Menetlus : 2013/0014(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0016/2014

Esitatud tekstid :

A7-0016/2014

Arutelud :

PV 25/02/2014 - 8
PV 25/02/2014 - 10
CRE 25/02/2014 - 8
CRE 25/02/2014 - 10

Hääletused :

PV 26/02/2014 - 9.4
CRE 26/02/2014 - 9.4

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0151

RAPORT     ***I
PDF 593kWORD 721k
9. jaanuar 2014
PE 513.292v02-00 A7-0016/2014

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Roberts Zīle

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0027),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 91 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0029/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–   võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A7-0016/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  nõuab, et komisjon esitaks finantsselgituse, milles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet neljanda raudteepaketi kõikide õigusaktide kohta, et täita Euroopa Liidu Raudteeameti, ning võimalik et ka komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

3.  rõhutab, et ükski seadusandliku institutsiooni otsus määruse eelnõu kohta ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Raudteeamet loodi algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004 [varem: Euroopa Raudteeagentuur]7, et edendada Euroopa raudteepiirkonna loomist, aidata elavdada raudteesektorit ja samal ajal veelgi suurendada selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Kuna ameti ülesannetes ja selle sisemises töökorralduses tehakse arvukalt muudatusi, on vaja määrus (EÜ) nr 881/2004 asendada uue määrusega.

(3) Euroopa Raudteeamet loodi algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004 [varem: Euroopa Raudteeagentuur]7, et edendada Euroopa raudteepiirkonna loomist, aidata elavdada raudteesektorit ja samal ajal veelgi suurendada selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Kuna ameti ülesannete ja selle sisemise töökorraldusega seoses on vaja teha olulisi muudatusi, tuleb määrus (EÜ) nr 881/2004 asendada uue määrusega.

______________

______________

7 ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

7 ELT L 164, 30.4.2004, lk 1.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa ühtse raudteepiirkonna paremaks toimimiseks kavandatakse neljanda raudteepaketiga olulisi muudatusi ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ, mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega ja käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette ülesanded, mis on seotud veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide väljaandmisega. Sellega suurendatakse ameti osatähtsust.

(4) Euroopa ühtse raudteepiirkonna paremaks toimimiseks kavandatakse neljanda raudteepaketiga olulisi muudatusi ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ, mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega ja käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette ülesanded, mis on seotud veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutustunnistuste väljaandmisega, eriti piiriülese liikluse puhul liidu tasandil. Sellega suurendatakse ameti osatähtsust.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Amet peaks aitama kaasa Euroopa sellise ühtse ja piiriülese raudteepiirkonna loomisele ja tulemuslikule toimimisele, millega tagatakse kõrge ohutustase ja samal ajal suurendatakse raudteesektori konkurentsivõimet. Selleks tuleks kaasa aidata Euroopa Liidu õigusaktide tehnilisele rakendamisele ning muuta raudteesüsteemid koostalitlusvõimelisemaks ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis. Samuti peaks amet tegutsema üleeuroopalise ametiasutusena, kes vastutab järgmiste dokumentide väljaandmise eest: raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, raudteeveo-ettevõtjate ohutussertifikaadid ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load. Lisaks peaks ta jälgima siseriiklikke raudteeveo-eeskirju ja riiklike asutuste tegutsemist raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas.

(5) Amet peaks aitama kaasa Euroopa sellise ühtse ja piiriülese raudteepiirkonna loomisele ja tulemuslikule toimimisele, millega tagatakse kõrge ohutustase ja samal ajal suurendatakse raudteesektori konkurentsivõimet. Selleks tuleks kaasa aidata Euroopa Liidu õigusaktide tehnilisele rakendamisele ning muuta raudteesüsteemid koostalitlusvõimelisemaks ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis. Samuti peaks amet tegutsema üleeuroopalise ametiasutusena, kes vastutab liidu tasandil järgmiste dokumentide väljaandmise eest: raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, raudteeveo-ettevõtjate ohutustunnistused ning üle kogu liidu paiknevate või käideldavate, raudteeäärsete Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) allsüsteemide kasutuselevõtu load. Lisaks peaks ta jälgima siseriiklikke raudteeveo-eeskirju ja riiklike asutuste tegutsemist raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas.

Selgitus

Amet peaks vastutama Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi elementide kohta lubade andmise eest, et paljude riiklike süsteemide asemel tagada ühtne Euroopa süsteem.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Amet peaks oma eesmärkide saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega. Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest.

(6) Amet peaks oma eesmärkide saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega, ning eriolukorda raudvõrgustikus seoses erinevate rööpmelaiustega, eriti juhul, kui liikmesriigid on nendesse võrgustikesse koos kolmandate riikidega hästi integreerunud, kuid on isoleeritud liidu peamisest raudteevõrgust. Samuti peaks see aitama kaasa vastastikkuse põhimõtte rakendamisele kolmandate riikide juurdepääsu osas liidu turule ja liidu ettevõtjate juurdepääsu osas kolmandate riikide turgudele.

Selgitus

Amet peaks püüdma edendada ELi ettevõtjate vastastikust juurdepääsu kolmandate riikide turgudele.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest. Riiklikel ohutusasutustel peaks olema ainuvastutus otsuste eest, mida nad teevad.

Selgitus

Iga amet või asutus peaks võtma vastutuse oma otsuste eest ja võtma vastutuse, kui need otsused osutuvad vääraks.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Amet peaks oma ülesannete täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks ennekõike hõlmama raudteesektori spetsialistide ja asjakohaste riiklike asutuste seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid töörühmi.

(7) Amet peaks oma ülesannete täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks ennekõike hõlmama riiklike ohutusasutuste ja muude asjakohaste riiklike asutuste ekspertide ning raudteesektori spetsialistide, sh esindusorganite ja sõltumatute teatatud vastavushindamisasutuste spetsialistide seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid töörühmi. Amet peaks pidama silmas ühelt poolt vajadust säilitada eelkõige huvide konfliktide haldamisel asjakohane tasakaal riskide ja saadava kasu vahel ning teiselt poolt eesmärki saada parimaid eksperdiarvamusi.

Selgitus

Amet peaks eelkõige kasutama riiklike ohutusasutuste aastate jooksul kogutud oskusteavet. Tuleb ära kasutada sektori ja sõltumatute teatatud vastavushindamisasutuste oskusteavet.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Raudteeveo-ettevõtjatel on olnud mitmeid eri probleeme ohutussertifikaatide taotlemisel riiklikelt ohutusasutustelt, alates pikaleveninud menetlustest ja ülemäärastest kuludest kuni ebaõiglase kohtlemiseni, seda eelkõige uute turule tulijate puhul. Ühes liikmesriigis väljaantud sertifikaate ei ole teised liikmesriigid tingimusteta tunnustanud ja see kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimist. Selleks et muuta raudteeveo-ettevõtjatele ohutussertifikaatide väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne ohutussertifikaat, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv].

(10) Raudteeveo-ettevõtjatel on olnud mitmeid eri probleeme ohutustunnistuste taotlemisel riiklikelt ohutusasutustelt, alates pikaleveninud menetlustest ja ülemäärastest kuludest kuni ebaõiglase kohtlemiseni, seda eelkõige uute turule tulijate puhul. Ühes liikmesriigis väljaantud tunnistusi ei ole teised liikmesriigid tingimusteta tunnustanud ja see kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimist. Selleks et muuta raudteeveo-ettevõtjatele ohutustunnistuste väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne ohutustunnistus, mis kehtib kogu liidus ette nähtud kasutusaladel ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv].

Selgitus

Kasutusalad tuleks määratleda ühtsel ohutustunnistusel, mis võimaldab raudteeveo-ettevõtjal tegutseda ettenähtud aladel.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 a) Euroopa avatud raudteeturul, kus sagenevad piiriülesed veod, on raudteeohutuse ja ausa konkurentsi seisukohast hädavajalik pidada kinni sõidu- ja puhkeaja nõuetest ning neid tuleks kontrollida ja jõustada. Komisjon peaks tegema ettepanekud eeskirjade ja kohustuslike regulaarsete kontrollide kohta, milles tuginetakse elektroonilisele rongisisesele seadmele, mis registreerib vedurijuhtide sõidu- ja puhkeaja. Registreerimisseadme väljatöötamise ülesanne tuleks anda ametile. Riiklikud ohutusasutused peaksid kontrollima sõidu- ja puhkeaegu, ka piiriüleste vedude korral.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(11 b) Rongipersonal täidab raudteesüsteemis käitamisohutuse ülesandeid ning vastutab rongides reisijate heaolu ja ohutuse eest. Amet peaks kehtestama vedurijuhtide sertifitseerimisele sarnase sertifitseerimise, et tagada kvalifikatsioonide ja pädevuste kõrge tase, tunnustada selle kutsealarühma tähtsust ohutute raudteeveoteenuste jaoks ning suurendada töötajate liikuvust.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Selleks et edasi arendada Euroopa ühtset raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning võttes arvesse ameti praegust kaasatust, on vaja suurendada tema osatähtsust telemaatiliste seadmete valdkonnas. Sellega tagataks kõnealuste rakenduste järjepidev areng ja tõrgeteta kasutuselevõtt.

(12) Selleks et edasi arendada Euroopa ühtset raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning võttes arvesse ameti praegust kaasatust, on vaja suurendada tema osatähtsust telemaatiliste seadmete valdkonnas paindlikus raamistikus, tagades koostalitluse ja võimaldades innovaatiliste äristrateegiate kooseksisteerimist. Sellega tagataks kõnealuste rakenduste järjepidev areng ja tõrgeteta kasutuselevõtt.

Selgitus

Tarvis on tagada telemaatiliste seadmete koostalitlus raamistikus, milles austatakse raudteeveo-ettevõtjate ettevõtlusvabadust ja soodustatakse tarbijate huvides innovatsiooni.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Arvestades Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) olulisust Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta arendamise ja selle ohutuse seisukohast ning võttes arvesse väljaarendamise killustatust, on vaja selle arendamist liidu tasandil paremini koordineerida. Seepärast tuleks suurendada ameti kui liidu kõige pädevama asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev areng, aidata tagada, et ERTMSi seadmed on kooskõlas kehtivate tehniliste kirjeldustega ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Selleks et muuta raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne luba, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

(13) Arvestades Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) olulisust Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta arendamise ja selle ohutuse seisukohast ning võttes arvesse väljaarendamise ja kasutuselevõtu ebaõnnestumist, on vaja selle arendamist liidu tasandil paremini koordineerida. Liidus rongijuhtimis- ja signaalimissüsteemi koostalitluse saavutamise ja ühtlustamise eesmärgi saavutamist takistab praegu tõsiselt ERTMSi erinevate riiklike versioonide paljusus.

 

Seepärast tuleks suurendada ameti kui liidu kõige pädevama asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev areng, aidata tagada, et ERTMSi seadmed on kooskõlas kehtivate tehniliste kirjeldustega ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Selleks et muuta raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne luba, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv].

Selgitus

ERTMS on ilmselgelt kasulik, aga ainult siis, kui selle peamise eesmärgi, s.t koostalitluse ja ühtlustamise saavutamist ei takista teatud riiklikud versioonid, mis ei ole koostalitlevad.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(13 a) Viimastel aastatel on mitu õnnetust raudtee-kaubaveosektoris tõestanud vajadust kaubavagunite hooldamise eeskirjade parandamise järele liidu tasandil. Amet peaks tegema tööd regulaarsete hooldusintervallide ühtlustatud kohustuslike nõuete kehtestamise nimel.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Tavaliselt on veeremiüksuselubade ja ohutussertifikaatide väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja sertifikaatide taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks olema võrdne praegu liidus kehtiva keskmise tasusummaga või sellest väiksem ja see tuleks kindlaks määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga.

