Menetlus : 2013/0016(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0015/2014

Esitatud tekstid :

A7-0015/2014

Arutelud :

PV 25/02/2014 - 8
PV 25/02/2014 - 10
CRE 25/02/2014 - 8
CRE 25/02/2014 - 10

Hääletused :

PV 26/02/2014 - 9.3

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0150

RAPORT     ***I
PDF 462kWORD 571k
9. jaanuar 2014
PE 513.387v02-00 A7-0015/2014

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0031 – C7-0028/2013 – 2013/0016(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Michael Cramer

(Uuesti sõnastamine – kodukorra artikkel 87)

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0031 – C7-0028/2013 – 2013/0016(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0031),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0028/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni kirja transpordi- ja turismikomisjonile,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit (A7-0015/2014),

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta;

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a) Raudtee on juba ohutuim transpordiliik liidus ja on viimastel kümnenditel muutunud veelgi ohutumaks. Kuigi veomaht on võrreldes 200 miljardi reisijakilomeetriga 1970. aastal suurenenud praeguseks rohkem kui 300 miljardile reisijakilomeetrile, on hukkunud rongireisijate keskmine arv aastas vähenenud võrreldes 1970ndate aastate algusega 400 inimeselt vähem kui 100 inimesele.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 b) Ohutust ei tuleks tagada mitte ainult reisijatele ja personalile, sh alltöövõtjatele, vaid ka raudteeületuskohtade kasutajatele ja raudtee läheduses elavatele isikutele.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 c) Raudteeohutust tuleks tehnika ja teaduse arenguga kooskõlas veelgi suurendada, võttes arvesse raudteetranspordi konkurentsivõime eeldatavat paranemist.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 d) Liidu raudteekeskkonnas on toimunud põhjalikud muutused, mis eelkõige on tingitud 1990ndate aastate alguses vastu võetud kolmest liidu raudteealaste õigusaktide paketist. Ühtse Euroopa raudteepiirkonna järk-järgulist loomist iseloomustavad osapoolte rohkus, alltöövõtjate järjest suurenev kasutamine ja uute ettevõtjate sagedasem turuletulek. Selles väga keerulises keskkonnas sõltub raudteeohutus eelkõige kõigi osapoolte, nimelt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteetööstuse ja ohutusasutuste omavahelisest koostoimest. Ohutusalastes õigusaktides tuleks nimetatud muutusi arvesse võtta ning kehtestada kohased teavitamis-, juhtimis- ja hädaolukorras tegutsemise menetlused ja vahendid.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Direktiiviga 2004/49 loodi ühine raudteeohutuse õigusraamistik nii, et ühtlustati ohutuseeskirjade sisu, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifitseerimist, riiklike ohutusasutuste ülesandeid ja rolli ning õnnetusjuhtumite uurimist. Selleks et luua raudteeveoteenuste ühtne turg, tuleb kõnealune direktiiv põhjalikult läbi vaadata.

(2) Direktiiviga 2004/49/EÜ loodi ühine raudteeohutuse õigusraamistik nii, et ühtlustati ohutuseeskirjade sisu, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifitseerimist, riiklike ohutusasutuste ülesandeid ja rolli ning õnnetusjuhtumite uurimist. Raudteeveoteenuste ühtse turu praegu jätkuva loomise tulemuseks on eri osapoolte ja sideliideste rohkus. Raudteeohutuse tagamiseks sellises keskkonnas tuleb nimetatud direktiiv põhjalikult läbi vaadata.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a) Arvestades jätkuvaid erinevusi ohutusnõuetes, mis mõjutavad raudteetranspordi optimaalset toimimist liidus, on eriti tähtis jätkata tegevus- ja ohutusnõuete ning õnnetuste uurimise eeskirjade ühtlustamist.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 b) Ühtlustamine ei tohiks aga ohustada ühegi liikmesriigi praegust ohutustaset.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 c) Raudteeohutuse ning inimelude, rahvatervise ja keskkonna kaitsmiseks on kõige olulisem nõuetekohaselt jõustada ja veelgi täiendada nõukogu direktiivi 96/49/EÜ12a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/68/EÜ12b.

 

__________________

 

12a Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade maanteevedu käsitlevate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25).

 

12b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiv 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta (ELT L 260, 30.9.2008, lk 13).

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Metroode, trammide ja teiste kergraudteesüsteemide kohta kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud või piirkondlikud ohutuseeskirjad ja nende üle teostavad järelevalvet sageli kohalikud või piirkondlikud ametiasutused ning need ei ole hõlmatud koostalitlust või litsentseerimist käsitlevate liidu nõuetega. Lisaks kehtivad trammide kohta sageli maateeohutuse alased õigusaktid ning seepärast ei saaks neid täiel määral reguleerida raudtee ohutuseeskirjadega. Seepärast tuleks sellised kohalikud raudteesüsteemid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta. See ei takista liikmesriike kohaldamast käesoleva direktiivi sätteid kohalike raudteesüsteemide suhtes vabatahtlikkuse alusel, kui nad peavad seada asjakohaseks.

(3) Metroode, trammide, tramm-rongide ja teiste kergraudteesüsteemide kohta kehtivad paljudes liikmesriikides kohalikud või piirkondlikud ohutuseeskirjad ja nende üle teostavad järelevalvet sageli kohalikud või piirkondlikud ametiasutused ning need ei ole hõlmatud koostalitlust või litsentseerimist käsitlevate liidu nõuetega. Lisaks kehtivad trammide kohta sageli maateeohutuse alased õigusaktid ning seepärast ei saaks neid täiel määral reguleerida raudtee ohutuseeskirjadega. Seepärast tuleks sellised kohalikud raudteesüsteemid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta. See ei takista liikmesriike kohaldamast käesoleva direktiivi sätteid kohalike raudteesüsteemide suhtes vabatahtlikkuse alusel, kui nad peavad seada asjakohaseks.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liidu raudteesüsteemi ohutustase on üldiselt kõrge, eriti maanteetranspordiga võrreldes. Ohutust tuleb tehnika ja teaduse arenguga kooskõlas veelgi suurendada, kui see on mõistlikult teostatav, võttes arvesse raudteetranspordi konkurentsivõime eeldatavat paranemist.

(4) Liidu raudteesüsteemi ohutustase on üldiselt kõrge, eriti maanteetranspordiga võrreldes. Ohutust tuleb tehnika ja teaduse arenguga kooskõlas veelgi suurendada, niivõrd, kui see on mõistlikult teostatav, võttes arvesse raudteetranspordi konkurentsivõime eeldatavat paranemist.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a) Ohutus sõltub ennekõike raudteetaristu, toimingute, tootjate ja ohutusasutuste koostoimest. Ohutuse tagamiseks ja täiustamiseks tuleks kasutada asjakohaseid vahendeid ja neid edasi arendada.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Raudteesüsteemi peamised osalised, taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad peaksid kandma täit vastutust süsteemi ohutuse eest, igaüks omas osas. Kui see on asjakohane, peaksid nad tegema koostööd riskikontrollimeetmete rakendamisel. Liikmesriigid peaksid selgelt eristama seda vahetut vastutust ohutuse eest ning riiklike ohutusasutuste ülesannet siseriikliku õigusliku raamistiku tagamisel ja kõigi käitajate tegevuse järelevalvel.

(5) Raudteesüsteemi kõik osalised peaksid kandma täit vastutust süsteemi ohutuse eest, igaüks omas osas. Liikmesriigid peaksid selgelt eristama seda vahetut vastutust ohutuse eest ning riiklike ohutusasutuste ülesannet siseriikliku õigusliku raamistiku tagamisel ja kõigi käitajate tegevuse järelevalvel.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vastutus raudteesüsteemi käitamise eest ei välista teiste selliste osaliste nagu tootjate, vedajate, saatjate, täitjate, laadijate, hoolduse eest vastutavate üksuste, hoolduse tarnijate, vagunihaldajate, teenuseosutajate ning hankeüksuste vastutust oma toodete või teenuste eest. Selleks et hoida ära oht, et vastutust ei võeta nõuetekohaselt, tuleks iga asjakohane osaline teha vastutavaks oma konkreetse protsessi eest. Kõik raudteesüsteemi osalised peaksid vastutama selle eest, et teistele osalistele edastatakse terviklik ja tõene asjakohane teave, mis võimaldab kontrollida, kas veeremiüksused on käitamiskõlbulikud. Eelkõige hõlmab see teavet veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatuid, laadimistoimingute jälgitavust ja saatelehti.

(6) Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vastutus raudteesüsteemi käitamise eest ei välista teiste selliste osaliste nagu tootjate, vedajate, saatjate, täitjate, laadijate, mahalaadijate, kaubasaajate, hoolduse eest vastutavate üksuste, hoolduse tarnijate, veeremiüksuste omanike, veeremiüksuste haldajate, teenuseosutajate ning hankeüksuste vastutust oma toodete või teenuste eest ja riskikontrollimeetmete rakendamise eest. Selleks et hoida ära oht, et vastutust ei võeta nõuetekohaselt, tuleks iga asjakohane osaline teha lepinguliste kokkulepete kaudu vastutavaks oma konkreetse protsessi eest. Kõik raudteesüsteemi osalised peaksid vastutama selle eest, et teistele osalistele, sh asjakohastele asutustele, edastatakse terviklik ja tõene asjakohane teave, mis on vajalik veeremiüksuse ohutuks käitamiseks, eelkõige teave veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatud, laadimistoimingute jälgitavus ja saatelehed.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Kaubavagunitega juhtunud rasked õnnetused on näidanud, et liidu tasandil ühtlustatud kohustuslikud eeskirjad raudtee kaubavagunite, reisijateveoveeremi ja vedurite hooldussageduse ja hoolduskordade kohta on vajalikud.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(7 a) Tootjate, hoolduse tarnijate ja raudteeveo-ettevõtjate vaheline koostöö on viimastel aastakümnetel vähenenud. Seetõttu on kogu raudteesüsteemi ohutuse tagamiseks vaja ühtlustada hoolduskordade minimaalne vahe ja kvaliteedinõuded.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Järk-järgult on kehtestatud ühised ohutuseesmärgid ja ühised ohutusmeetodid, et tagada kõrge ohutustase ning seda tõsta, kui see on vajalik ja mõistlikult teostatav. Need peaksid olema ohutuse ja käitajate tulemuslikkuse hindamise vahendid nii liidu tasandil kui ka liikmesriikides. On kehtestatud ühised ohutusnäitajad, et hinnata, kas süsteemid vastavad ühistele ohutuseesmärkidele, ning hõlbustada raudteede ohutustaseme jälgimist.

(8) Järk-järgult on kehtestatud ühised ohutuseesmärgid ja ühised ohutusmeetodid, et tagada kõrge ohutustase ning seda tõsta. Need peaksid olema ohutuse ja käitajate tulemuslikkuse hindamise vahendid nii liidu tasandil kui ka liikmesriikides. On kehtestatud ühised ohutusnäitajad, et hinnata, kas süsteemid vastavad ühistele ohutuseesmärkidele, ning hõlbustada raudteede ohutustaseme jälgimist.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Siseriiklikud eeskirjad, mille aluseks on sageli siseriiklikud tehnilised standardid, on järkjärgult asendatud ühistel standarditel põhinevate eeskirjadega, mis on kehtestatud ühiste ohutuseeskirjadega, ühiste ohutusmeetoditega ja koostalitluse tehniliste kirjeldustega (KTKdega). Selleks et kõrvaldada koostalitluse tõkked, tuleks KTKde kogu liidu raudteesüsteemile laiendamisega ja KTKde avatud punktide sulgemisega vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Selleks peaksid liikmesriigid oma siseriiklike eeskirjade süsteemi pidevalt ajakohastama, jätma vananenud eeskirjad kõrvale ning teavitama sellest komisjoni ja ametit.

(9) Siseriiklikud eeskirjad, mille aluseks on sageli siseriiklikud tehnilised standardid, asendatakse järkjärgult ühistel standarditel põhinevate eeskirjadega, mis on kehtestatud ühiste ohutuseeskirjadega, ühiste ohutusmeetoditega ja koostalitluse tehniliste kirjeldustega (KTKdega). Selleks et kõrvaldada koostalitluse tõkked, tuleks KTKde kogu liidu raudteesüsteemile laiendamisega ja KTKde avatud punktide sulgemisega vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Selleks peavad liikmesriigid oma siseriiklike eeskirjade süsteemi pidevalt ajakohastama, jätma vananenud eeskirjad kõrvale ning teavitama sellest kohe komisjoni ja ametit.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Pidades silmas astmelist lähenemisviisi, mille eesmärk on kõrvaldada raudteesüsteemi koostalitluse tõkked ja seega vähendada KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleks võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis muudaksid praeguse süsteemi veelgi keerukamaks. Ohutusjuhtimissüsteem on õnnetusjuhtumite ärahoidmise tunnustatud vahend ning raudteeveo-ettevõtjad vastutavad selle eest, et õnnetusjuhtumite kordumise ärahoidmiseks võetakse kohe parandusmeetmeid. Liikmesriigid ei peaks vähendama raudteeveo-ettevõtjate vastutust nii, et nad kehtestavad kohe pärast õnnetusjuhtumi toimumist uued siseriiklikud eeskirjad.

