Menetlus : 2012/2260(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0019/2013

Esitatud tekstid :

A7-0019/2013

Arutelud :

PV 05/02/2013 - 11
CRE 05/02/2013 - 11

Hääletused :

PV 07/02/2013 - 5.4

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0054

RAPORT     
PDF 301kWORD 179k
28. jaanuar 2013
PE 497.937v02-00 A7-0019/2013

Soovitused komisjonile ühtse turu juhtimise kohta

(2012/2260(INI))

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

Raportöör: Andreas Schwab

(Algatus – kodukorra artikkel 42)

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA
 SELETUSKIRI
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA:ÜKSIKASJALIKUD SOOVITUSED TAOTLETAVA ETTEPANEKU SISU KOHTA

Soovitus 1: luua sidus raamistik ühtse turu juhtimiseks

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–   Tuleks esitada seadusandliku akti ettepanek, mille eesmärk on tugevdada ühtse turu juhtimist, et aidata tagada liidu ühtse turu toimimine ja edendada Euroopas kaasavat majanduskasvu. Ettepanek peaks põhinema siseturgu käsitlevatel asjakohastel ELi toimimise lepingu sätetel. Komisjon peaks kaaluma ka ELi toimimise lepingu artikli 26 lõikel 3 põhineva ettepaneku esitamist.

   Menetlus peaks tagama Euroopa Parlamendi asjakohase kaasamise ühtse turu juhtimise raamistiku väljatöötamisse. Lisaks peaks õigusakt tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt teiste ühtse turu juhtimise tugevdamiseks vajalike meetmete vastuvõtmise, eelkõige valdkondades, kus on loodud liidu õigusraamistik kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 294 sätestatud seadusandliku tavamenetlusega.

–   Õigusakt ei tohiks piirata juba kehtiva ühtset turgu reguleeriva raamistiku või erinevates sektorites kehtestatavate eeskirjade kohaldamist. Samuti ei tohiks see piirata aluslepingutes sätestatud institutsioonide, eelkõige komisjoni eesõigusi ega liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad aluslepingutest või ühtse turu õigustikust.

–   Õigusakt peaks täiendama ühtset turgu reguleerivat raamistikku ning hõlbustama ühtse turu eeskirjade ja vabaduste ülevõtmist, rakendamist, kohaldamist ja jõustamist.

–   Õigusaktis tuleks sätestada liidu ühtse turu suuniste vastuvõtmine. Suunised peaksid hõlmama eesmärke, mille poole püüelda, tegevuste prioriteete ning tingimusi, mida tuleb tagada, ning nende juurde peaksid kuuluma ühtse turu juhtimise tugevdamiseks kehtestatavad töömeetodid ja -menetlused.

–   Sõnastada tuleks koostatavate riiklike tegevuskavade esitamise, hindamise ja järelevalve ning ühtse turuga seotud riigispetsiifiliste soovituste määratlemise menetlused.

–   Määratleda tuleks ühtset turgu reguleeriva raamistiku rakendamise ja jõustamise parandamiseks vajalikud täiendavad meetmed.

–   Täpsustada tuleks ühtse turu juhtimise tsükli ning Euroopa poolaasta iga-aastase poliitikatsükli vahelist seost.

Soovitus 2: määrata kindlaks liidu eesmärgid ja ühtse turu toimimise parandamiseks vajaliku tegevuse prioriteedid

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–   Et panna ühtne turg tõhusalt majanduskasvu, töökohtade loomise ning tarbijate ja ettevõtete kindlustunde nimel tööle, tuleks kehtestada liidu suunised ühtse turu toimimise parandamiseks. Suunised peaksid hõlmama järgmist:

(a) liidu ja liikmesriikide tegevuse eesmärgid ja prioriteedid;

(b) tingimused, mis tuleb kehtestada, et ühtse turu juhtimist veelgi parandada.

–   Tuleks kindlaks määrata piiratud arv eesmärke ja prioriteete valdkondades, kus paremini toimiv ühtne turg tooks tõenäoliselt kaasa kõige suuremat kasu liidu majanduskasvule ja töökohtade loomisele.

–   Rakendatavate meetmete eesmärkide ja prioriteetide valik peaks lähtuma järgmistest kriteeriumidest:

(a)    tootmisvõrdlused, milles kasutatakse valitud võtmetähtsusega kvantitatiivseid näitajaid, mis hõlmavad kaupade ja teenuste tootmise sisendeid, et teha kindlaks sektorid, milles on enim kasutamata potentsiaali majanduskasvu loomiseks;

(b)    majanduslik tähtsus: analüüsitakse, kas sektor on majandusliku mastaabi mõttes piisavalt oluline, et avaldada majanduskasvule arvestatavat mõju, kui kõrvaldada selle potentsiaali kasutamata jätmise algpõhjused;

(c)    dünaamilised tegurid: analüüsitakse, kas sektor näib juba olevat rakendamas oma kasutamata potentsiaali, lähtudes näiteks sellistest teguritest nagu sektori võime suurendada tööhõivet ning selle võimalik sidusus tööjõu tootlikkuse võrdlustasemetega;

(d)    ühtse turu tegurid: analüüsitakse, kas leidub tõendeid selle kohta, et ühtse turu täiustamine võiks kasutamata potentsiaali tööle rakendada;

(e)    täiendavad tegurid, mis puudutavad tarbijate, töötajate ja kodanike kaitset.