(14) Tavaliselt on veeremiüksuselubade ja ohutustunnistuste väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja tunnistuste taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks sõltuma vedude ulatusest ja tunnistuses või loas ette nähtud kasutusalast ning see tuleks kindlaks määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga. Sellistest tasudest rahastatavate ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtade suhtes ei tohiks kohaldada töötajate arvu vähendamist, mis on ette nähtud kõigi liidu institutsioonide ja asutuste jaoks.

Selgitus

Tasude suurus peaks olema erinev sõltuvalt vedude ulatusest ja tunnistuses või loas ette nähtud kasutusalast. Ühe riigi väikese raudteeliini tunnistus ei tohiks maksta sama palju kui kogu Euroopa tunnistus.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(14 a) See delegeeritud õigusakt peaks tagama, et tasude määr ei ületa vastava sertifitseerimise või loa andmise menetluse kulusid.

Selgitus

Lõivude ja tasude määr peaks piirduma nende kulude katmisega, mis tulenevad taotlemise protsessist ja mitte tootma kasumit ameti muu tegevuse jaoks.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Üldine eesmärk on tagada, et liikmesriikide ülesanded antakse ametile üle tõhusalt ja ilma praegust kõrget ohutustaset alandamata. Ametil peaksid olema uute ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt kindlaksmääratud vajadustel. Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada asjakohaselt ära nende ekspertkogemusi asjakohaste lubade ja sertifikaatide väljaandmisel. Selleks tuleks soodustada liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

(15) Üldine eesmärk on tagada, et liikmesriikide ülesanded antakse ametile üle tõhusalt ja ilma praegust kõrget ohutustaset alandamata. Ametil peaksid olema uute ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt kindlaksmääratud vajadustel. Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada asjakohaselt ära nende ekspertkogemusi – muu hulgas lepingute kaudu – asjakohaste lubade ja tunnistuste väljaandmisel. Selleks tuleks jõuliselt innustada, edendada ja hõlbustada liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

Selgitus

Ameti töö tulemuslikkuseks on vajalik, et võimalikult hästi kasutataks riiklikke ohutusasutusi ja nende personali.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Direktiiviga … [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiiviga … [raudtee koostalitluse direktiiv] nähakse ette kontrollida siseriiklikke meetmeid ohutuse ja koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti piiratakse nendega liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju. Kui kehtima jääb praegune süsteem, mis koosneb paljudest erinevatest siseriiklikest eeskirjadest, võivad tekkida vastuolud liidu eeskirjadega ning tekib oht, et süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ja et välisettevõtjaid, eelkõige väiksemaid ja uusi ettevõtjaid, võidakse varjatult diskrimineerida. Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu eeskirjade süsteemi suunas, on vaja kiiremini järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada ameti osatähtsust.

(16) Direktiiviga … [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiiviga … [raudtee koostalitluse direktiiv] nähakse ette kontrollida siseriiklikke meetmeid ohutuse ja koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti piiratakse nendega liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke eeskirju. Kui kehtima jääb praegune süsteem, mis koosneb paljudest erinevatest siseriiklikest eeskirjadest, võivad tekkida ohutusriskid ja vastuolud liidu eeskirjadega ning tekib oht, et süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ja et välisettevõtjaid, eelkõige väiksemaid ja uusi ettevõtjaid, võidakse varjatult diskrimineerida. Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu eeskirjade süsteemi suunas, on vaja kiiremini järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade, sealhulgas käitamiseeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada ameti osatähtsust.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonna toimimist, töökorraldust ning sellekohaste otsuste tegemist käsitlev kord on riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste puhul väga erinev ja see asjaolu kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtsuse saavutamiseks oluline tõhustada koordineerimistööd. Selleks peaks amet jälgima riiklikke ohutusasutusi ja teatatud vastavushindamisasutusi auditite ja kontrollide kaudu.

(17) Raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonna toimimist, töökorraldust ning sellekohaste otsuste tegemist käsitlev kord on riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste puhul väga erinev ja see asjaolu kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtsuse saavutamiseks oluline tõhustada koordineerimistööd. Selleks peaks amet jälgima riiklikke ohutusasutusi auditite ja kontrollide kaudu. Teatatud vastavushindamisasutusi peaksid jälgima riiklikud akrediteerimisasutused kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 5 lõikega 3. Nõutav on ka ameti tulemuslikkuse samaväärne jälgimine.

Selgitus

Riiklike ohutusasutuste, teatatud vastavushindamisasutuste ja ka ameti tulemuslikkus on hädavajalik Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõrgeteta toimimiseks.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Tuleks suurendada üleeuroopalise võrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ ühenduse suuniste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks. Amet on just õige institutsioon, kes võib aidata saavutada kõnealuseid eesmärke.

(20) Tuleks suurendada üleeuroopalise võrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud käimasolevad ja uued investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ ühenduse suuniste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks. Amet on just õige institutsioon, kes võib aidata saavutada kõnealuseid eesmärke.

Selgitus

Mõned käimasolevad projektid peaksid olema tulevatel aastatel ikka veel rakendamisetapis ja seega tuleks koostalitlusnõudeid kohaldada nii käimasolevatele kui ka uutele projektidele.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi isikute võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside, ohutussertifikaatide ja muude asjakohaste raudteedokumentide kohta. Amet peaks tagama tõhusad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks.

(24) Selleks et tagada võimalikult suur läbipaistvus ja kõigi isikute võrdne juurdepääs asjaomasele teabele, peaksid raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside, ohutustunnistuste ja muude asjakohaste raudteedokumentide kohta. Amet peaks tagama tõhusad, kasutajasõbralikud ja kergesti ligipääsetavad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) Selleks et tõhustada liidu finantsabi, selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele eeskirjadele, peaks amet kui ainus raudteevaldkonnas vaieldamatult pädev liidu asutus aktiivselt osalema raudteeprojektide hindamises.

(26) Selleks et tõhustada liidu finantsabi, selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele eeskirjadele, peaks amet aktiivselt osalema Euroopa lisandväärtust andvate raudteeprojektide hindamises tihedas koostöös riiklike taristuettevõtjatega.

Selgitus

Kuna ameti ressursid on piiratud, tuleks raudteeprojektide hindamisel piirduda Euroopa lisandväärtust andvate projektidega.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27) Raudtee koostalitluse ja ohutuse alased õigusaktid, rakendusjuhised või ameti soovitused võivad mõnikord tekitada sidusrühmadele tõlgendamis- ja muid probleeme. Kõnealustest õigusaktidest nõuetekohane ja ühtne arusaamine on raudteealase õigustiku tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimus. Seepärast peaks amet olema aktiivselt kaasatud sellekohastesse koolitus- ja selgitustegevusse.

(27) Raudtee koostalitluse ja ohutuse alased õigusaktid, rakendusjuhised või ameti soovitused võivad mõnikord tekitada sidusrühmadele tõlgendamis- ja muid probleeme. Kõnealustest õigusaktidest nõuetekohane ja ühtne arusaamine on raudteealase õigustiku tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimus. Seepärast peaks amet olema aktiivselt kaasatud sellekohastesse koolitus- ja selgitustegevusse ning eritähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Selgitus

Konkurentsi edendamiseks ning uute ja väikeste turule tulijate arvu suurendamiseks tuleks eritähelepanu pöörata väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) Amet peaks tegema täielikku koostööd ning pakkuma maksimaalset võimalikku abi riigiasutustele uurimise läbiviimiseks tsiviil- või kriminaalasjas, kui uurimised puudutavad küsimusi, mille eest ametil on vastutus.

Selgitus

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli kohaldamine, mis kehtib ka ameti töötajate kohta, ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi või mittenõuetekohaseid piiranguid siseriiklikes uurimistes. Kui ametil või selle töötajatel palutakse osaleda kohtulikus uurimises, peaks amet tegema täielikku koostööd asjaomaste liikmesriikide vastutavate asutustega.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) Amet peaks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu osamaksu ning taotlejate makstavate lõivude ja tasude kaudu. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases juhtimises ning välja antud arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning võrdselt peaks olema lühi- ja pikaajalisi lepinguid, et säilitada teadmiste ja ärialane järjepidevus organisatsioonis ning samal ajal pidevalt vahetada vajalikke erialateadmisi raudteesektoriga.

(28) Amet peaks oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu osamaksu ning taotlejate makstavate lõivude ja tasude kaudu. Liidu panust tuleks hinnata ja üle vaadata iga uue pädevuse lisandumisel, mis ei too kaasa taotlejatele lõivu- ega tasukohustust. Ameti sõltumatust ega erapooletust ei tohiks kahjustada mis tahes rahaline toetus liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases juhtimises ning välja antud arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning võrdselt peaks olema lühi- ja pikaajalisi lepinguid ning liikmesriikide lähetatud eksperte ja alalisi ametnikke, et säilitada teadmiste ja ärialane järjepidevus organisatsioonis ning samal ajal pidevalt vahetada vajalikke erialateadmisi raudteesektoriga.

Selgitus

Selleks et kasutada võimalikult palju riiklike ohutusasutuste personali, tuleks leida õige tasakaal liikmesriikide lähetatud ekspertide ja alaliste ametnike vahel. Ühtlasi artikliga 58 kooskõlla viimiseks.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30) Selleks et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta, mis on reserveeritud riigiasutuste esindajatele, kes vastutavad demokraatlike kontrolliasutuste ees. Sektori esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteesektori, töötajate ametiliitude, reisijate ja kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil.

(30) Selleks et tagada haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta, mis on reserveeritud riigiasutuste esindajatele, kes vastutavad demokraatlike kontrolliasutuste ees. Sektori esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate, taristuettevõtjate, raudteesektori, teatatud asutuste, määratud organite, töötajate ametiliitude, reisijate ja eelkõige piiratud liikuvusvõimega reisijate ja kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) On vaja tagada, et ameti tehtud otsustest mõjutatud isikutele oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamisvahend, et tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata apellatsiooninõukogule, kelle otsuseid on omakorda võimalik edasi kaevata Euroopa Kohtule.

(32) On vaja tagada, et ameti tehtud otsustest mõjutatud isikutele oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamisvahend, et tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata apellatsiooninõukogule, kes tegutseb täiesti sõltumatult komisjonist, ametist, riiklikest ohutusasutustest ja raudteesektori osalejatest ning kelle otsuseid on omakorda võimalik edasi kaevata Euroopa Kohtule.

Selgitus

Apellatsioonimenetluste erapooletuse jaoks on vaja tagada apellatsiooninõukogu täielik sõltumatus.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 32 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(32 a) Ameti töötajad, kes nõustavad apellatsiooninõukogu, ei tohiks ise olla osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

Selgitus

Selleks, et tagada, et apellatsiooni teel tehtud otsused on sõltumatud ja et neid sellisena ka tajutaks, ei tohiks mitte ainult apellatsiooninõukogu liikmed, vaid ka neid abistanud personal olla osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 34

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(34) Ameti töö peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada Euroopa Parlamendi poolne tulemuslik kontroll ning selleks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalus kuulata ära ameti tegevdirektor ja parlamendiga tuleks konsulteerida mitmeaastase tööprogrammi küsimuses. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

(34) Ameti töö peaks olema läbipaistev. Tuleks tagada Euroopa Parlamendi poolne tulemuslik kontroll ning selleks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalus kuulata ära ameti tegevdirektor ja parlamendiga tuleks konsulteerida mitmeaastaste ja aastaste tööprogrammide küsimuses. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele.