(10) Pidades silmas astmelist lähenemisviisi, mille eesmärk on kõrvaldada raudteesüsteemi koostalitluse tõkked raudtee kõrget ohutustaset säilitades ja seega vähendada KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleks võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis muudaksid praeguse süsteemi veelgi keerukamaks. Ohutusjuhtimissüsteem on õnnetusjuhtumite ärahoidmise tunnustatud vahend. Liikmesriigid, amet ning raudteeveo-ettevõtjad vastutavad selle eest, et õnnetusjuhtumite kordumise ärahoidmiseks võetakse kohe parandusmeetmeid. Liikmesriigid ei peaks vähendama raudteeveo-ettevõtjate vastutust nii, et nad kehtestavad kohe pärast õnnetusjuhtumi toimumist uued siseriiklikud eeskirjad.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a) Rongijuhtimis- ja signalisatsioonisüsteemid on raudteeohutuse tagamiseks kriitilise tähtsusega. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) ühtlustatud väljatöötamine ja kasutuselevõtt liidu raudteevõrgustikus aitab ohutustaset olulisel määral tõsta.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad peaksid oma ohutuskultuuri raames kehtestama nn õigluse kultuuri, et aktiivselt julgustada töötajaid teatama ohutusega seotud õnnetustest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest, ilma et neid selle eest karistataks või diskrimineeritaks. Õigluse kultuur võimaldab raudteetööstusel õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et tagada raudteeohutuse kõrge tase ja kõigile raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaksid nad täitma samu ohutusnõudeid. Litsentseeritud raudteeveo-ettevõtjal peaks raudteetaristule juurdepääsu saamiseks olema ohutussertifikaat. Ohutussertifikaadiga tuleks tõendada, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud ohutusjuhtimissüsteemi ja on suuteline asjakohaseid ohutusstandardeid ja -eeskirju täitma. Rahvusvaheliste veoteenuste puhul peaks piisama ohutusjuhtimissüsteemi ühekordsest heakskiitmisest liidu tasandil.

(12) Selleks et tagada raudteeohutuse kõrge tase ja kõigile raudteeveo-ettevõtjatele võrdsed tingimused, peaksid nad täitma samu ohutusnõudeid. Litsentseeritud raudteeveo-ettevõtjal peaks raudteetaristule juurdepääsu saamiseks olema ohutussertifikaat. Ohutussertifikaadiga tuleks tõendada, et raudteeveo-ettevõtja on kehtestanud ohutusjuhtimissüsteemi ja on suuteline asjakohaseid ohutusstandardeid ja -eeskirju täitma kõikides liikmesriikides, kus ta tegutseb. Rahvusvaheliste veoteenuste puhul peaks piisama ohutusjuhtimissüsteemi ühekordsest heakskiitmisest liidu tasandil või territooriumi tasandil, kus raudtee-ettevõtja raudteetaristust kasutama hakkab.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) On kehtestatud direktiivil 2004/49/EÜ põhinevad jälgimise, vastavushindamise, järelevalve ning riskihindamise ühtlustatud meetodid, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate ja riiklike ohutusasutuste suhtes. Kõnealune õigusraamistik on piisavalt küps, et minna järk-järgult üle ühtsele ohutussertifikaadile, mis kehtib kogu liidus. Üleminek ühtsele ohutussertifikaadile peaks aitama muuta raudteesüsteemi tulemuslikumaks ja vähendada raudteeveo-ettevõtjate halduskoormust.

(13) On kehtestatud direktiivil 2004/49/EÜ põhinevad jälgimise, vastavushindamise, järelevalve ning riskihindamise ühtlustatud miinimummeetodid, mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate ja riiklike ohutusasutuste suhtes. Kõnealune õigusraamistik on piisavalt küps, et minna järk-järgult üle ühtsele ohutussertifikaadile, mis kehtib kindlaksmääratud toimimisaladel kogu liidus. Üleminek ühtsele ohutussertifikaadile peaks aitama muuta raudteesüsteemi tulemuslikumaks ja vähendada raudteeveo-ettevõtjate halduskoormust, muutes raudteetranspordi seeläbi transpordiliikide vahelises konkurentsis konkurentsivõimelisemaks.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Rongipersonali sertifitseerimine on uute sisenejate jaoks tihti ületamatuks tõkkeks. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomasel taristul tegutseda kavatsevatel raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs siseriiklike nõuete täitmiseks vajalikele koolitus- ja sertifitseerimisvõimalustele.

(16) Rongipersonali koolitamine ja nende kvalifikatsiooni tõstmine on raudteeohutuse jaoks kriitilise tähtsusega tegur. Raudteeveo-ettevõtjad peaksid tagama oma personali nõuetekohase kvalifikatsiooni, sertifitseerimise ja koolituse, kaasa arvatud teise liikmesriigi võrgustikus töötamisel. Riiklikud ohutusasutused peaksid selles osas nõudeid jälgima ja jõustama. Rongipersonali sertifitseerimine võib olla uute sisenejate jaoks tõkkeks. Liikmesriigid peaksid tagama, et asjaomasel taristul tegutseda kavatsevatel raudteeveo-ettevõtjatel on juurdepääs siseriiklike nõuete täitmiseks vajalikele koolitus- ja sertifitseerimisvõimalustele.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(17 a) Amet peaks koos raudteesektori ekspertidega välja töötama ühise ohutusmeetodi kriitiliste ohutuskomponentide kindlakstegemiseks, võttes arvesse lennundussektori kogemusi.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Riiklike ohutusasutuste organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess peaksid olema täiesti sõltumatud mis tahes raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast ja hankeüksusest. Nad peaksid oma ülesandeid täitma avatud ja mittediskrimineerival viisil ning tegema ametiga koostööd ühtse raudteepiirkonna loomiseks ning otsustamiskriteeriumide kooskõlastamiseks. Tõhususe suurendamiseks võivad kaks või enam liikmesriiki otsustada ühendada oma riikliku ohutusasutuse töötajad ja vahendid.

(18) Riiklike ohutusasutuste organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess peaksid olema täiesti sõltumatud mis tahes raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast või hankeüksusest. Nad peaksid oma ülesandeid täitma avatud ja mittediskrimineerival viisil ning tegema ametiga koostööd kõrge raudteeohutuse tasemega ühtse raudteepiirkonna loomiseks ning otsustamiskriteeriumide kooskõlastamiseks. Riiklikel ohutusasutustel peab oma ülesannete täitmiseks olema piisavalt eelarvevahendeid ja piisav hulk hästi koolitatud personali. Tõhususe suurendamiseks võivad kaks või enam liikmesriiki otsustada ühendada oma riikliku ohutusasutuse töötajad ja vahendid.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks ja raudteeohutuse suurendamiseks on kindlasti vaja kasutusele võtta ühtne ohutussertifikaat. See nõuab ülesannete ja vastutuse selget jagamist ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel. Ametist peaks saama seoses ohutussertifikaatidega liidu universaalteenistus, mis kasutab riiklike ohutusasutuste väärtuslikke erialateadmisi, kohalikke teadmisi ja kogemusi. Määruses [...] [Euroopa Raudteeametit käsitlev määrus] osutatud lepinguliste kokkulepete alusel peaks amet delegeerima konkreetsed ülesanded ja vastutuse riiklikele ohutusasutustele, kuid tal peaks olema ainupädevus väljastada, uuendada, muuta või tühistada ohutussertifikaate nii raudteeveo-ettevõtjate kui ka taristuettevõtjate puhul.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(19 a) Rongijuhtide ja ohutusülesandeid täitva rongipersonali töö-, sõidu- ja puhkeaja järgimine on raudteeohutuse ja ausa konkurentsi jaoks väga oluline. Riiklikud ohutusasutused peaksid vastutama sellekohaste eeskirjade jõustamise ja nende kohaldamise kontrollimise ning piiriülese tegevuse eest. Amet peaks välja töötama pardaseadme rongijuhtide sõidu- ja puhkeaja registreerimiseks. Riiklikel ohutusasutustel peaks olema pädevus sõidu- ja puhkeaegade piiriüleseks kontrollimiseks.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Tõsised õnnetusjuhtumid raudteel on harvad. Need võivad aga olla katastroofiliste tagajärgedega ja tekitada avalikkuses muret raudteesüsteemi ohutustaseme pärast. Kõiki selliseid õnnetusjuhtumeid tuleks seepärast uurida ohutuse vaatenurgast, et vältida nende kordumist, ning uurimistulemused tuleks avalikustada. Muid õnnetusjuhtumeid ja intsidente tuleks samuti ohutuse seisukohast uurida, kui need võivad olla tõsiste õnnetusjuhtumite olulisteks eellasteks .

(20) Tõsised õnnetusjuhtumid raudteel on harvad. Need võivad aga olla katastroofiliste tagajärgedega ja tekitada avalikkuses muret raudteesüsteemi ohutustaseme pärast. Kõiki selliseid õnnetusjuhtumeid tuleks seepärast uurida ohutuse vaatenurgast, et vältida nende kordumist, ning uurimistulemused tuleks avalikustada ja esitada korrapärastes aruannetes. Muid õnnetusjuhtumeid ja intsidente tuleks samuti ohutuse seisukohast uurida, kui need võivad olla tõsiste õnnetusjuhtumite olulisteks eellasteks . Nende eellaste kindlakstegemiseks loovad raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad artiklis 3 määratletud „õigluse kultuuri”.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 a) Raudteeohutussüsteem põhineb reageerimisel õnnetustele ja vahejuhtumitele ning nendest saadud õppetundidel, mis nõuab konfidentsiaalsuseeskirjade ranget kohaldamist, et tagada väärtuslike teabeallikate kättesaadavus tulevikus. Sellega seoses tuleks delikaatseid ohutusandmeid asjakohaselt kaitsta.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(20 b) Õnnetustega seostuvad mitmesugused avalikud huvid, nagu vajadus uusi õnnetusi vältida ja kohane õigusemõistmine. Need huvid on laiemad kui õnnetusega seotud osapoolte isiklikud huvid ja õnnetus ise. Üldise avaliku huvi tagamiseks on vaja kõikide huvide vahelist õiglast tasakaalu.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 a) Raudteesektor peaks edendama ka mittekaristavat keskkonda, mis hõlbustaks spontaanset intsidentidest teatamist, viies nii edasi „õigluse kultuuri” põhimõtet.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 b) Õnnetuste ja intsidentide ärahoidmiseks on oluline, et asjaomast teavet, sealhulgas eelkõige ohutusuuringute tulemusena saadud ohutusalaseid raporteid ja soovitusi edastataks võimalikult kiiresti.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(21 c) Raudteesektoris on pärast õnnetust raske tuvastada ohvrite isikut ja kontaktisikuid ja/või pereliikmeid, kuna käitajale ei ole ohvri isik üldjuhul teada. Teatavate ELi raudteeteenuste puhul, kus on kohustuslik eelnev reserveerimine või kus toimub enne rongile minekut reisijate turvakontroll, peaks käitajal siiski olema reisijate nimekiri ja pardatöötajate nimekiri üksnes selleks, et saaks pereliikmete ja/või kontaktisikutega kiiresti ühendust võtta. Seepärast tuleks ametile anda volitus niisuguste süsteemide väljatöötamiseks, mis võimaldaksid sellist teavet reisijate reserveerimissüsteemidesse integreerida. Riikide ametiasutustel on samuti vaja koostada hädaabikavad, milles nähakse ette hädaabiteenused, juurdepääsuplaanid ja päästetööd õnnetuskohal ning mis hõlmab ka ohvritele abi osutamise kava. Amet võib teha koostööd ja aidata neid kavasid koostada, võttes arvesse parimaid tavasid. Ka käitajal peaks olema ohvrite abistamise kava.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22) Ohutusjuurdlusasutuse tegevuse tõhustamiseks ja ülesannete täitmise hõlbustamiseks peaks ohutusjuurdlusasutusel olema õigeaegne juurdepääs õnnetuskohale, vajaduse korral koostöös õigusasutusega. Ohutusjuurdlusaruanded koos järelduste ja soovitustega annavad otsustavat teavet raudteeohutuse edasiseks suurendamiseks ja need tuleks liidu tasandil avalikult kättesaadavaks teha. Ohutuse tagamise soovitusi tuleks täita ja võetud meetmetest uurimisorganile aru anda.

(22) Ohutusjuurdlusasutuse tegevuse tõhustamiseks ja ülesannete täitmise hõlbustamiseks peaks ohutusjuurdlusasutusel ja ametil, kui ta seda taotleb, olema õigeaegne juurdepääs õnnetuskohale, vajaduse korral koostöös õigusasutusega. Kõik kaasatud osapooled, kaasa arvatud amet, peaksid esitama kogu olulise teabe, mis on ohutusjuurdlusasutuse tegevuseks vajalik. Ohutusjuurdlusaruanded koos järelduste ja soovitustega annavad otsustavat teavet raudteeohutuse edasiseks suurendamiseks ja need tuleks liidu tasandil avalikult kättesaadavaks teha. Ohutuse tagamise soovitusi tuleks täita ja võetud meetmetest uurimisorganile aru anda.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(25) Selleks et täiendada ja muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ühiste ohutusmeetodite ja nende läbivaatamise ning ühiste ohutusnäitajate ja ühiste ohutuseesmärkide läbivaatamise kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(25) Selleks et täiendada ja muuta käesoleva direktiivi teatavaid vähemolulisi elemente, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte ühiste ohutusmeetodite ja nende läbivaatamise ning ühiste ohutusnäitajate ja ühiste ohutuseesmärkide läbivaatamise kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil konsultatsioone sotsiaalpartnerite ja eelkõige riiklike ohutusasutustega. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiiviga nähakse ette sätted, et tagada ohutuse arendamine ja suurendamine Euroopa Liidu raudteedel ning parem juurdepääs raudteeveoteenuste turule järgmiste meetmetega:

Käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumsätted, millest rangemaid sätteid võivad liikmesriigid vastu võtta ainult kooskõlas artikliga 8, et tagada ohutuse arendamine ja edasine suurendamine Euroopa Liidu raudteedel ning parem juurdepääs raudteeveoteenuste turule järgmiste meetmetega:

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetodite väljatöötamine, et järk-järgult kõrvaldada vajadus siseriiklike eeskirjade järele;

c) ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetodite väljatöötamine, et siseriiklikud eeskirjad kõrgel ohutustasemel suuremal määral ühtlustada;

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt e a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e a) ühtse ohutussertifikaadi kasutuselevõtt, mis kehtib ja mida tunnustatakse kindlaksmääratud toimimisaladel kõikides liikmesriikides.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt e b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

e b) nõue, et amet avaldaks suunised raudteeohutuse ja ohutuse sertifitseerimise kohta, sh näited heade tavade kohta, eelkõige piiriüleses transpordis.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) metrood, trammid ja kergraudteesüsteemid;

a) metrood, trammid, tramm-rongid ja kergraudteesüsteemid;

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b a) kergraudteetaristu, mida aeg-ajalt kasutatakse raskete raudtee veeremiüksuste jaoks kergraudtee käitustingimustel, juhul kui selliste veeremiüksuste kasutamine on vajalik vaid ühenduvuse otstarbel;

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b b) loa kaotanud veerem, mida veetakse loa uuendamise eesmärgil terminali või paiknemiskohta.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) „raudteesüsteem” – liidu raudteesüsteem, nagu on määratletud direktiivi [xx raudteesüsteemi koostalitluse kohta] artiklis 2;

a) liidu raudteesüsteem” – liidu tavaraudtee- ja kiirraudteesüsteem, nagu on määratletud direktiivi [xx raudteesüsteemi koostalitluse kohta] artiklis 2;

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) „taristuettevõtja” – taristuettevõtja, nagu on määratletud direktiivi 2001/14/EÜ14 artiklis 2 [direktiivis 2001/14/EÜ „raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja”];

b) „taristuettevõtja” – taristuettevõtja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL14 artiklis 3;

__________________

__________________

14 EÜT L 75, 15.3.2001, lk 29

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (ELT L 343, 14.12.2012, lk 32).

