RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas

21.12.2011 - (COM(2011)0216 – C7‑0145/2011 – 2011/0094(CNS)) - *

Õiguskomisjon
Raportöör: Raffaele Baldassarre

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas

(COM(2011)0216 – C7‑0145/2011 – 2011/0094(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2011)0216),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 118 teist lõiku, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0145/2011),

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A7-0002/2012),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides ELi toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Kuna Euroopa Patendiamet vastutab Euroopa patentide andmise eest, tuleks ühtse mõjuga Euroopa patentide tõlkekorraldus rajada Euroopa Patendiameti praegusele menetluskorrale. Sellise korralduse eesmärk peaks olema vajaliku tasakaalu saavutamine ettevõtjate majanduslike huvide ning avalike huvide vahel menetluskulude ja tehnilise teabe kättesaadavuse osas.	(6) Kuna Euroopa Patendiamet vastutab Euroopa patentide andmise eest, tuleks ühtse mõjuga Euroopa patentide tõlkekorraldus rajada Euroopa Patendiameti praegusele menetluskorrale. Sellise korralduse eesmärk peaks olema vajaliku tasakaalu saavutamine ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate majanduslike huvide ning avalike huvide vahel menetluskulude ja tehnilise teabe kättesaadavuse osas.
Muudatusettepanek  2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et hõlbustada eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääsu ühtse mõjuga Euroopa patentidele, peaksid taotlejad, kelle keel ei ole üks Euroopa Patendiameti ametlik keel, saama esitada oma patenditaotlused Euroopa Patendiametile mis tahes muus ELi ametlikus keeles. Täiendava meetmena peaks Euroopa Patendiamet nende taotlejate jaoks, kes saavad ühtse mõjuga Euroopa patendi ja kelle elukoht või peamine tegevuskoht on sellises ELi liikmesriigis, mille ametlik keel ei ole ükski Euroopa Patendiameti ametlik keel, kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12 lisaks Euroopa Patendiametis juba kohaldatavatele meetmetele sisse seadma selliste lisakulude hüvitamise süsteemi, mis on seotud sellest keelest Euroopa Patendiameti menetluskeelde tõlkimisega.	(9) Selleks et hõlbustada eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele juurdepääsu ühtse mõjuga Euroopa patentidele, peaksid taotlejad, kelle keel ei ole üks Euroopa Patendiameti ametlik keel, saama esitada oma patenditaotlused Euroopa Patendiametile mis tahes muus ELi ametlikus keeles. Täiendava meetmena peaks Euroopa Patendiamet väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, füüsiliste isikute ja mittetulundusorganisatsioonide puhul, kes saavad ühtse mõjuga Euroopa patendi ja kelle elukoht või peamine tegevuskoht on sellises ELi liikmesriigis, mille ametlik keel ei ole ükski Euroopa Patendiameti ametlik keel, kohaldama lisaks Euroopa Patendiametis juba kohaldatavatele meetmetele selliste lisakulude hüvitamise süsteemi, mis on seotud sellest keelest Euroopa Patendiameti menetluskeelde tõlkimisega. Lisakulude hüvitamise süsteemi peaks haldama Euroopa Patendiamet kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12.
Muudatusettepanek  3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Täiendavate tõlkekulude hüvitamise tingimused ja määr tuleks määrata kindlaks selliselt, et kindlustataks põhimõtteliselt kõigi tõlkekulude katmine; oluline on määrata kindlaks lehekülje maksumuse ülemmäär, et kajastada tavalist keskmist tõlke turuhinda ning vältida kuritarvitamist.