Selgitus

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi kui ühe eelarvepädeva institutsiooni kohustusi, tuleks mitmeaastase tööprogrammi küsimuses konsulteerida ka Euroopa Parlamendiga.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud liidu vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, vastutusest vabastamise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhend). Samuti tuleks ameti suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste kohta9 ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta10.

(35) Ameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste kohta9 ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta10.

__________________

_______________

9 ELT L 136, 31.5.1999, lk 1.

9 ELT L 136, 31.5.1999, lk 1.

10 ELT L 136, 31.5.1999, lk 15.

10 ELT L 136, 31.5.1999, lk 15.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) Selleks et nõuetekohaselt kindlaks märata nende lõivude ja tasude suurus, mida amet võib küsida, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte seoses artiklitega, milles käsitletakse raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise lubade ning ohutussertifikaatide väljaandmist ja uuendamist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

(37) Selleks et nõuetekohaselt kindlaks määrata nende lõivude ja tasude suurus, mida amet võib küsida, tuleks komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta vastu õigusakte seoses artiklitega, milles käsitletakse raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide kasutuselevõtu lubade, veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise lubade ning ohutustunnistuste väljaandmist ja uuendamist. Kohaldada tuleks erinevat lõivude ja tasude suurust sõltuvalt ohutustunnistustes ja lubades ette nähtud kasutusaladest ja vedude ulatusest. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Lõivud ja tasud tuleks kehtestada läbipaistvalt, õiglaselt ja ühtselt ning need ei tohiks seada ohtu asjaomaste Euroopa tööstusharude konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37 a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(37 a) Raudtee-varuosade standardimise innustamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte varuosade standardimise kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta [vedurijuhtide direktiiv].

(c) vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga 2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide sertifitseerimise kohta, ja kogu ohutusega seotud personali sertifitseerimine.

Selgitus

Raudteeveo ohutuse jaoks ei piisa ainult ühe ametirühma sertifitseerimisest. Sertifitseerida tuleb kogu ohutusega seotud personal.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Ameti eesmärk on tagada raudteeohutuse kõrge tase ja aidata kaasa ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisele. Need eesmärgid saavutatakse järgmiselt:

 

(a) aidates tehnilistes küsimustes kaasa liidu õigusaktide rakendamisele, muutes raudteesüsteeme koostalitlusvõimelisemaks ja töötades välja liidu raudteesüsteemide ohutust käsitlev ühine lähenemisviis;

 

(b) Euroopa asutuse rolli kaudu, andes raudtee-ettevõtjatele koostöös riiklike ohutusasutustega välja veeremiüksuse turuleviimise lube ja ohutustunnistusi;

 

(c) ühtlustades siseriiklike eeskirju ja optimeeritakse menetlusi;

 

(d) tehes järelevalvet riiklike ohutusasutuste tegevuse üle koostalitlusvõime ja raudteeohutuse valdkonnas.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on väljendada tekstis selgelt ameti eesmärke, kasutades ühelt poolt Euroopa Liidu Raudteeameti loomist käsitleva kehtiva määruse (EÜ/881/2004) tekstis leiduvaid mõisteid ja teiselt poolt ameti uusi ülesandeid, mis on sätestatud uuesti sõnastatud direktiivis, koostalitluse direktiiv ja raudteeohutuse direktiivis.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) adresseerida liikmesriikidele soovitusi seoses artiklite 21, 22 ja 30 kohaldamisega;

b) adresseerida liikmesriikidele soovitusi seoses artiklite 21, 22 ja 30 kohaldamisega ning riiklikele ohutusasutustele seoses artikli 29 lõike 4 kohaldamisega;

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet loob piiratud arvu töörühmi eelkõige selliste soovituste koostamiseks, mis on seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd), ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetoditega.

Amet loob piiratud arvu töörühmi eelkõige selliste soovituste koostamiseks, mis on seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd), ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetodite, ühiste ohutusnäitajate, registrite, hoolduse eest vastutavate üksuste ja artiklis 15 osutatud dokumentide ning ohutuskriitilisi ülesandeid täitvate raudteetöötajate minimaalset kvalifikatsiooni puudutavate sätetega.

Selgitus

Tuleks laiendada ameti loodud töörühmade tegevusvaldkonda, kuna nende tulemustel on oluline mõju raudteesektorile.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet nimetab töörühmadesse raudteesektori spetsialistid lõikes 3 osutatud loetelust. Amet tagab, et nõuetekohaselt on esindatud need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle adresseeritud soovituste alusel.

Amet nimetab töörühmadesse raudteesektori spetsialistid lõikes 3 osutatud loetelust. Amet tagab, et nõuetekohaselt on esindatud kõik liikmesriigid, need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle adresseeritud soovituste alusel.

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – lõik 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Ameti töötajaid ei või töörühmadesse nimetada.

Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Töörühmadesse ei tohi määrata ameti töötajaid, välja arvatud töörühmade esimehe puhul, kes on ameti esindaja.

Selgitus

Esialgses versioonis esitatud artikli 4 lõike 2 ja sama artikli lõike 6 vahelise vastuolu parandamine.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kõik artiklis 34 osutatud esindusasutused edastavad ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on volitatud neid esindama igas töörühmas.

3. Kõik artiklis 34 osutatud esindusasutused edastavad kord aastas ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on volitatud neid esindama igas töörühmas.

Selgitus

Tuleb täpsustada, kui sageli ekspertide nimekirja ajakohastatakse.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui selliste töörühmade tegevusel on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, töötervishoiule ja -ohutusele, osalevad asjaomastes töörühmades täisliikmena töötajate organisatsioonide esindajad.

4. Kui selliste töörühmade tegevus mõjutab raudteevaldkonna töötajate töötingimusi, töötervishoidu ja -ohutust, osalevad asjaomastes töörühmades täisliikmena kõigi liikmesriikide töötajate organisatsioonide esindajad.

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Töörühmi juhib ameti esindaja.

välja jäetud

Selgitus

Sama artikli lõike 2 sõnastuse vastuolu parandamine.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui artiklites 11, 12, 15 ja 32 ettenähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt otsusele 98/500/EÜ11.

Kui artiklites 11, 12, 15 ja 32 ettenähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet kõigi liikmesriikide sotsiaalpartneritega valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt otsusele 98/500/EÜ11.

_____________

______________

11 Komisjoni otsus 98/500/EÜ, 20, mai 1998, valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

11 Komisjoni otsus 98/500/EÜ, 20, mai 1998, valdkondliku dialoogi komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil (EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27).

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma soovitused komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele.

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma soovitused komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused kahe kuu jooksul komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui artiklites 11 ja 15 sätestatud tööl on otsene mõju tarbijatele ja reisijatele, konsulteerib amet neid esindavate organisatsioonidega. Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab komisjon ja teda abistab artiklis 75 osutatud komitee.

Kui artiklites 11 ja 15 sätestatud tööl on otsene mõju tarbijatele ja reisijatele, konsulteerib amet neid esindavate organisatsioonidega, sealhulgas eelkõige piiratud liikumisvõimega reisijate esindajatega. Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab komisjon ja teda abistab artiklis 75 osutatud komitee.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma ettepanekud komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma ettepanekute selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele.

Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet esitab oma ettepanekud komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone nõuetekohaselt arvesse ja on oma ettepanekute selgitamiseks alati kättesaadav. Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused kahe kuu jooksul komisjonile ja komisjon omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet hindab oma soovituste ja arvamuste mõju. Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika. Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada tema sellekohase töö nõuetekohane arvessevõtmine.

1. Amet hindab oma soovituste ja arvamuste mõju. Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika, võttes arvesse direktiivi ... [raudteeohutuse direktiiv] nõudeid. Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada tema sellekohase töö nõuetekohane arvessevõtmine. Mõjuhinnangu aluseks võetud eeldused ja kasutatud andmeallikaid peavad olema selgelt välja toodud iga soovitusega kaasasolevas aruandes.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid annavad ametile mõjuhinnanguks vajalikud andmed.

4. Liikmesriigid ja sidusrühmad annavad ametile viimase nõudmisel mõjuhinnanguks vajalikud andmed.

Selgitus

Ametil peab olema õigus nõuda andmeid liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet esitab arvamusi direktiivi 2012/34/EL [direktiiv, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] artiklis 55 osutatud riiklike reguleerivate asutuste taotluse korral selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu.

1. Amet esitab arvamusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond)11 a artiklis 55 osutatud ühe või mitme riikliku reguleeriva asutuse taotluse korral selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu.

 

_________________

 

11 a ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

Selgitus

Igal riiklikul reguleerival asutusel peaks olema võimalik taotleda ameti arvamust.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võib teha külaskäike liikmesriikidesse, et täita oma ülesandeid, eelkõige artiklites 12, 21, 22, 16, 17, 27, 29, 30, 31 ja 38 sätestatud ülesandeid kooskõlas haldusnõukogu kindlaksmääratud tegevuspõhimõtetega.

1. Amet võib teha külaskäike liikmesriikidesse, et täita oma ülesandeid, eelkõige artiklites 12, 21, 22, 16, 17, 18, 27, 28, 29, 30, 31, 33 ja 38 sätestatud ülesandeid kooskõlas haldusnõukogu kindlaksmääratud tegevuspõhimõtetega.

Selgitus

Need artiklid (ERTMSi kasutuselevõtu lubade, laborite ja registrite akrediteerimise ja nende kättesaadavuse kohta) on vaja lisada ülesannete loetellu. Ametile tuleks samuti anda õigus teha külaskäike ERTMSi raudteeäärsete kontrolli allsüsteemide juurde (artikkel 18), akrediteeritud laboritesse (artikkel 28) ja registritesse (artikkel 33).

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet esitab komisjonile soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] vastavalt artiklites 6 ja 7 sätestatud ühiste ohutusmeetodite ja ühiste ohutuseesmärkide kohta. Samuti esitab amet komisjonile soovitusi vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusmeetodid ja -eesmärgid.

1. Amet esitab komisjonile soovitusi direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] vastavalt artiklites 6 ja 7 sätestatud ühiste ohutusmeetodite, ühiste ohutusnäitajate ja ühiste ohutuseesmärkide kohta. Samuti esitab amet komisjonile soovitusi vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusmeetodid ja -eesmärgid.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab ohutussertifikaadi välja kooskõlas direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklitega 10 ja 11.