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) „ raudteeveo-ettevõtja”– raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 2 [direktiivis 2001/14/EÜ „raudtee-ettevõtja”] kindlaksmääratud tähenduses ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, tegeleb kauba- ja/või reisijateveo teostamisega raudteel ja kes on kohustatud tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid ;

c) „ raudteeveo-ettevõtja”– raudteeveo-ettevõtja direktiivi 2012/34/EL artiklis 3 [direktiivis 2001/14/EÜ „raudtee-ettevõtja”] kindlaksmääratud tähenduses ja mis tahes muu avalik või eraõiguslik ettevõtja, tegeleb kauba- ja/või reisijateveo teostamisega raudteel ja kes on kohustatud tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid;

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punktid c a ja c b (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) „toimimisala” – liikmesriigis asuv võrk või võrgustik või liikmesriikide rühm, kus raudteeveo-ettevõtja hakkab toimima;

 

c b) „isoleeritud võrgustik” – liikmesriigi raudteevõrgustik või selle osa, mille rööpmevahe erineb Euroopa standardsest nominaalsest rööpmevahest (1435 mm; edaspidi „standardne rööpmevahe”) ja mis on sellest eraldatud geograafiliselt või tehniliselt, ning hästi integreeritud 1 520 mm rööpmevahega raudteevõrgustikku koos kolmandate riikidega, ent isoleeritud liidu standardsest võrgustikust;

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

f) „ühised ohutusmeetodid” – meetodid, millega kirjeldatakse ohutustasemete hindamist ja ohutuseesmärkide saavutamist ning muude ohutusnõuete täitmist;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) „ühised ohutusnäitajad” – ühtne kogum raudteeohutusega seotud andmetest, mis on kogutud raudtee ohutustaseme jälgimise hõlbustamiseks ja ühiste ohutuseesmärkide saavutamiseks;

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt h

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

h) „siseriiklikud eeskirjad” kõik raudtee ohutusnõudeid või tehnilisi nõudeid sisaldavad siduvad eeskirjad, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja on kohaldatavad raudteeveo-ettevõtjate suhtes olenemata neid väljaandvast asutusest;

h) „siseriiklikud eeskirjad” kõik liikmesriigi poolt teada antud siduvad eeskirjad, mis sisaldavad raudtee ohutuse, käitamise või tehnilisi nõudeid, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja mida kohaldatakse raudteeveol osalejate suhtes, olenemata neid eeskirju väljaandvast asutusest;

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) „ ohutusjuhtimissüsteem” – taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja loodud organisatsioon ja meetmed oma tegevuse ohutuks juhtimiseks;

i) „ohutusjuhtimissüsteem” – taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja loodud organisatsioon ja menetlused oma tegevuse ohutuks juhtimiseks;

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt k

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

k) „õnnetusjuhtum” – soovimatu või ettekavatsematu ootamatu sündmus või selliste sündmuste jada, millel on kahjulikud tagajärjed; õnnetusjuhtumid jagatakse järgmistesse kategooriatesse: kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetused inimestega, tulekahjud ja muud õnnetusjuhtumid;

k) „õnnetusjuhtum” – soovimatu või ettekavatsematu ootamatu sündmus või selliste sündmuste jada, millel on kahjulikud tagajärjed; õnnetusjuhtumid jagatakse järgmistesse kategooriatesse: kokkupõrked, rööbastelt mahasõidud, raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, liikuva veeremi põhjustatud õnnetused inimestega, kaasa arvatud nendega, kes ei vasta reisijate määratlusele, sealhulgas raudteedepoodes ja rööbasteede hooldustööde ajal toimunud sellised õnnetused, ning tulekahjud ja muud õnnetusjuhtumid;

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt n a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

n a) „mõistlikult teostatav” – iseloomustus mis tahes tegevuse kohta, mis kulude ja tulude analüüsi kohaselt ei nõua ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja/või ebaproportsionaalselt pikka rakendusaega võrreldes ohutuseesmärgiga, mida tahetakse saavutada;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt n b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

n b) „teised osapooled” – kõik need osapooled, kes teostavad raudteesüsteemi liideste juures väliseid tegevusi, millel on otsene mõju süsteemi toimimisele ja mida taristuettevõtjad ja raudteeveo-ettevõtjad peavad kontrollima;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt p a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

p a) „piiriülene raudteesüsteem” – raudteesüsteem, mis osutab transporditeenuseid lähimate kummalgi pool piiri asuvate linnatranspordisõlmede vahel;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

s) valdaja” – isik või üksus, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on registreeritud valdajana  raudteeveeremi riiklikus registris, millele on osutatud   direktiivi xx  raudteesüsteemi koostalitluse kohta artiklis 43;

s) omanik” – isik või üksus, kes veeremiüksuse omanikuna on registreeritud direktiivi xx (raudteesüsteemi koostalitluse kohta) artiklites 43 ja 43 a osutatud veeremiregistrites;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

u) „veeremiüksus” – raudteeliinidel oma ratastel sõitmiseks sobiv veeremiüksus kas veojõuga või ilma fikseeritud või muudetava koosseisuna. Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja talituslikust allsüsteemist;

u) „veeremiüksus” – raudteeliinidel ratastel sõitmiseks sobiv veeremiüksus kas veojõuga või ilma. Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest ja talituslikust allsüsteemist;

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

v) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab koostalituse komponendi või allsüsteemi või laseb selle projekteerida või toota ning turustab seda enda nime või kaubamärgi all;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt x a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

x a) „mahalaadija” – ettevõte, mis eemaldab konteineri vagunilt või laadib pakitud kaubad vagunist või konteinerist maha või laadib mahuti, vaguni või konteineri tühjaks;

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt y a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

y a) „õigluse kultuur” – menetlus, mis luuakse selleks, et julgustada töötajaid aktiivselt teatama ohutusega seotud õnnetusjuhtumitest, intsidentidest ja ohtlikest olukordadest, kusjuures töötajad vastutavad endiselt tahtlike rikkumiste ja raske hooletuse eest. Neid isikuid ei tohiks karistada või diskrimineerida tahtmatute eksimuste või sellise teabe avalikustamise eest. Õigluse kultuur võimaldab raudteesektoril õnnetusjuhtumitest, vahejuhtumitest ja ohuolukordadest järeldusi teha ning seega parandada töötajate ja reisijate ohutust raudteel;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt y b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

y b) „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, kes on märgitud kauba saatelehel ning kes kauba ja saatelehe vastu võtab;

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – punkt y c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

y c) „vedaja” – ettevõte, kellega saatja või reisija on sõlminud veolepingu, või järgmine vedaja, kellel on selle lepingu alusel vastutus;

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raudteesektori osaliste roll raudteeohutuse arendamisel ja suurendamisel

Raudteesektori osaliste roll raudteeohutuse arendamisel ja suurendamisel

1. Liikmesriigid ja amet tagavad, et ohutus raudteel üldiselt säiliks ja võimaluse korral pidevalt suureneks, võttes arvesse liidu õigusaktide arengut ning tehnika ja teaduse arengut ning tegeldes eelisjärjekorras tõsiste õnnetusjuhtumite ärahoidmisega.

1. Liikmesriigid ja amet tagavad igaüks oma vastutusvaldkonnas, et ohutus raudteel säiliks ja – juhul kui see on mõistlikult teostatav – pidevalt suureneks, võttes arvesse inimtegurite mõju, liidu ja rahvusvaheliste õigusaktide arengut ning tehnika ja teaduse arengut ning tegeldes eelisjärjekorras tõsiste õnnetusjuhtumite ärahoidmisega.

 

Liikmesriigid ja amet tagavad, et raudteeohutuse arendamise ja täiustamise meetmetes võetakse arvesse süsteemipõhise lähenemisviisi järgimise vajadust.

2. Liikmesriigid tagavad, et vastutus raudteesüsteemi turvalise toimimise ja sellega seotud riskide kontrollimise eest lasub taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel, kohustades neid:

2. Liikmesriigid ja amet tagavad, et vastutus raudteesüsteemi turvalise toimimise ja sellega seotud riskide kontrollimise eest lasub taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel, kohustades neid:

a) rakendama vajalikke riskikontrollimeetmeid, vajadusekorral üksteisega koostöös;

a) rakendama vajalikke riskikontrollimeetmeid, vajadusekorral üksteisega koostöös;

b) rakendama liidu ja siseriiklikke eeskirju;

b) rakendama liidu ja siseriiklikke eeskirju;

c) kehtestama ohutusjuhtimissüsteeme kooskõlas käesoleva direktiiviga.

c) kehtestama ohutusjuhtimissüsteeme kooskõlas käesoleva direktiiviga.

Ilma et see piiraks tsiviilvastutuse kohaldamist kooskõlas liikmesriikide õigusnõuetega, vastutab iga taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja tema osa eest süsteemis ja selle ohutu toimimise, sealhulgas materjalitarnete ja teenuste hanke eest, kasutajate, klientide, asjaomaste töötajate ja kolmandate isikute ees. Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemis võetakse samuti arvesse kolmandate isikute tegevusega seotud riske.

Ilma et see piiraks tsiviilvastutuse kohaldamist kooskõlas liikmesriikide õigusnõuetega, vastutab iga taristuettevõtja ja raudteeveo-ettevõtja tema osa eest süsteemis ja selle ohutu toimimise, sealhulgas materjalitarnete ja teenuste hanke eest, kasutajate, klientide, asjaomaste töötajate ja kolmandate isikute ees. Taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate ohutusjuhtimissüsteemis võetakse samuti arvesse kolmandate isikute tegevusega seotud riske.

3. Iga tootja, hoolduse tarnija, valdaja , teenuseosutaja ja hankeüksus tagab , et tema tarnitud veerem, sisseseade, tarvikud, seadmed ja teenused vastaksid kirjeldatud nõuetele ja kasutustingimustele, nii et raudteeveo-ettevõtja ja/või taristuettevõtja saab neid ohutult kasutusele võtta.

3. Iga tootja, hoolduse tarnija, valdaja, teenuseosutaja ja hankeüksus tagab, et tema tarnitud veerem, rajatised, sisseseade, tarvikud, seadmed ja teenused vastaksid kirjeldatud nõuetele ja kasutustingimustele, nii et raudteeveo-ettevõtja ja/või taristuettevõtja saab neid ohutult kasutusele võtta.

4. Kõik käitamisohutusega seotud osalised rakendavad vajalikud riskikontrollimeetmed, vajaduse korral koostöös teiste osalistega. Lisaks raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele kuuluvad kõnealuste osaliste hulka:

4. Kõik käitamisohutusega seotud osalised rakendavad, igaüks oma vastutusala piires, vajalikud riskikontrollimeetmed, vajaduse korral koostöös teiste osalistega, ning vastutavad oma ülesannete täitmise eest. Lisaks raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele kuuluvad kõnealuste osaliste hulka järgmised:

a) veeremiüksuste hoolduse eest vastutavad üksused;

a) valdajad ja nende üksused või veeremiüksuste hoolduse eest vastutavad üksused;

b) saatjad, laadijad ja täitjad, kes on seotud laadimistoimingute ohutusega;

b) laadijad, mahalaadijad ja täitjad, kes on seotud laadimistoimingute ohutusega;

c) tootjad, kes vastutavad ohutute veeremiüksuste, veeremiüksuste osade, komponentide või alakoostude, raudteetaristu, energia- ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimissüsteemide projekteerimise ja tootmise eest ning veeremiüksusega seotud esmaste hooldusdokumentide väljaandmise eest.

c) tootjad, kes vastutavad ohutute veeremiüksuste, veeremiüksuste osade, komponentide või alakoostude, raudteetaristu, energia- ning raudteeäärsete kontrolli- ja signaalimissüsteemide projekteerimise ja tootmise eest ning veeremiüksusega seotud esmaste hooldusdokumentide väljaandmise eest.

5. Iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskikontrollimeetmeid. Selleks kohaldab iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus ühiseid jälgimismeetodeid, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr 1078/20121515. Nende töövõtjad rakendavad seda menetlust lepinguliste kokkulepetega. Raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused avalikustavad ameti või riikliku ohutusasutuse taotlusel oma lepingulised kokkulepped.

5. Iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus tagab, et tema töövõtjad rakendavad riskikontrollimeetmeid. Selleks kohaldab iga raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja ja hoolduse eest vastutav üksus ühiseid jälgimismeetodeid, mis on ette nähtud määrusega (EL) nr 1078/20121515. Nende töövõtjad rakendavad seda menetlust lepinguliste kokkulepetega. Raudteeveo-ettevõtjad, taristuettevõtjad ja hoolduse eest vastutavad üksused avalikustavad ameti või riikliku ohutusasutuse taotlusel oma lepingulised kokkulepped.

6. Raudteesüsteemi osaline, kes teeb kindlaks ohutusriskid, mis on seotud tehniliste seadmete, sealhulgas nende struktuursete allsüsteemide defektide ja projekteerimisvigade või talitushäiretega, teatab sellistest riskidest teistele kaasatud isikutele, et nad saaksid võtta vajalikke parandusmeetmeid tagamaks raudteesüsteemi ohutustaseme pideva järgimise.