Muudatusettepanek  4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks et edendada patenditeabe kättesaadavust ja tehnoloogilise oskusteabe levitamist, peaksid patenditaotluste ja -kirjelduste masintõlked kõigisse ELi ametlikesse keeltesse olema kättesaadavad nii kiiresti kui võimalik. Masintõlget on arendanud Euroopa Patendiamet ja see on väga oluline vahend, mille abil püütakse parandada juurdepääsu patenditeabele ja levitada laialdaselt tehnoloogilist oskusteavet. Kõigisse ELi ametlikesse keeltesse tõlgitud Euroopa patendi taotluste ja kirjelduste õigeaegne kättesaadavus oleks kasulik kõigile Euroopa patendisüsteemi kasutajatele. Masintõlked on Euroopa Liidu poliitika oluline element. Selliste masintõlgete eesmärk oleks ainult teavitamine ja neil ei tohiks olla mingisugust õiguslikku mõju.	(10) Selleks et edendada patenditeabe kättesaadavust ja tehnoloogilise oskusteabe levitamist, peaksid patenditaotluste ja -kirjelduste masintõlked kõigisse ELi ametlikesse keeltesse olema kättesaadavad nii kiiresti kui võimalik. Masintõlget on arendanud Euroopa Patendiamet ja see on väga oluline vahend, mille abil püütakse parandada juurdepääsu patenditeabele ja levitada laialdaselt tehnoloogilist oskusteavet. Kõigisse ELi ametlikesse keeltesse tõlgitud Euroopa patendi taotluste ja kirjelduste õigeaegne kättesaadavus oleks kasulik kõigile Euroopa patendisüsteemi kasutajatele. Masintõlked on Euroopa Liidu poliitika oluline element. Selliste masintõlgete eesmärk oleks ainult teavitamine ja neil ei tohiks olla mingisugust õiguslikku mõju. Need tuleks teha internetis tasuta kättesaadavaks patenditaotluse ja antud patendi avaldamisel.
Muudatusettepanek  5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 b) Pärast üleminekuperioodi lõppu peaks Euroopa Patendiamet jätkuvalt avaldama taotleja vabatahtlikult esitatud Euroopa patendi kirjelduse täiendava tõlke inglise keelde. Sellega saavutataks parem rahvusvaheline tuntus ja vähendataks võimalust, et rikkuja väidab, et ta tegutses heas usus.
Muudatusettepanek  6 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega rakendatakse nõukogu otsusega 2011/167/EL lubatud tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas.	1. Käesoleva määrusega rakendatakse nõukogu otsusega 2011/167/EL lubatud tõhustatud koostööd ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas. Määrusega reguleeritakse Euroopa patentide tõlkekorraldust selliselt, et neil oleks ühtne mõju.
	2. Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artikli 342 kohaselt kehtestatud eeskirju liidu institutsioonide keelte kohta ega nõukogu määrust 1/1958.
	3. Käesolev määrus põhineb Euroopa Patendiameti keelekasutuse korral ja see ei ole vahend, millega luuakse ELi spetsiaalne uus keelekasutuse kord või pretsedent keelekasutuse piiramiseks mis tahes ELi tulevases õigusaktis.
Muudatusettepanek  7 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui patenditaotluste ja patentide kirjelduste masintõlked on olemas kõigis liidu keeltes kooskõlas artikli 6 lõikega 3, tuleb need teha internetis tasuta kättesaadavaks patenditaotluse ja antud patendi avaldamisega samal ajal.
Muudatusettepanek  8 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 2 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 b. Pärast artiklis 6 viidatud üleminekuperioodi ja kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12 teevad osalevad liikmesriigid vastavalt Euroopa patendikonventsiooni artiklile 143 Euroopa Patendiametile ülesandeks avaldada kirjelduse täiendav terviktõlge inglise keelde, kui taotleja on vabatahtlikult esitanud sellise täiendava tõlke. Sellised tõlked ei tohi olla masintõlked.
Muudatusettepanek  9 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendi omanik väidetava rikkuja nõudmisel ja valikul patendi täieliku tõlke ühte selle osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, kus väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht.	1. Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendi omanik väidetava rikkuja nõudmisel ja valikul patendi täieliku tõlke ühte selle osaleva liikmesriigi ametlikku keelde, kus väidetav rikkumine aset leidis või kus on väidetava rikkuja asukoht. Sellised tõlked ei tohi olla masintõlked.