Ilma et see piiraks direktiivi ... [ohutusdirektiiv] artikli 10 lõike 2 a kohaldamist, annab amet välja ühtseid ohutustunnistusi või uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [ohutusdirektiiv] artiklitega 10 ja 11.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 14 a

 

Vahejuhtumitest spontaanne teavitamine

 

Amet loob süsteemi, mis võimaldab spontaanselt ja anonüümselt teavitada vahejuhtumitest, mis võivad seada ohtu süsteemi turvalisuse. Sisse seatakse vastutavate teenistujate automaatse teavitamise mehhanism. Amet kooskõlastab ka riiklike ametite teatisi, eriti siis, kui need mõjutavad ohutust enam kui ühes liikmeriigis.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) annab komisjonile soovitusi vedurijuhtide sõidu- ja puhkeaja registreerimise ja jälgimise rongisisese tehnilise seadme sisu ja projekteerimise kohta;

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b) annab komisjonile soovitusi Euroopa standardite kohta, mille töötavad välja asjaomased Euroopa standardimisorganisatsioonid ja mis puudutavad eelkõige varuosi;

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g c) määrab kindlaks asjaomaste Euroopa standardimisorganisatsioonide standardite üksikasjalikud nõuded, eesmärgiga täita neile komisjoni poolt antud volitusi;

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g d) annab komisjonile soovitusi ohutusülesandeid täitva rongipersonali koolitamise ja sertifitseerimise kohta;

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g e) annab komisjonile soovitusi selle kohta, kuidas ühtlustada siseriiklikke eeskirju kooskõlas artikli 22 lõikega 1, eelkõige juhul, kui eeskiri puudutab mitut liikmesriiki. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse koos riiklike ohutusasutustega;

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g f (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g f) esitab komisjonile selle taotlusel arvamusi koostalitlusvõime elementide kohta, mis ei vasta direktiivi ... [koostalitluse direktiiv] artikli 11 põhinõuetele.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g g (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g g) annab komisjonile soovitusi veeremi (kaubavagunid, reisijateveoveeremid, vedurid) minimaalsete kontrolliintervallide (ajaliselt ja kilometraaži järgi) kohta;

Selgitus

Minimaalsed kontrolliintervallid on teiste liiklusvahendite puhul enesestmõistetavad. Raudteedel kehtib sama ainult tootja andmete või (kahepoolsete) kokkulepete alusel raudteeettevõtjate vahel. Seetõttu tekivad konkurentsimoonutused, mis soodustavad neid, kes rakendavad võimalikult madalaid standardeid. Ohutuse tagamiseks ja siseturu loomise lõpuleviimiseks ühisel tasemel on vaja minimaalseid kontrolliintervalle.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 punktides a ja b osutatud soovituste koostamisel teeb amet järgmist:

2. Lõike 1 punktides a, b ja c osutatud soovituste koostamisel teeb amet järgmist:

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele;

(a) tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele, et parandada raudteesüsteemi tõhusust ja võtta arvesse selle kulutõhusust;

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 2 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) osaleb vaatlejana asjaomastes standardimise töörühmades.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepaneku eesmärk on tuletada meelde, et amet peab võtma arvesse kulutõhusaid meetmeid, mida ta pakub enda koostatud tekstides, samuti ohutuse kõrge taseme säilitamist liikmesriikides ja et ta on seotud Euroopa jõupingutustega standardimise valdkonnas.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Amet peab kaasama töörühmi seal, kus see on ette nähtud artikliga 4.

Selgitus

Tuletatakse meelde, et amet ei tohi ära unustada koostalitlusealaste töörühmade moodustamist, nagu on sätestatud artiklis 4, mis aitab tagada kogu sektori osalemist.

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab raudteeveeremiüksuse turuleviimise load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 20.

Ilma et see piiraks direktiivi ... [koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõike 9 a kohaldamist, annab amet raudteeveeremiüksuse turuleviimise load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas nimetatud direktiivi artikliga 20.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab veeremitüüpide turuleviimise load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 22.

Amet annab veeremitüüpide turuleviimise load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 22.

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load

 

Raudteeäärse ERTMSi kasutuselevõtu luba

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab kogu liidus asuvate ja käitatavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 18.

Amet annab kogu liidus asuvate ja käitatavate raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide kasutuselevõtu load välja, uuendab või muudab neid või peatab või tühistab need kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 18.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Amet võib osaleda andmetele, kaasa arvatud rahvusvaheliste ajakavade andmekogumile avatud ja täieliku juurdepääsu edendamises.

Selgitus

Vaja on edendada täielikku juurdepääsu andmetele ja eelkõige andmekogumile MERITS, et ettevõtjatel oleks võimalik töötada reisijate jaoks välja sellised vahendid nagu terviklik üleeuroopaline reisiplaneerija.

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet töötab välja telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab neid.

3. Amet töötab välja telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab neid ning suurendab eri süsteemide ühilduvust nii alla- kui ka ülessuunas.

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis.

2. Kui pärast uurimist ja lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis.

Selgitus

Siseriiklike eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei tohi olla liikmesriigi raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine.

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata siseriiklike töötervishoiu- ja ohutuseeskirjade suhtes ega ohutusülesandeid täitva raudteepersonali kvalifikatsioonide ja koolitusealaste nõuete suhtes.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 b. Kui − eriti pärast õnnetust või intsidenti − võetakse direktiivi ... [ohutusdirektiiv] artiklis 8 ja direktiivi [koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikes 4 osutatud kiireloomulisi ennetusmeetmeid, juhib amet koos riiklike ohutusasutustega eeskirjade ühtlustamist liidu tasandil. Vajaduse korral esitab amet komisjonile soovituse või arvamuse.

Selgitus

Kui vastu tuleb võtta uusi riiklikke eeskirju, tuleks seda protsessi ameti juhtimisel liidu tasandil võimalikult palju ühtlustada.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Amet vaatab läbi siseriiklikud eeskirjad, mis kehtivad alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast. Et seda eesmärki saavutada, pakub amet haldusnõukogule tööplaani, et uurida eeskirju artiklis 48 osutatud mitmeaastaste ja iga-aastaste tööprogrammide raames. Amet esitab haldusnõukogule igal aastal oma töö ja tulemuste kohta kooskõlas artikliga 50 eduaruande.

Selgitus

Käeoleva muudatusettepaneku eesmärk on siseriiklike eeskirjade selge objektiivne analüüs ja ametilt tema edusammude kohta selles valdkonnas aru pärimine.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis.

2. Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet, et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei ole raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis.

Selgitus

Siseriiklike eeskirjade kohaldamise tulemuseks ei tohi olla liikmesriigi raudteeveo meelevaldne diskrimineerimine ega varjatud piiramine.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse, milles põhjendab, miks kõnealust eeskirja tuleks muuta või miks tuleks see kehtetuks tunnistada;

(a) annab välja asjaomasele liikmesriigile adresseeritud soovituse selle kohta, et eeskiri, mille kohta on antud negatiivne hinnang, tuleb viivitamata kehtetuks tunnistada või seda tuleb muuta, ja põhjendab, miks kõnealust eeskirja tuleb muuta või miks tuleb see kehtetuks tunnistada.

Selgitus

Kiiremat reageerimist ja suuremat tõhusust silmas pidades on soovitav, et amet teavitaks vahetult liikmesriiki, nõudes talt problemaatilise eeskirja muutmist või kehtetuks tunnistamist.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest.

(b) teavitab komisjoni oma negatiivsest hindamistulemusest ja edastab talle liikmesriigile adresseeritud soovituse.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune või vastuolus ühiste ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muude raudteevaldkonnas kehtivate liidu õigusaktidega.

5. Lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud menetlust kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui amet saab teada või teda teavitatakse mis tahes teatatud või teatamata siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune või vastuolus ühiste ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muude raudteevaldkonnas kehtivate liidu õigusaktidega või mis tekitab põhjendamatuid takistusi ühtsel raudteeturul. Sel juhul kohaldatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegu.

Selgitus

Raudteesektori osaleja peaks pöörduma ameti poole, kui ta peab täitma eeskirja, mida peab sobimatuks.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Käesoleva artikli sätteid ei kohaldata siseriiklike töötervishoiu- ja ohutuseeskirjade suhtes ega ohutusülesandeid täitva raudteepersonali kvalifikatsioonide ja koolitusealaste nõuete suhtes.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

 

Andmebaasi kasutamine

 

Amet teeb tehnilist kontrolli siseriiklikes õigusaktides osutatud riiklike eeskirjade kohta, mis on saadaval andmebaasis loetelu kujul viitedokumentides, mille amet on avaldanud käesoleva määruse jõustumise kuupäeval.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet loob sihtotstarbelise IT-süsteemi, mis sisaldab artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikke eeskirju, haldab kõnealust süsteemi ning teeb selle kättesaadavaks sidusrühmadele ja üldsusele.

1. Amet loob sihtotstarbelise IT-süsteemi, mis sisaldab artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikke eeskirju, haldab kõnealust süsteemi ning direktiivi ... [koostalitluse direktiiv] artikli 2 punktis 28 a osutatud vastuvõetavaid siseriiklikke nõuete täitmise meetmeid. Amet teeb selle kättesaadavaks sidusrühmadele ja üldsusele.

Selgitus

„Vastuvõetavaid siseriiklikke nõuete täitmise meetmeid” iseloomustab kättesaadavus ja läbipaistvus, kuna need kujutavad endast kõige lihtsamat viisi, kuidas tõendada vastavust siseriiklikele eeskirjadele. Neist vastuvõetavatest siseriiklikest nõuete täitmise meetmetest tuleb teavitada ka ametit.

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist teavitavad liikmesriigid komisjoni mis tahes kehtivast siseriiklikust eeskirjast, millest ei ole teavitatud käesoleva määruse jõustumise kuupäevaks.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid teatavad artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab kõnealused eeskirjad selles süsteemis ja kasutab seda komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 21 ja 22.

2. Liikmesriigid teatavad artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab kõnealused eeskirjad selles süsteemis ja kasutab seda komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 21 ja 22. Amet kasutab seda IT-süsteemi, et teavitada komisjoni mis tahes negatiivsest hinnangust, mis on edastatud liikmesriigile kooskõlas artikli 21 lõikega 3 ja artikli 22 lõike 3 punktiga b.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Samuti teeb amet käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi kaudu avalikult kättesaadavaks nende eeskirjade hindamise olukorra, ja kui hindamine on lõpetatud, siis ka hindamise tulemused.

Selgitus

Taotlemise protsessi võimalikult suure läbipaistvuse tagamiseks.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet soovitab vastu võtta ERTMSi tehniliste kirjelduste uue versiooni. Ta teeb seda aga üksnes siis, kui eelmist versiooni on piisaval määral rakendatud. Uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist.

3. Amet soovitab vastu võtta ERTMSi tehniliste kirjelduste uue versiooni. Ta teeb seda aga üksnes siis, kui eelmist versiooni on piisaval määral rakendatud. Uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeveeremi omanike investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist.

Selgitus

See artikkel kehtib ka raudteeveeremi omanike kohta.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Raudteeveo-ettevõtjate taotlused võib amet aidata neil kontrollida ERTMSi rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide vahelist tehnilist ja talitluslikku ühilduvust enne veeremiüksuse kasutuselevõtmist.

1. Raudteeveo-ettevõtjate taotlusel aitab amet neil kontrollida ERTMSi rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide vahelist tehnilist ja talitluslikku ühilduvust enne veeremiüksuse kasutuselevõtmist.

Selgitus

Raudteeveo-ettevõtja taotlusel on ameti kohutuseks osaleda ERTMSi rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide vahelist tehnilist ja talitluslikku ühilduvuse kontrollimisel enne veeremiüksuse kasutuselevõtmist.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui ameti arvates esineb oht, et konkreetsete ERTMSi projektide raames puudub ERTMSi seadmetega varustatud võrgustike ja veeremiüksuste vaheline tehniline ja talitluslik ühilduvus, võib ta nõuda asjakohastelt osalistelt, eelkõige tootjatelt, teavitatud vastavushindamisasutustelt, raudteeveo-ettevõtjatelt, taristuettevõtjatelt ja riiklikelt ohutusasutustelt, et need esitaksid kogu asjakohase teabe EÜ vastavustõendamise ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatud menetluse ning käitamistingimuste kohta. Amet teatab komisjonile sellisest ohust ja vajaduse korral soovitab asjakohaseid meetmeid.

2. Kui ameti arvates esineb oht, et puudub ERTMSi seadmetega varustatud võrgustike ja veeremiüksuste vaheline tehniline ja talitluslik ühilduvus, võib ta nõuda asjakohastelt osalistelt, eelkõige tootjatelt, teavitatud vastavushindamisasutustelt, raudteeveo-ettevõtjatelt, raudteeveeremi omanikelt, taristuettevõtjatelt ja riiklikelt ohutusasutustelt, et need esitaksid kogu asjakohase teabe EÜ vastavustõendamise ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatud menetluse ning käitamistingimuste kohta. Amet teatab komisjonile viivitamatult sellisest ohust ja vajaduse korral soovitab asjakohaseid meetmeid.