6. Raudteesüsteemi osaline, kes teeb kindlaks süsteemsed ohutusriskid, mis on seotud tehniliste seadmete, sealhulgas nende struktuursete allsüsteemide defektide ja projekteerimisvigade või talitushäiretega, teatab kogu liidus ühtlustatud korda järgides sellistest riskidest teistele kaasatud isikutele ja ametile, et nad saaksid võtta vajalikke parandusmeetmeid tagamaks raudteesüsteemi ohutustaseme pideva järgimise.

 

6 a) Liikmesriigid, amet ja kõik raudteesüsteemi osalised loovad nn õigluse kultuuri, millega tagatakse järjekindel õnnetustest, intsidentidest ja võimalikest ohutusriskidest teatamine. Teatamise soodustamiseks loovad liikmesriigid mehhanismi, mis võimaldab teatada konfidentsiaalselt.

7. Kui raudteeveo-ettevõtjad vahetavad veeremiüksusi, vahetavad kõik osalised käitamisohutusega seotud kogu teavet. Selline teave hõlmab teavet veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatute osasid, laadimistoimingute jälgitavust ja saatelehti. Kõnealune teave on piisavalt üksikasjalik, et hinnata raudteeveo-ettevõtja veeremiüksuse käitamisega seotud riske.

7. Kui raudteeveo-ettevõtjad vahetavad veeremiüksusi, vahetavad kõik osalised käitamisohutusega seotud kogu teavet, kasutades [koostalitlusvõime direktiivi] artiklites 43 ja 43 a osutatud veeremiregistreid. Selline teave hõlmab teavet veeremiüksuse seisundi ja varasema hoolduse kohta, hooldusraamatute osasid, laadimistoimingute jälgitavust, ohutuse seisukohast olulisi komponente ja saatelehti. Kõnealune teave on piisavalt üksikasjalik, et hinnata raudteeveo-ettevõtja veeremiüksuse käitamisega seotud riske.

______________

______________

15 ELT L 320, 17.11.2012, lk 8.

15 ELT L 320, 17.11.2012, lk 8.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid toetavad ametit tema töös liidu tasandil raudteeohutuse arengu jälgimisel.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) meetodid ohutuse arengu jälgimiseks riikide ja liidu tasandil;

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon annab ametile volitused koostada punki 1 alapunktis d osutatud uued ühised ohutusmeetodid, vaadata läbi kõik ühised ohutusmeetodid ja ajakohastada neid, et võtta arvesse tehnika arengut ja ühiskondlikke vajadusi, ning anda komisjonile asjakohaseid soovitusi.

Komisjon annab ametile volitused koostada punki 1 alapunktis d osutatud uued ühised ohutusmeetodid, vaadata läbi kõik ühised ohutusmeetodid ja ajakohastada neid, et võtta arvesse tehnika arengut ja ühiskondlikke vajadusi, ning anda komisjonile võimalikult kiiresti asjakohaseid soovitusi.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Soovituste koostamisel võtab amet arvesse kasutajate ja sidusrühmade arvamust. Soovitused hõlmavad aruannet kõnealuse konsulteerimise tulemuste kohta ja aruannet, milles käsitletakse uute, vastuvõetavate ühiste ohutusmeetodite mõju.

Soovituste koostamisel võtab amet arvesse kasutajate, riiklike ohutusasutuste, sotsiaalpartnerite ja teiste sidusrühmade arvamust. Soovitused hõlmavad aruannet kõnealuse konsulteerimise tulemuste kohta ja aruannet, milles käsitletakse uute, vastuvõetavate ühiste ohutusmeetodite mõju.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Ühised ohutusmeetodid vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, raudteeohutuse üldist arengut ja seda et ohutustase üldiselt säiliks ja võimaluse korral pidevalt suureneks.

3. Ühised ohutusmeetodid vaadatakse läbi korrapäraste ajavahemike tagant, võttes arvesse nende kohaldamisel saadud kogemusi, raudteeohutuse üldist arengut ja seda et ohutustase üldiselt säiliks ja, niivõrd kui see on mõistlikult teostatav, pidevalt suureneks.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Liikmesriigid teevad kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades ühiste ohutusmeetodite vastuvõtmist ja läbivaatamist silmas pidades.

5. Liikmesriigid teevad viivitamata kõik vajalikud muudatused siseriiklikes eeskirjades ühiste ohutusmeetodite vastuvõtmist ja läbivaatamist silmas pidades.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon annab ametile volituse koostada läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid ja anda komisjonile asjakohaseid soovitusi.

2. Komisjon annab ametile volituse koostada võimalikult kiiresti läbivaadatud ühised ohutuseesmärgid ja anda komisjonile asjakohaseid soovitusi.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Siseriiklikud eeskirjad

Siseriiklikud eeskirjad

1. Liikmesriigid võivad sätestada uusi siseriiklikke eeskirju üksnes järgmistel juhtudel:

1. Liikmesriigid võivad pärast käesoleva direktiivi jõustumist uusi siseriiklikke eeskirju koostada üksnes järgmistel juhtudel:

a) eeskirjad, milles käsitletakse olemasolevaid ohutusmeetodeid, ei ole ühiste ohutusmeetoditega hõlmatud;

a) eeskirjad, milles käsitletakse olemasolevaid ohutusmeetodeid, ei ole ühiste ohutusmeetoditega hõlmatud;

b) kiireloomulise ennetava meetmena, eelkõige õnnetusjuhtumi järel.

b) kiireloomulise ennetava meetmena, eelkõige õnnetusjuhtumi järel.

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklike eeskirjadega võetakse arvesse vajadust süsteemipõhise lähenemisviisi järele.

Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud eeskirjad on mittediskrimineerivad ja nendega võetakse arvesse vajadust süsteemipõhise lähenemisviisi järele.

 

Liikmesriigid võivad otsustada saavutada ühistes ohutuseesmärkides määratletust kõrgema ohutustaseme, tingimusel et kõrgem ohutustase on olemasolevate ühiste ohutuseesmärkidega täielikult kooskõlas.

2. Kui liikmesriik kavatseb võtta kasutusele uue siseriikliku eeskirja, teavitab ta kõnealuse eeskirja kavandist ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EÜ) nr …/… [ameti määrus] artikliga 23.

2. Kui liikmesriik kavatseb võtta kasutusele uue siseriikliku eeskirja, teavitab ta kõnealuse eeskirja kavandist viivitamata ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EÜ) nr …/… [ameti määrus] artikliga 23 ja lisab aruande hinnanguga uue vastuvõetava eeskirja mõju kohta. Teavitamine peab toimuma vähemalt kolm kuud enne eeskirja kavandatud vastuvõtmist, välja arvatud lõike 1 esimese lõigu punktis b nimetatud juhtudel.

 

Pärast siseriikliku eeskirja projekti saamist algatab amet kõiki riiklikke ohutusasutusi kaasava koordineerimismenetluse, et tagada suurim võimalik ühtlustamise tase kogu liidus.

 

Uus siseriiklik eeskiri ei saa jõusse jääda ega jõustuda, kui komisjon on ameti soovitusel sellele vastu ja esitab oma vastuväidete kohta põhjenduse.

 

3. Kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on liigne või vastuolus ühiste ohutusmeetoditega või liidu mis tahes muu õigusaktiga, mis on vastu võetud pärast siseriikliku eeskirja kohaldamist, kohaldatakse määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikliga 22 ette nähtud menetlust.

3. Kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on liigne või vastuolus ühiste ohutusmeetoditega või liidu mis tahes muu õigusaktiga, mis on vastu võetud pärast siseriikliku eeskirja kohaldamist, kohaldatakse määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikliga 22 ette nähtud menetlust.

 

Küsimustes, mis puudutavad tähtsaid ohutusalaseid ülesandeid täitvate raudteetöötajate koolitust, töötervishoidu ja tööohutust, tohib amet seda lõiget kohaldada vaid siis, kui asjaomane siseriiklik eeskiri on diskrimineeriv või kui ühiste ohutusmeetodite või muude liidu õigusnormidega tagatakse kõrgem ohutuse tase.

4. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud eeskirjad tehakse kättesaadavaks tasuta ja selges, kõigile kaasatud osapooltele arusaadavas keeles.

4. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuse ja võrgustiku vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, tehakse kättesaadavaks tasuta ja vähemalt kahes liidu ametlikus keeles.

5. Käesoleva artikli kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata direktiiviga 98/34/EÜ ette nähtud teatamismenetlust.

5. Käesoleva artikli kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata direktiiviga 98/34/EÜ ette nähtud teatamismenetlust.

 

5 a. Amet koostab ja avaldab suunised uute siseriiklike eeskirjade vastuvõtmise ja olemasolevate siseriiklike eeskirjade muutmise kohta.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ohutusjuhtimissüsteem vastab nõuetele , mis on kohandatud asjaomase tegevuse iseloomu, ulatuse ja muude tingimustega. Sellega tagatakse taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide, sealhulgas hoolduse ja materjali tarnimise ning töövõtjate kasutamisega seotud riskide kontroll. Ilma et see piiraks olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutuseeskirjade kohaldamist, arvestatakse ohutusjuhtimissüsteemis, kui see on võimalik ja mõistlik, ka teiste osapoolte tegevusest tulenevaid riske.

2. Ohutusjuhtimissüsteem vastab nõuetele , mis on kohandatud asjaomase tegevuse iseloomu, ulatuse ja muude tingimustega. Sellega tagatakse taristuettevõtja või raudteeveo-ettevõtja tegevusega seotud kõikide riskide, sealhulgas personali nõuetekohase kvalifikatsiooni ja koolituse ning hoolduse ja materjali tarnimise ning töövõtjate kasutamisega seotud riskide kontroll. Ilma et see piiraks olemasolevate siseriiklike ja rahvusvaheliste vastutuseeskirjade kohaldamist, arvestatakse ohutusjuhtimissüsteemis, kui see on võimalik ja mõistlik, ka teiste osapoolte tegevusest tulenevaid riske. Sellest tulenevalt on taristuettevõtjatel ja raudteeveo-ettevõtjatel menetlused võimalike ohtude kindlakstegemiseks, mida põhjustab väline tegevus raudteesüsteemi liideste juures ja millel on käitamisele otsene mõju.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon kehtestab ohutusjuhtimissüsteemi elemendid rakendusaktide abil. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktide abil ohutusjuhtimissüsteemi elemendid, sealhulgas sisemiselt heakskiidetava ja teatavaks tehtava ohutuspoliitika, kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed ohutuseesmärgid ja menetlused nende eesmärkide saavutamiseks, tehniliste ja käitusstandardite täitmise menetlused, riskihindamismenetlused ja rakenduslikud riskikontrollimeetmed, töötajate koolitamise ja teavitamise meetmed, ohutusega seotud teabe teatavakstegemist ja dokumenteerimist tagavad meetmed, intsidentidest ja õnnetusjuhtumitest ja muudest ohutusega seotud vahejuhtumitest teatamise ja nende analüüsimise kord ning ennetavate meetmete väljatöötamise kord, riigiasutustega kokkulepitavate hädaolukorra plaanidega seotud nõuded ja ohutusjuhtimissüsteemi siseauditi korraldamise reeglid. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 26 osutatud menetlusega.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Raudteetöötajate puhul hõlmab ohutusjuhtimissüsteem meetmeid töötajate koolitusprogrammide ja süsteemide kohta, millega tagatakse töötajate püsiv kompetentsus ja sellele vastav ülesannete täitmine.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Ohutusjuhtimissüsteem hõlmab nõudeid artiklis 3 määratletud „õigluse kultuuri” kohta.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Mis tahes taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis arvestatakse erinevate raudteeveo-ettevõtjate tegevuse mõju võrgustikus ja sätestatakse võimalus kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning nende ohutussertifikaadis sätestatud tingimustega. Ohutusjuhtimissüsteemi arendatakse eesmärgiga koordineerida taristuettevõtja ja kõigi selles taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate tegutsemist hädaolukorras.

3. Mis tahes taristuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemis arvestatakse erinevate raudteeveo-ettevõtjate tegevuse mõju võrgustikus ja sätestatakse võimalus kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tegutseda kooskõlas koostalitluse tehniliste kirjelduste ja siseriiklike eeskirjadega ning nende ohutussertifikaadis sätestatud tingimustega. Ohutusjuhtimissüsteemi arendatakse eesmärgiga koordineerida taristuettevõtja ja kõigi selles taristus tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate tegutsemist hädaolukorras – koos hädaabiteenistustega, et tagada päästeteenistuse sekkumine, ja teiste osapooltega, kes võiksid hädaolukorras kaasatud olla. Piiriülese taristu ja teatavate piiriüleste tunnelite jaoks töötatakse välja spetsiifilised ohutusjuhtimissüsteemid ja neid täiustatakse, et tagada mõlemal pool piiri asuvate pädevate hädaabiteenistuste koordineeritus ja valmisolek.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Taristuettevõtjad loovad ka süsteemi tegevuse koordineerimiseks nende naaberriikide ettevõtjatega, kellega võrk on ühendatud. See süsteem hõlmab mehhanisme teabe edastamiseks võrgus toimunud intsidentide või õnnetuste korral või hilinemiste korral, mis võivad häirida piiriülest liiklust, samuti koostöömenetlusi liikluse taastamiseks taristute vahel, tagades igal ajal võrgu ohutuse. Kummagi riigi taristuettevõtjad teevad käitajatele, sidusrühmadele ja vastavatele riigi ametiasutustele teatavaks kogu asjaomase teabe, mis võib mõjutada nende riikide vahel toimuvat liiklust.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühtne ohutussertifikaat

Ühtne ohutussertifikaat

1. Juurdepääs taristule antakse üksnes neile raudteeveo-ettevõtjatele, kellel on ühtne ohutussertifikaat.

1. Juurdepääs taristule antakse üksnes neile raudteeveo-ettevõtjatele, kellel on ühtne ohutussertifikaat.

2. Ühtse ohutussertifikaadi annab amet selliste tõendite alusel, mis näitavad, et raudteeveo-ettevõtja on loonud oma ohutusjuhtimissüsteemi kooskõlas artikliga 9 ning täidab KTKdes ja muudes asjakohastes õigusaktides sätestatud tingimusi, et kontrollida riske ja osutada võrgustikus ohutuid veoteenuseid.

