raamistiku parandamist.

(2)    Komisjoni otsusega nr 2003/796/EÜ[6] loodi elektri- ja gaasisektori Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (ERGEG) soodustamaks konsulteerimist, tegevuse kooskõlastamist ning koostööd liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel ning nende asutuste ja komisjoni vahel eesmärgiga tugevdada elektrienergia ja maagaasi siseturgu. See töörühm koosneb riiklike reguleerivate asutuste esindajatest ja on loodud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivile 2003/54/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju[7] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2003. aasta direktiivile 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta[8].

(3)    Töö, mida ERGEG on alates asutamisest teinud, on andnud positiivse panuse elektrienergia ja maagaasi siseturule. Sektoris ollakse aga üldiselt seisukohal ja ka ERGEG ise on teinud ettepaneku, et riiklikud reguleerivad asutused võiksid vabatahtlikult teha koostööd ühenduse struktuuris, millel oleks selge pädevus ning õigus võtta mitmesugustel konkreetsetel juhtudel vastu reguleeriva iseloomuga üksikotsuseid.

(4)    Euroopa Ülemkogu kutsus 2007. aasta märtsis komisjoni üles tegema ettepanekuid meetmete kohta iseseisva mehhanismi moodustamiseks, kellega riiklikud reguleerijad saaks teha koostööd.

(5)    Liikmesriigid peaksid tegema tihedat koostööd, kõrvaldades takistused piiriüleselt kauplemiselt elektrienergia ja gaasiga, et viia ellu ELi energiapoliitika eesmärgid. Keskuse jaoks vajalike vahenditega seonduva mõju hindamise alusel järeldati, et muude võimalustega võrreldes pakub sõltumatu keskus mitmesugust pikaajalist kasu. ▌Tuleks luua energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (edaspidi „amet”) eesmärgiga täita ühenduse tasandil õiguslik tühimik ning aidata kaasa elektrienergia ja maagaasi siseturgude nõuetekohasele toimimisele. Ühtlasi peaks amet võimaldama riiklikel reguleerivatel asutustel tugevdada koostööd ühenduse tasandil ning osaleda ühiselt ühenduse mõõtmega ülesannete täitmisel.

(6)    Amet peaks tagama riiklike reguleerivate asutuste poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2009/…/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)[9]^[10]* ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiivi 2009/…/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)[11]^[12]** kohaselt siseriiklikul tasandil täidetavate reguleerimisülesannete nõuetekohase kooskõlastamise ning vajadusel nende täiendamise ühenduse tasandil. Seetõttu on äärmiselt oluline tagada ameti sõltumatus energia- ja gaasitootjatest, põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatest (nii avalikest kui ka eraõiguslikest) ning tarbijatest ning tagada ameti tegevuse vastavus ühenduse õigusaktidele, ameti tehniline ja reguleerimisalane võimekus, läbipaistvus, alluvus demokraatlikule kontrollile ja tõhusus.

(7)    Amet peaks jälgima elektri- ja gaasisektori põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite piirkondlikku koostööd, samuti Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ülesannete täitmist. Ameti kaasamine on oluline selle tagamiseks, et põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite koostöö edeneb tõhusal ja läbipaistval viisil elektrienergia ja maagaasi siseturu heaks.

(7 a) Amet peaks kontrollima koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike ametiasutustega elektrienergia ja maagaasi turgude toimimist ning vajaduse korral teavitama Euroopa Parlamenti, komisjoni ja liikmesriikide ametiasutusi kontrolli tulemustest. Ameti järelevalvetoimingud ei tohiks kattuda liikmesriikide ametiasutuste, eelkõige konkurentsiasutuste või komisjoni poolt läbiviidava kontrolliga ega selle läbiviimist takistada.

(8)    Amet etendab olulist rolli ▌ raamsuuniste väljatöötamisel, mis on oma olemuselt mittesiduvad (edaspidi „raamsuunised”) ja millele võrgueeskirjad peavad vastama. Samuti oleks asjakohane ja kooskõlas ameti eesmärgiga, kui amet osaleks võrgueeskirjade kavandite läbivaatamisel (nii kavandite koostamisel kui ka muutmisel), et tagada nende vastavus ▌raamsuunistele, enne kui ta esitab komisjonile soovituse need vastu võtta.

(9)    On asjakohane tagada riiklike reguleerivate asutuste osaluse ja koostöö integreeritud raamistik. See raamistik peaks hõlbustama elektri ja maagaasi siseturgu käsitlevate õigusaktide ühesugust kohaldamist kogu ühenduses. Rohkem kui üht liikmesriiki käsitlevate juhtude puhul peaks ametil olema õigus vastu võtta üksikotsuseid. See õigus peaks teatud tingimustel hõlmama tehnilisi küsimusi, vähemalt kaht liikmesriiki ühendavat või ühendada võivat elektri- ja maagaasi infrastruktuuri, ning viimase võimalusena uute elektrivõrkudevaheliste ühenduste ja rohkem kui ühes liikmesriigis asuvate uute gaasi infrastruktuuride vabastamist siseturueeskirjade kohaldamisest.

(10)  Kuna ametil on ülevaade riiklike reguleerivate asutuste tööst, peaks tal olema komisjoni, muude ühenduse institutsioonide ja riiklike reguleerivate asutuste nõustaja roll kõigis küsimustes, mis on seotud tema asutamise eesmärgiga. Samuti tuleks ametilt nõuda komisjoni teavitamist, kui ta leiab, et põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite omavahelise koostöö tulemused ei ole vajalikul tasemel või kui riiklik reguleeriv asutus, kelle otsus on vastuolus suunistega, ei järgi nõuetekohaselt ameti arvamust, soovitust või otsust.

(11)  Ametil peaks olema ka võimalik teha soovitusi, et aidata reguleerivatel asutustel ja turul tegutsevatel isikutel head tava jagada.

(11 a)  Amet peaks vajadusel konsulteerima huvitatud isikutega ning andma neile mõistliku võimaluse kommenteerida kavandatud meetmeid, näiteks võrgueeskirju ja -reegleid.

(11 b)  Amet peaks aitama kaasa üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste rakendamisele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta otsuses nr 1364/2006/EÜ üleeuroopaliste energiavõrkude suuniste kehtestamise kohta¹, eelkõige, kui ta esitab artikli 6 lõike 3 kohaselt arvamust 10-aastase võrgu arengukava kohta.

(11 c)  Amet peaks aitama kaasa energiavarustuse kindluse suurendamise püüdlustele.

(12)  Ameti struktuur peaks olema kohandatud vastavalt energeetikasektori konkreetsetele vajadustele. Eelkõige tuleb täielikult arvesse võtta riiklike reguleerivate asutuste spetsiifilist rolli ja tagada nende sõltumatus.

(13)  Haldusnõukogul peaksid olema vajalikud volitused eelarve kehtestamiseks, selle täitmise järelevalveks, sise-eeskirjade koostamiseks, finantseeskirjade vastuvõtmiseks ja direktori ametissenimetamiseks. Nõukogu määratud haldusnõukogu liikmete väljavahetamiseks tuleks kasutada rotatsioonisüsteemi, et tagada aja jooksul liikmesriikide tasakaalustatud osalemine. Haldusnõukogu peaks tegutsema sõltumatult ja objektiivselt avalikkuse huvides ning ta ei tohiks küsida ega vastu võtta poliitilisi juhiseid.