Soovitus 3: määrata kindlaks ühtse turu juhtimise parandamiseks vajalikud tingimused

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–    Tingimused, mis tuleb kehtestada, et ühtse turu juhtimist veelgi parandada, peaksid hõlmama järgmist:

(a)    aruka regulatsiooni põhimõtete järgimine ühtse turu eeskirjade kehtestamisel ja rakendamisel, et tagada, et need kehtestataks, võetaks üle ja rakendataks nii, et need toimiksid tõhusalt nende jaoks, kellele need on mõeldud;

(b)    halduskoormuse vähendamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks, minimaalsele tasemele;

(c)    ettevõtetele ja kodanikele võimaluse loomine täita vajalikke menetlusi kiiresti elektrooniliste vahendite abil;

(d)    ettevõtetele ja kodanikele vajadusel teabe ja abi leidmise ning kiirete ja tõhusate ning majanduslikult jõukohaste heastamismeetmete tagamine;

(e)    infotehnoloogia arukam kasutamine ettevõtete ja kodanike teavitamiseks, et nad saaksid oma õigusi ja võimalusi ära kasutada, ning riikliku ja liidu tasandi algatuste parem ühendamine;

(f)     veebipõhiste vahendite, näiteks siseturu infosüsteemi suurem kasutamine haldusasutuste piiriüleses koostöös;

(g)    ühtsete kontaktpunktide edasiarendamine;

(h)    kiirete ja tulemuslike probleemilahendus- ja hüvitusmehhanismide tõhusam kasutamine, k.a riigi tasandil ühe kergesti ligipääsetava esmatasandi abiteenuse loomine, mida ettevõtted ja kodanikud saaksid kasutada, kui neil tekib probleeme ühtse turu pakutavate õiguste ja võimaluste kasutamisel.

Soovitus 4: määrata kindlaks ühtse turu õigusraamistiku rakendamise ja jõustamise parandamiseks vajalikud täiendavad meetmed

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–    Et parandada ühtset turgu reguleeriva raamistiku rakendamist ja jõustamist, peaks komisjon:

(a)    suurendama liikmesriikidele seni kohalikku õigusesse üle võtmata direktiivide ülevõtmiseks antavat abi;

(b)    tegema süstemaatiliselt vastavuskontrolle ja võtma toetavaid meetmeid, et panna eeskirjad kõigis liikmesriikides reaalselt kehtima;

(c)    vaatama põhjalikult läbi üle võetud ja rakendatud õigusaktid, et hinnata nii praktilises kui ka majanduslikus mõttes eeskirjade rakendamist ja tegelikku toimimist;

(d)    täiustama rakendamise järgset aruandlust, keskendudes sellele, kuidas liikmesriigid eeskirju järgivad, ning tulemushinnanguid, keskendudes vastuvõetud poliitiliste meetmete tõhususele;

(e)    korraldama teiste liikmesriikidega vastastikuseid hindamisi.

–    Et parandada ühtset turgu reguleeriva raamistiku rakendamist ja jõustamist, peaksid liikmesriigid:

(a)    juhul, kui liikmesriigid ja komisjon peavad seda asjakohaseks, esitama komisjonile ülevõtmismeetmete projektid, et tagada nõuetekohase ülevõtmise eelnev hindamine ja kindlustada nõuetele vastavus ja kiire rakendamine;

(b)    konsulteerima ülevõtmisprotsessi vältel ja rakendamise ajal regulaarselt huvirühmade ja kodanikuühiskonnaga, sh tarbijate, ettevõtete ning kohalike ja piirkondlike ametiasutustega;

(c)    esitama veebipõhises keskkonnas selgituse selle kohta, kuidas nad on eeskirju üle võtnud ja kuidas need eeskirjad praktikas toimivad.

Soovitus 5: sätestada riiklike tegevuskavade esitamine, hindamine ja järelevalve

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–   Liikmesriigid peaksid koostama ja esitama komisjonile riiklikud tegevuskavad, mis on suunatud liidu tegevuse eesmärkide ja prioriteetide elluviimisele, et parandada ühtse turu toimimist. Tegevuskavad peaksid sisaldama võetavate üksikasjalike meetmete loetelu ning nende rakendamise kava.

–    Riiklike tegevuskavade koostamisel tuleks arvestada majanduslikke ja sotsiaalseid huve ning tarbijate huve esindavate sidusrühmadega.

–    Komisjon koostöös siseturu nõuandekomiteega peaks riiklikke tegevuskavu hindama ning esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule seda kokkuvõtva aruande.

–    Riiklike tegevuskavade hindamisel tuleks võtta arvesse siseturu tulemustabeleid ning ühtse turu juhtimise aruannet.

–    Komisjon peaks tegema järelevalvet riiklike tegevuskavade rakendamisel saavutatava edu üle. Sel eesmärgil peaksid liikmesriigid esitama komisjonile kogu asjakohase teabe, mida peetakse saavutatud edu hindamiseks vajalikuks.