2. Ühtse ohutussertifikaadi annab amet, välja arvatud lõikes 2 a osutatud juhtudel, selliste tõendite alusel, mis näitavad, et raudteeveo-ettevõtja on loonud oma ohutusjuhtimissüsteemi kooskõlas artikliga 9 ning täidab KTKdes, muudes asjakohastes õigusaktides ja raudteeveo-ettevõtja osutatavat teenust käsitlevates konkreetsetes käitamiseeskirjades sätestatud tingimusi, et kontrollida riske ja osutada võrgustikus ohutuid veoteenuseid.

 

2 a. Üksnes eraldiseisvas võrgustikus tegutsevale raudteeveo-ettevõtjale võib ohutussertifikaadi väljastada ka selle liikmesriigi riiklik ohutusasutus, kellele see võrgustik kuulub. Sellistel juhtudel võib taotleja valida, kas ta esitab taotluse ametile või asjaomase liikmesriigi riiklikule ohutusasutusele.

 

Artiklis 30 osutatud üleminekuperioodil kehtestavad nende riikide riiklikud ohutusasutused, kellele eraldiseisvad võrgustikud kuuluvad, ühise ohutuse sertifitseerimise korra ja tagavad endi väljastatud ohutussertifikaatide vastastikuse tunnustamise. Kui riiklike ohutusasutuste on omavahel vastuolus või kui vastastikku vastuvõetav otsus puudub, teeb vastavalt määruse XXXX [ameti määrus] artiklile 12 otsuse amet.

 

Kui need riiklikud ohutusasutused ei ole artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõpuks ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise korda kehtestanud, annab selles artiklis nimetatud ohutussertifikaate üksnes amet.

 

Kui ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise kord on artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõpuks kehtestatud, tohivad nende liikmesriikide riiklikud ohutusasutused, kellele eraldiseisvad võrgustikud kuuluvad, sertifikaatide väljastamist jätkata ning taotleja võib pärast artiklis 30 osutatud üleminekuperioodi lõppu valida, kas taotleda ohutussertifikaati asjaomaselt riiklikult ohutusasutuselt või ametilt.

 

Kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eraldiseisva võrgustiku ohutussertifikaatide andmise ja vastastikuse tunnustamise korra kehtestamisel tehtud edusammude kohta ning esitab vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

3. Ühtses ohutussertifikaadis märgitakse hõlmatud raudteetoimingute liik ja ulatus. See kehtib kogu liidus samaväärsete toimingute puhul.

3. Ühtses ohutussertifikaadis märgitakse hõlmatud raudteetoimingute liik, ulatus ja käitamispiirkond. See kehtib ja seda tunnustatakse kogu liidus või liidu teatavates osades vastavalt ameti poolt kehtestatud tingimustele.

4. Kolm kuud enne mis tahes uue teenuse käivitamist, teavitab raudteeveo-ettevõtja asjakohast riiklikku ohutusasutust dokumentidest, millega kinnitatakse, et

4. Enne mis tahes uue teenuse käivitamist, mille kohta ei ole ühtset ohutussertifikaati, saadab raudteeveo-ettevõtja ametile või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikule ohutusasutusele, täiendavad dokumendid, mis on vajalikud, et kinnitada järgmist:

a) raudteeveo-ettevõtja järgib käituseeskirju, sh siseriiklikke eeskirju, mis on talle kättesaadavaks tehtud kooskõlas artikli 8 lõikega 4, ning hindab käitamisohutust, võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 352/200916 nõudeid, ning tagab, et ta juhib kõike riske ohutusjuhtimissüsteemi abil ning et ta võtab kõik vajalikud meetmed ohutu käitamise tagamiseks;

a) raudteeveo-ettevõtja järgib käituseeskirju, sh siseriiklikke eeskirju, mis on talle kättesaadavaks tehtud kooskõlas artikli 8 lõikega 4, ning hindab käitamisohutust, võttes arvesse komisjoni määruse (EÜ) nr 352/200916 nõudeid, ning tagab, et ta juhib kõike riske ohutusjuhtimissüsteemi abil ning et ta võtab kõik vajalikud meetmed ohutu käitamise tagamiseks;

b) raudteeveo-ettevõtja on võtnud meetmeid, mis on vajalikud, et teha koostööd ja kooskõlastada tegevust sellist võrgustikku/ selliseid võrgustikke käitava(te) taristuettevõtja(te)ga, kus ta kavatseb tegutseda;

b) raudteeveo-ettevõtja on võtnud meetmeid, mis on vajalikud, et teha koostööd ja kooskõlastada tegevust sellist võrgustikku/ selliseid võrgustikke käitava(te) taristuettevõtja(te)ga, kus ta kavatseb tegutseda;

c) raudteeveo-ettevõtja on võtnud vajalikke meetmeid, et tagada käitamisohutus;

 

d) raudteeveo-ettevõtjal on nõukogu direktiivi 95/18/EÜ17 kohaselt välja antud litsents;

d) raudteeveo-ettevõtjal on nõukogu direktiivi 95/18/EÜ17 kohaselt välja antud litsents;

e) kavandatava tegevuse liik ja ulatus vastab tema ühtsel ohutussertifikaadil esitatule.

e) kavandatava tegevuse liik, ulatus ja käitamispiirkond vastab tema ühtsel ohutussertifikaadil esitatule.

Kui riiklikul ohutusasutusel on kahtlusi seoses ühe või mitme tingimuse täitmisega, taotleb ta raudteeveo-ettevõtjalt lisateavet. Kõnealuse teabevahetuse tulemusel ei või siiski tegevuse käivitamine peatuda või edasi lükkuda. Kui riiklik ohutusasutus leiab tõendeid ühe või mitme tingimuse täitmata jätmise kohta, annab ta küsimuse ametile arutada, kes võtab asjakohased meetmed, mis muu hulgas hõlmavad sertifikaadi tühistamist.

Kui ametil või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikul ohutusasutusel on kahtlusi seoses ühe või mitme tingimuse täitmisega, taotleb ta raudteeveo-ettevõtjalt lisateavet kooskõlas artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegadega. Kui amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus leiab tõendeid ühe või mitme tingimuse täitmata jätmise kohta, annab ta küsimuse ametile arutada, kes võtab asjakohased meetmed, mis muu hulgas hõlmavad sertifikaadi muutmist, peatamist või tühistamist.

5. Ühtset ohutussertifikaati uuendatakse raudteeveo-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevuse liik või ulatus oluliselt muutub.

5. Ühtset ohutussertifikaati uuendatakse raudteeveo-ettevõtja taotlusel ajavahemike järel, mis ei ületa viit aastat. Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt, enne kui tegevuse liik, ulatus või käitamispiirkond oluliselt muutub.

Ühtse ohutussertifikaadi omanik teavitab viivitamata ametit mis tahes olulistest muutustest ühtse ohutussertifikaadi tingimustes. Lisaks sellele teavitab ta ametit uute töötajakategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust.

Ühtse ohutussertifikaadi omanik teavitab viivitamata ametit või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikku ohutusasutust mis tahes olulistest muutustest ühtse ohutussertifikaadi tingimustes. Lisaks sellele teavitab ta ametit või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklikku ohutusasutust uute ohutuse seisukohast oluliste töötajakategooriate või uute veeremitüüpide kasutuselevõtust. Sellistel juhtudel kohaldatakse samuti artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

Amet võib nõuda ühtse ohutussertifikaadi läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

Amet võib nõuda ühtse ohutussertifikaadi läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

6. Kui riiklik ohutusasutus leiab, et ühtse ohutussertifikaadi omanik ei täida enam sertifitseerimistingimusi, palub ta ametil see tühistada. Amet võib ühtse ohutussertifikaadi tühistada, põhjendades oma otsust. Amet teavitab viivitamata kõiki selle võrgustiku riiklikke ohutusasutusi, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb.

6. Kui riiklik ohutusasutus leiab, et ühtse ohutussertifikaadi omanik ei täida enam sertifitseerimistingimusi, palub ta ametil see tühistada. Amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus võib ühtse ohutussertifikaadi tühistada, põhjendades oma otsust. Amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus teavitab viivitamata kõiki selle võrgustiku riiklikke ohutusasutusi, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb.

7. Amet teavitab riiklikke ohutusasutusi ühe kuu jooksul ühtse ohutussertifikaadi väljastamisest, uuendamisest, muutmisest või tühistamisest. Asutus teatab raudteeveo-ettevõtja nime ja aadressi, sertifikaadi väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral otsuse põhjused.

7. Amet või, lõikes 2 a osutatud juhtudel, riiklik ohutusasutus teavitab riiklikke ohutusasutusi ühe kuu jooksul ühtse ohutussertifikaadi väljastamisest, uuendamisest, muutmisest või tühistamisest. Asutus teatab raudteeveo-ettevõtja nime ja aadressi, sertifikaadi väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral otsuse põhjused.

8. Amet jälgib pidevalt ühtsete ohutussertifikaatide väljastamise meetmete tõhusust ja riiklike ohutusasutuste tehtavat järelevalvet ning vajaduse korral annab komisjonile soovitusi olukorra parandamiseks. Need võivad hõlmata artikli 6 lõike 1 punkti d kohast ühiseid ohutusmeetodeid käsitlevat soovitust, mis hõlmab liidu tasandil ühtlustamist vajavaid ohutusjuhtimissüsteemi meetmeid.

8. Amet jälgib pidevalt ühtsete ohutussertifikaatide väljastamise meetmete tõhusust ja riiklike ohutusasutuste tehtavat järelevalvet ning vajaduse korral annab komisjonile soovitusi olukorra parandamiseks. Need võivad hõlmata artikli 6 lõike 1 punkti d kohast ühiseid ohutusmeetodeid käsitlevat soovitust, mis hõlmab liidu tasandil ühtlustamist vajavaid ohutusjuhtimissüsteemi meetmeid.

 

8 a. Iga füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt määruse ... [ameti määrus] artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või kui amet ei vasta kindlaksmääratud aja jooksul. Lisaks sellele peavad määruse ... [ameti määrus] artikli 34 lõikes 2 osutatud isikuid esindavad asutused olema nõuetekohaselt volitatud vastavalt nende põhikirjale.

______________

_______________

16 ELT L 108, 29.4.2009, lk 4

16 ELT L 108, 29.4.2009, lk 4.

17 EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70

17 EÜT L 143, 27.6.1995, lk 70.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused

Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused

1. Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused esitatakse ametile. Amet teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast ametile kogu nõutud teabe ja võimaliku lisateabe esitamist. Kui taotlejalt nõutakse lisateabe esitamist, tuleb selline teave esitada viivitamata.

1. Ühtsete ohutussertifikaatide taotlused esitatakse ametile. Amet teeb otsuse taotluse kohta viivitamata ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast taotluse saamist. Kui taotlejal palutakse esitada lisateavet, esitatakse see ameti poolt kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui amet erijuhtudel nõustub andma luba ajaliselt piiritletud pikenduseks. Eitavale otsusele lisatakse nõuetekohane põhjendus.

 

Kui on tegemist laiendamise taotlusega, et tegutseda veel ühes liikmesriigis, teeb amet otsuse samuti kolme kuu jooksul alates taotluse saamisest.

2. Amet annab üksikasjalikke juhendeid ühtse ohutussertifikaadi saamise kohta. Ta loetleb kõik artikli 10 lõike 2 eesmärgil sätestatud nõuded ja avaldab kõik asjakohased dokumendid.

2. Amet annab üksikasjalikke juhendeid ühtse ohutussertifikaadi saamise kohta. Ta loetleb kõik artikli 10 lõike 2 eesmärgil sätestatud nõuded ja avaldab kõik asjakohased dokumendid.

3. Taotluse juhenddokument, milles kirjeldatakse ja selgitatakse ühtsete ohutussertifikaatide nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad ametiga koostööd sellise teabe levitamisel.

3. Taotluse juhenddokument, milles kirjeldatakse ja selgitatakse ühtsete ohutussertifikaatide nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta ja kõigis liidu ametlikes keeltes kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad ametiga koostööd sellise teabe levitamisel.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taristuettevõtjate ohutusload

Taristuettevõtjate ohutusload

1. Raudteetaristu haldamiseks ja käitamiseks hangib taristuettevõtja ohutusloa oma asukoha liikmesriigi riiklikult ohutusasutuselt.

1. Raudteetaristu haldamiseks ja käitamiseks hangib taristuettevõtja ohutusloa oma asukoha liikmesriigi riiklikult ohutusasutuselt. Ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul täidab käesolevas artiklis sätestatud kohustusi amet.

2. Ohutusluba hõlmab luba, mis kinnitab, et aktsepteeritakse taristuettevõtja artikli 9  kohast  ohutusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab  raudteetaristu ohutut projekteerimist, hooldust ja käitamist, sealhulgas vajaduse korral liikluskorraldus- ja signaalimissüsteemi hooldust ja käitamist käsitlevate nõuete täitmist tagavat menetlust ja sätteid.

2. Ohutusluba hõlmab luba, mis kinnitab, et aktsepteeritakse taristuettevõtja artikli 9 kohast ohutusjuhtimissüsteemi, mis hõlmab raudteetaristu ohutut projekteerimist, hooldust ja käitamist, sealhulgas vajaduse korral liikluskorraldus- ja signaalimissüsteemi hooldust ja käitamist käsitlevate nõuete täitmist tagavat menetlust ja sätteid, samuti raske õnnetuse korral tegutsemise korda, et tagada päästetööd ja taristu ohutuse taastamine.

Ohutusluba uuendatakse taristuettevõtja taotlusel viieaastaste ajavahemike järel . Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, kui taristut, signaalimist või elektrivarustust või käitus- ja hoolduspõhimõtteid oluliselt muudetakse. Ohutusloa omanik teavitab riiklikku ohutusasutust viivitamata kõikidest sellistest muutustest.