(14)  Ametil peaksid olema vajalikud õigused reguleerimisülesannete teostamiseks tõhusal, läbipaistval, põhjendatud ja eelkõige sõltumatul viisil. Reguleerivate asutuste sõltumatus elektri- ja gaasitootjatest ning põhi- ja jaotusvõrguettevõtjatest ei ole mitte ainult hea juhtimistava oluline põhimõte, vaid on ka turu usalduse tagamise põhitingimus. Piiramata oma liikmete tegevust asjaomase reguleeriva asutuse nimel, peaks reguleerivate asutuste nõukogu tegutsema sõltumatult mis tahes muudest turuhuvidest, vältima huvide konflikte ning mitte küsima ega võtma vastu juhiseid või aktsepteerima soovitusi ühegi liikmesriigi valitsuselt, komisjonilt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt. Reguleerivate asutuste nõukogu otsused peaks samal ajal järgima ühenduse õigusakte energia, keskkonna, energia siseturu ning konkurentsipoliitika valdkonnas. Reguleerivate asutuste nõukogu peaks andma oma arvamuste, soovituste ja otsuste kohta aru ühenduse institutsioonidele.

(15)  Kui ametil on õigus teha otsuseid, peaks huvitatud isikutel protsessi säästlikkuse huvides olema õigus pöörduda apellatsiooninõukogu poole, mis on küll ameti osa, kuid on selle ameti mis tahes haldus- ja regulatiivstruktuurist sõltumatu. Järjepidevuse huvides peaks apellatsiooninõukogu liikmete määramine või ametisse tagasi nimetamine võimaldama kõnealuse nõukogu osalist väljavahetamist.

Apellatsiooninõukogu otsust on võimalik Esimese Astme Kohtus või Euroopa Ühenduste Kohtus vaidlustada.

(16)  Ametit tuleks rahastada peamiselt Euroopa Liidu üldeelarvest, lõivudest ja vabatahtlikest sissemaksetest. Eelkõige peavad ameti käsutusse jääma vahendid, mille reguleerivad asutused praegu ühiselt ühenduse tasandi koostöösse panustavad. Euroopa Liidu üldeelarvest makstavate mis tahes subsiidiumide suhtes tuleks jätkata ühenduse eelarvemenetluse kohaldamist. Lisaks peaks raamatupidamist auditeerima Euroopa Kontrollikoda vastavalt komisjoni 19. novembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185)[13] artiklile 91.

(16 a)  Pärast ameti töö alustamist peaksid eelarvepädevad institutsioonid tema eelarvet pidevalt hindama lähtuvalt ameti töökoormusest ja tulemustest. Eelarvepädevad institutsioonid peaksid tagama, et amet töötab võimalikult tõhusalt.

(17)  Ametil peab olema kõrgetasemeline professionaalne personal. Eelkõige kasutab amet ära riiklike reguleerivate asutuste, komisjoni ja liikmesriikide lähetatud personali oskusi ja kogemusi. Ameti personali suhtes tuleks kohaldada Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi vastavalt „personalieeskirjad” ja „teenistustingimused”), mis on kehtestatud määrusega (EMÜ, ESTÜ, Euratom) nr 259/68[14] ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt kõnealuste personalieeskirjade kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju. Haldusnõukogu peab kokkuleppel komisjoniga võtma vastu vajalikud rakendusmeetmed.

(18)  Amet peaks kohaldama üldeeskirju, mis käsitlevad avalikkuse juurdepääsu ühenduse asutuste valduses olevatele dokumentidele. Selle raames kehtestab haldusnõukogu praktilised meetmed tundliku äriteabe ja isikuandmete kaitsmiseks.

(19)  Riigid, kes ei ole ühenduse liikmesriigid, peaksid saama osaleda ameti töös kooskõlas ühenduse sõlmitud asjaomaste lepingutega.

(20)  Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[15].

(21)  Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus vastu võtta suunised, mis on vajalikud olukordades, kus amet on pädev otsustama piiriülese infrastruktuuri juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimuste üle. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(21 a)  Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kolm aastat pärast ameti esimese direktori ametisseastumist ning seejärel iga nelja aasta järel aruande ameti konkreetsete ülesannete ja saavutatud tulemuste kohta, lisades asjakohased ettepanekud. Komisjon peaks nimetatud aruandes tegema ettepanekuid ametile täiendavate ülesannete andmiseks.

(22)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt riiklike reguleerivate asutuste osalemist ja koostööd ühenduse tasandil, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22 a)  Amet peaks vajaduse korral oma tegevusest aru andma Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Asutamine ja õiguslik seisund

Artikkel 1

Asutamine

1.      Käesoleva määrusega luuakse energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet (edaspidi „amet”).

2.      Ameti ülesanne on aidata direktiivi 2009/.../EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)[16]^[17]+ artiklis 34 ja direktiivi 2009/.../EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)[18]⁺ artiklis 38 nimetatud reguleerivatel asutustel täita ühenduse tasandil reguleerimisülesandeid, mida nad liikmesriigi tasandil täidavad, ning vajadusel kooskõlastada nende tegevust.

3.        Kuni ameti tööruumide valmissaamiseni tegutseb amet komisjoni ruumides.

Artikkel 2

Õiguslik seisund

1.        Amet on juriidilise isiku staatusega ühenduse asutus.

2.      Tal on kõikides liikmesriikides kõige ulatuslikum juriidilisele isikule siseriiklike õigusaktidega omistatav õigus- ja teovõime. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

3.        Ametit esindab direktor.

Artikkel 3Koosseis

Ameti koosseisu kuuluvad:

a)        haldusnõukogu, kes täidab artiklis 12 sätestatud ülesandeid;

b)        reguleerivate asutuste nõukogu, kes täidab artiklis 14 sätestatud ülesandeid;

c)        direktor, kes täidab artiklis 16 sätestatud ülesandeid;

d)        apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklis 18 sätestatud ülesandeid.

Artikkel 4Ameti toimingute liigid

Amet ▌:

a)        esitab põhivõrguettevõtjatele ja ülekandesüsteemi halduritele adresseeritud arvamusi ja soovitusi;

b)        esitab reguleerivatele asutustele adresseeritud arvamusi;

c)      esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule või komisjonile adresseeritud arvamusi ja soovitusi;

d)        võtab vastu üksikotsuseid konkreetsete juhtumite kohta, nagu on osutatud artiklites 7, 8 ja 9;

d a)  esitab mittesiduvad raamsuunised (edaspidi „raamsuunised”) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)[19]^[20]* artiklile 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruse (EÜ) nr .../2009 (maagaasi ülekandevõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)[21]^[22]** artiklile 6.

II PEATÜKK

Ülesanded

Artikkel 5Üldised ülesanded

Amet võib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni taotlusel või omal algatusel esitada Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile arvamuse või soovituse kõikide küsimuste kohta, mis on seotud tema asutamise eesmärgiga.

Artikkel 6

Põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite koostööga seotud ülesanded

1.      Amet esitab komisjonile oma arvamuse vastavalt ║määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)^[23]+ artikli 5 lõikele 2 Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ning vastavalt ║ määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 5 lõikele 2 Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku põhikirja kavandi, liikmete nimekirja ja töökorra kavandi kohta.