–    Riiklike tegevuskavade esitamist ja hindamist tuleb pidada kooskõlastatud tegevuseks, mis moodustab integreeritud raamistikus osa iga-aastasest tsüklist, milles määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ühtse turu täielikuks väljakujundamiseks, võttes arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

Soovitus 6: sätestada eraldiseisvate ühtse turuga seotud riigispetsiifiliste soovituste koostamine

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–    Riiklike tegevuskavade hindamisest lähtudes ning teisi asjakohaseid ühtse turu vahendeid kasutades peaks nõukogu komisjoni ettepanekul ja vajaduse korral Euroopa Parlamendiga konsulteerides koostama põhitähtsaks peetavates valdkondades poliitiliste tegevusprioriteetide põhjal ühtse turuga seotud soovitused liikmesriikidele eesmärgiga parandada ühtse turu eeskirjade ülevõtmist, rakendamist ja jõustamist.

–    Liikmesriikidele antavate soovituste käsitlemisel peaks nõukogu kasutama täielikult ära Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud võimalusi.

–    Ühtse turuga seotud soovituse tegemisel peaks Euroopa Parlamendi asjaomasel komisjonil olema võimalus kutsuda arvamuste vahetusel osalema asjaomase liikmesriigi esindajaid ning komisjoni esindajatel peaks olema võimalus olla kutsutud arvamuste vahetusele asjaomase liikmesriigi parlamendiga.

Soovitus 7: määratleda Euroopa poolaasta ühtse turu sammas

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–    Tagamaks, et ühtne turg annaks kodanikele, tarbijatele, töötajatele ja ettevõtetele konkreetseid tulemusi, tuleks kasutada Euroopa poolaasta iga-aastast tsüklit platvormina poliitiliste suuniste andmiseks, aruandluseks, selleks, et liikmesriigid ning liit saaksid ühtse turu eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude asjus seiret teha ning heastamismeetmete määratlemiseks.

–    Määratleda tuleks Euroopa poolaasta ühtse turu sammas.

–    Euroopa poolaasta ühtse turu sammas peaks hõlmama järgmist:

(a)    siseturu tulemustabel, sealhulgas üksikasjalikud riigispetsiifilised aruanded seoses siseturu õigusaktide rakendamise ja kohaldamisega;

(b)    ühtset turgu käsitlevate õigusaktide rakendamise kord, mille määravad täpsemalt kindlaks liikmesriigid, eriti põhivaldkondades ja seoses igal aastal kindaks määratavate poliitiliste prioriteetidega;

(c)    komisjoni soovitused tuleva aasta poliitiliste prioriteetide valikuks liidu ja siseriiklikul tasandil, esitatuna iga-aastases majanduskasvu analüüsis ning ühtse turu integratsiooni aastaaruandes. Aastaaruanne peaks pakkuma ka hinnangu ühtse turu toimimise kohta praktikas. Kõnealused poliitiliste prioriteetide ettepanekud peaksid lähtuma siseturu tulemustabeli ja teiste ühtse turu järelevalve vahendite järeldustest, et vältida kattuvust, koostada tõhusad ja selged soovitused ning tagada Euroopa majanduspoliitika sidusus;

(d)    liidu ja siseriiklikul tasandil allesjäänud takistuste ületamiseks vajalike poliitiliste prioriteetide ja eesmärkide sõnastamine ühtse turu suuniste vormis;

(e)    ühtse turu suuniste rakendamiseks mõeldud riiklike tegevuskavade esitamine;

(f)     komisjoni hinnangut riiklikele tegevuskavadele tihedas koostöös siseturu nõuandekomiteega ning võttes arvesse siseturu tulemustabelit ning ühtse turu juhtimise aastaaruannet;

(g)    seda, et nõukogu ja Euroopa Parlament võtaksid vastu selged ühtse turuga seotud soovitused liikmesriikidele, lähtudes komisjoni ettepanekust.

Soovitus 8: suurendada demokraatlikku vastutust ning Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide rolli

Euroopa Parlament on seisukohal, et esitatava seadusandliku ettepaneku eesmärk peaks olema reguleerida järgmist:

–    Euroopa Parlamendi tuleks aluslepingute kohaselt kaasata ühtse turu juhtimise raamistiku väljatöötamisse. Parlament tuleks kaasata või vähemalt peaks nõukogu temaga konsulteerima teiste ühtse turu juhtimise tugevdamiseks vajalike meetmete vastuvõtmisel, muu hulgas seoses liidu eesmärkide, prioriteetide ja kavandatavate poliitiliste meetmetega.

–    Euroopa Parlament peaks enne kevadist Euroopa Ülemkogu arutama iga-aastast majanduskasvu analüüsi ning hääletama Euroopa Ülemkogule esitatava ühtse turu integratsiooni aastaaruandega seotud muudatusettepanekuid.

–    Euroopa Parlamendi president peaks esitama Euroopa Ülemkogu kevadisel istungil Euroopa Parlamendi seisukohad ühtse turu integratsiooni kohta.

–    Nõukogu ja komisjon peaksid Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide vahelistel kohtumistel ühtse turu integratsiooni arutelude ajal kohapeal esindatud olema.