Ohutusluba uuendatakse taristuettevõtja taotlusel viieaastaste ajavahemike järel . Seda uuendatakse tervikuna või osaliselt iga kord, kui taristut, signaalimist või elektrivarustust või käitus- ja hoolduspõhimõtteid oluliselt muudetakse. Ohutusloa omanik teavitab riiklikku ohutusasutust ja ametit koheselt kõikidest sellistest muutustest.

Riiklik ohutusasutus võib nõuda ohutusloa läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

Riiklik ohutusasutus või, lõikes 1 osutatud piirüleste taristute puhul, amet võib nõuda ohutusloa läbivaatamist pärast olulisi muutusi ohutuse õigusraamistikus.

Kui riiklik ohutusasutus leiab, et loa saanud taristuettevõtja ei vasta enam väljastatud ohutusloa tingimustele, tühistab ta loa ja põhjendab oma otsust.

Kui riiklik ohutusasutus või, lõikes 1 osutatud piirüleste taristute puhul, amet leiab, et loa saanud taristuettevõtja ei vasta enam väljastatud ohutusloa tingimustele, tühistab ta loa ja põhjendab oma otsust.

3. Riiklik ohutusasutus teeb otsuse ohutussertifikaadi või ohutusloa taotluse kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui kolm kuud pärast kogu nõutud teabe ja võimaliku lisateabe esitamist.

3. Riiklik ohutusasutus teeb otsuse ohutussertifikaadi või ohutusloa taotluse kohta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui kolm kuud pärast taotluse saamist. Kui taotlejal palutakse esitada lisateavet, esitatakse see riikliku ohutusasutuse või ameti poolt kehtestatud mõistliku tähtaja jooksul, mis ei ületa üht kuud, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus või amet erijuhtudel nõustub andma luba ajaliselt piiritletud pikenduseks. Eitavaid otsuseid põhjendatakse nõuetekohaselt.

 

Kättesaadavaks tehakse taotluse juhenddokument, milles kirjeldatakse ja selgitatakse ohutuslubade nõudeid ja loetletakse nõutavad dokumendid.

4. Riiklik ohutusasutus teavitab ametit ühe kuu jooksul ohutuslubadest, mis on väljastatud, mida on uuendatud, muudetud või tühistatud. Asutus teatab taristuettevõtja nime ja aadressi, ohutusloa väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral põhjendab otsust.

4. Riiklik ohutusasutus teavitab ametit ühe kuu jooksul ohutuslubadest, mis on väljastatud, mida on uuendatud, muudetud või tühistatud. Asutus teatab taristuettevõtja nime ja aadressi, ohutusloa väljastamiskuupäeva, ulatuse ja kehtivuse ning tühistamise korral põhjendab otsust.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pakutavad teenused hõlmavad koolitust kasutusel olevatel marsruutidel vajalike marsruuditeadmiste, käituseeskirjade ja -menetluste, signaalimise- ja kontrollisüsteemi ning hädaabinõude osas.

Pakutavad teenused hõlmavad koolitust kasutusel olevatel marsruutidel vajalike marsruuditeadmiste, puuetega inimeste abistamise, käituseeskirjade ja -menetluste, signaalimise- ja kontrollisüsteemi ning hädaabinõude osas.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad vastutavad selliste töötajate koolitustaseme ja kvalifikatsiooni eest, kes täidavad ohutusega seotud ülesandeid.

4. Raudteeveo-ettevõtjad ja taristuettevõtjad vastutavad selliste töötajate, sh rongi saatepersonali koolitustaseme ja kvalifikatsiooni eest, kes täidavad ohutusega seotud ülesandeid.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Veeremiüksuste hooldamine

Veeremiüksuste hooldamine

1. Igale veeremiüksusele määratakse enne selle kasutusele võtmist või raudteevõrgustikus kasutamist hoolduse eest vastutav üksus, mis registreeritakse raudteeveeremi Euroopa registris vastavalt direktiivi XX (raudteesüsteemi koostalitluse kohta) artiklile 43.

1. Igale veeremiüksusele määratakse enne selle kasutusele võtmist või raudteevõrgustikus kasutamist hoolduse eest vastutav üksus, mis registreeritakse raudteeveeremi registrites vastavalt direktiivi XX (raudteesüsteemi koostalitluse kohta) artiklile 43 a.

2. Hoolduse eest vastutavaks üksuseks võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või valdaja.

2. Hoolduse eest vastutavaks üksuseks võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või valdaja.

3. Ilma et see piiraks artikli 4 kohast raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vastutust rongi ohutu käitamise eest, tagab hoolduse eest vastutav üksus hooldussüsteemi kaudu, et veeremiüksused, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Selleks tagab hoolduse eest vastutav üksus, et veeremiüksuseid hooldatakse vastavalt:

3. Ilma et see piiraks artikli 4 kohast raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vastutust rongi ohutu käitamise eest, tagab hoolduse eest vastutav üksus hooldussüsteemi kaudu, et veeremiüksused, mille hoolduse eest ta vastutab, on ohutus töökorras. Selleks tagab hoolduse eest vastutav üksus, et veeremiüksuseid hooldatakse vastavalt:

a) iga veeremiüksuse hooldusraamatule;

a) iga veeremiüksuse hooldusraamatule;

b) kehtivatele nõuetele, sh hoolduseeskirjadele ja koostalitluse tehniliste kirjelduste sätetele.

b) kehtivatele nõuetele, sh hoolduseeskirjadele ja koostalitluse tehniliste kirjelduste sätetele.

Hoolduse eest vastutav üksus teostab hooldust ise või kasutab selleks lepingulisi hooldustöökodasid.

Hoolduse eest vastutav üksus teostab hooldust ise või kasutab selleks lepingulisi hooldustöökodasid.

4. Kaubavagunite puhul sertifitseerib iga hoolduse eest vastutava üksuse asutus, mida on akrediteeritud või tunnustatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 445/201119, või riiklik ohutusasutus. Tunnustamisprotsess põhineb samuti sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumidel.

4. Kaubavagunite puhul sertifitseerib iga hoolduse eest vastutava üksuse asutus, mida on akrediteeritud või tunnustatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 445/201119, või riiklik ohutusasutus. Tunnustamisprotsess põhineb samuti sõltumatuse, pädevuse ja erapooletuse kriteeriumidel.

Kui hoolduse eest vastutav üksus on taristuettevõtja, kontrollib määrusele (EL) nr 445/2011 vastavust asjaomane riiklik ohutusasutus kooskõlas artiklis 12 osutatud menetlusega ning seda vastavust kinnitatakse nendes menetlustes kirjeldatud sertifikaatidel.

Kui hoolduse eest vastutav üksus on taristuettevõtja, kontrollib määrusele (EL) nr 445/2011 vastavust asjaomane riiklik ohutusasutus kooskõlas käesoleva direktiivi artiklis 12 osutatud menetlusega ning seda vastavust kinnitatakse nendes menetlustes kirjeldatud sertifikaatidel.

5. Lõike 4 kohaselt väljastatud sertifikaadid kehtivad kogu liidu territooriumil.

5. Lõike 4 kohaselt väljastatud sertifikaadid kehtivad ja on automaatselt tunnustatud kogu liidu territooriumil.

 

Amet koostab ja avalikustab viivitamata hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste registri ja pärast uuendab seda viivitamata. See seostatakse raudteeveeremi riiklike registritega või direktiivi ... [koostalitluse direktiiv] artikli 43 lõigete 1 ja 4 ning artikli 43 a kohaste registritega.

 

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega sätestatakse selle registri ühised tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad andmeid, andmete esitamise viisi, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

 

5 a. Koostalitluse tehnilisi kirjeldusi koostades või muutes ühtlustab amet kogu raudteesüsteemi ohutuse tagamiseks hoolduse miinimumnõuded. Selleks võetakse arvesse eri parameetreid (kasutus, vananemine, tehnika, läbisõidu kilometraaž, kliimatingimused, raudteetüüp jne), mis mõjutavad tehnika kulumist. Ettevõtted võiva edasi kasutada omaenda hooldussüsteemi, kui amet on seisukohal, et see süsteem tagab samaväärse või kõrgema ohutustaseme.

6. 31. maiks 2014 hindab amet kaubavagunite puhul hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimissüsteemi ja kaalub võimalust kõnealuse süsteemi laiendamiseks kõigile veeremiüksustele ning esitab komisjonile aruande.

6. Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist hindab amet kaubavagunite puhul hoolduse eest vastutavate üksuste sertifitseerimissüsteemi ja kaalub võimalust kõnealuse süsteemi laiendamiseks kõigile veeremiüksustele ning esitab komisjonile aruande. See aruanne sisaldab soovituse selle kohta, kas ülalnimetatud sertifitseerimissüsteemi tuleks laiendada teistele veeremitüüpidele. Soovituse põhjal võtab komisjon seejärel asjakohaseid meetmeid.

 

6 a. Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist määrab amet kindlaks need raudtee komponendid, mis on raudteeohutuse seisukohast kõige tähtsamad ja töötab välja süsteemi, mis võimaldab neid komponente tuvastada.

7. Komisjon võtab rakendusaktidega hiljemalt 24. detsembril 2016 vastu ühised tingimused, mille alusel sertifitseeritakse hoolduse eest vastutav üksus kõigi veeremiüksuste puhul.

7. Komisjon võtab ameti soovituse põhjal ja hiljemalt 36 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist artikli 26 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu ühised tingimused, mille alusel sertifitseeritakse hoolduse eest vastutav üksus kõigi veeremiüksuste puhul.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

 

Kaubavagunite suhtes kohaldatavat sertifitseerimissüsteemi, mis on vastu võetud määrusega (EL) nr 445/2011, kohaldatakse jätkuvalt seni, kuni võetakse vastu esimeses lõigus osutatud rakendusaktid.

Kaubavagunite suhtes kohaldatavat sertifitseerimissüsteemi, mis on vastu võetud määrusega (EL) nr 445/2011, kohaldatakse jätkuvalt seni, kuni võetakse vastu esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusaktid.

_____________

_______________

19 ELT L 122, 11.5.2011, lk 22.

19 ELT L 122, 11.5.2011, lk 22.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ülesanded

Ülesanded

1. Iga liikmesriik moodustab ohutusasutuse. Selle asutuse töökorraldus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest.

1. Iga liikmesriik moodustab ohutusasutuse. Liikmesriigid võivad ka otsustada luua oma territooriumide suhtes pädevust omava ühise ohutusasutuse. Selle asutuse töökorraldus, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeveo-ettevõtjast, taristuettevõtjast, taotlejast ega hankeüksusest. Asutusel on oma ülesannete täitmiseks kasutada vajalikud erialateadmised ja vajalikud inimressursid. Selleks võib olla transpordiküsimuste eest vastutav ministeerium, tingimusel et see ministeerium vastab käesolevas lõikes sätestatud sõltumatuse nõuetele.

2. Riiklikule ohutusasutusele usaldatakse vähemalt järgmised ülesanded:

2. Riiklikule ohutusasutusele usaldatakse vähemalt järgmised ülesanded:

a) direktiivi XX (raudteesüsteemi koostalitluse kohta) artikli 18 lõike 2 kohase raudteesüsteemi moodustavate energia ja taristu allsüsteemide kasutuselevõtu lubamine;

a) direktiivi XX (raudteesüsteemi koostalitluse kohta) artikli 18 lõike 2 kohase raudteesüsteemi moodustavate energia ja taristu allsüsteemide kasutuselevõtu lubamine, välja arvatud ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul, kus käesolevas artiklis sätestatud kohustusi täidab amet.

b) järelevalve, et koostalitlusvõime komponendid vastavad olulistele nõuetele, nagu on nõutud direktiivi [XX] raudteesüsteemi koostalitluse kohta artiklis [x];

b) selle tagamine, et koostalitlusvõime komponendid vastavad olulistele nõuetele, mis on sätestatud direktiivi [XX] raudteesüsteemi koostalitluse kohta artiklis [x];

c) Euroopa veeremiüksuse numbri andmine kooskõlas direktiivi [XX] raudteesüsteemi koostalitluse kohta artikliga 42;

c) riikliku veeremiüksuse numbri andmine kooskõlas direktiivi [XX] raudteesüsteemi koostalitluse kohta artiklitega 20 a ja 43;

d) ameti taotlusel ameti toetamine artikli 10 kohaselt antud ühtsete ohutussertifikaatide väljastamisel, uuendamisel, muutmisel ja tühistamisel ning nende sertifikaatidega ette nähtud tingimuste ja nõuete kontrollimine ning selle kontrollimine, et raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

d) ameti taotlusel ja määruses [Euroopa Raudteeameti määrus] osutatud lepinguliste kokkulepete alusel ameti toetamine artikli 10 kohaselt antud ühtsete ohutussertifikaatide väljastamisel, uuendamisel, muutmisel ja tühistamisel ning nende sertifikaatidega ette nähtud tingimuste ja nõuete kontrollimine ning selle kontrollimine, et raudteeveo-ettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

e) artikli 12 kohaselt antud ohutuslubade väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine ning kontrollimine, et nendega ette nähtud tingimused ja nõuded on täidetud ning selle kontrollimine, et taristuettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

e) artikli 12 kohaselt antud ohutuslubade väljastamine, uuendamine, muutmine ja tühistamine ning kontrollimine, et nendega ette nähtud tingimused ja nõuded on täidetud ning selle kontrollimine, et taristuettevõtjad tegutsevad liidu või rahvusvahelise õiguse nõuete kohaselt;

f) ohutuse õigusraamistiku, sealhulgas siseriiklike eeskirjade süsteemi jälgimine, edendamine ning vajaduse korral jõustamine ja ajakohastamine;

f) ohutuse õigusraamistiku, sealhulgas siseriiklike eeskirjade süsteemi jälgimine, edendamine ning vajaduse korral jõustamine ja ajakohastamine;

g) raudteeveo-ettevõtjate järelevalve kooskõlas määruse (EL) nr 1158/201020 IV lisaga ja määrusega (EL) nr 1077/201221.

g) raudteeveo-ettevõtjate järelevalve kooskõlas määruse (EL) nr 1158/201020 IV lisaga ja määrusega (EL) nr 1077/201221.

h) järelevalve selle üle, et veeremiüksused on nõuetekohaselt registreeritud raudteeveeremi riiklikus registris ning et selles sisalduv ohutusalane teave on korrektne ja ajakohane.

h) selle tagamine, et veeremiüksused on nõuetekohaselt registreeritud raudteeveeremi Euroopa ja riiklikes registrites ning et nendes registrites sisalduv ohutusalane teave on korrektne ja ajakohane.