2.      Amet jälgib määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 9 kohaselt Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku ülesannete täitmist ning määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 9 kohaselt Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku ülesannete täitmist.

3.      Amet esitab arvamuse:

a)      võrgueeskirja kavandi kohta Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)^[24]+ artikli 8 lõike 2 kohaselt ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule määruse (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 8 lõike 2 kohaselt ning

b)     iga-aastase tööprogrammi kavandi või 10 aastase mittesiduva võrkude arengukava kavandi kohta Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikule määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)^[25]++ artikli 9 lõike 2 esimese lõigu kohaselt ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 9 lõike 2 esimese lõigu kohaselt ning muude määruse (EÜ) nr .../2009 (elektrile juurdepääsu tingimuste kohta) artikli 8 lõikes 3 ja määruse (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 8 lõikes 3 osutatud asjaomaste dokumentide kohta, võttes arvesse mittediskrimineerimise, tõhusa konkurentsi ning elektrienergia ja maagaasi siseturgude tõhusa ja turvalise toimimise eesmärke.

4.      Juhul kui amet leiab, et määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 9 lõike 2 teise lõigu ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 9 lõike 2 teise lõigu kohaselt esitatud iga-aastase tööprogrammi kavand või 10 aastase mittesiduva võrkude arengukava kavand ei taga mittediskrimineerimist, tõhusat konkurentsi ega turu tõhusat toimimist või ei võimalda kolmandatele osapooltele piisavat piiriülese ühenduse taset või ei järgi määruse (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺⁺ ja määruse (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺⁺ või direktiivi 2009/.../EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)⁺⁺ ja direktiivi 2009/.../EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺⁺ asjaomaseid sätteid, esitab ta Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikule, Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile faktilistele asjaoludele rajanevad nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse ning soovitused.

Amet osaleb võrgueeskirjade väljatöötamises vastavalt määruse (EÜ) nr …/2009 (milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses)⁺⁺ artiklile 6 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺⁺ artiklile 6.

Amet esitab komisjonile ▌raamsuuniste eelnõu, kui seda taotletakse määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 6 lõike 2 alusel ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 6 lõike 2 alusel. Amet vaatab ▌raamsuuniste eelnõu läbi ning esitab selle uuesti komisjonile, kui seda taotletakse määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 6 lõike 4 ja määruse (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 6 lõike 4 kohaselt.

Amet esitab Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustikule või Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule põhjendatud arvamuse võrgueeskirja kohta määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 6 lõike 7 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 6 lõike 7 kohaselt.

Amet esitab võrgueeskirja komisjonile ning võib soovitada, et see võetaks vastu määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 6 lõike 9 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 6 lõike 9 kohaselt. Amet koostab ja esitab komisjonile võrgueeskirja kavandi, kui seda taotletakse määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 6 lõike 10 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 6 lõike 10 kohaselt.

5.      Kui Euroopa põhivõrguettevõtjate võrgustik või Euroopa ülekandesüsteemi haldurite võrgustik ei ole rakendanud võrgueeskirja, mis on viimistletud määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 8 lõike 2 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 8 lõike 2 kohaselt, või võrgueeskirja, mis on kehtestatud vastavalt kõnealuste määruste artikli 6 lõigetele 1 kuni 10, kuid mida komisjon ei ole vastu võtnud kõnealuste määruste artikli 6 lõike 11 kohaselt, esitab amet komisjonile nõuetekohaselt põhjendatud arvamuse vastavalt määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 9 lõikele 1 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 9 lõikele 1.

6.      Amet jälgib ning analüüsib võrgueeskirjade ja komisjoni poolt määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 6 lõike 11 ja määruse (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 6 lõike 11 kohaselt vastuvõetud suuniste rakendamist ning nende mõju kohaldatavate eeskirjade ühtlustamisele, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist ning saavutada mittediskrimineerimine, tõhus konkurents ja turu tõhus toimimine, ning esitab vastava aruande komisjonile.

6 a.   Amet teostab järelevalvet võrkudevahelise ühenduse võimsuse suurendamise projektide rakendamisel tehtud edusammude üle.

6 b.   Amet jälgib 10-aastaste võrgu arengukavade rakendamist. Kui amet tuvastab ebakõla kava ja selle rakendamise vahel, uurib ta ebakõla põhjuseid ning esitab asjaomastele põhivõrguettevõtjatele ja riiklikele reguleerivatele asutustele või muudele pädevatele asutustele soovitused, et tagada investeeringute rakendamine kooskõlas 10- aastaste võrgu arengukavadega.

7.      Amet jälgib põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite piirkondlikku koostööd määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 12 ja määruse (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 12 kohaselt ning võtab oma arvamuste, soovituste ja otsuste koostamisel nõuetekohaselt arvesse kõnealuse koostöö tulemusi.

Artikkel 7Riiklike reguleerivate asutustega seotud ülesanded

1.      Amet võtab vastu üksikotsuseid tehnilistes küsimustes, juhul kui selliste otsuste vastuvõtmine on sätestatud direktiiviga 2009/.../EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)^[26]+, direktiiviga 2009/.../EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺, määrusega (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ ja määrusega (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺.

2.      Amet võib vastavalt oma tööprogrammile või komisjoni taotluse korral teha soovitusi, et aidata reguleerivatel asutustel ja turul tegutsevatel isikutel head tava jagada.

3.      Amet loob raamistiku riiklike reguleerivate asutuste koostööks. Amet edendab riiklike reguleerivate asutuste ja piirkondlike reguleerivate asutuste vahelist koostööd piirkondlikul ja ühenduse tasandil ning võtab oma arvamuste, soovituste ja otsuste koostamisel nõuetekohaselt arvesse kõnealuse koostöö tulemusi. Kui amet leiab, et selline koostöö nõuab siduvaid reegleid, esitab ta komisjonile asjakohased soovitused.

4.      Amet esitab mis tahes reguleeriva asutuse või komisjoni taotlusel faktilistele asjaoludele rajaneva arvamuse reguleeriva asutuse poolt vastu võetud otsuse vastavuse kohta direktiivis 2009/.../EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)⁺, direktiivis 2009/.../EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺, määruses (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ või määruses (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ osutatud suunistele või nimetatud direktiivide või määruste muudele asjakohastele sätetele.

5.      Kui riiklik reguleeriv asutus ei järgi piisavalt lõikes 4 osutatud arvamust nelja kuu jooksul alates arvamuse kättesaamisest, teavitab amet sellest komisjoni ja asjaomast liikmesriiki.

6.      Kui riiklikul reguleerival asutusel tekib konkreetse juhtumi puhul raskusi direktiivis 2009/.../EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)⁺, direktiivis 2009/.../EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺, määruses (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ või määruses (EÜ) nr .../2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ antud suuniste tõlgendamisega, võib ta taotleda ameti arvamust. Amet esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul alates selle taotluse saamisest pärast komisjoniga konsulteerimist.

7.      Amet otsustab vähemalt kahte liikmesriiki ühendava või ühendada võiva elektri- ja maagaasi infrastruktuuri (edaspidi „piiriülene infrastruktuur”) juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimused vastavalt artiklile 8.