SELETUSKIRI

Sissejuhatus

2007./2008. aastal finantskriisina alanud kestev üleilmne majanduslangus põhjustab ELi kodanikele ja ettevõtetele tohutult majanduslikke ja sotsiaalseid kahjusid, mis paljudele, kui mitte enamikule meist on õnneks tõenäoliselt tundmata. Kriis on paljastanud riigivõlgade väga halba juhtimist liidus ja eriti eurotsoonis, mille kulusid peavad nüüd kandma kodanikud ja ettevõtted. Samal ajal kui tööstusharude, liikmesriikide ja üksikosaliste vahelised vastastikused süüdistused on endiselt osa igapäeva-arutelust, on mõistetud vajadust tugevama majandusliku kooskõlastamise ja juhtimise järele ELi tasandil ning hakatud selles suunas liikuma niinimetatud Euroopa poolaasta abil alates 2011. aastast.

Kõnealuste taastamispingutuste osana mängib kodanike ja ettevõtete jaoks elutähtsat rolli ühtne turg: tunnustatuna kui majanduskasvu ja töökohtade loomise peamine soodustaja, loob see aluse konkurentsivõime taastamiseks ning kestliku arengu hoogustamiseks kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”.

Juba niigi tihedate ühtse turu õigusnormide olukorras saab järjest tähtsamaks nende eeskirjade nõuetekohane rakendamine ja jõustamine, et aidata tõhusalt kaasa majanduse taastumisele. Statistilised andmed siseturu eeskirjadega seotud ülevõtmise puudujääkidest liikmesriikides, nagu ka rikkumismenetluste arvu kasv, tekitavad aga tõsist muret ja näitavad selgelt, et me ei kasuta ikka veel täielikult ära väljakujundatud ühtse turu potentsiaalseid eeliseid.

Komisjoni teatis „Ühtse turu parem juhtimine”

Kirjeldatud taustal esitas komisjon teatise ühtse turu juhtimise kohta (COM(2012) 259) lõplik), milles pakuti välja kaheosaline lähenemine ühtse turu eeskirjade rakendamise ja jõustamise parandamisele. Ühest küljest nähakse ette kiire edenemine peamistes valdkondades. Teisest küljest soovitab komisjon parandada nn juhtimistsüklit, võttes arvesse ühtse turu eeskirjade kujundamist, rakendamist, kohaldamist ja jõustamist.

Raportööri seisukoht

Raporti autor tervitab komisjoni teatist ning komisjoni koostatud ettepanekuid ja hinnanguid. Sellegipoolest on raportöör seisukohal, et kõnealused meetmed ei ole ei piisavad ega ka piisavalt kaugeleulatuvad, et liikuda tõhusalt ühtse turu väljakujundamise suunas. Seetõttu järeldab autor järgnevalt visandatud tähelepanekutest ja üleskutsetest lähtuvalt, et on vaja komisjoni ettepanekut võtta vastu õigusakt, mis võimaldaks lahendada seniseid puudujääke ühtse turu juhtimisel.

1. Seadusandlus: mõjude parem hindamine

Arvestades senist killustatud lähenemisviisi nii uute võimalike õigusaktide ettevalmistamise etapis kui ka hilisemase rakendamise ajal, on vaja kooskõlastada ja hinnata uute ühtse turu õigusaktide mõju ja vajalikkust.

Sel põhjusel tehakse ettepanek:

· tugevdada kooskõlastamist komisjoni sees, hinnata paremini uute õigusaktide vajadust ning seeläbi parandada enne uue õigusakti ettepaneku esitamist sidusust;

· valida alati, kui see on asjakohane, direktiivi asemel määrus

· kehtestada nn ühtse turu test, et mõõta uute riikliku tasandi õigusaktide mõju ühtsele turule

· kaaluda direktiivi 98/34/EÜ (nn teatamisdirektiivi) reguleerimisala laiendamist teistesse sektoritesse

2. Ülevõtmine ja rakendamine: edenemine läbipaistvuse ja sidususe suunas

Kuigi ELi õigusaktide ülevõtmist riigisisesesse õigusesse võidaks näha pelga liikmesriikide poolse juriidilise tehnilise võttena, on ka selles etapis märkimisväärselt potentsiaali ühtse turu juhtimise parandamiseks.

Kõigi liidu õigusaktiga seonduvate meetmete ülevõtmine ühel ajal ja koos muudab ülevõtmise läbipaistvamaks ja sidusamaks, peegeldades liidu tasandil saavutatud kokkulepet. Ning kuigi vahend liidu tasandil vastu võetud direktiivide sätete ja vastavate riikliku tasandi sätete võrdluseks on vahend juba olemas – niinimetatud vastavustabelid – on nende lisaväärtust läbipaistvusele väga vähe ära kasutatud. Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes (2003/C 321/01) sätestatud parema õigusloome vaimus oleks seetõttu mõistlik koostada selliseid vastavustabeleid sagedamini ning avaldada liidu ja siseriikliku õiguse vahelisi lahknevusi kiiremini.

3. Järelevalve ja jõustamine: võimaluste loomine peamistele osalistele ning olemasolevate õigusaktide ärakasutamine

Liidu õiguse ja seega ka ühtse turu sätete rakendamise järelevalve on sätestatud aluslepingutes ning määratud komisjonile. Tavaliselt kajastub see rikkumismenetlustes. Järelevalvet tuleks siiski mõista palju komplekssema ja mitmekihilisema tegevuste jadana, milles rikkumismenetlus kujutab ainult viimast etappi. Arvestades rikkumismenetluste suurt ajakuju ja kohtuasjade tundlikkust, tuleks kasutusele võtta täiendavaid kohaldamist ja lõppastmes jõustamist hõlbustavaid vahendeid.