Selgitus

ERTMSi puhul ei pruugi oma huvisid olla mitte ainult raudteeveo-ettevõtjatel, vaid ka raudteeveeremi omanikel. Ameti ERTMSiga seotud abi võib huvi pakkuda ka raudteetaristu ettevõtjaile.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 26 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Amet rajab katseraja ja labori ERTMSi raudteeäärsete ja rongisiseste seadmete tsentraalse katsetamiseks.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kui ametil on kahtlusi akrediteeritud labori tegevuse suhtes, teavitab ta sellest pädevat akrediteerimisasutust, asjaomast riiki ja riiklikke ohutusasutusi. Ametit kutsutakse osalema vaatlejana vastastikuse eksperdihinnangu andmisel. Kahtluste tekkimisel teavitab amet viivitamata asjaomast liikmesriiki ja ohutusasutusi.

Selgitus

Kõnealuse muudatusettepanekuga sätestatakse hoiatusmenetlus, kui amet leiab, et akrediteeritud labor ei täida oma ülesandeid rahuldavalt.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid sellise ajavahemiku jooksul, mille kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõnealuse puuduse olulisust.

4. Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid sellise ajavahemiku jooksul, mille ta määrab kindlaks, võttes arvesse kõnealuse puuduse olulisust.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Kui riiklikud ohutusasutused teevad vastuolulisi otsuseid ja ühtki vastastikku vastuvõetavat otsust ei ole tehtud, võib taotleja, keda need otsused puudutavad, või asjaomane riiklik ohutusasutus edastada need otsused direktiivi ... [ohutusdirektiiv] artikli 10 lõikes 2 a ja direktiivi ... [koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõikes 9 a osutatud juhtudel otsuse tegemiseks ametile.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige antakse akrediteeritud asutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) artikliga 14 tunnustatud üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused vastavad direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud nõuetele.

2. Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige antakse akrediteeritud asutustele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) artikliga 14 tunnustatud üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused vastavad direktiivi … [koostalitluse direktiiv] kuuendas peatükis osutatud nõuetele.

Selgitus

Tehakse ettepanek jätta välja viide artiklile 27 ja asendada see koostalitluse direktiivi kuuenda peatükiga, kus määratletakse tervikuna vastavushindamisasutustele kohaldatavad nõuded.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud vastavushindamisasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puudusi ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet leiab, et need puudused takistavad asjaomasel teatatud asutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik võtma asjakohaseid meetmeid teatava ajavahemiku jooksul.

4. Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud vastavushindamisasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puudusi ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet leiab, et need puudused takistavad asjaomasel teatatud asutusel tulemuslikult täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik võtma asjakohaseid meetmeid ameti poolt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet jälgib kõike raudteesüsteemi ohutusega seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 34 osutatud võrgustikelt, sh andmete kogumist. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel.

2. Amet jälgib kõike raudteesüsteemi ohutusega ja reguleeriva ohutusraamistikuga seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 34 osutatud võrgustikelt, sh andmete kogumist. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet annab komisjoni taotluse korral välja soovitusi raudteesüsteemide koostalitluse parandamise kohta ning eelkõige soodustab koostööd raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel või taristuettevõtjate endi vahel.

3. Amet töötab välja ühise juhtumitest teatamise ja nende jälgimise süsteemi.

 

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Amet jälgib raudteesüsteemide koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtavaid edusamme. Iga kahe aasta tagant esitab ta komisjonile aruande Euroopa ühtse raudteepiirkonna koostalitluse ja ohutuse kohta ning avaldab selle.

4. Amet jälgib ja hindab raudteesüsteemide koostalitluse ja ohutuse valdkonnas tehtavaid edusamme ning kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu. Iga kahe aasta tagant esitab ta komisjonile aruande Euroopa ühtse raudteepiirkonna koostalitluse ja ohutuse kohta ning avaldab selle.

Selgitus

Koostalitlus ja ohutus on omavahel lahutamatult seotud aspektid ja neid mõlemat peab arvestama. Juurde tuleb lisada põhjalik analüüs, mis võimaldaks üheselt hinnata kaasnevaid kulusid ja saadavat kasu.

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võib nõuda ametilt muude raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ.

2. Komisjon võib nõuda ametilt muude raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ ning direktiivi 2007/59/EÜ kohaldamisalasse mittekuuluvaid ohutuskriitilisi ülesandeid täitva raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet loob direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44, ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid ja peab neid. Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. See hõlmab eelkõige järgmist:

1. Amet määratleb direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44, ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid praktilisel, tõhusal ja kasutajasõbralikul viisil, et toetada täielikult ettevõtluse ja käitamisega seotud vajadusi. Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. See hõlmab eelkõige järgmist:

Selgitus

Amet peaks määratlema üleeuroopaliste registrite tunnusjooned.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) punktides g, i ja m a osutatud registrite loomine ja säilitamine;

Selgitus

Amet peaks määratlema üleeuroopaliste registrite tunnusjooned.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b) Euroopa raudteeveeremi registri loomine.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Euroopa raudteeveeremi register:

 

(a) on ameti pidada;

 

(b) on avalik;

 

(c) lisatakse Euroopa raudteeveeremi registrisse hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon kehtestab rakendusaktidega dokumendi vormi ja tüübi. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 75 osutatud kontrollimenetluse kohaselt;

 

(d) hõlmab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi üksikasju:

 

(i) veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, mis on määratletud asjakohases KTKs;

 

(ii) tootja nimi;

 

(iii) seda tüüpi veeremiüksuse järjestikuste lubade kuupäevad ja viited, sealhulgas piirangud või tühistamised, ning load andnud liikmesriikide nimed;

 

(iv) piiratud liikumisvõimega isikute ja puuetega inimeste jaoks kavandatud konstruktsioonilahendused.

 

Kui amet annab välja veeremiüksuse tüüpide kasutuselevõtu loa, uuendab või muudab seda või peatab või tühistab selle, ajakohastab ta registrit viivitamata.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet teeb avalikult kättesaadavaks järgmised direktiividega [koostalitluse direktiiv] ja [raudteeohutuse direktiiv] ette nähtud dokumendid ja registrid:

2. Amet teeb rakendatud, kasutajasõbraliku ja kergesti kättesaadava IT-lahenduse kaudu avalikult kättesaadavaks järgmised direktiividega [koostalitluse direktiiv] ja [raudteeohutuse direktiiv] ette nähtud dokumendid ja registrid:

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 ning direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 kohaselt komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad;

(f) direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8 ning direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 kohaselt komisjonile teatatud siseriiklikud eeskirjad ja nende hindamine ameti poolt;

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

(g) Euroopa raudteeveeremi register;

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(m a) hoolduse eest vastutavate sertifitseeritud üksuste register kooskõlas direktiivi … [ohutusdirektiiv] artikliga 14.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Lõike 2 punktides c ja d osutatud litsentside ja sertifikaatide väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile ühe kuu jooksul kõikidest oma üksikutest otsustest kõnealuste litsentside ja sertifikaatide väljaandmise, uuendamise, muutmise või tühistamise kohta.

5. Lõike 2 punktides c ja d osutatud litsentside ja tunnistuste väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile 10 päeva jooksul kõikidest oma üksikutest otsustest kõnealuste litsentside ja tunnistuste väljaandmise, uuendamise, muutmise või tühistamise kohta.

Selgitus

Moodsa infotehnoloogia ajastul on raske mõista, miks riigiasutustel peaks võtma kuu aega, et edastada juba tehtud otsuseid.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste võrgustikud

Riiklike ohutus- ja esindusasutuste võrgustikud

Selgitus

Võttes arvesse ameti uusi volitusi, võivad ohutusjuurdlusasutused neid uurima hakata. Seetõttu on vajalik tagada nende asutuste sõltumatus ametist. Seetõttu tehakse ettepanek jätta käesolevast artiklist välja mõiste „ohutusjuurdlusasutus” ja luua uus artikkel 34 a, kus selgitatakse võimalikke suhteid ameti ja uurimisasutuste vahel.

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet loob direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 21 osutatud riiklike ohutusasutuste ja ohutusjuurdlusasutuste võrgustiku. Amet tagab neile sekretariaaditeenuse. Võrgustike ülesanded on eelkõige järgmised:

Amet loob direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 17 lõikes 4 osutatud riiklike ohutusasutuste võrgustiku. Amet tagab neile sekretariaaditeenuse. Võrgustike ülesanded on eelkõige järgmised:

Selgitus

Tehakse muudatusettepanek, mis oleks kooskõlas raudteeohutuse direktiivi artikli 17 lõikega 4, millega nähakse ette riiklike ohutusasustuste võrgustik.

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) vajaduse korral ameti teavitamine direktiivist ... [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiivist ... [koostalitluse direktiiv] tulenevate teiseste õigusaktide puudustest.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga kehtestatakse riiklike ohutusasutuste võrgustikule täiendavad nõudeid, kohustades võrgustikku teavitama ametit, juhul kui märgatakse puudusi ohutusdirektiivist ja koostalitluse direktiivist tulenevatest teisestes õigusaktides.

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet loob liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste võrgustiku. Kõnealuste asutuste loetelu määrab kindlaks komisjon rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

2. Amet loob liidu tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste, sh reisijate, piiratud liikumisvõimega reisijate ja töötajate esindajate võrgustiku. Kõnealuste asutuste loetelu määrab kindlaks komisjon rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku ülesanded on eelkõige järgmised:

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 sätestatud erandite kohaldamist, uurib amet komisjoni taotluse korral koostalitluse ja ohutuse aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad sellise allsüsteemi projekteerimist, ehitamist, uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise abi saamiseks.

Ilma et see piiraks direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 sätestatud erandite kohaldamist, uurib amet komisjoni taotluse korral koostalitluse ja ohutuse aspektist kõiki projekte, mis käsitlevad sellise allsüsteemi projekteerimist, ehitamist, uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise abi saamiseks. Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) programmi raames rahastatavate projektide puhul peaks amet tegema tihedat koostööd Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametiga.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia ning täpsustus sellega seotud ressursside kohta lisatakse ameti iga- ja mitmeaastasesse tööprogrammi.

3. Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia ning täpsustus sellega seotud ressursside kohta lisatakse ameti iga- ja mitmeaastasesse tööprogrammi. Strateegiaga püütakse tagada, et ameti tegevus lihtsustaks liidu raudtee-ettevõtjate vastastikust juurdepääsu kolmandate riikide raudteeturgudele.

Selgitus

Strateegias kolmandate riikidega suhete pidamiseks tuleks esikohale seada ELi raudtee-ettevõtjate jaoks õiglase ja vastastikkuse juurdepääsu hõlbustamine kolmandate riikide raudteeturgudele.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet aitab välja selgitada need võimalikud raudtee-varuosad, mis tuleb standardida. Selleks võib amet luua töörühma, et koordineerida sidusrühmade tegevust, ja luua sidemed Euroopa standardiorganitega. Amet annab komisjonile asjakohaseid soovitusi.

Amet aitab välja selgitada need võimalikud raudtee-varuosad, mis tuleb standardida. Selleks loob amet töörühma, et koordineerida sidusrühmade tegevust, ja loob sidemed Euroopa standardiorganitega. Amet annab komisjonile asjakohaseid soovitusi hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

Selgitus

Veeremituru stimuleerimiseks ja raudteeveo-ettevõtjate kulude vähendamiseks on vaja välja töötada varuosade tüübikinnitus.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist neli hääleõiguslikku esindajat.

1. Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist kaks hääleõiguslikku esindajat.

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Haldusnõukogu liikme ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada.

 

4. Haldusnõukogu liikme ametiaeg kestab viis aastat ja seda võib pikendada üks kord.

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab viis aastat ja seda võib pikendada üks kord. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe või aseesimehena.

Selgitus

See on artikli 43 lõike 4 muudatusest ajendatud muudatus.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Haldusnõukogu esimees otsustab, kas ta võtab vastu või mitte taotluse apellatsiooninõukogu liikme väljaarvamiseks kooskõlas artikli 53 lõikega 3 a, ja nimetab vajaduse korral ametisse apellatsiooninõukogu ajutise liikme kooskõlas artikli 53 lõikega 3 b.

Selgitus

Kui apellatsiooninõukogu liige keeldub diskvalifitseerimise taotluse vastuvõtmisest, otsustab kolmas neutraalne isik, kas see taotlus on põhjendatud või mitte. Lisaks sellele, kui mõni haldusnõukogu poolt ametisse nimetatud liikmetest ei saa osaleda asja läbivaatamisel, tuleb täita tema koht õigel ajal ja kiiresti. Käesoleva muudatusettepanekuga antakse kooskõlas ettepanekuga artiklis 53 nende otsuste tegemine haldusnõukogu esimehe pädevusse.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor.

1. Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees. Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor, välja arvatud juhul, kui haldusnõukogu teeb otsuse vastavalt artiklile 64.

Selgitus

Isikut, kes võib sattuda uurimise alla või kellelt võetakse ära immuniteet, ei saa kaasata neid küsimusi käsitlevasse otsustusprotsessi. Seda silmas pidades keelatakse käesoleva muudatusettepanekuga tegevdirektoril osaleda või viibida haldusnõukogu koosolekutel, kus käsitletakse artikliga 64 seotud küsimusi.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) võtab vastu pettustevastase strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga;

(l) võtab vastu pettustevastase ja läbipaistvuse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga;

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – punkt n

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(n) võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvikonfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta.

(n) võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvide konfliktide ärahoidmise ja ohjamise kohta ametis, nagu on ette nähtud artiklis 68 a.

Selgitus

Haldusnõukogu peaks välja kujundama huvide konflikti poliitika, mitte ainult mõlema nõukogu liikmete jaoks, vaid kui ameti üldpoliitika. Vt artiklis 68 a esitatud uut ettepanekut kehtestada täielik eeskirjade kogum huvide konflikti haldamiseks ja ärahoidmiseks.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida. Edasidelegeerimine ei muuda tema vastutust. Tegevdirektor teavitab delegeerimisest ja edasi delegeerimisest haldusnõukogu.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor.

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. Isik, kellele volitused delegeeritakse, annab delegeerimise kohta aru haldusnõukogule.

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Haldusnõukogu võtab ära ametilt või selle endistelt või praegustelt töötajatelt immuniteedi kooskõlas artikli 64 sätetega.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga antakse kooskõlas artikliga 64 haldusnõukogule pädevus ameti või haldusnõukogu töötajate immuniteedi äravõtmiseks.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Tööprogrammi vastuvõtmine ei piira liidu iga-aastast eelarvemenetluse kohaldamist. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest, et ta sellega ei nõustu, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega.

2. Tööprogrammi vastuvõtmine ei piira liidu iga-aastast eelarvemenetluse kohaldamist. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul alates tööprogrammi vastuvõtmisest, et ta sellega ei nõustu, vaatab haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide komisjoni esindajate hääled).

Selgitus

Liikmesriikides esindajate kohaolek annab neile juba kahekolmandikulise häälteenamuse seisukohtade kokkulangemisel.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet loob ühe või mitu apellatsiooninõukogu.

1. Amet loob ühe või mitu sõltumatut apellatsiooninõukogu.

Selgitus

Kuigi apellatsiooninõukogud ei saa praktilistel põhjustel olla ametist täielikult eraldiseisvad, peaksid nad olema otsuste tegemisel sõltumatud. Selle saavutamiseks peaksid nad olema funktsionaalselt ja organisatsiooniliselt ameti muudest osadest lahus.

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Kõigi apellatsiooninõukogu liikmete nõutav kvalifikatsioon, nende volitused otsustamise ettevalmistavas etapis ja hääletamistingimused määrab kindlaks komisjon, keda abistab direktiivi ... [koostalitluse direktiiv] artikli 48 lõikes 3 osutatud komitee.

Selgitus

Tehakse ettepanek, et komitee poolt vastu võetud õigusaktis raudtee koostalitluse ja ohutuse kohta määratletakse apellatsiooninõukogu iga liikme kvalifikatsioon ja tema volitused otsuste ja arvamuste koostamise ettevalmistavas etapis ning hääletamise tingimused.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Apellatsiooninõukogu liikmete ja nende asendajate ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada.

1. Apellatsiooninõukogu liikmete ja nende asendajate ametiaeg kestab viis aastat ja seda võib pikendada üks kord.

Selgitus

See on viidud kooskõlla artiklites 43 ja 44 toodud muudatustega.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud ega pruugi täita agentuuris ühtki muud ülesannet. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite juhistega.

2. Kõik apellatsiooninõukogu liikmed on apellatsiooni pooltest sõltumatud. Nad ei või täita ametis ega komisjonis ühtki muud ülesannet. Otsuste tegemisel või arvamuse esitamisel ei ole nad seotud mingite juhistega.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus täpsustatakse ja muudetakse selgemaks apellatsiooninõukogu liikmete sõltumatuse nõuet, mis peab puudutama vaid kaebuse osapooli, keda tuntakse. Nimetatud nõue kehtib siis, kui apellatsiooni eesmärk on saada arvamus, aga ka siis, kui sellega taotletakse nõukogu otsust.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises.

1. Apellatsiooninõukogu liikmed ei osale kaebuse menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud otsuse tegemises, sealhulgas juhul, kui tegemist on vastavalt artikli 54 lõikele 1 edasi kaevatud otsusega, vastavalt artikli 54 lõikele 4 üht ja sama luba või üht ja sama tunnistust puudutava arvamusel esitamises.

Selgitus

Selleks et tagada erapooletuse põhimõtte täielik rakendamine, tuleks juhul, kui apellatsiooninõukogu liikmel keelatakse kaebemenetlustes osaleda sobimatuse tõttu, lugeda osalemine sobimatuks ka arvamuste puhul, mis esitatakse ameti ja riiklike ohutusasutuste vaheliste erimeelsuste rahumeelse lahendamise menetluse (milles asjaomane apellatsiooninõukogu liige on osalenud) raames ühe ja sama loa või ühe ja sama tunnistuse puhul.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Apellatsiooninõukogu liikmed, kes leiavad, et nad ei tohiks osaleda kaebuse menetlemises ühel lõikes 1 osutatud või mis tahes muul põhjusel, teatavad sellest apellatsiooninõukogule, kes teeb asjakohase väljaarvamisotsuse.

2. Apellatsiooninõukogu liikmed, kes leiavad, et nad ei tohiks osaleda kaebuse menetlemises ühel lõikes 1 osutatud või mis tahes muul põhjusel, teatavad apellatsiooninõukogule, et nad on otsustanud mitte osaleda.

Selgitus

Kui nõukogu liige on seisukohal, et tal on huvide konflikt, peab ta ise otsustama, kas ta osaleb või mitte, ilma et nõukogu saaks seda otsust muuta.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Mis tahes pool võib taotleda apellatsiooninõukogu liikme väljaarvamist, esitades kirjaliku taotluse haldusnõukogu esimehele. Väljaarvamise taotlus peab põhinema lõikes 1 osutatud põhjustel või erapoolikuse ohul. Taotlusele tuleb lisada asjaomased tõendavad dokumendid. Taotlust on võimalik vastu võtta ainult siis, kui see esitatakse enne menetluse algust apellatsiooninõukogus või, kui väljaarvamise taotluse põhjusi puudutav teave saab teatavaks pärast menetluse algust, siis viie päeva jooksul pärast seda, kui taotlev pool sai teabest teadlikuks.

 

Taotlus edastatakse asjaomasele apellatsiooninõukogu liikmele. Asjaomane apellatsiooninõukogu liige annab viie päeva jooksul pärast seda, kui talle väljaarvamise taotlus edastati, teada, kas ta nõustub väljaarvamisega. Kui ta ei nõustu, teeb haldusnõukogu esimees otsuse seitsme tööpäeva jooksul pärast asjaomase liikme vastust või kui see ei vasta, pärast vastamiseks määratud tähtaja möödumist.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga sätestatakse menetlus, mille kohaselt võivad pooled taotleda nõukogu liikme väljaarvamist, et tagada täielik erapooletus ja samal aja vältida venitamise taktikat.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Apellatsiooninõukogu esitab arvamuse või teeb otsuse, ilma et selles osaleks liige, kes on otsustanud mitte osaleda või kes on välja arvatud kooskõlas lõigetega 2 ja 3. Otsuse tegemiseks või arvamuse esitamiseks asendatakse asjaomane liige apellatsiooninõukogus tema asendusliikmega.

 

Kui asendusliige ei saa mingil põhjusel nõukogus osaleda, nimetab haldusnõukogu esimees artikli 51 lõikes 3 osutatud nimekirjast ametisse ajutise nõukogu liikme, kes oleks asendusliikmeks kõnealuses asjas.

Selgitus

Käesolevas muudatusettepanekus sätestatakse, mis juhtub siis, kui üks või mitu nõukogu liiget ei saa osaleda.

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsused, mille amet on teinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18.

1. Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsused, mille amet on teinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või soovitused, mis on antud artiklite 21 ja 22 kohaselt, või kui amet ei võta kindlaksmääratud tähtaja jooksul meetmeid.

Selgitus

Juhul kui amet ei võta kindlaksmääratud tähtaja jooksul meetmeid või ei tee otsust, on edasikaebeõigusega isikutel (artikli 55 alusel) õigus esitada kaebus.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Amet võib peatada edasikaevatud otsuse kohaldamise, kui tema arvates asjaolud seda võimaldavad.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse täitmist. Amet võib peatada edasikaevatud otsuse kohaldamise, kui tema arvates asjaolud seda võimaldavad, tingimusel, et selle otsuse peatamine ei mõjuta raudteeohutust.

Selgitus

Otsuse peatamine menetluse käigus ei tohi vähendada ohutust. Käesoleva muudatusettepanekuga keelatakse otsuse peatamine, kui see võib vähendada ohutust.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Edasikaebeõigusega isikud, edasikaebamise tähtaeg ja kaebuse vorm

Edasikaebeõigusega isikud, edasikaebamise tähtajad ja kaebuse vorm

1. Mis tahes füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18.

1. Mis tahes füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18, või kui amet ei tee otsust kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Edasikaebeõigus on ka artikli 34 lõikes 2 osutatud isikuid esindavatel asutustel, kes on selleks nõuetekohaselt volitatud vastavalt oma põhikirjale.

2. Kaebus ning selle põhjendus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates meetme teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul alates meetmest teadasaamise päevast.

2. Kaebus ning selle põhjendus esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul alates meetme teatavaks tegemisest asjaomasele isikule või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul alates meetmest teadasaamise päevast.

 

2 a. Kaebused otsuse puudumise kohta esitatakse ametile kirjalikult kahe kuu jooksul pärast asjaomases artiklis määratud tähtaja möödumist.