Muudatusettepanek  10 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendi omanik kohtumenetluse ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitlevate vaidluste osas pädeva kohtu nõudmisel patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde	2. Ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitleva vaidluse korral esitab patendi omanik kohtumenetluse ajal asjaomase liikmesriigi territooriumil ühtse mõjuga Euroopa patenti käsitlevate vaidluste osas pädeva kohtu nõudmisel patendi täieliku tõlke selle kohtu menetluskeelde. Sellised tõlked ei tohi olla masintõlked.
Muudatusettepanek  11 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Kahjunõuet käsitleva vaidluse korral võtab vaidlust arutav kohus arvesse seda, et enne lõikes 1 osutatud tõlke saamist võis väidetav rikkuja tegutseda heauskselt ja ei olnud või ei pidanud olema teadlik sellest, et ta rikkus patendiõigusi	4. Kahjunõuet käsitleva vaidluse korral võtab vaidlust arutav kohus arvesse seda, et enne lõikes 1 osutatud tõlke saamist võis väidetav rikkuja – eriti kui tegemist on väikese või keskmise suurusega ettevõtja, füüsilise isiku, mittetulundusorganisatsiooni, ülikooli või avaliku teadusorganisatsiooniga – tegutseda heauskselt ja ei olnud või ei pidanud olema teadlik sellest, et ta rikkus patendiõigusi.
Muudatusettepanek  12 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa patendi taotlusi võib esitada kõigis Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 2 sätestatud keeltes, teevad osalevad liikmesriigid kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12 Euroopa Patendiametile Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 alusel ülesandeks hallata kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud tasude abil kompensatsioonisüsteemi, mis on ette nähtud tõlkekulude hüvitamiseks teatava ülemmäärani ja mida kohaldatakse selliste taotlejate suhtes, kes esitavad Euroopa Patendiametile patenditaotluse ühes ELi ametlikus keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti ametlik keel.	1. Võttes arvesse asjaolu, et Euroopa patendi taotlusi võib esitada kõigis Euroopa patendikonventsiooni artikli 14 lõikes 2 sätestatud keeltes, teevad osalevad liikmesriigid kooskõlas määruse xx/xx [sisulised sätted] artikliga 12 Euroopa Patendiametile Euroopa patendikonventsiooni artikli 143 alusel ülesandeks hallata kõnealuse määruse artiklis 13 osutatud tasude abil kompensatsioonisüsteemi, mis on ette nähtud tõlkekulude hüvitamiseks teatava ülemmäärani ja mida kohaldatakse selliste taotlejate suhtes, kes esitavad Euroopa Patendiametile patenditaotluse ühes ELi ametlikus keeles, mis ei ole Euroopa Patendiameti ametlik keel.
	2. Lõikes 1 viidatud kompensatsioonisüsteemi rahastatakse määruse xx/xx [sisulised sätted] artiklis 13 osutatud tasude kaudu ning seda saavad kasutada ainult väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, füüsilised isikud, mittetulundusorganisatsioonid, ülikoolid ja avalikud teadusorganisatsioonid, kelle elukoht või peamine tegevuskoht on ELi liikmesriigis.
Muudatusettepanek  13 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Lõikes 1 viidatud kompensatsioonisüsteemiga tagatakse tõlkekulude täielik hüvitamine kuni ülemmäärani, mis on kehtestatud selliselt, et see peegeldab tõlke keskmist turuhinda ja aitab ära hoida kuritarvitamist.
Muudatusettepanek  14 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Sellised tõlked ei tohi olla masintõlked.
Muudatusettepanek  15 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Seda kohaldatakse alates [konkreetne kuupäev määratakse kindlaks ning see langeb kokku määruse xx/xx (tõhustatud koostöö rakendamise kohta ühtse patendikaitse loomise valdkonnas) kohaldamiskuupäevaga].	2. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014 või ühtse patendikohtu lepingu jõustumise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Hästi toimival patendisüsteemil, mis suudab vastata klientide tegelikele vajadustele, on oluline roll ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamisel. Intellektuaalomandi õiguste kaitse rakendamine on innovatsiooni arengu peamisi põhjusi[1]ja lisaks aitab see oluliselt kaasa kogu kõnealuse piirkonna majandusarengule[2].