Artikkel 8 Piiriülese infrastruktuuri juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimustega seotud ülesanded

1.      Amet otsustab piiriülese infrastruktuuri osas reguleerimisküsimusi, mis kuuluvad riiklike reguleerivate asutuste pädevusse, ning mis võivad hõlmata juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimusi ning teeb seda üksnes

a)           kui pädevad riiklikud reguleerivad asutused ei ole jõudnud kokkuleppele kuue kuu jooksul pärast seda, kui juhtum edastati kõnealustest reguleerivatest asutusest viimasele, või

b)          pädevate riiklike reguleerivate asutuste ühise taotluse alusel.

Pädevad riiklikud reguleerivad asutused võivad ühiselt taotleda punktis a osutatud ajavahemiku pikendamist kuni kuue kuu võrra.

Oma otsuse väljatöötamisel konsulteerib amet riiklike reguleerivate asutuste ja põhivõrguettevõtjate või ülekandesüsteemi halduritega ning ametit teavitatakse kõigi asjaomaste põhivõrguettevõtjate ja ülekandesüsteemi haldurite ettepanekutest ja tähelepanekutest.

2.        Piiriülese infrastruktuuri juurdepääsutingimused hõlmavad järgmist:

a)        võimsuste jaotamise menetlus,

b)        jaotamise ajakava,

c)        ülekoormuste juhtimisest saadud tulude jagamine,

d)        infrastruktuuri kasutajatelt võetav tasu, millele on viidatud määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)^[27]+ artikli 17 lõike 1 punktis d ja direktiivi 2009/…/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺ artikli 35 lõike 1 punktis d.

3.        Juhul kui juhtum on ametile esitatud lõike 1 kohaselt:

a)           teeb amet oma otsuse hiljemalt 6 kuu möödumisel juhtumi esitamise päevast,

b)          võib amet vajadusel teha vaheotsuse, et tagada kõnealuse infrastruktuuri varustuskindluse või tegevuse turvalisuse kaitse.

4.      Komisjon võib vastu võtta suunised olukordade kohta, mille puhul ametil on pädevus otsustada piiriülese infrastruktuuri juurdepääsu- ja tegevuse turvalisuse tingimuste üle. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, täiendades seda, võetakse vastu vastavalt käesoleva määruse artikli 31 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4 a.   Kui lõikes 1 märgitud reguleerimisküsimused hõlmavad ka erandeid määruse (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 17 ja direktiivi 2009/...EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺ artikli 35 tähenduses, ei toimu käesolevas määruses sätestatud vabastuste ning määruse (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artiklis 17 ja direktiivi 2009/...EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺ artiklis 35 sätestatud vabastuste kuhjumist.

Artikkel 9Muud ülesanded

1.      Amet võib ▌anda määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)^[28]+ artikli 17 lõikes 5 sätestatud vabastusi. Samuti võib amet otsustada anda vabastuse direktiivi 2009/…/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺ artikli 35 lõike 4 kohaselt, kui asjaomane infrastruktuur asub mitme liikmesriigi territooriumil.

2.      Amet esitab komisjoni taotlusel ning määruse (EÜ) nr …/2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artikli 3 lõike 1 punkti b või määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt arvamuse riiklike reguleerivate asutuste poolt sertifitseerimise küsimuses vastu võetud otsuste kohta.

Ametile võib selgelt määratletud olukorras, mis on ette nähtud komisjoni poolt määruse (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)^[29]+ artikli 18 või määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artikli 23 kohaselt kehtestatud suunistega, ja küsimustes, mis on seotud ameti asutamise eesmärgiga, anda lisaülesanded, mis ei hõlma otsustusõigust.

Artikkel 10Konsultatsioonid

ja läbipaistvus

1.      Oma ülesannete täitmisel, eelkõige määruse (EÜ) nr .../2009 (võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artiklis 6 määratletud raamsuuniste väljatöötamisel, aga ka nimetatud määruste artikli 7 kohaselt võrgueeskirjade muudatusi soovitades, konsulteerib amet turuosaliste, põhivõrguettevõtjate, ülekandesüsteemi haldurite, tarbijate, lõppkasutajate ja vajadusel konkurentsiasutustega ning teeb seda põhjalikult ja varajases staadiumis ja viisil, mis ei kahjusta nimetatud osapoolte vastavat pädevust, ning avatud ja läbipaistval viisil, eelkõige kui ülesanded seonduvad põhivõrguettevõtjatega või ülekandesüsteemi halduritega.

2.      Amet tagab vajaduse korral üldsusele ja huvitatud pooltele objektiivse, usaldusväärse ja kergesti kättesaadava teabe eelkõige ameti töötulemuste kohta.

Määruse (EÜ) nr …/2009 (milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artiklis 6 määratletud raamsuuniste väljatöötamisel või nende määruste artikli 7 kohasel võrgueeskirjade muutmisel toimunud nõupidamiskoosolekute kõik dokumendid ja protokollid avalikustatakse.

3.      Enne määruse (EÜ) nr …/2009 (milles käsitletakse võrkudele juurdepääsu tingimusi piiriüleses elektrikaubanduses)⁺ artiklis 6 ja määruse (EÜ) nr …/2009 (maagaasiedastusvõrkudele juurdepääsu tingimuste kohta)⁺ artiklis 6 määratletud raamsuuniste vastuvõtmist ning enne nimetatud määruste artiklis 7 määratletud võrgueeskirjade muudatuste esitamist annab amet aru sellest, kuidas ta nõupidamiste käigus saadud tähelepanekuid arvestas. Kui märkusi ei ole arvesse võetud, põhjendab ta seda.

4.      Amet avaldab oma veebisaidil vähemalt haldusnõukogu, reguleerivate asutuste nõukogu ja apellatsiooninõukogu kõigi koosolekute päevakorrad, taustadokumendid ja vajaduse korral protokollid.

Artikkel 10 a

Elektrienergia ja maagaasi sektoreid käsitlev kontroll ja aruandlus

1.      Amet kontrollib tihedas koostöös komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste riiklike asutustega, sh riiklikud reguleerivad asutused, piiramata konkurentsiasutuste pädevust, elektrienergia ja maagaasi siseturgude toimimist, eelkõige elektri ja gaasi jaehindu, juurdepääsu võrgule, sh taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale, ning direktiivides 2009/.../EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)^[30]+ ja 2009/.../EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺ sätestatud tarbijate õiguste järgimist.

2.      Amet avalikustab lõikes 1 sätestatud kontrollitegevuse tulemusi käsitleva iga-aastase aruande. Nimetatud aruandes määratleb amet nende siseturgude lõpuleviimist takistavad tõkked.

3.      Amet võib oma aastaaruande avaldamisel esitada Euroopa Parlamendile ja komisjonile arvamuse meetmete kohta, mida võiks võtta, et kõrvaldada lõikes 2 nimetatud tõkked.

III PEATÜKK

KORRALDUS

Artikkel 11Haldusnõukogu

1.      Haldusnõukogusse kuulub üheksa liiget. Igal liikmel on asendusliige. Komisjon määrab kaks liiget ja nende asendusliikmed, Euroopa Parlament määrab kaks liiget ja nende asendusliikmed ning nõukogu määrab viis liiget ja nende asendusliikmed. Haldusnõukogu liige ei tohi olla samal ajal ka Euroopa Parlamendi liige. Ametiaeg on neli aastat ning sama isiku võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Esimesel ametiajal on pooltele liikmetele ja nende asendusliikmetele kõnealuse ametiaja kestuseks kuus aastat.