Sellest tulenevad järgmised kaalutlused:

· Nagu teisteski valdkondades, oleks ka ühtse turu juhtimisele kasu tihedamast ja täiustatud kogemuste ja parimate tavade vahetusest liidu ja liikmesriikide tasandi avalike teenistujate vahel.

· Lisaks pelgalt statistilistele hinnangutele oleks vaja kvalitatiivset rakendamise hindamist, mis võimaldaks kaaluda, millistel meetmetel on konkreetne mõju ja majanduslik olulisus ühtse turu seisukohast.

· Oleks asjakohane teha vahet ülevõtmata jätmise ning liidu õigusele mittevastavuse vahel, kuna viimast saab alusõigusakti teistsuguse mõistmise korral lõplikult täpsustada ainult Euroopa Liidu Kohus.

· Kuigi rikkumismenetlused nõuavad palju aega ja neid tuleks parandada, võimaldavad vahepeal sellised vahendid nagu ELi lauskontrollid(1) ja katseprojekt „EU Pilot”(2) tuvastada kehva vastavust ning saada võimalike ülevõtmata jätmise ja mittevastavuse juhtumite kohta kiiremaid vastuseid.

4. Peamised valdkonnad: prioriteetide määratlemine

Suure hulga ühtse turu sätete olukorras on ilmne, et mitte kõik neist ei ole samavõrra asjakohased ega avalda kodanikele ja ettevõtetele samasugust mõju. Kuigi ideaalselt rakendataks kõiki kõnealuseid sätteid ja tehtaks nende üle järelevalvet võrdsel määral, peab ühtsel turul tuntava edasimineku saavutamiseks valima peamised tegevusvaldkonnad. Selleks soovitatakse vaadata eelkõige konkreetsete valdkondade ja vahendite majanduslikku asjakohasust ja potentsiaali majanduskasvu seisukohast. Samas kui komisjoni pakutavate peamiste valdkondade ja vahendite hulka tuleks veelgi piirata, võimaldaks kõnealuste prioriteetide iga-aastane ülevaatus kajastada valdkondade jooksvat tähtsust ning reageerida hiljutistele arengutele ja nende mõjule ühtsele turule.

Lõppsõna

Kirjeldatud kaalutlustest lähtuvalt on käesoleva raporti autoril seisukoht, et tuntava edasimineku saavutamiseks on vaja ühtset turgu selgemalt ja rangemalt juhtida. Sel eesmärgil on asjakohane kehtestada läbipaistev ja ennustatav raamistik, milles kajastatakse adekvaatselt ja regulaarselt liikmesriikide võimalikke halbu ja häid tulemusi rakendamisel ja kohaldamisel. Sellist ühtse turu juhtimise tsüklit tuleks kaaluda Euroopa poolaasta valguses, milles jälgitakse juba praegu mitte ainult majanduslikke ja eelarvelisi, vaid ka tööhõive aspekte. Arvestades ühtse turu majanduslikku tähtsust, annaks selle olukorra regulaarne hindamine kõnealustele hinnangutele lisaväärtust ja muudaks pildi täielikuks.

Lisaks sellele leiab raporti autor, et ühtse turu juhtimistsükkel peaks jäljendama Euroopa poolaasta tsüklit või olema sellesse isegi integreeritud. See võimaldaks kehtestada regulaarsed ühtse turu väljakujundamise hindamised, milles käsitletaks konkreetseid puudujääke asjaomases liikmesriigis, vajadusel riigispetsiifiliste soovituste kujul.

Sel otstarbel taotleb raporti autor õigusakti ettepaneku esitamist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 alusel. Kõnealune aluslepingu säte näeb ette suuniste ja tingimuste kehtestamise, mida on vaja tasakaalustatud edenemise tagamiseks kõigis ühtse turu eeskirjadest mõjutatud sektorites. Taotletava ettepaneku eesmärk peaks olema kehtestada vajalik raamistik, mis võimaldaks määratleda prioriteetseid valdkondi, parema õigusloome põhimõtted liikmesriikides, sätestada liikmesriikides toetavad meetmed, nõuda riiklikke tegevuskavu. Lõppastmes peaks see tooma kaasa riigispetsiifilised soovitused.

Käesoleval taustal peaks Euroopa poolaasta toimima eespool nimetatud poliitilise suunamise pakkumise platvormi ja tsüklina. Sel otstarbel soovitatakse luua majanduslike ja eelarveliste aspektide kõrvale ühtse turu sammas.

Samuti teeb raporti autor ettepaneku suurendada demokraatlikku vastutust ning Euroopa Parlamendi ja riiklike parlamentide rolli.

Kõnealuste soovitatavate meetmete, kõigi Euroopa institutsioonide tugeva liidrirolli ning liikmesriikide selge poliitilise osaluse koosmõjul aitaks ühtse turu tugevam juhtimine raporti autori arvates kaasa allesolevate piirangute kaotamisele ning võimaldaks kõigil osalistel neljast vabadusest täielikult kasu saada.