Liikmesriigid on pürginud ELis ühtse patendikaitse loomise poole juba peaaegu pool sajandit. Kuna ei suudetud jõuda kokkuleppele ühenduse patendi osas, koostati 1973. aastal nn Müncheni konventsioon[3], millega liitusid hiljem kõik praegused liidu liikmesriigid.

Konventsiooniga ettenähtud tsentraliseeritud menetlus ei ole siiski võimaldanud kõrvaldada Euroopa patendisüsteemi arengu peamisi takistusi. Need takistused on eelkõige suur õiguslik ebakindlus[4] ning patendi jõustamise ja haldusega seotud suured kulud[5].

Nimetatud puuduste tõttu on patendisüsteem väga killustatud ega ole rahvusvahelisel tasandil piisavalt konkurentsivõimeline. Piisab vaid öelda, et 13 liikmesriigis kinnitatud Euroopa patent on 13 korda kallim kui USAs või 11 korda kallim kui Jaapanis[6].

2. Raportööri seisukoht tõlkekorralduse kohta

2.1 Esmased märkused ja prioriteedid

Kuigi käesolev ettepanek põhineb Euroopa Patendiameti töökeeltel ning on raske poliitilise kompromissi tulemus, leiab raportöör, et on vaja võimalikult palju kaitsta ja edendada inglise keele kasutamist, kuna seda kasutatakse rahvusvahelistes kaubandussuhetes kõige enam.

Sellega seoses on asjakohane märkida, et Euroopa Patendiametile esitatud patenditaotlustest 77%[7] on juba inglise keeles[8]. Nende andmete põhjal on lihtne järeldada, et ettevõtted ja ülikoolid valivad praegu tehnoloogiaalase teadustegevuse ja innovatsiooni valdkonnas inglise keele. Lisaks sellele on inglise keel juba iseenesest suurepärane tehnikakeel. Seda tõestab asjaolu, et 95% teaduse ja arendustegevuse valdkonna teadusajakirjadest ilmub inglise keeles[9].

Raportöör on muu hulgas seisukohal, et Euroopa VKEd kannatavad jätkuvalt väiksema tootlikkuse ja aeglasema arengu tõttu võrreldes VKEdega USAs ja teistes tärkavates majandustes, eelkõige innovatsiooni valdkonnas. Kõnealust raskust nimetas ka komisjon oma 2007. aasta teatises, millega sooviti algatada uuesti arutelu Euroopa patendisüsteemi üle. Komisjon tõi VKEde vähese osaluse peamisteks põhjusteks patenditurul konsultatsiooniteenuste vähese kättesaadavuse, eelkõige teadustöö etapis, ja sageli mittejätkusuutlikud kulud[10].

Konsultatsioonide ajal Euroopa patendisüsteemi tuleviku üle[11] juhtisid VKEd ise tähelepanu vajadusele konkreetse abi järele, eelkõige tõlkekulude, patendialase teadustegevuse ja õiguskaitse kulude katmiseks. Seda vajadust kinnitati ka väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbirääkimiste etapis, kus VKEd olid seisukohal, et peamised takistused Euroopa patenditurule pääsemisele on patendisüsteemi kulukus ja juriidiline keerukus, ja rõhutasid vajadust lihtsustud, väiksemate kuludega ja juurdepääsetava patendisüsteemi järele[12].

Vajadust konkreetsete meetmete järele, mis soodustavad VKEde juurdepääsu Euroopa patenditurule, on lisaks korduvalt kinnitanud akadeemilised uurimused selles valdkonnas[13]. Samas on need uurimused näidanud patentide kõrgete tõlkimise, jõustamise ja haldamise kulude suurt negatiivset mõju VKEde otsusele muuta oma tegevus rahvusvaheliseks[14], takistades sellega ELis innovatsiooni arengut.

Raportöör nõustub nimetatud nõudmistega ja vajadusega konkreetsete meetmete järele, millega soodustada VKEde juurdepääsu Euroopa patenditurule ja innovatsioonile. Sellega seoses on raportöör seisukohal, et seadusandlikud meetmed ühtse patendikaitse valdkonnas annaksid suurepärase võimaluse VKEde nõudmistele vastamiseks, eelkõige kulude ja õigusliku toega seoses.