Selgitus

Käesoleva muudatusettepanekuga antakse kolmandale isikutele õigus esitada kaebus isikute nimel, kes on seisukohal, et ameti diskrimineeriv otsus kahjustab nende huve.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kaebuse läbivaatamisel tegutseb apellatsiooninõukogu kiiresti. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

1. Apellatsiooninõukogu otsustab kolme kuu jooksul pärast kaebuse esitamist, kas võtta kaebus vastu või lükata see tagasi. Nõukogu nõuab ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist kogu võimalikku vajaminevat lisateavet. Asjakohane teave esitatakse apellatsiooninõukogu poolt kehtestatud mõistilku tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ole pikem kui üks kuu, märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

Selgitus

Selleks, et muuta protsess kõigi poolte jaoks selgeks, läbipaistvaks ja usaldusväärseks, on tingimata vaja kehtestada ühesed tähtajad.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ameti tulud koosnevad järgmisest:

2. Ameti tulud koosnevad eelkõige järgmisest:

Selgitus

Ameti ülesanded võivad muutuda, mistõttu peab ette nägema ka tuluallikate mitmekesistumise vastavalt ameti uutele ülesannetele.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad sertifikaatide ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 12, 16, 17 ja 18;

(c) lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad tunnistuste ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 12, 16, 17 ja 18. Artiklis 73 osutatud delegeeritud õigusaktiga sätestatakse eri suurusega tasud vastavalt tunnistuste ja lubade kasutusalale ning raudteevedude tüübile ja ulatusele;

Selgitus

Tasude suurus peaks olema erinev sõltuvalt vedude ulatusest ja ettenähtud kasutusaladest. Väikese raudteeliini tunnistus ühes riigis ei tohiks maksta sama palju kui kogu Euroopa tunnistus.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kõiki ülesandeid ja kohustusi, mis lisanduvad liidu õigusaktides sätestatud ülesannetele ja millega ei kaasne artikli 58 lõike 2 punktides b, c, d ja e sätestatud tulu, hinnatakse ja nende täitmise eest makstakse liidu eelarvest toetust.

Selgitus

Ameti ülesannete hulk suureneb oluliselt ja ta ei saa võtta endale uusi ülesandeid ilma piisava rahalise toetuseta.

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui tegevdirektor saab vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4. Tuginedes vajaduse korral kontrollikoja tähelepanekutele ameti esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta, koostab tegevdirektor vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 148 omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamise aastaaruande ja esitab selle koos kinnitava avalusega haldusnõukogule heakskiitmiseks.

Selgitus

Raamatupidamise aastaaruande koostamist ja selle haldusnõukogus heakskiitmise menetlust ei tohiks seada sõltuvusse kontrollikoja tähelepanekute saamisest. Tegevdirektor peab esitama raamatupidamise aastaaruande koos seda aruannet käsitleva kinnitava avaldusega, millele ta on alla kirjutanud.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet võtab asjakohased haldusmeetmed, et korraldada oma töö nii, et välditakse huvide konflikti.

3. Amet võtab muu hulgas koolitus- ja ennetusstrateegiate kaudu asjakohaseid haldusmeetmeid, mis võimaldavad korraldada ameti töö nii, et välditakse huvide konflikte, sh töösuhte lõppemise järgseid probleeme, nagu nn pöördukse efekt ja siseinfo kasutamine.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõiked 3 a ja 3 b (uued)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Amet ja selle töötajad täidavad käesoleva määrusega ette nähtud ülesandeid suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava erialase tehnilise pädevusega. Nad peavad olema vabad kogu survest ja kõigist ahvatlustest, eriti rahalistest ahvatlustest, mis võivad nende otsust või tegevuse tulemusi mõjutada, seda eriti isikute või isikurühmade poolt, keda nende tegevuse tulemused puudutavad. Ametil on piisaval arvul töötajaid, et tagada käesolevas määruses määratletud ülesannete nõuetekohane täitmine.

 

3 b. Töötajatel peavad olema järgmised pädevused:

 

(a) põhjalik tehniline ja kutsealane väljaõpe, mis hõlmab kõiki ameti tegevusalasid;

 

(b) rahuldavad teadmised ameti poolt läbiviidavate hindamiste nõuete kohta ja piisavad volitused hindamiste läbiviimiseks;

 

(c) piisavad teadmised ja arusaamine vajalikest nõuetest ameti otsuste koostamiseks;

 

(d) õigus vaadata läbi riiklike ohutusasutuste arvamusi, otsuseid ja siseriiklikke eeskirju.

 

Selgitus

Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleb kontrollida asutuste töötajate oskusi ja usaldusväärsust, nagu on sätestatud koostalitluse direktiivi artiklis 29, samu nõudeid tuleks kohaldada ka ameti töötajate suhtes.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võib kasutada ka liikmesriikide lähetatud eksperte või muid ametiväliseid töötajaid vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele.

Amet kasutab ka liikmesriikide lähetatud eksperte, eelkõige riiklike ohutusasutuste personali, või muid ametiväliseid töötajaid vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele. Amet võtab vastu poliitika ja viib seda ellu, et hinnata ja hallata liikmesriikide lähetatud ekspertide võimalikke huvide konflikte, k.a et keelata neil osaleda töörühma koosolekutel, kui nad ei pruugi olla sõltumatud ja erapooletud.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli, ilma et see piiraks haldus- ja/või kohtuväliseid menetlusi seoses ameti vastutusalaga.

 

Selgitus

Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokoll võimaldab võtta ameti töötajatelt immuniteedi, kui nad ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Amet võtab endale täieliku vastutuse, kaasa arvatud lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas, tema poolt väljaantavate lubade ja tunnistuste eest.

Selgitus

Selle selgitamiseks, et isegi juhul, kui amet sõlmib lepinguid riiklike asutustega, jääb talle täielik vastutus otsuste eest, mida ta vastu võtab.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

-1. Ilma et see piiraks ameti ja taotleja vahelise mis tahes tõlkekohustuste lepingu kohaldamist, tõlgitakse taotlejate ning tunnistuste ja lubade valdajate poolt artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaselt ametile ja riiklikele ohutusasutustele neist tunnistustest ja lubadest teatamiseks esitatud dokumendid kõigisse nende riikide liidu ametlikesse keeltesse, kus veeremit kasutatakse ja kus asjaomane raudtee-ettevõtja tegutseb. Iga tõlge on asjaomase riigi, sealhulgas artiklis 56 käsitletud menetluste jaoks autentne tekst. Luba ja tunnistus antakse välja kõigis asjaomaste liikmesriikide liidu ametlikes keeltes.

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)18 sätteid.

1. Kui ei kohaldata artikli 67 lõiget -1, kohaldatakse ameti suhtes 15. aprilli 1958. aasta määruse nr 1 (milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)18 sätteid.

______________

_______________

18 EUT 17, 6.10.1958, lk 385.

18 EÜT 17, 6.10.1958, lk 385.

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, on amet osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingu, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ja kohaldavad neid.

1. Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, on amet osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, kes on sõlminud liiduga lepingu, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtivad liidu seadused või nendega võrdsed siseriiklikud meetmed ja kohaldavad neid. See lõige kehtib eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja liidu laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele.

Selgitus

Selle selgitamiseks, et abikõlblikud on ainult need riigid, kes on omaks võtnud liidu õigusaktid ja rakendavad neid või nendega võrdsed siseriiklikud meetmed.

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 68 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 68 a

 

Huvide konflikt

 

1. Tegevdirektor ning liikmesriikide ja komisjoni poolt ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad kohustuste ja huvide deklaratsioonid, milles kinnitavad, et neil puuduvad otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Need deklaratsioonid esitatakse ametisse astumisel kirjalikult ja kui isiklik olukord peaks muutuma, siis esitatakse need uuesti. Haldusnõukogu, juhatuse ja apellatsiooninõukogu liikmed avalikustavad samuti nimetatud deklaratsioonid ja oma elulookirjeldused. Amet avaldab oma veebisaidil artiklis 42 nimetatud organite liikmete ning asutusesiseste ja -väliste ekspertide nimekirjad.

 

2. Haldusnõukogu rakendab huvide konfliktide haldamiseks ja ärahoidmiseks poliitikat, mis hõlmab vähemalt järgmist:

 

a) huvide deklaratsioonide haldamist ja kontrollimist käsitlevad põhimõtted, sealhulgas nende avaldamise kord, võttes arvesse artiklit 77;

 

b) huvide konflikte käsitlevad kohustuslikud koolitusnõuded ameti töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele;

 

c) kingitusi ja kutseid käsitlevad eeskirjad;

 

d) üksikasjalikud eeskirjad ülesannete kohta, millega ameti töötajad ja liikmed ei saa tegeleda pärast seda, kui nad on oma töösuhte ametiga lõpetanud;

 

e) läbipaistvuseeskirjad ameti otsuste, sealhulgas tema juhatuse ja nõukogude koosolekute protokollide osas, mis avalikustatakse, võttes arvesse tundlikku, salastatud ja äriteavet; ning

 

f) karistused ja mehhanismid, millega kaitstakse ameti iseseisvust ja sõltumatust.

 

Amet võtab arvesse vajadust säilitada tasakaal riskide ja kasulikkuse vahel, eelkõige seoses eesmärgiga saada parimat tehnilist nõu ja oskusteadmisi, ja huvide konfliktide haldamist. Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt aru andes lisab tegevdirektor nimetatud poliitika rakendamist käsitleva teabe.

Selgitus

Muudatusettepanekuga antakse ametile õiguslik alus huvide konfliktide ärahoidmist ja haldamist käsitleva täieliku eeskirjade kogumi rakendamiseks. Ameti juhtorganid vastutavad nimetatud poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest, võttes arvesse ameti eripära saada parmaid tehnilisi teadmisi ning võimalikku kaasnevat tundlikku, salastatud ja äriteavet.

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Koostöö riiklike asutuste ja organitega

Koostöö riiklike asutustega

Selgitus

Ei ole selge, millele viitab sõna „organid”. Kui amet ei saa kasutada sõltumatuid organisatsioone või asjatundjaid, võib see ohustada tema sõltumatust.

Muudatusettepanek  148

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet võib sõlmida lepinguid asjakohaste riiklike asutustega, eelkõige riiklike ohutusasutustega, ja muude pädevate organitega seoses artiklite 12, 16, 17 ja 18 rakendamisega.

1. Amet võib sõlmida lepinguid asjakohaste riiklike asutustega, eelkõige riiklike ohutusasutustega, ja muude pädevate organitega seoses artiklite 12, 16, 17 ja 18 rakendamisega. Sellised lepingud võivad hõlmata ühte või mitut siseriiklikku ohutusasutust.

Selgitus

Selle selgeks tegemiseks, et amet ei ole piiratud iga eraldi riikliku asutusega sõlmitavate lepingutega, vaid võib sõlmida kokkuleppeid ka selliste asutuste gruppidega. See võib olla eriti kasulik siis, kui riiklike võrkude tehniliste näitajate tõttu on tihe koostöö riiklike asutuste vahel soovitav.

Muudatusettepanek  149

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kõnealused lepingud võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, tellitakse riiklikelt asutustelt.

2. Kõnealused lepingud võivad sisaldada sätet, et ameti mõne ülesande ja kohustuse täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine, tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste uuringute kavandamine, delegeeritakse riiklikele asutustele.

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Riiklikud ohutusasutused võivad omakorda võtta ameti alltöövõtjaks muude ülesannete täitmiseks kui need, mis on ametile pandud direktiivi ... [koostalitluse direktiiv] artikliga 20 ja direktiivi ... [raudteeohutuse direktiiv] artikli 16 lõikega 2.