(1)

Katseprojekt „EU Pilot” sai alguse komisjoni teatisest „Tulemuslik Euroopa – ühenduse õiguse kohaldamine” (COM(2007) 502 final) ja on kasutusel alates 2008. aastast. See võimaldab kodanikel ja ettevõtetel esitada liidu õiguse õige kohaldamise teemal kaebusi, mida kontrollib seejärel komisjon ja edastab liikmesriigile. Rikkumiseelse menetlusena võimaldab ELi katseprojekt lahendada rakendamise ja kohaldamisega seotud probleeme või arusaamatusi koostöö vormis.

(2)

.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (17.1.2013)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ühtse turu juhtimise kohta

(2012/2260(INI))

Arvamuse koostaja: Anthea McIntyre

(Algatus – kodukorra artikkel 42)

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil

–   lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  märgib, et ühtsel turul võib olla oluline osa strateegia „Euroopa 2020” tööhõivealaste eesmärkide saavutamisel, et suurendada kvaliteetsete ja püsivate töökohtade arvu; ühtne turg tuleks välja kujundada võimalikult kindlameelselt ja kiiresti; ühtne turg ei ole eesmärk iseeneses, vaid vahend sotsiaalse progressi saavutamiseks;

2.  on seisukohal, et dialoog tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga on oluline usalduse taastamisel ühtse turu vastu; märgib, et ühtse turu keskmesse tuleb seada kõikide turuosaliste õigused, ja mitte ainult nende tarbija- või ettevõtjaõigused, vaid ka õigused kodanike ja töötajatena; oluline on tugevamini ja varem kaasata sotsiaalpartnerid ja kõik sidusrühmad selliste meetmete kavandamisse, vastuvõtmisse, rakendamisse ja nende üle järelevalve teostamisse, mida on vaja majanduskasvu ja kodanike õiguste edendamiseks ühtsel turul;

3.  märgib, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärgi suurendada kvaliteetsete ja püsivate töökohtade arvu saavutamiseks on oluline tõhustada ühtset turgu, muu hulgas säilitades asjakohase tasakaalu majanduslike prioriteetide ja sotsiaalse heaolu vahel;

4.  rõhutab, et teenuste tõhus pakkumine on majanduse edaspidise kasvu, töökohtade loomise ja innovatsiooni seisukohast ülitähtis; väljendab kahetsust VKEde liigse regulatiivse koormuse pärast; ühtne turg peab täitma majanduskasvu ja tööhõive edendaja rolli, et saavutada suure konkurentsivõimega turumajandus;

5.  avaldab kahetsust, et liidu kodanikud ei ole veel saanud täit kasu ühtse turu võimalustest paljudes sektorites; märgib seetõttu, et liidu majandus tuleb muuta ühtse turu pakutavate võimaluste abil elujõulisemaks, kasutades selleks piiride suuremat avamist kaupadele ja teenustele, isikute ja töötajate liikumisvabaduse suurendamist, paremate valikuvõimaluste pakkumist, ettevõtetele uute ärivõimaluste loomist ning töökohtade loomist ja rohkemate juurdepääsetavate teenuste ja toodete pakkumist uutele tarbijatele, eelkõige puuetega inimestele; kõige rohkem kasutamata potentsiaali omavate VKEde toetuseks tuleks rangelt kohaldada VKE-testi õigusaktide rakendamise faasis;

6.  rõhutab, et ühtne turg võib etendada olulist rolli sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamisel liidus, õhutades heade tavade vahetamist; märgib, et majandusjuhtimise raamistik peaks põhinema omavahel seotud ja vastastikku sidusate poliitikameetmete kogumil, mis stimuleerib majanduskasvu ja tööhõivet, ning et ühtse turu täielik väljakujundamine on selle saavutamise eeltingimus; nõuab mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele ja kooperatiividele toetusmeetmeid;

7.  väljendab heameelt komisjoni teatise „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine: ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” (COM(2011)0803) üle ja toetab mikroettevõtetele keskendumist; märgib, et töötervishoiu ja tööohutuse tagamist töötajatele ei tohi pidada regulatiivseks koormuseks ning et teatavate valdkondade nõuded ei peaks olema samad eri suurusega ettevõtete jaoks; on seetõttu arvamusel, et eri liiki VKEde vajadustele kohandatud õigusaktid hõlbustaksid samuti nende juurdepääsu Euroopa ja rahvusvahelistele turgudele;

8.  tunnistab ühtse turu kontekstis, et nii elektroonilistel kui ka füüsiliselt olemasolevatel ühtsetel kontaktpunktidel on halduskoormuse ja tehingukulude vähendamise ning tulemuslikkuse, turu avatuse, läbipaistvuse ja konkurentsi parandamise seisukohast väga positiivne mõju, kuna need toovad kaasa avaliku sektori kulutuste vähenemise ning ettevõtete, sh VKEde ja mikroettevõtete paremad turulepääsu ning töökohtade loomise ja säilitamise võimalused;

9.  on veendunud, et digitaalsel ühtsel turul võib olla kogu 1992. aasta ühtse turu programmiga samaväärne mõju; ergutab digitaalse ühtse turu väljakujundamist, et luua võimalikult palju töö- ja ärivõimalusi;

10. märgib, et Euroopa teenusteturg on jätkuvalt killustatud; nõuab meetmete võtmist liikuvuse suurendamiseks kogu ELis, tugevdades siseturu infosüsteemi, et lihtsustada ja tõhustada kutsekvalifikatsioonide tunnustamise haldusmenetlust; on seisukohal, et komisjon märgib õigusega, et töötajate liikuvus ELis on ikka veel liiga väike ja kõigi haldustakistuste kõrvaldamiseks on vaja tõhusamaid meetmeid;