2.      Haldusnõukogu määrab oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab automaatselt esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam haldusnõukogu liikmed.

3.      Haldusnõukogu koosoleku kutsub kokku esimees. Reguleerivate asutuste nõukogu esimees või kõnealuse nõukogu nimetatud isik ning ameti direktor osalevad arutelus hääleõiguseta, kui haldusnõukogu ei otsusta direktori suhtes teisiti. Haldusnõukogu tuleb korraliseks istungiks kokku vähemalt kaks korda aastas. Ta tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel. Haldusnõukogu võib vaatlejana koosolekule kutsuda isikuid, kelle seisukoht võib olla huvipakkuv. Haldusnõukogu liikmed võivad vastavalt töökorrale kasutada nõustajate või ekspertide abi. Haldusnõukogule osutab sekretäriteenuseid amet.

4.      Haldusnõukogu otsuste vastuvõtmiseks on vaja kaht kolmandikku kohalolevate liikmete häältest, kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti.

5.      Igal liikmel on üks hääl. Haldusnõukogu töökorras sätestatakse täpsemalt:

a)      hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige võib teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid,

b)     rotatsiooni kord nõukogu määratud haldusnõukogu liikmete väljavahetamiseks, et tagada aja jooksul liikmesriikide tasakaalustatud osalemine.

6.      Haldusnõukogu liige ei või olla reguleerivate asutuste nõukogu liige.

7.      Haldusnõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult ja objektiivselt avalikes huvides, küsimata ja aktsepteerimata poliitilisi juhiseid. Selleks teevad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu. Kõnealused deklaratsioonid tehakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

Artikkel 12Haldusnõukogu ülesanded

1.      Haldusnõukogu nimetab pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist ja kooskõlas artikli 14 lõikega 2 soodsa arvamuse saamist ametisse direktori, nagu on sätestatud artikli 15 lõikes 2.

2.      Haldusnõukogu nimetab ametlikult ametisse reguleerivate asutuste nõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 13 lõikes 1.

3.      Haldusnõukogu nimetab ametlikult ametisse apellatsiooninõukogu liikmed, nagu on sätestatud artikli 17 lõikes 1.

4.      Haldusnõukogu tagab, et amet saavutab oma eesmärgid ja täidab talle käesoleva määrusega antud ülesanded.

5.      Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist ja pärast reguleerivate asutuste nõukogult artikli 14 lõike 3 kohase heakskiidu saamist iga aasta 30. septembriks vastu ameti järgmise aasta tööprogrammi ning saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Tööprogramm võetakse vastu, ilma et see piiraks iga-aastast eelarvemenetlust ning see avalikustatakse.

6.      Haldusnõukogu võtab vastu mitmeaastase programmi ja vajadusel muudab seda. Muutmine tugineb hindamisaruandel, mille koostab sõltumatu välisekspert haldusnõukogu taotlusel. Kõnealused dokumendid avalikustatakse.

7.      Haldusnõukogu kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 20–23.

8.      Haldusnõukogu otsustab pärast komisjonilt nõusoleku saamist, kas võtta vastu pärandit, annetusi või toetusi teistest ühenduse allikatest või mis tahes vabatahtlikku sissemakset liikmesriikidest või nende reguleerivatest asutustest. Haldusnõukogu poolt vastavalt artikli 23 lõikele 5 esitatavas arvamuses käsitletakse üksikasjalikult käesolevas lõikes loetletud rahastamisallikaid.

9.      Haldusnõukogu teostab direktori suhtes distsiplinaarjärelevalvet, konsulteerides seejuures reguleerivate asutuste nõukoguga.

10.    Haldusnõukogu koostab vajaduse korral ameti personalipoliitika vastavalt artikli 27 lõikele 2.

11.    Haldusnõukogu võtab vastavalt artiklile 29 vastu erisätted, mis on vajalikud, et rakendada ameti dokumentidele juurdepääsu õigust.

12.    Haldusnõukogu võtab vastu ja avaldab artikli 16 lõikes 8 osutatud iga-aastase aruande projekti alusel iga-aastase aruande ameti tegevuse kohta ning edastab selle 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Iga-aastane aruanne ameti tegevuse kohta sisaldab reguleerivate asutuste nõukogu poolt heaks kiidetud eraldi osa, mis käsitleb ameti reguleerivat tegevust asjaomasel aastal.

13.      Haldusnõukogu võtab vastu ja avaldab oma töökorra.

Artikkel 13Reguleerivate asutuste nõukogu

1.        Reguleerivate asutuste nõukogu koosseisu kuuluvad:

a)      direktiivi 2009/…/EÜ (mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju)⁺ artikli 34 lõikes 1 ja direktiivi 2009/…/EÜ (mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju)⁺ artikli 38 lõikes 1 nimetatud reguleerivate asutuste juhtivad esindajad ning üks asendusliige iga liikmesriigi kohta reguleerivate asutuste praeguste kõrgete ametnike hulgast;

b)          üks hääleõiguseta komisjoni esindaja.

Igast liikmesriigist võib reguleerivate asutuste nõukogusse vastu võtta üksnes ühe riikliku reguleeriva asutuse esindaja.

Iga liikmesriigi reguleeriv asutus nimetab asendusliikme oma olemasoleva personali hulgast.

2.      Reguleerivate asutuste nõukogu liikmed valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab esimeest, kui viimane ei saa oma ülesandeid täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on kaks ja pool aastat ja neid võib üks kord ametisse tagasi nimetada. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg lõpeb igal juhul hetkest, mil nad ei ole enam reguleerivate asutuste nõukogu liikmed.

3.      Reguleerivate asutuste nõukogu teeb otsuseid oma kohalolevate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Igal liikmel või asendusliikmel on üks hääl.

4.      Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra ja avaldab selle. Töökorras sätestatakse täpsem hääletamise kord, eelkõige tingimused, mille alusel üks liige võib teist esindada, ning vajaduse korral ka kvoorumitega seotud reeglid. Töökorras võidakse ette näha töö erimeetodid, mida kasutatakse küsimuste arutamisel, mis kerkivad esile seoses piirkondlike koostööalgatustega.

5.      Reguleerivate asutuste nõukogu tegutseb sõltumatult talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid täites ning piiramata oma liikmete tegevust asjaomase reguleeriva asutuse nimel ning ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt, komisjonilt ega muult avalik-õiguslikult või eraõiguslikult üksuselt.

6.        Reguleerivate asutuste nõukogule osutab sekretäriteenuseid amet.

Artikkel 14

Reguleerivate asutuste nõukogu ülesanded

1.      Reguleerivate asutuste nõukogu esitab direktorile arvamuse artiklites 5, 6, 7, 8 ja 9 osutatud arvamuste, soovituste või otsuste kohta, mille vastuvõtmine on kaalumisel. Lisaks annab reguleerivate asutuste nõukogu oma pädevusvaldkonnas direktorile suuniseid direktori ülesannete täitmiseks.