2.2 Esitatud muudatusettepanekud

2.2.1 Ühtse mõjuga Euroopa patendi tõlkekorraldus

Raportöör soovib jätta valiku, et keelekasutus põhineks Euroopa Patendiameti töökeeltel vastavalt komisjoni koostatud mõjuhinnangule[15] ja kooskõlas nõukogu otsusega 2011/167/EL, millega antakse luba tõhustatud koostööks ühtse patendikaitse loomise valdkonnas.

Raportöör kriitiline sellise vahendi valiku suhtes nagu tõhustatud koostöö siseturu keskses sektoris. Eelnevat arvesse võttes ja lootes, et varsti osalevad selles kõik ELi liikmesriigid, soovib raportöör märkida, et valitud keelekasutus ei tohiks olla pretsedent keelekasutuse piiramiseks mis tahes ELi tulevases õigusaktis (vt muudatusettepanekut 8).

Samuti juba esitatud andmete alusel on raportöör seisukohal, et patendisüsteem peaks olema orienteeritud inglise keele kasutamisele. Raportöör on teadlik raskustest, mis üleminek ühekeelsele patendisüsteemile kaasa tooks Euroopa Patendiametile ja osadele patentide kasutajatele.

Raportöör on siiski arvamusel, et kasutajatele tuleks anda võimalus aidata kaasa süsteemi muutmiseks ingliskeelseks, et nad saaksid otsustada selle üle, kuidas oma loomingut paremini tutvustada ja kaitsta. Raportöör teeb seega ettepaneku, et pärast määruse artikli 6 kohase üleminekuperioodi lõppu tuleks teha Euroopa Patendiametile ülesandeks avaldada võimalikult kiiresti Euroopa patendi kirjelduse tõlge inglise keelde, mille taotleja on vabatahtlikult ja oma kuludega esitanud (vt muudatusettepanekuid 7 ja 10).

Raportöör on arvamusel, et sellisel juhul saaks taotluse esitaja paremini oma loomingut tutvustada ja samas kaitsta seda, et võimalik rikkuja ei kuritarvitaks heausklikkuse klauslit (vt artikli 4 lõiget 4)[16].

2.2.2 Erimeetmed VKEdele

Raportöör jagab süsteemi kasutajate arvamust, et eelisjärjekorras tuleks vähendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kulusid ning samal ajal suurendada neile pakutavat õiguskaitset (vt muudatusettepanekut 1).

Viimati nimetatud asjaolu silmas pidades väljendab raportöör heameelt ettepaneku artiklis 4 esitatud sätte üle, mis käsitleb rikkuja heauskse tegutsemise kaitsmist. Samas peab raportöör vajalikuks, et kõnealune säte oleks suunatud eelkõige VKEdele (vt muudatusettepanekut 13). Arvestades VKEde piiratud rahalisi ja organisatoorseid vahendeid, eelkõige teadustegevuse ja patendi idee hindamise etapis, on asjakohane teha vahet väikestel ja suurtel ettevõtjatel, kui hinnatakse väidetava rikkuja kuritahtlikkust.

Samas on raportöör seoses VKEde kulude vähendamisega arvamusel, et artiklis 5 ette nähtud kompensatsioonisüsteemi tuleks kasutada üksnes selliste väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate lisakulude hüvitamiseks, kelle elukoht või peamine tegevuskoht on ELi liikmesriigis (vt muudatusettepanekuid 2 ja 14). Selleks et kindlustada kulude hüvitamine ka üksiktaotlejatele, teaduskeskustele ja ülikoolidele, peab raportöör asjakohaseks kompensatsioonisüsteemi kaudu toetuse saajate hulka hõlmata ka juriidilised isikud ja mittetulundusorganisatsioonid (vt muudatusettepanekuid 2 ja 14).

Lisaks peab raportöör vajalikuks määrata võimalikult hästi kindlaks artikli 5 lõikes 1 osutatud hüvitise ülemmäär, et see kataks kõik tõlkekulud (vt muudatusettepanekut 3). Samas on raportöör arvamusel, et on vältimatult vajalik lähtuda kompensatsioonisüsteemi puhul tehnilise tõlke turuhindadest, et taotlejad ei kuritarvitaks seda (vt muudatusettepanekut 14).