11. on seisukohal, et liikmesriigi tasandil tuleks asutada kergesti juurdepääsetav esmatasandi nõustamiskeskus, kuhu ettevõtjad ja kodanikud, sealhulgas puuetega isikud saaksid pöörduda, kui neil tekib takistusi ühtse turuga seotud õiguste ja võimaluste kasutamisel. Sellise nõustamiskeskuse saaks välja kujundada ka siis, kui arendada edasi SOLVIT-keskusi;

12. kutsub liikmesriike üles kasutama arukamalt IT-lahendusi, et teavitada ettevõtjaid ja kodanikke ning suunata neid kasutama oma õigusi ja võimalusi; puuetega inimeste juurdepääs on ülioluline, et nad saaksid teavet oma õiguste ja võimaluste kohta juurdepääsetavas vormis;

13. nõuab, et ühtse turu integratsiooni üheks teguriks oleks sotsiaalne ja eelarveline lähenemine; palub ligikaudu samaväärse SKPga liikmesriikidel tihedama koostöö teel lähenemisprotsessi kiirendada;

14. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada tõhus kontroll, et hoida ära sotsiaalset dumpingut ja tagada kollektiivlepingute kohaldamine;

15. märgib, et Euroopa sotsiaalsed standardid on liidu jaoks lisaväärtus ja neil on ühtse turu toimimisel keskne osa;

16. rõhutab, et analüüsides ühtse turu integratsiooni aastaaruandes ühtse turu toimimiseks olulisi teenindussektoreid, milleks on eelkõige kaubandus, äriteenused, digitaalne turg ja transport, tuleks pöörata rohkem tähelepanu puuetega inimestele, kes põrkavad takistustele hoonestatud keskkonnas ja teenuste tarbimisel, mis ei ole kavandatud kõigile mõeldes;

17. on seisukohal, et ühtse turu parimaks toimimiseks on oluline tagada võrdsed võimalused ja kõik liikmesriigid peaksid liidu õigusakte üle võtma võrdsel määral, ning komisjon peaks kasutama oma jõustamisvolitusi rikkujate vastu järjekindlalt ja ilma kedagi soosimata;

18. nõuab suuremate jõupingutuste tegemist selleks, et edendada järgmise kahe aasta jooksul arukat reguleerimist võimaldavat tegevuskava, eeskätt jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvuga seotud sektorites;

19. palub komisjonil asutada komisjoni asjakohases teatises ette pandud riiklike üksuste Euroopa võrgustik, andes oma praegusele siseturu nõuandekomiteele uued volitused tegeleda ühtse turu integratsiooni ja juhtimise teemadega ning pöörates erilist tähelepanu juurdepääsetavusele kooskõlas puuetega inimeste õiguste ratifitseeritud ÜRO konventsiooniga;

20. kutsub komisjoni üles jõustama ühtse turu väljakujundamist, tagades ELi direktiivide rakendamise kõigis liikmesriikides.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.1.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

24

7

14

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Regina Bastos, Jean-Luc Bennahmias, Phil Bennion, Pervenche Berès, Vilija Blinkevičiūtė, Philippe Boulland, Alejandro Cercas, Ole Christensen, Derek Roland Clark, Minodora Cliveti, Emer Costello, Frédéric Daerden, Karima Delli, Sari Essayah, Thomas Händel, Marian Harkin, Nadja Hirsch, Danuta Jazłowiecka, Martin Kastler, Ádám Kósa, Jean Lambert, Patrick Le Hyaric, Veronica Lope Fontagné, Olle Ludvigsson, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Csaba Őry, Siiri Oviir, Konstantinos Poupakis, Sylvana Rapti, Elisabeth Schroedter, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Jutta Steinruck, Traian Ungureanu, Andrea Zanoni, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Georges Bach, Malika Benarab-Attou, Edite Estrela, Richard Howitt, Anthea McIntyre, Ria Oomen-Ruijten, Antigoni Papadopoulou, Evelyn Regner, Csaba Sógor


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (19.12.2012)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

ühtse turu juhtimise kohta

(2012/2260(INI))

Arvamuse koostaja: Oldřich Vlasák

(Algatus – kodukorra artikkel 42)

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. on arvamusel, et ühtse turu hea juhtimine toob kaasa väga suured võimalused kaubanduse, investeerimise ja tööjõukorralduse edendamiseks ning võib oluliselt parandada kohaliku ja piirkondliku majanduskasvu väljavaateid;

2. on veendunud, et siseturu hea juhtimine ja piirkondade edasine arendamine täiendavad teineteist ja loovad koos tugeva Euroopa, mida iseloomustavad sidusus ja konkurentsivõime;

3. osutab sellele, et kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejad täidavad mitmeid ülesandeid, mis on ette nähtud ELi ühtset turgu käsitlevates õigusaktides, seda eelkõige avalike hangete, riigiabi, kontsessioonide ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste puhul;

4. on veendunud, et ühtse turu tõhusal juhtimisel tuleb võrdselt arvesse võtta kõigi piirkondlike sidusrühmade huve ning see on ainus viis tagada, et siseturg toimib optimaalselt ja tarbijate usaldus siseturgu juhtivate organite vastu kasvab;

5. rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsustusõigust kohalikul tasandil, mida on sõnaselgelt tunnustatud nii Lissaboni lepingu kui ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, tuleb ühtse turu puhul nõuetekohaselt arvesse võtta;

6. annab soovituse, et kõigi liikmesriikide kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel ning nende katusühendustel peaks olema võimalik esitada ettepanekuid selle kohta, kuidas ühtne turg kõige paremini lõplikult välja kujundada;

7. soovitab, et komisjon viiks lisaks konsultatsioonidele ja dialoogi edendamisele ELi õigusakte rakendavate kohalike ja piirkondlike ametiasutustega läbi ka põhjaliku territoriaalse mõju hindamise, mis põhineb konkreetsetel kohalikel ja piirkondlikel iseärasustel ja milles toodaks veenvaid argumente selle kohta, miks on enne seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist vaja ühtse turu regulatsiooni;

8. osutab sellele, et kvaliteetsed ja kättesaadavad üldteenused on kohalike ja piirkondlike kogukondade jaoks esmatähtsad ning et kohalike ja piirkondlike avalike teenuste pakkumine on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe jaoks oluline ning seega tuleks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste võimekust ja huvisid ühtse turu edasises arendamises täielikult arvesse võtta;

9. on veendunud, et kvaliteetsete avalike teenuste osutamine Euroopa Liidu kõikides piirkondades elavatele inimestele on dünaamilise ja tugeva ühtse turu absoluutne eeltingimus;

10. rõhutab, et ühtse turu juhtimine peab olema seotud ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa Liidu kõige tähtsamate prioriteetidega, eelkõige nendega, mis on ära toodud Euroopa 2020. aasta strateegias; teeb ettepaneku, et tuleks sõlmida piirkondlikud kokkulepped, milles kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused keskenduksid oma tegevustes ja rahastamises ühtse turu tugevdamisele kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia ja juhtalgatustega;

11. usub, et ühtekuuluvuspoliitika on suuteline tagama kiirema lähenemise integratsiooni ja parema seotuse kaudu ühtsel turul; selle saavutamiseks peaks poliitika ka edaspidi keskenduma turu puudustega tegelemisele, tagamaks, et piirkonnad kasutaksid Euroopa majandusintegratsiooni raames oma arengupotentsiaali täielikult ära, ning territoriaalse koostöö tugevdamisele piiriülesel tasandil;

12. täheldab, et tingimuslikkuse vormide küsimuses struktuurifondides, mis seotud ühtse turu direktiivide ülevõtmisega liikmesriikides, ei ole läbirääkimised seadusandliku menetluse raames uute määruste vastuvõtmiseks veel lõppenud, kuid on siiski veendunud, et neid meetmeid tuleks kasutada alles viimase võimalusena, ning arvab, et ELi finantsabi võimenduse kasutamine ühtse turu eeskirjade õigeaegse ülevõtmise stimuleerimiseks peaks olema õigesti tasakaalustatud;

13. rõhutab, et kõige rohkem põhineb ühtse turu kontseptsiooniga sarnasel kontseptsioonil Euroopa territoriaalne koostöö, millega edendatakse piiriülest suhtlemist ning vastastikuse kasu saamist piirkondlikest ja kohalikest taristutest, investeeringutest ja turgudest;

14. on arvamusel, et veamäär ühtekuuluvuspoliitikas tuleneb suurel määral sellisest ühtse turu poliitikavaldkonnast nagu avalikud hanked, ning rõhutab, et ühtse turu õigusaktide parem rakendamine on oluline tingimus nimetatud veamäärade vähendamisel.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

18.12.2012

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

François Alfonsi, Luís Paulo Alves, Charalampos Angourakis, Victor Boştinaru, John Bufton, Nikos Chrysogelos, Tamás Deutsch, Rosa Estaràs Ferragut, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Jacek Olgierd Kurski, Petru Constantin Luhan, Ramona Nicole Mănescu, Vladimír Maňka, Iosif Matula, Erminia Mazzoni, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Younous Omarjee, Markus Pieper, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Joachim Zeller, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Ivars Godmanis, Lena Kolarska-Bobińska, Maurice Ponga, Elisabeth Schroedter

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Olle Ludvigsson


PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.1.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

34

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Preslav Borissov, Cristian Silviu Buşoi, Jorgo Chatzimarkakis, Sergio Gaetano Cofferati, Birgit Collin-Langen, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Christian Engström, Evelyne Gebhardt, Małgorzata Handzlik, Malcolm Harbour, Philippe Juvin, Toine Manders, Sirpa Pietikäinen, Mitro Repo, Zuzana Roithová, Heide Rühle, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Catherine Stihler, Emilie Turunen, Bernadette Vergnaud, Barbara Weiler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Raffaele Baldassarre, Cornelis de Jong, Anna Hedh, Constance Le Grip, Morten Løkkegaard, Emma McClarkin, Konstantinos Poupakis, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Elisa Ferreira, Dolores García-Hierro Caraballo, Angelika Niebler, Phil Prendergast, Kyriacos Triantaphyllides, Patricia van der Kammen

Viimane päevakajastamine: 4. veebruar 2013Õigusalane teave