2.      Reguleerivate asutuste nõukogu esitab haldusnõukogule oma arvamuse direktorikandidaadi kohta vastavalt artikli 12 lõikele 1 ja artikli 15 lõikele 2. Reguleerivate asutuste nõukogu teeb selle otsuse vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

3.      Vastavalt artikli 12 lõikele 5 ja artikli 16 lõikele 6 ning kooskõlas artikli 22 lõike 1 alusel koostatud esialgse eelarveprojektiga kinnitab reguleerivate asutuste nõukogu ameti järgmise aasta tegevuse tööprogrammi ja esitab selle enne 1. septembrit haldusnõukogule vastuvõtmiseks.

4.      Reguleerivate asutuste nõukogu kiidab heaks aastaaruande eraldi reguleerimistegevuse osa, nagu on sätestatud artikli 12 lõikes 12 ja artikli 16 lõikes 8.

4 a.   Euroopa Parlament võib kutsuda reguleerivate asutuste nõukogu esimehe või tema asetäitja, austades täielikult tema sõltumatust, pädeva komisjoni ette esinema ning selle komisjoni liikmete küsimustele vastama.

Artikkel 15Direktor

1.      Ametit juhib selle direktor, kes tegutseb kooskõlas artikli 14 lõike 1 teises lauses osutatud suunistega ning (käesolevas määruses sätestatud juhtudel) kooskõlas reguleerivate asutuste nõukogu arvamustega. Olenemata haldusnõukogu ja reguleerivate asutuste nõukogu vastavast rollist, mis on seotud direktori ülesannetega, ei taotle direktor juhiseid valitsustelt, komisjonilt ega muudelt avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt üksustelt ega võta vastu selliseid juhiseid.

2.      Direktori nimetab ametisse haldusnõukogu pärast seda kui reguleerivate asutuste nõukogu on oma soodsa arvamuse andnud, pidades silmas tema pädevust, oskusi ja kogemusi asjaomases energiasektoris, vähemalt kolme kandidaadi seast, kelle esitab komisjon pärast avalikku osalemiskutset. Enne ametisse määramist võib haldusnõukogu valitud kandidaadi kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama selle liikmete küsimustele.

3.      Direktori ametiaeg on viis aastat. Komisjon viib üheksa kuu jooksul enne kõnealuse tähtaja lõppu läbi hindamise. Hindamisel võtab komisjon arvesse eelkõige järgmist:

a)           ametiülesannete täitmist direktori poolt;

b)          ameti ülesandeid ja nõudeid järgmisteks aastateks.

Punkti b osas viiakse hindamine läbi sõltumatu väliseksperdi abil.

4.      Haldusnõukogu võib komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast seda, kui ta on uurinud ja kaalunud põhjalikult hindamist ja selle osas reguleerivate asutuste nõukogu esitatud arvamust ning üksnes juhul, kui ameti kohustused ja nõuded seda nõuavad, pikendada direktori ametiaega ühel korral mitte rohkem kui kolmeks aastaks.

5.      Haldusnõukogu teatab direktori ametiaja pikendamise kavatsusest Euroopa Parlamendile. Ühe kuu jooksul enne ametiaja pikendamist võidakse direktor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele.

6.      Kui ametiaega ei pikendata, jääb direktor ametisse kuni oma järglase ametissenimetamiseni.

7.      Direktori võib ametist vabastada üksnes haldusnõukogu otsusega, mis tehakse pärast seda kui haldusnõukogu on saanud selleks reguleerivate asutuste nõukogu nõusoleku. Haldusnõukogu teeb selle otsuse vähemalt oma liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega.

8.      Euroopa Parlament ja nõukogu võivad kutsuda direktorit üles esitama oma ülesannete täitmise aruannet. Euroopa Parlament võib samuti kutsuda direktori pädeva parlamendikomisjoni ette esinema ja selle komisjoni liikmete küsimustele vastama.

Artikkel 16Direktori ülesanded

1.      Direktor esindab ametit ning vastutab selle juhtimise eest.

2.      Direktor valmistab ette haldusnõukogu töö. Ta osaleb haldusnõukogu töös hääleõiguseta.

3.      Direktor võtab vastu ja avaldab artiklites 5, 6, 7, 8 ja 9 osutatud arvamused, soovitused ja otsused, mille suhtes on reguleerivate asutuste nõukogu andnud oma soodsa arvamuse.

4.      Direktor vastutab ameti iga-aastase tööprogrammi elluviimise eest vastavalt reguleerivate asutuste nõukogu suunistele ning haldusnõukogu halduskontrollile.

5.      Direktor võtab kõik vajalikud meetmed, võttes eelkõige vastu sisemised haldusjuhendid ja avaldades teatiseid, et tagada ameti toimimine käesoleva määruse sätete kohaselt.

6.      Direktor koostab igal aastal ameti järgmise aasta tööprogrammi projekti ja esitab selle hiljemalt sama aasta 30. juuniks reguleerivate asutuste nõukogule, Euroopa Parlamendile ja komisjonile.

7.      Direktor koostab artikli 22 lõike 1 kohaselt ameti esialgse eelarveprojekti ning vastutab artikli 23 lõike 1 kohaselt ameti eelarve täitmise eest.

8.      Direktor koostab igal aastal aastaaruande projekti, mis sisaldab eraldi ameti reguleerimistegevust käsitlevat osa ning finants- ja haldusküsimusi käsitlevat osa.

9.      Ameti personali suhtes teostab direktor artikli 27 lõikes 3 sätestatud õigusi.

Artikkel 17Apellatsiooninõukogu

1.      Apellatsiooninõukogusse kuulub kuus liiget ja kuus asendajat, kes valitakse riiklike reguleerivate asutuste, konkurentsiasutuste või teiste riiklike või ühenduse institutsioonide praeguste või endiste kõrgete ametnike hulgast, kellel on asjakohane töökogemus energeetikasektoris. Apellatsiooninõukogu määrab oma esimehe. Apellatsiooninõukogu otsused võetakse vastu selle kuuest liikmest vähemalt nelja kvalifitseeritud häälteenamusega. Apellatsiooninõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

2.      Apellatsiooninõukogu liikmed määrab komisjoni ettepanekul ametisse haldusnõukogu pärast avalikku osalemiskutset ja pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist.

3.      Apellatsiooninõukogu liikmete ametiaeg on viis aastat. Neid võib ametisse tagasi nimetada. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuseid tehes sõltumatud. Nad ei lähtu ühestki juhisest. Nad ei tohi täita ametis, selle haldusnõukogus ega reguleerivate asutuste nõukogus mis tahes muid ülesandeid. Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul haldusnõukogu teeb pärast reguleerivate asutuste nõukoguga konsulteerimist vastava otsuse.

4.      Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või kui nad on olnud varem menetluse ühe poole esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

5.      Kui apellatsiooninõukogu liige leiab ühel lõikes 4 nimetatud põhjusel või mis tahes muul põhjusel, et kaasliige ei peaks osalema kaebuse menetlemises, teatab endine liige sellest apellatsiooninõukogule. Apellatsioonimenetluse iga osaline võib igal lõikes 4 nimetatud põhjusel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda apellatsiooninõukogu liikme taandamist. Taandamistaotluse aluseks ei või olla liikmete kodakondsus ja seda ei võeta vastu, kui taandamistaotluse põhjusest teadlik olev kaebuse menetluse osaline on juba alustanud menetlust muudel alustel kui apellatsiooninõukogu koosseisu vaidlustamine.