2.2.3 Masintõlge ja üleminekumeetmed

Raportöör loodab, et Euroopa Patendiamet arendab kiiresti edasi masintõlget. Sellistel tõlgetel on oluline osa, sest nad võivad juba alates esimestest menetluse etappidest jagada teavet patendi kohta ning aitavad oluliselt kaasa teadustegevuse etapis, millest saavad kasu eelkõige üksikteadlased ja VKEd.

Sellega seoses peab raportöör ülioluliseks tagada tasuta ja kohe kättesaadav masintõlge, et süsteemi arenduse ja rakendamise kulud ei jääks taotlejate ja kasutajate kanda (vt muudatusettepanekuid 4 ja 9).

Samas arvab raportöör, et liikmesriikide patendiametite esindajate kaasamise abil oleks võimalik lihtsustada masintõlgete kvaliteedi hindamist (vt muudatusettepanekuid 6 ja 16).

Raportöör ei näe seega ühtki põhjust, miks peaks tõlgete kvaliteedi hindamist alustama alles kuus aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Raportöör eelistab seda sätet muuta, et hindamist oleks võimalik alustada juba kolm aastat pärast määruse jõustumist (vt muudatusettepanekut 16).

Samal eesmärgil, nimelt selleks, et tagada tõlgete kõrge kvaliteet, muutis raportöör üleminekuperioodi lõppu käsitlevaid sätteid, nii et masintõlgete kvaliteet sõltuks ainult eksperdihinnangust. Raportöör muutis seda sätet, et komisjon võiks teha ettepaneku üleminekuperioodi pikendamiseks sõltumatu eksperdikomitee hinnangu alusel (vt muudatusettepanekuid 17 ja 18).

2.2.4. Jõustumine

Raportöör on arvamusel, et ühtse patendikaitse sisseviimisega peaks kaasnema ka ühtse kohtusüsteemi loomine.

Raportöör soovitab teksti muuta, et käesolev määrus jõustuks alles siis, kui kohtusüsteemi käsitleva kokkuleppe on ratifitseerinud vähemalt 9 liikmesriiki, kelle hulgas on ka kolm riiki, kes on esitanud kõige rohkem patenditaotlusi (vt muudatusettepanekut 19). Nimetatud muudatus aitaks ühtlasi ära hoida selle, et üksikute liikmesriikide põhiseadusest või poliitikast tulenevad takistused kohtusüsteemi käsitleva kokkuleppe ratifitseerimisele võiksid takistada määruste jõustumist.