 

h a) vedurijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise jälgimine raudteeveo-ettevõtetes ja raudteel;

 

h b) kaubavagunite ja muu veeremi ohutu hooldamise ja käitamise kohta kehtivate eeskirjade täitmise jälgimine;

 

h c) kõikidele raudteesüsteemi osalistele kohustuslik üldise raudteevõrgu hädaabikava koostamine üksikasjalike meetmetega, milles on ette nähtud üksikasjalikud meetmed, mis võetakse raske õnnetuse korral ja hädaolukorras, ning mis edastatakse ametile. Kava sisaldab

 

(i) mehhanisme ja menetlusi, mis tagavad tõhusa suhtlemise asjaosaliste vahel, peamiselt taristuettevõtjate, raudteeoperaatorite ja päästeteenistuste vahel;

 

(ii) koordineerimismehhanisme töö koordineerimiseks naaberriikide ametitega;

 

(iii) suhtlemiskanaleid pärast rasket õnnetust ohvrite pereliikmetega suhtlemiseks, et olla ühenduses eri valdkondades kvalifitseeritud ja väljaõppega töötajatega;

 

(iv) õnnetusjärgset ohvriabisüsteemi, mis juhendaks ohvreid kahjunõuete menetlustes ELi õigusaktide alusel ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1371/200721a alusel, ilma et see piiraks raudteeoperaatorite kohustusi. See abi hõlmab psühholoogilist tuge õnnetuseohvritele ja nende pereliikmetele.

 

Komisjon töötab kiireloomuliselt artiklis 27 ette nähtud rakendusaktide abil välja meetmed, millega püütakse hädaabikavade sisu ja vormi ühtlustada. Amet abistab riiklikke ohutusasutusi nende kavade väljatöötamisel ja teostab selle üle järelevalvet, pöörates erilist tähelepanu raudteeõnnetuste korral neile õnnetustele, mis kahjustavad kahte või enamat riiklikku võrgustikku.

3. Selle liikmesriigi riiklik ohutusasutus, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, võtab vajalikud meetmed, et kooskõlastada tegevust ameti ja muude ohutusasutustega tagamaks, et jagatakse konkreetset raudteeveo-ettevõtjat käsitlevat põhiteavet, eriti teadaolevate riskide ja ohutustaseme kohta. Riiklik ohutusasutus jagab ka teavet teiste asjakohaste riiklike ohutusasutustega, kui ta leiab, et raudteeveo-ettevõtja ei võta vajalikke riskikontrollimeetmeid.

3. Selle liikmesriigi riiklik ohutusasutus, kus raudteeveo-ettevõtja tegutseb, võtab vajalikud meetmed, et kooskõlastada tegevust ameti ja muude ohutusasutustega tagamaks, et jagatakse konkreetset raudteeveo-ettevõtjat käsitlevat põhiteavet, eriti teadaolevate riskide ja ohutustaseme kohta. Riiklik ohutusasutus jagab ka teavet teiste asjakohaste riiklike ohutusasutustega, kui ta leiab, et raudteeveo-ettevõtja ei võta vajalikke riskikontrollimeetmeid.

Ta teavitab ametit viivitamata kõikidest tema järelevalve all oleva raudteeveo-ettevõtja ohutustasemega seotud probleemidest. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, mis on ette nähtud artikli 10 lõikega 6.

Ta teavitab ametit viivitamata kõikidest tema järelevalve all oleva raudteeveo-ettevõtja ohutustasemega seotud probleemidest. Amet võtab asjakohaseid meetmeid, nagu on ette nähtud artikli 10 lõikega 6.

4. Lõikes 2 osutatud ülesandeid ei ole lubatud üle anda taristuettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele ega hankeüksustele ega neilt alltöövõtu korras osta.

4. Lõikes 2 osutatud ülesandeid ei ole lubatud üle anda taristuettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele ega hankeüksustele ega neilt alltöövõtu korras osta.

 

4 a. Riiklikud ohutusasutused võivad ameti abiga luua heade ja parimate tavade vahetamise mehhanisme.

 

5 a. Riiklikud ohutusasutused võivad vabatahtlikkuse alusel paluda ametil oma tööd kontrollida. Amet võib riiklikke ohutusasutusi kontrollida ka omal algatusel.

 

_________________

20 ELT L 326, 10.12.2010, lk 11.

20 ELT L 326, 10.12.2010, lk 11.

21 ELT L 320, 17.11.2012, lk 3.

21 ELT L 320, 17.11.2012, lk 3.

 

21a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1371/2007 rongireisijate õiguste ja kohustuste kohta (ELT L 315, 3.12.2007, lk 14).

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Otsustamispõhimõtted

Otsustamispõhimõtted

1. Riiklikud ohutusasutused täidavad oma ülesandeid avatult, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt. Eelkõige kuulavad nad ära kõik osapooled ja põhjendavad oma otsuseid.

1. Riiklikud ohutusasutused täidavad oma ülesandeid avatult, mittediskrimineerivalt ja läbipaistvalt. Eelkõige kuulavad nad ära kõik osapooled ja põhjendavad oma otsuseid.

Nad vastavad viivitamata nõuetele ja taotlustele ning teatavad oma teabenõuetest viivitamata ja võtavad kõik oma otsused vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui neile on esitatud kogu nõutud teave. Nad võivad artiklis 16 osutatud ülesannete täitmisel igal ajal taotleda tehnilist abi taristuettevõtjatelt ja raudteeveo-ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt asutustelt.

Nad vastavad viivitamata nõuetele ja taotlustele, järgides artikli 11 lõikes 1 sätestatud tähtaegu ja ametiga sõlmitud kokkulepetes sätestatud kohustusi.

Nad võivad artiklis 16 osutatud ülesannete täitmisel igal ajal taotleda tehnilist abi taristuettevõtjatelt ja raudteeveo-ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt asutustelt.

Nad võivad artiklis 16 osutatud ülesannete täitmisel igal ajal taotleda tehnilist abi taristuettevõtjatelt ja raudteeveo-ettevõtjatelt või muudelt pädevatelt asutustelt.

Siseriikliku õigusraamistiku väljatöötamise käigus konsulteerib riiklik ohutusasutus kõigi kaasatud isikute ja huvitatud pooltega, sealhulgas taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, tootjate ja hoolduse pakkujate, kasutajate ja töötajate esindajatega.

Siseriikliku õigusraamistiku väljatöötamise käigus konsulteerib riiklik ohutusasutus kõigi kaasatud isikute ja huvitatud pooltega, sealhulgas taristuettevõtjate, raudteeveo-ettevõtjate, tootjate ja hoolduse pakkujate, kasutajate ja töötajate esindajatega, ja arvestab nendega.

2. Amet ja riiklikud ohutusasutused on vabad läbi viima mis tahes kontrolle ja juurdlusi, mis on neile vajalikud ülesannete täitmiseks, ja neile antakse juurdepääs taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kõikidele asjakohastele dokumentidele ja tööruumidele, sisseseadele ning seadmetele.

2. Amet ja riiklikud ohutusasutused on vabad läbi viima mis tahes kontrolle, auditeid ja juurdlusi, mis on neile vajalikud ülesannete täitmiseks, ja neile antakse juurdepääs taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate kõikidele asjakohastele dokumentidele ja tööruumidele, sisseseadele ning seadmetele.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riiklike ohutusasutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et riiklike ohutusasutuse otsused on võimalik kohtus läbi vaadata.

4. Riiklikud ohutusasutused vahetavad aktiivselt vaateid ja kogemusi ameti loodud võrgustiku kontekstis, et ühtlustada oma otsuste tegemise kriteeriume kogu liidus .

4. Riiklikud ohutusasutused vahetavad aktiivselt vaateid ja kogemusi ameti loodud võrgustiku kontekstis, et ühtlustada oma otsuste tegemise kriteeriume kogu liidus .

 

4 a. Riiklikud ohutusasutused toetavad ametit tema töös raudteeohutuse arengu jälgimisel liidu tasandil.

5. Ameti ja riiklike ohutusasutuste koostöö ulatus kõigis kohapealset kontrolli käsitlevates küsimustes, mis on seotud ühtse ohutussertifikaadi väljaandmisega ja raudteeveo-ettevõtjate üle järelevalve teostamisega pärast ühtse ohutussertifikaadi väljaandmist, nähakse ette ameti ja riiklike ohutusasutuste vaheliste lepinguliste või muude kokkulepetega.

5. Ameti ja riiklike ohutusasutuste koostöö ulatus kõigis kohapealset kontrolli käsitlevates küsimustes, mis on seotud ühtse ohutussertifikaadi väljaandmisega ja raudteeveo-ettevõtjate üle järelevalve teostamisega pärast ühtse ohutussertifikaadi väljaandmist, nähakse ette ameti ja riiklike ohutusasutuste vaheliste lepinguliste kokkulepetega hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

 

Need kokkulepped võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande ja kohustuse täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, delegeeritakse kooskõlas määruse ... [Euroopa Liidu Raudteeameti määrus] artikliga 69 riiklikele asutustele.

 

Nende kokkulepetega nähakse ette tulude jagamine osaliste vahel vastavalt töökoormuse jagunemisele.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – punkt f a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

f a) kõik raudtee kaubavagunite tehnilised kontrollid raudteel;

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele tagavad liikmesriigid, et kohtuliku uurimise eest vastutavad ametiasutused teevad täies ulatuses koostööd ning et uurijatele antakse võimalikult kiiresti:

2. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele tagavad liikmesriigid, et kohtuliku uurimise eest vastutavad ametiasutused teevad täies ulatuses koostööd ning et uurijatele ja ametile, kui ta esitab taotluse, antakse võimalikult kiiresti:

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ohutusjuurdlusasutus täidab oma ülesanded sõltumatult lõikes 1 osutatud organisatsioonidest ja on võimeline hankima selleks piisavaid vahendeid. Uurijatele antakse staatus, mis tagab neile vajaliku sõltumatuse.

2. Ohutusjuurdlusasutus täidab oma ülesanded sõltumatult lõikes 1 osutatud organisatsioonidest ja kedagi diskrimineerimata ning on võimeline hankima selleks piisavaid vahendeid. Uurijatele antakse staatus, mis tagab neile vajaliku sõltumatuse.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Ohutusjuurdlusasutused võivad vabatahtlikkuse alusel paluda ametil oma tööd kontrollida.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 7 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet toetab ohutusjuurdlusasutusi selle ülesande täitmisel.

Amet toetab ohutusjuurdlusasutusi selle ülesande täitmisel. Lisaks toetavad ohutusjuurdlusasutused ametit tema töös raudteeohutuse arengu jälgimisel liidu tasandil.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutused kutsutakse uurimises osalema alati, kui õnnetusjuhtumiga või intsidendiga on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudteeveo-ettevõtja.

Teise liikmesriigi ohutusjuurdlusasutused ja amet kutsutakse uurimises osalema alati, kui õnnetusjuhtumiga või intsidendiga on seotud selles liikmesriigis asutatud ja litsentseeritud raudteeveo-ettevõtja.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Iga õnnetusjuhtumi või intsidendi puhul organiseerib juurdluse eest vastutav organ juurdluse teostamise asjakohased vahendid, mis hõlmavad vajalikke tegevusalaseid ja tehnilisi eriteadmisi. Need eriteadmised võidakse hankida organisiseselt või -väliselt, olenevalt uuritava õnnetusjuhtumi või intsidendi iseloomust.

2. Iga õnnetusjuhtumi või intsidendi puhul organiseerib juurdluse eest vastutav organ juurdluse teostamise asjakohased vahendid, mis hõlmavad vajalikke tegevusalaseid ja tehnilisi eriteadmisi ning piisavaid ressursse. Need eriteadmised võidakse hankida organisiseselt või -väliselt, olenevalt uuritava õnnetusjuhtumi või intsidendi iseloomust.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ohutusjuurdlusasutus avalikustab lõpparuande võimalikult lühikese aja jooksul ja tavaliselt hiljemalt 12 kuu jooksul pärast juhtumi toimumise kuupäeva. Aruanne koos ohutussoovitustega edastatakse artikli 22 lõikes 3 osutatud asjakohastele pooltele ning teiste liikmesriikide asjaomastele organitele ja pooltele.

2. Ohutusjuurdlusasutus avalikustab lõpparuande, sealhulgas ohutussoovitused, võimalikult lühikese aja jooksul ja hiljemalt 12 kuu jooksul pärast juhtumi toimumise kuupäeva. Aruanne edastatakse artikli 22 lõikes 3 osutatud asjakohastele pooltele ning teiste liikmesriikide asjaomastele organitele ja pooltele.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 23 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon kehtestab rakendusaktidega õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimist käsitlevate aruannete sisu. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 27 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Komisjon kehtestab delegeeritud õigusaktidega õnnetusjuhtumite ja intsidentide uurimist käsitlevate aruannete sisu, mis hõlmab järgmisi elemente: kokkuvõte, otsesed faktid juhtumi kohta, uurimiste ja küsitluste andmed, analüüs ja järeldused. Need delegeeritud õigusaktid võetakse vastu artiklis 26 osutatud menetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 24 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Amet loob keskse andmebaasi, mis hõlmab kogu õnnetus- ja vahejuhtumitega seoses esitatud teavet, ja haldab seda. See andmebaas luuakse hiljemalt 31. detsembriks 2015.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 2 ja artikli 7 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Artikli 5 lõikes 2, artikli 7 lõikes 2, artikli 9 lõikes 2, artikli 14 lõikes 7 ja artikli 23 lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õigus antakse komisjonile viieks aastaks pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti esitatud asjakohase teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – viis aastat pärast jõustumiskuupäeva] ja pärast seda iga viie aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Ameti esitatud asjakohase teabe alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – kolm aastat pärast jõustumiskuupäeva] ja pärast seda iga kolme aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Üleminekusätted

Üleminekusätted

Direktiivi 2004/49/EÜ III ja V lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetes 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 14 lõikes 7 ning artikli 23 lõikes 2 osutatud rakendusaktide kohaldamiseni.