6.      Apellatsiooninõukogu teeb otsuse lõigetes 4 ja 5 nimetatud juhtudel võetavate meetmete kohta ilma asjaomase liikme osavõtuta. Asjaomane liige asendatakse selle otsuse tegemiseks apellatsiooninõukogus tema asendajaga, kui asendaja ei juhtu olema samas olukorras. Sel juhul määrab esimees asendusliikme olemasolevate asendajate seast.

7.      Apellatsiooninõukogu liikmed kohustuvad tegutsema sõltumatult avalikes huvides. Selleks teevad nad kohustuste deklaratsiooni ja huvide deklaratsiooni, millega tunnistavad kas mis tahes huvide puudumist, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks, või selliste otseste või kaudsete huvide olemasolu. Kõnealused deklaratsioonid tehakse igal aastal kirjalikult ning need avalikustatakse.

Artikkel 18Kaebused

1.      Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas riiklikud reguleerivad asutused, võib esitada kaebuse temale adresseeritud ja artiklites 7, 8 ja/või 9 nimetatud otsuse peale või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.

2.      Kaebus ning selle põhjendus tuleb esitada ametile kirjalikult kahe kuu jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast asjaomasele isikule või, kui seda ei ole tehtud, kahe kuu jooksul alates päevast, mil amet oma otsuse avaldas. Apellatsiooninõukogu teeb kaebuse kohta otsuse kahe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist.

3.      Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise siiski peatada, kui ta leiab, et olukord seda nõuab.

4.      Kui kaebus on vastuvõetav, vaatab apellatsiooninõukogu kaebuse läbi, et kindlaks teha, kas kaebus on piisavalt põhjendatud. Ta kutsub nii sageli kui vaja, kaebuse menetlusosalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi nõukogu enda poolt saadetud teadete või kaebuse menetluse teiste osaliste avalduste kohta. Apellatsioonimenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

5.      Apellatsiooninõukogu võib käesoleva artikli raames kasutada ameti pädevusse kuuluvaid mis tahes volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle ameti pädevale organile. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimase jaoks siduv.

6.        Apellatsiooninõukogu võtab vastu oma töökorra ja avaldab selle.

7.        Amet avaldab apellatsiooninõukogu otsused.

Artikkel 19Esimese astme kohtusse või Euroopa Kohtusse kaebamine

1.      Esimese astme kohtule või Euroopa Kohtule võib esitada hagi vastavalt asutamislepingu artiklile 230, et vaidlustada apellatsiooninõukogu otsus või ameti otsus, kui puudub apellatsiooninõukogule edasikaebuse esitamise õigus.

2.      Kui amet ei suuda otsust teha, võib esimese astme kohtule või Euroopa Kohtule seoses tegevusetusega esitada kaebuse vastavalt asutamislepingu artiklile 232.

3.      Amet peab võtma vajalikud meetmed esimese astme kohtu või Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks.

IV PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 20Ameti eelarve

1.        Ameti tuludeks on eelkõige:

a)           ühenduse toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis);

b)          artikli 21 kohaselt ametile makstavad teenustasud;

c)           artikli 12 lõikes 8 osutatud mis tahes vabatahtlik sissemakse liikmesriikidest või nende reguleerivatest asutustest;

d)          artikli 12 lõikes 8 nimetatud pärand, annetused või toetused.

2.      Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

3.        Tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

4.      Kõik ameti tulud ja kulud tuleb igaks kalendriaastaga kattuvaks majandusaastaks kalkuleerida ja eelarvesse kanda.

Artikkel 21Lõivud

1.        Artikli 9 lõike 1 kohast vabastust taotledes peab ametile maksma lõivu.

2.        Ameti kuludeks on personali-, haldus-, infrastruktuuri- ja tegevuskulud.

Artikkel 22Eelarve koostamine

1.      Direktor koostab igal aastal 15. veebruariks esialgse eelarveprojekti, mis sisaldab tegevuskulusid ja eeloleva rahandusaasta tööplaani, ning edastab esialgse eelarveprojekti haldusnõukogule koos esialgse ametikohtade loeteluga. Igal aastal esitab haldusnõukogu direktori koostatud esialgse eelarveprojekti alusel ameti järgmise majandusaasta tulude ja kulude kalkulatsiooni. Selle kalkulatsiooni, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu projekti, edastab haldusnõukogu komisjonile 31. märtsiks. Enne kalkulatsiooni vastuvõtmist esitatakse direktori koostatud projekt reguleerivate asutuste nõukogule, kes võib projekti kohta põhjendatud arvamuse esitada.

2.      Komisjon edastab kalkulatsiooni Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

3.      Komisjon sisestab kõnealusest kalkulatsioonist lähtudes Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti prognoosi, mida ta peab ametikohtade loetelu ja Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava toetuse suurust silmas pidades vajalikuks, ning esitab selle eelarvepädevatele institutsioonidele asutamislepingu artikliga 272 ettenähtud korras.

4.        Eelarvepädevad asutused võtavad vastu ameti ametikohtade loetelu.

5.      Haldusnõukogu koostab ameti eelarve. See muutub lõplikuks pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavaid kohandusi.

6.      Haldusnõukogu teatab viivitamata eelarvepädevatele institutsioonidele oma kavatsusest rakendada projekte, millel võib olla oluline rahaline mõju tema eelarve rahastamisele, eriti kõiki kinnisvaraga seotud projekte, nagu hoonete rentimine või ost. Haldusnõukogu teatab nendest komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev asutus kavatseb esitada arvamuse, teavitab ta kahe nädala jooksul pärast hoonestusprojekti kohta teate saamist ameti sellise arvamuse avaldamise kavatsusest. Kui vastust ei tule, võib amet jätkata kavandatud tegevust.

Artikkel 23Eelarve täitmine ja kontroll

1.        Eelarvevahendeid käsutab direktor, kes täidab ka ameti eelarvet.

2.      Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale iga järgmise eelarveaasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Ameti peaarvepidaja saadab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib seejärel institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed raamatupidamisaruanded nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (edaspidi „finantsmäärus”)[31], artiklile 128.

3.      Komisjoni peaarvepidaja saadab kontrollikojale iga järgmise eelarveaasta 31. märtsil esialgse raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

4.      Kui direktor on saanud kätte kontrollikoja märkused ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta vastavalt finantsmääruse artiklile 129, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle arvamuse saamiseks haldusnõukogule.

5.      Haldusnõukogu esitab arvamuse ameti lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.      Hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks edastab direktor kõnealuse lõpliku raamatupidamisaruande koos haldusnõukogu arvamusega Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa Kohtule.

7.        Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.      Direktor saadab kontrollikojale vastuse selle märkuste kohta 15. oktoobriks. Ta saadab kõnealuse vastuse koopia haldusnõukogule ja komisjonile.

9.      Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor viimasele kogu teabe, mida on vaja, et kõnealuse eelarveaasta eelarve täitmise aruande kinnitamismenetlust finantsmääruse artikli 146 lõike 3 kohaselt tõrgeteta kohaldamiseks.

10.    Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele aasta n eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n + 2.

Artikkel 24Finantseeskirjad

Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu ameti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad võivad kõrvale kalduda määrusest (EC, Euratom) nr 2343/2002, kui see on vajalik seoses ameti tegevusvajadustega ja üksnes juhul, kui komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Artikkel 25Pettusevastased meetmed

1.      Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta)[32] sätteid.

2.      Amet ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta[33] ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse ameti kõigi töötajate suhtes.