• [1]  Vt Gambardella et al. (2006): „Study on evaluating the knowledge economy - What are patents actually worth? The value of patents for today's economy and society”. Uurimusega saab tutvuda järgmisel veebilehel: http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/docs/patent/studies/patentstudy-report_en.pdf. Uurimus näitab tugevat seost intellektuaalomandi õiguste kaitse rakendamise ja innovatsiooni arengu vahel ning toob ühtlasi empiiriliselt esile, et innovatsiooni areng sõltub otseselt loomingu kaitse tasemest.
• [2]  Vt Arora, A. ja Gambardella, D. (2010): „Ideas for rent: an overview of markets for technology”, Industrial and Corporate Change 19(3): 775–803.
• [3]  Müncheni konventsioon allkirjastati 5. oktoobril 1973. aastal ja sellega on praeguseks liitunud 38 riiki. Konventsiooni alusel loodi 7. oktoobril 1977. aastal Euroopa Patendiorganisatsioon, mis koosneb kahest organist: Euroopa Patendiametist ja haldusnõukogust. Konventsioon võimaldab anda välja Euroopa patente ühtse menetluse alusel. Pärast Euroopa patendi saamist peab patendi omanik taotlema sellele osalisriikide tunnustust asjakohaste riiklike määruste ja tunnustamismenetluste alusel.
• [4]  Samaaegselt toimuvate kohtuvaidluste kogukulud ulatuvad neljas liikmesriigis, kus toimub suurem osa patendivaidlustest (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Madalmaad) 310 000 eurost 1 950 000 euroni esimese astme kohtus ja 320 000 eurost 1 390 000 euroni teise astme kohtus. Vt Harhoff (2009), Economic Cost-Benefit Analysis of a Unified and Integrated European Patent Litigation System, Final Report.
• [5]  Keskmine üldine kinnitamiskulu ühe Euroopa patendi kohta on kuni 12 500 eurot, kui patent on kinnitatud ainult 13 riigis, ja rohkem kui 32 000 eurot, kui see on kinnitatud kogu ELis. Vt van Pottelsberghe, Bruno ja Franēois Didier (2006): The Cost Factor in Patent Systems, Universitč Libre de Bruxelles, Working Paper WP-CEB 06-002.
• [6]  Vt SEK(2010)0796: Commission impact assessment on the translation arrangements for the EU patent, lk 9–11.
• [7]  Vt v. Pottelsberghe, Bruno (2010): Europe should stop taxing innovation. Bruegel Policy Brief, 2010/02, lk 6.
• [8]  Seevastu komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on inglise keeles 45% kõigist patenditaotlustest (vt SEK(2010)0796, lk 21). Seega on oluline täpsustada, et komisjoni andmed hõlmavad ainult Euroopa taotlejate esitatud taotlusi. Kuna ühtse patendikaitse taotluse võivad esitada ka kolmandatest riikidest pärit taotlejad, näitavad koguandmed olukorda paremini.
• [9]  Vt van Pottelsberghe, Bruno (2010), vt eespool, lk 7.
• [10]  KOM(2007)0165, lk 13.
• [11]  Vt komisjoni aruannet konsultatsioonide esmaste tulemuste kohta veebilehel: http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/patent/consultation_en.htm.
• [12]  Vt järgmiste konsultatsiooniprotsessis osalejate panust: BDI (Bundesverband der deutschen Industrie), DIHK (Deutscher Industrie- und Handelskammertag), CBI (Confederation of British Industries) ja UEAPME (European Association of Craft, Small and Medium-Sized Enterprises) veebilehelt: http://ec.europa.eu/enterprise/policies/sme/small-business-act/.
• [13]  Vt Van Pottelsberghe, B. ja Danguy, J.(2010): Patent fees for a sustainable EU (community) patent system; Van Pottelsberghe, B. ja Francois, D. (2009): The cost factor in patent systems, Journal of Industry, Competition and Trade, 2009:9(4), 329– 355.
• [14]  Cfr. Harhoff, D., Hoisl, K., van Pottelsberghe, B. (2009): Languages, fees and the international scope of patenting, Ecore Discussion Paper, nr 50.
• [15]  Vt eespool, lk 23–25.
• [16]  Ettepanekus võtta vastu määrus on sätestatud, et pädev kohus peab hindama üksikjuhtumi asjaolusid ja võtma muu hulgas arvesse üleminekuperioodi jooksul ka ühtse mõju taotlusele lisatud tõlget (vt põhjendust 8).

MENETLUS

Pealkiri	Tõhustatud koostöö rakendamine ühtse patendikaitse loomise valdkonnas kohaldatava tõlkekorralduse osas
Viited	COM(2011)0216 – C7-0145/2011 – 2011/0094(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	30.5.2011
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	JURI 7.6.2011
Raportöör(id)        nimetamise kuupäev	Raffaele Baldassarre 11.4.2011
Arutamine parlamendikomisjonis	21.6.2011	11.10.2011	21.11.2011
Vastuvõtmise kuupäev	20.12.2011
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Raffaele Baldassarre, Luigi Berlinguer, Sebastian Valentin Bodu, Françoise Castex, Christian Engström, Marielle Gallo, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Klaus-Heiner Lehne, Antonio López-Istúriz White, Antonio Masip Hidalgo, Alajos Mészáros, Bernhard Rapkay, Evelyn Regner, Francesco Enrico Speroni, Alexandra Thein, Diana Wallis, Rainer Wieland, Cecilia Wikström, Tadeusz Zwiefka
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Jan Philipp Albrecht, Jean-Marie Cavada, Luis de Grandes Pascual, Vytautas Landsbergis, Kurt Lechner, Eva Lichtenberger, Arlene McCarthy
Esitamise kuupäev	9.1.2012