Direktiivi 2004/49/EÜ III ja V lisa kohaldatakse kuni käesoleva direktiivi artikli 6 lõigetes 2 ja 3, artikli 9 lõikes 2, artikli 14 lõikes 7 ning artikli 23 lõikes 2 osutatud rakendusaktide kohaldamiseni.

Kuni [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – kaks aastat pärast jõustumiskuupäeva] annavad riiklikud ohutusasutused ohutussertifikaate kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ sätetega. Sellised sertifikaadid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

Kuni [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – neli aastat pärast jõustumiskuupäeva] annavad riiklikud ohutusasutused ohutussertifikaate kooskõlas direktiivi 2004/49/EÜ sätetega, ilma et see piiraks artikli 10 lõike 2a kohaldamist. Sellised sertifikaadid kehtivad kuni nende kehtivusaja lõpuni.

 

Pärast artiklis 32 sätestatud üheaastase ülevõtmisperioodi möödumist võivad taotlejad esitada kolmeaastase lisaperioodi jooksul taotluse kas ametile või riiklikule ohutusasutusele. Sel perioodil võivad riiklikud ohutusasutused jätkata ohutussertifikaatide väljastamist kooskõlas direktiiviga 2004/49/EÜ.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 32 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite 2, 3, 4, 8, 10, 16, 18, 20 ja I lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – kaks aastat pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – üks aasta pärast jõustumiskuupäeva]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 33 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2004/49/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – kaks aastat pärast jõustumiskuupäeva] ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Direktiiv 2004/49/EÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – neli aastat pärast jõustumiskuupäeva] ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses II lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Jõustumine

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas

Artikleid 10 ja 11 kohaldatakse alates [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – kaks aastat pärast jõustumiskuupäeva].

Artikleid 10 ja 11 kohaldatakse alates [täpse kuupäeva sisestab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus – neli aastat pärast jõustumiskuupäeva], ilma et see piiraks artiklis 30 esitatud üleminekusätete kohaldamist.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste kategooriate kaupa:

Ohtlike kaupade veoga seotud õnnetuste ja intsidentide kogu- ja suhtarv (rongkilomeetrite suhtes) järgmiste kategooriate kaupa:

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Liide – punkt 1 – alapunkt 1.9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.9. „ liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega” – õnnetusjuhtumid, kuhu on kaasatud üks või mitu isikut, kes kas saavad löögi veeremiüksuselt või veeremiüksusele kinnitatud või sellest eraldunud esemelt. Hõlmatud on isikud, kes kukuvad veeremiüksuselt, ning ka isikud, kes veeremiüksuses sõidu ajal kukuvad või saavad löögi lahtistelt esemetelt.

1.9. „liikuva veeremi põhjustatud õnnetusjuhtumid inimestega” – õnnetusjuhtumid, kus üks isik või mitu isikut saab löögi veeremiüksuselt või veeremiüksusele kinnitatud või sellest eraldunud esemelt. Sellega on hõlmatud on ka isikud, kes kukuvad veeremiüksuselt, ning isikud, kes veeremiüksuses sõidu ajal kukuvad või saavad löögi lahtistelt esemetelt.

SELETUSKIRI

Raudteetransport on ohutuim transpordiliik liidus ja on viimastel kümnenditel muutunud veelgi ohutumaks. Kuigi veomaht on võrreldes 200 miljardi reisijakilomeetriga 1970. aastal suurenenud praeguseks rohkem kui 300 miljardile reisijakilomeetrile, on hukkunud rongireisijate keskmine arv aastas vähenenud võrreldes 1970ndate algusega 400 inimeselt vähem kui 100 inimesele.

Kuigi rongiõnnetuste arv on väike, võivad nende tagajärjed inimelude kaotuse, keskkonnakahju ja raudtee kui turvalisima transpordiliigi maine suhtes olla katastroofilised. Lisaks tohututele inimkannatustele koormavad sellised õnnetused tõsiselt ka kogu ühiskonda. Seetõttu on raudteeohutuse parandamine liidus vältimatu ning aitab veelgi kaasa raudteetranspordi eelistamise suurendamisele.

Seda kinnitab ka asjaolu, et liidu raudteekeskkonnas on toimunud põhjalikud muutused, mis eelkõige on tingitud 1990ndate aastate alguses vastu võetud kolmest liidu raudteealaste õigusaktide paketist. Kui varem oli peaaegu kogu lisandväärtuse ahel integreeritud raudteeveo-ettevõtjate kontrolli all, siis ühtse Euroopa raudteepiirkonna järk-järgulist loomist iseloomustavad osapoolte rohkus, alltöövõtjate järjest suurenev kasutamine ja uute ettevõtjate sagedasem turuletulek.

Selles väga keerulises keskkonnas sõltub raudteeohutus eelkõige kõigi osapoolte, nimelt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteetööstuse ja ohutusasutuste omavahelisest koostoimest. Ohutusalastes õigusaktides tuleks nimetatud muutusi arvesse võtta ning kehtestada kohased teavitamis-, juhtimis- ja hädaolukorras tegutsemise menetlused ja vahendid.

Just seetõttu loodi direktiiviga 2004/49 ühine raudteeohutuse õigusraamistik nii, et ühtlustati ohutuseeskirjade sisu, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifitseerimist, riiklike ohutusasutuste ülesandeid ja rolli ning õnnetusjuhtumite uurimist.

Ometi nõuavad nii liidu raudteekeskkonna pidev areng kui ka olemasolevates õigusaktides ilmnenud puudused, mida mõnikord on kasutatud protektsionistlikeks meetmeteks, direktiivi 2004/49 läbivaatamist.

Seda tuleb muidugi teha tihedas koostöös kaasraportööridega, kes tegelevad direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) uuestisõnastamise ja Euroopa Liidu Raudteeameti määrusega (millega asutatakse ja muudetakse kehtetuks määrus 881/2004/EÜ).

Parlament on juba avaldanud laialdast toetust komisjoni seisukohale, et on tulnud aeg kehtestada Euroopa Raudteeameti vastutusalas kogu liitu hõlmav „ühtne ohutussertifikaat”. See nähti ette juba direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõikes 7. Tuleks siiski tähele panna üht olulist erandit: komisjoni ettepanekul väljastavad ohutussertifikaate taristuettevõtjatele siiski veel riiklikud ohutusasutused.

See samm võimaldab säilitada ja parandada raudteeohutust, kiirendada sertifitseerimisprotsessi, mis hoiab kokku aega ja ressursse, ning ennetada ohutusalaste õigusaktide erinevat või diskrimineerivat kohaldamist.

Raportöör esitab siiski rea muudatusettepanekuid, et tugevdada ohutussertifitseerimise Euroopa mõõdet, selgitada teksti teatavaid osi varasemate kogemuste valguses ja parandada menetluste prognoositavust kõikide osalejate huvides.

Lähtutud on järgmistest põhimõtetest:

•   Euroopa Raudteeameti kui ainsa ühtseid ohutussertifikaate väljastava asutuse rolli tuleb tugevdada.

•   Kõigi erinevate osalejate vastutust oma valdkonnas tuleb täpsustada.

•   Kõige tähtsam on järk-järgult ühtlustada tegevus- ja ohutuseeskirju, võttes aluseks miinimumtasemed, ilma et tekiks risk ohutusele. Seetõttu tuleb rõhutada, et kohaldatakse ainult selliseid riiklikke eeskirju, millest on nõuetekohaselt teatatud.

•   Liit peaks tegelema raudteeohutuse piiriülese mõõtmega, nt kui tegemist on piiriüleste raudteetunnelite ja nendega seotud hädaabiteenustega.

Eelnevast tulenevad järgmised konkreetsed ettepanekud:

•   Euroopa Raudteeamet peaks välja töötama suunised, milles muu hulgas esitatakse näiteid heade tavade kohta liikmesriikides ja piiriülese tegevuse kohta.

•   Inimelude (personal, reisijad, raudtee lähedal elavad inimesed, kolmandad pooled), rahvatervise ja keskkonna kaitseks tuleb eritähelepanu pöörata ohtlike ja saastavate kaupade veoga seotud riskidele, võttes aluseks asjaomaste direktiivide (1996/49/EÜ and 2008/68/EÜ) nõuetekohase ja sidusa jõustamise hindamise.

•   Menetlusetappide ajapiirangud („tähtajad”) tuleb prognoositavuse ja tõhususe tagamiseks määratleda selgelt (otsused tuleb teha vähemalt kolme kuu jooksul alates nõude esitamisest), tuginedes esimese raudteepaketi (direktiiv 2012/34/EL) uuestisõnastamise osas saavutatud kokkuleppele.

•   Üheaastane tähtaeg alates käesoleva direktiivi jõustumisest on kehtestatud selliste korralduste kehtestamisele, millega määratletakse ameti ja riiklike ohutusasutuste vahelise koostöö ulatus, menetlused ja hierarhia.

•   Ülevõtmise ja jõustumise tähtaega on vähendatud kahelt aastalt ühele, sest vastasel juhul ei toimu käesolevast uuestisõnastamisest tulenev paranemine praeguse aastakümne jooksul.

•   Amet loob süsteemi, mille abil ametit ja riiklikke ohutusasutusi saab potentsiaalsest ohutusriskist hõlpsalt ja anonüümselt teavitada.

(1)

ELT C 326, 12.11.2013, lk 122.

(2)

ELT C356, 5.12.2013, lk 92.

(3)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref. (viide): D(2013)65088

Brian SIMPSON

transpordi- ja turismikomisjoni esimees

ASP 13G306

Brüssel

Teema:      Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud)

                  (COM(2013)0031 – C7-0028/2013 – 2013/0016(COD))

Austatud esimees

Õiguskomisjon, mille esimees ma olen, vaatas ülalnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorra artiklile 87 õigusaktide uuesti sõnastamise kohta.

Selle artikli lõige 3 on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 156 ja 157 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 54 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.”

Arvestades õigusteenistuse arvamust, kelle esindajad osalesid uuesti sõnastatud ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel, ning võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus vastavalt esile toodud. Varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimisel piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Lisaks oli õiguskomisjon kooskõlas kodukorra artikli 86 lõigetega 2 ja 3 seisukohal, et ülalnimetatud töörühma arvamuses soovitatud tehnilised kohandused on vajalikud selleks, et tagada ettepaneku vastavus uuesti sõnastamise eeskirjadele.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon pärast küsimuse arutamist 16. detsembri 2013. aasta koosolekul ühehäälselt(1), et vastutav transpordi- ja turismikomisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist kooskõlas kodukorra artikliga 87.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner LEHNE

Lisatud: konsultatiivse töörühma arvamus

(1)

Kohal viibisid järgmised parlamendiliikmed: Franēoise Castex (komisjoni aseesimees), Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne (esimees), Bernhard Rapkay, Evelyn Regner (aseesimees), Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein ja Tadeusz Zwiefka.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTE KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Brüssel, 26. november 2013

ARVAMUS

                                                              EUROOPA PARLAMENDILE

                                                              NÕUKOGULE

                                                              KOMISJONILE

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv raudteeohutuse kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2013)0031, 30.1.2013 – 2013/0016(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 21. veebruaril 2013. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekul(1) läbi ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti nõukogu 29. aprilli. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede ohutuse kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudteeettevõtjatelitsentseerimise kohta ja direktiivi 2001/14/EÜ raudtee infrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise ning raudtee infrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutuse sertifitseerimise kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist:

1)        Et seletuskiri oleks koostatud täielikus kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjakohaste nõuetega, oleks selles vastavalt kokkuleppe punkti 6 alapunkti a alapunktile iii tulnud täpsustada, milliseid varasema õigusakti sätteid ettepanekuga ei muudeta.

2)        Uuesti sõnastatud teksti eelnõus oleks tulnud järgmised kavandatud muudatused tähistada halli taustaga, millega tavapäraselt märgitakse sisulisi muudatusi:

– direktiivi 2004/49/EÜ põhjenduse 14 väljajätmine;

– artikli 3 punkti g lõpust sõnade „spetsialiseerunud piiriüleste infrastruktuuride jaoks” väljajätmine;

– artikli 4 lõike 2 punkti b sõna „liidu” lisamine ja samast punktist sõna „standardeid” väljajätmine;

– direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõike 1 väljajätmine;

– direktiivi 2004/49/EÜ artikli 7 lõike 5 teise lause väljajätmine;

– artikli 13 lõikesse 1 sõnade „teenuste osutamiseks nende võrgustikus” lisamine;

– artikli 13 lõike 4 lõpust sõnade „nagu on sätestatud artiklis 9 ja III lisas” väljajätmine;

– artikli 14 lõike 4 teisest lõigust sõna „raudtee-ettevõtja” väljajätmine;

– artikli 15 lõike 2 sissejuhatavasse ossa sõnade „või ameti” lisamine;

– artikli 17 lõike 2 algusse sõna „amet” lisamine;

– artikli 25 lõikesse 2 sõna „ametile” lisamine;

– I lisa liite punkti 6.4 alapunktist 2 sõnade „mis üksnes siis näitaks rongile, et ta võib liikumist jätkata, kui raudteeületuskoha turvang ja/või hoiatus on aktiveeritud” väljajätmine.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER                        H. LEGAL                            L. ROMERO REQUENA

Jurist                                    Jurist                                    Peadirektor

(1)

Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglis-, prantsus- ja saksakeelsed versioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.


MENETLUS

Pealkiri

Raudteede ohutus (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2013)0031 – C7-0028/2013 – 2013/0016(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.1.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.2.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

7.2.2013

 

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Michael Cramer

6.3.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.7.2013

14.10.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.12.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Erik Bánki, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Franco Frigo, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Mike Nattrass, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Patricia van der Kammen, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Phil Bennion, Jean-Jacob Bicep, Spyros Danellis, Zita Gurmai, Alfreds Rubiks, Geoffrey Van Orden, Sabine Wils, Karim Zéribi

Esitamise kuupäev

9.1.2014

Viimane päevakajastamine: 21. veebruar 2014Õigusalane teave