3.      Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajadusel teha ameti rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

V PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 26Privileegid ja immuniteedid

Ameti suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 27Töötajad

1.      Ameti töötajate, sealhulgas ameti direktori suhtes kohaldatakse personalieeskirju, teenistustingimusi ning Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks ühiselt vastuvõetud eeskirju.

2.      Haldusnõukogu võtab personalieeskirjade artiklis 110 ette nähtud korra kohaselt kokkuleppel komisjoniga vastu vajalikud rakendusmeetmed.

3.      Amet kasutab oma töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse määravale asutusele antud personalieeskirjadega ja talle kui lepinguid sõlmivale asutusele antud teenistustingimustega.

4.      Haldusnõukogu võib vastu võtta sätteid, mis lubavad liikmesriikide ekspertidel töötada ameti juures lähetuses.

Artikkel 28

Ameti vastutus

1.      Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele põhimõtetele kõik kahjud, mida amet või selle töötajad oma kohustuste täitmisel on tekitanud. Euroopa Kohtu pädevusse kuulub kõikide selliste kahjude hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine.

2.      Töötajate isiklikku rahalist vastutust ja distsiplinaarvastutust ameti ees reguleerivad ameti töötajate suhtes kohaldatavad asjaomased sätted.

Artikkel 29Juurdepääs dokumentidele

1.      Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele)[34].

2.      Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks vajalikud praktilised meetmed vastu hiljemalt …^[35]*.

3.      Ameti poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artiklile 8 vastu võetud otsused võib kaevata edasi ombudsmanile või esitada kaebuse Euroopa Kohtule kooskõlas asutamislepingu vastavates artiklites 195 ja 230 sätestatud tingimustega.

Artikkel 30Kolmandate riikide osalemine

1.      Amet on osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, kes on sõlminud ühendusega kokkulepped energeetikat ja vajaduse korral keskkonda ning konkurentsivõimet käsitlevate ühenduse õigusaktide vastuvõtmise kohta ning kohaldavad neid.

2.      Vastavalt nende kokkulepete asjakohastele sätetele töötatakse välja kord, millega nähakse eelkõige ette nende riikide ameti töös osalemise laad, ulatus ja menetluslikud aspektid, sealhulgas sätted rahaliste osamaksude ja töötajate kohta.

Artikkel 31

Komitee

1.        Komisjoni abistab komitee.

2.      Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1−4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 32Töökeel

1.      Ameti suhtes rakendatakse nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)[36] sätteid.

2.      Ameti sisemise töökeele otsustab haldusnõukogu.

3.      Ameti tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu asutuste tõlkekeskus.

VI PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 33Hindamine

1.      Komisjon viib sõltumatu väliseksperdi abil läbi ameti tegevuse hindamise. See hõlmab ameti saavutatud tulemusi ja töömeetodeid, pidades silmas ameti eesmärki, ning käesolevas määruses määratletud volitusi ja ülesandeid ning iga-aastaseid tööprogramme. Nimetatud hindamine põhineb ulatuslikel konsultatsioonidel vastavalt artiklile 10.

2.      Reguleerivate asutuste nõukogu võtab vastu hindamise tulemused ning esitab soovitused käesoleva määruse, ameti ning selle töömeetodite muutmise kohta komisjonile, kes võib need koos oma arvamuse ning asjakohaste ettepanekutega edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.      Komisjon esitab esimese hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kolm aastat pärast esimese direktori ametisseastumist. Edaspidi esitab komisjon hindamisaruande vähemalt iga nelja aasta järel.

Artikkel 34Jõustumine ja üleminekumeetmed

1.      Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.        Artikleid 5, 6, 7, 8, 9 ja 10 kohaldatakse alates …^[37]*.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

... ║

Euroopa Parlamendi nimel                                                                Nõukogu nimel

president                                                                                      eesistuja

________________________

• [1]  ELT C.../Vastuvõetud tekstid 18.6.2008, P6_TA(2008)0296.
• [2] ^*             Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌. Teenistuste tehnilised parandused ja kohandused: uus või muudetud tekst on märgistatud tavalises kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ║.
• [3]              ELT C 211, 19.8.2008, lk 23.
• [4]              ELT C 172, 5.7.2008, lk 55.
• [5]              Euroopa Parlamendi 18. juuni 2008. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 9. jaanuari 2009. aasta ühine seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja Euroopa Parlamendi xx. aprilli 2009. aasta seisukoht.
• [6]              ELT L 296, 14.11.2003, lk 34.
• [7]               ELT L 176, 15.7.2003, lk 37.
• [8]               ELT L 176, 15.7.2003, lk 57.
• [9]               ELT L ...
• [10] ^*              Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number ja kuupäev.
• [11]               ELT L ...
• [12] ^**            Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number ja kuupäev.
• [13]             ELT L 357, 31.12.2002, lk 72.
• [14]             EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.
• [15]             ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.
• [16]             ELT L …
• [17] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number ja kuupäev.
• [18]             ELT L …
• [19]             ELT L …
• [20] ^*              Väljaannete talitus: palun sisestada number ja kuupäev.
• [21]             ELT L …
• [22] ^**            Väljaannete talitus: palun sisestada number ja kuupäev.
• [23] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number ║.
• [24] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number.
• [25] ⁺⁺            Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number.
• [26] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number. ║
• [27] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number.
• [28] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number.
• [29] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada ║ number.
• [30] ⁺             Väljaannete talitus: palun sisestada number.
• [31]             EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.
• [32]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.
• [33]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
• [34]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.
• [35] ^*              Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.
• [36]             EÜT L 17, 6.10.1958, lk 385.
• [37] ^*              Väljaannete talitus: palun sisestada kuupäev 18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

MENETLUS

Pealkiri	Energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostööamet
Viited	14541/1/2008 – C6-0020/2009 – 2007/0197(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	18.6.2008                     T6-0296/2008
Komisjoni ettepanek	KOM(2007)0530 – C6-0318/2007
Ühise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	15.1.2009
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ITRE 15.1.2009
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Giles Chichester 9.10.2007
Arutamine parlamendikomisjonis	20.1.2009		12.2.2009		19.3.2009		30.3.2009
Vastuvõtmise kuupäev	31.3.2009
Lõpphääletuse tulemused	+: –: 0:	41 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Šarūnas Birutis, Jan Březina, Jerzy Buzek, Jorgo Chatzimarkakis, Giles Chichester, Pilar del Castillo Vera, Den Dover, Rebecca Harms, Mary Honeyball, Ján Hudacký, Romana Jordan Cizelj, Werner Langen, Pia Elda Locatelli, Eluned Morgan, Antonio Mussa, Angelika Niebler, Reino Paasilinna, Atanas Paparizov, Francisca Pleguezuelos Aguilar, Anni Podimata, Miloslav Ransdorf, Herbert Reul, Teresa Riera Madurell, Mechtild Rothe, Paul Rübig, Amalia Sartori, Andres Tarand, Catherine Trautmann, Claude Turmes, Nikolaos Vakalis, Adina-Ioana Vălean, Alejo Vidal-Quadras
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Ivo Belet, Danutė Budreikaitė, Avril Doyle, Juan Fraile Cantón, Edit Herczog, Gunnar Hökmark, Vittorio Prodi, Bernhard Rapkay, Esko Seppänen, Vladimir Urutchev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2)	Willem Schuth