Selgitus

Muudatus võimaldab ameti ja konkreetsete riiklike ohutusasutuste vahelist alltöövõttu muude kui nimetatud direktiividega igale asutusele pandud ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud lepingud ei piira ameti üldkohustust täita artiklitega 12, 16, 17 ja 18 ette nähtud ülesandeid.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud lepingutes tuleb selgelt täpsustada ameti ja riiklike ohutusasutuste vastutus seoses iga lepingupoole täidetavate ülesannetega, nagu see on nendes lepingutes sätestatud. See ei piira ameti üldkohustust täita artiklitega 12, 16, 17 ja 18 ette nähtud ülesandeid.

Selgitus

Et ei tekiks segadust selle osas, kes vastutab siis, kui siseriiklikud asutused tegutsevad ameti nimel.

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pettustevastane võitlus

Pettustevastane võitlus ja tulemuslikkuse seire

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Euroopa Kontrollikoda kontrollib ameti tulemuslikkust ja otsustusprotsessi auditite ja kontrollide kaudu.

Muudatusettepanek  154

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklitega 12, 16, 17 ja 18 seotud delegeeritud õigusaktid

Artiklitega 12, 16, 17, 18 ja 41 seotud delegeeritud õigusaktid

Muudatusettepanek  155

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Lõivude ja tasude summa määratakse selline, mis tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatavate teenuste täieliku maksumuse katmiseks. Kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 3 osutatud tegevusega hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad eelkõige kajastuma selles kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus, tuleb lõivude ja tasude määr kindlasti läbi vaadata.

4. Ametiga seotud lõivude ja tasude summa määratakse selline, mis tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatavate teenuste täieliku maksumuse katmiseks. Kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 3 osutatud tegevusega hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi, peavad eelkõige kajastuma selles kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus, tuleb lõivude ja tasude määr kindlasti läbi vaadata.

Muudatusettepanek  156

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Komisjonile antakse ka õigus võtta kooskõlas artikliga 74 vastu delegeeritud õigusakte, mis puudutavad raudtee-varuosade standardimist artikli 41 kohaldamisel.

Muudatusettepanek  157

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 74 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjonile delegeeritakse artikli 73 kohaselt volitused määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Artiklis 73 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Pärast aruande saamist uuendatakse volituste delegeerimist automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Selgitus

Muudatus kajastab Euroopa Parlamendi tavapärast seisukohta, et delegeerimist ei tuleks anda määramata ajaks ning et enne volituste pikendamist peaks komisjon demokraatliku kontrolli huvides esitama aruande selle kohta, kuidas ta on oma pädevust kasutanud.

Muudatusettepanek  158

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon tellib käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt viie aasta möödudes ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu eelkõige ameti ja selle töö mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Hinnangus käsitletakse eelkõige kõiki vajadusi muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõju.

1. Komisjon tellib käesoleva määruse jõustumisest hiljemalt viie aasta möödudes ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu eelkõige ameti ja selle töö mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Kõnealuse hinnangu andmisel võetakse arvesse raudteesektori, sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide esindajate seisukohti. Hinnangus käsitletakse eelkõige kõiki vajadusi muuta ameti volitusi ja sellise muutmise finantsmõju.

Selgitus

Muudatusettepaneku kohaselt peab komisjon ameti tegevuse tõhususele ja tulemuslikkusele hinnangu andmisel uurima raudteesektori, sotsiaalpartnerite ja tarbijaorganisatsioonide esindajate seisukohti, et teostada põhjalik analüüs ja seeläbi kindlustada ameti volitusi.

Muudatusettepanek  159

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Amet hakkab välja andma artiklite 12, 16, 17 ja 18 kohaseid tunnistusi ja lubasid ühe aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist. Kuni selle ajani kohaldavad liikmesriigid oma siseriiklikke seadusi.

Selgitus

Tuleb kehtestada üleminekuperiood, et amet saaks valmistuda oma uute ülesannete täitmiseks.

Muudatusettepanek  160

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 b. Pärast artikli 77 lõikes 3 a sätestatud üheaastase perioodi möödumist võivad taotlejad kolmeaastase lisaperioodi jooksul esitada taotluse kas ametile või riiklikule ohutusasutusele. Selle perioodi jooksul võivad riiklikud ohutusasutused jätkata tunnistuste ja lubade väljaandmist, tehes artiklitest 12, 16, 17 ja 18 erandeid, kooskõlas direktiividega 2008/57 ja 2004/49.

Muudatusettepanek  161

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 77 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 c. Direktiivi ... [ohutusdirektiivi] artikli 10 lõikes 2 a ja direktiivi [koostalitluse direktiiv] artikli 20 lõikes 9 a osutatud juhtudel võivad riiklikud ohutusasutused nendes artiklites sätestatud tingimustel pärast käesoleva artikli lõikes 3 b osutatud perioodi möödumist jätkata tunnistuste ja lubade väljaandmist.

(1)

ELT C 327, 12.11.2013, lk 122

(2)

ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.


SELETUSKIRI

1. Taustteave

Viimase kümnendi jooksul on ELi raudteeturul toimunud väga suured muutused, mis on järk-järgult kehtestatud kolme seadusandliku raudteepaketiga, mille eesmärk on avada liikmesriikide raudteeturud ning muuta need ELis konkurentsi- ja koostalitlusvõimelisemaks, samal ajal aga säilitada kõrge ohutustase. Siiski on raudteede osatähtsus ELi-siseses transpordis endiselt tagasihoidlik. Vaatamata nimetatud kolmele õigusaktide paketile esineb Euroopa raudteesektoris veel probleeme, nagu konkurentsitõkked, diskrimineerimine ning liberaliseeritud, dünaamilise ja ettevõtjasõbraliku keskkonna puudumine. Praegu on liiga palju erinevaid riiklikke eeskirju ning protseduure ja standardeid, mis ei ole piisavalt läbipaistvad.

Neljas raudteepakett

Tasub rõhutada, et juba 2004. aastal, kui teise raudteepaketi vastuvõtmisega konkretiseerus mõte integreeritud Euroopa raudteepiirkonna loomisest, mõisteti, et on vaja rohkem ühtlustada ohutuseeskirju ning parandada infrastruktuuri, raudteeveeremi, signalisatsiooni- ja muude raudteesüsteemide tehnilist ühilduvust, samuti oleks vaja lihtsustada kogu Euroopa raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud veeremi heakskiitmise menetlust.

Selleks, et jätkata meetmetega, mis on vajalikud raudteesektori tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning sellega suurendada raudteeteenuste tõhusust ja kvaliteeti, on komisjon on esitanud neljanda raudteepaketi.

Ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Raudteeameti (ERA) kohta, koos ettepanekuga sõnastada uuesti raudteeohutuse direktiiv nr 2004/49/EÜ ning koostalitusvõime direktiiv nr 2008/57/EÜ, moodustab neljanda raudteepaketi tehnilise osa, mis keskendub allesjäänud halduslike ja tehniliste tõkete, nagu killustumise ja diskrimineerimise kõrvaldamisele, ning aitab ühtlustada eeskirju järgmiste meetmetega:

· ühiste ohutus- ja koostalitluseeskirjade kehtestamine, et suurendada mastaabisäästu kogu ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate jaoks;

· halduskulude vähendamine;

· haldusmenetluste kiirendamine ja varjatud diskrimineerimise vältimine;

· Euroopa Raudteeametile uute ülesannete andmine.

See aitab luua ühise raudteesüsteemi, mida haldab palju osalejaid ja mis oleks võrreldav maantee- ja õhutranspordi süsteemidega. Iga osaleja vastutaks selle eest, et tema osa süsteemist vastaks põhilistele nõuetele (sh tehniline ühilduvus, usaldusväärsus ja ligipääsetavus), ning oma tegevuse selle ohutuse eest. Ohutusjuhtimine saavutataks riskide hindamise ja ohjamise kaudu. Reeglid võetakse kasutusele seal, kus riski saab kõige paremini kontrolli all hoida ja kus kõik teevad sama asja. Muidu juhitaks riske üksikute ettevõtete ohutuse juhtimise süsteemide raames.

Euroopa Raudteeamet (ERA)

Seitse aastat pärast asutamist töötab ERA nüüd täiel võimsusel ja mängib olulist rolli siseriiklike ohutus- ja koostalitlusnõuete ühtlustamisel ning nende järk-järgulisel asendamisel ühiste tehnilised spetsifikatsioonide ning ühiste ohutusnõuete ja meetoditega.

Selleks, et parandada praegust detsentraliseeritud süsteemi, kus üksikute osalejate ülesanded on mõnikord ebaselged, ning tagada raudteeteenustele üle-euroopaline mõõde, on komisjon teinud ettepaneku, et ERA-le tuleks anda mitmeid täiendavaid täidesaatvaid volitusi. ERA väljastaks mitmeid eri tüüpe lube ja tunnistusi, mida praegu annavad välja riiklikud ohutusasutused (NSA), kuid ei asendaks NSAsid. ERA tugineks jätkuvalt NSA personalile ja pädevustele mõningate oluliste tegevuste läbiviimiseks liikmesriikides, ning sellised tegevused viiakse läbi ameti taotlusel ning tema juhtimise ja järelevalve all.

2. Raportööri märkused ja ettepanekud

Kõigil eespool nimetatud põhjustel, ja eelkõige selleks, et luua konkurentsivõimelisem, dünaamilisem ja ettevõtjasõbralikum raudteeturg, tuleks olemasolevaid õigusakte muuta.

Raportöör on seisukohal, et parem, rohkem tsentraliseeritud lubade ja tunnistuste süsteem peab tooma kasu kõigile ning et kõik sidusrühmad peaksid sellest kasu saama. Süsteem peab tagama paremad ettevõtlustingimused ja -võimalused kõigi turuosaliste konkureerimiseks ning seeläbi pakkuma parema kvaliteediga, odavamaid teenuseid lõppkasutajatele sõltumata sellest, kas need on seotud kauba või reisijate veoga.

Kui raudtee-ettevõtjatelt nõutakse, et nad peavad olema võimelised pakkuma veoteenust vabalt üle kogu Euroopa, tuleks neile tagada tõhus ja kliendisõbralik lubade andmise ja sertifitseerimise kord, kus ERA tegutseb kui ühtne kontaktpunkt.

Kuigi need ERA poolt läbiviidavad protseduurid, mis on ELi tasandil rohkem ühtlustatud, peavad aitama vähendada raudtee-ettevõtjate jaoks bürokraatiat ja kulusid ning samuti abistama uusi turuletulijaid, peame tagama, et need ei tekitaks vastupidist ja negatiivset mõju. Kuigi Euroopa raudteede ohutus ja koostalitlusvõime tuleb uue, kogu ELi hõlmava korra abil viia maksimumini, on sama oluline tagada konkurentsivõime ja ettevõtjasõbralik keskkond osalejatele kõikides turu osades, olgu see siis riiklik või piiriülene turg.

Vastavalt komisjoni mõjuhindamisele on riiklike ohutusasutuste poolt sertifitseerimise ja loa andmise menetluste eest võetavad tasud ja aeg, mis nendeks menetlusteks kulub, praegu kõikjal ELis väga erinevad. Ohutustunnistuste eest võivad taotlejad maksta lõivu nullist kuni 70 000 euroni, ning menetlemine võib kesta paar nädalat kuni mitu aastat.

ELi-üleste menetluste eest määratakse ilmselt keskmise suurusega tasud nii, et need jääksid praeguste kõige odavamate ja kõige kallimate süsteemide vahele. Need ettevõtjad, kes maksavad praegu kõige rohkem tasu ning läbivad pikki protseduure, saavad sellest ilmselgelt kasu, kuna ettevõtjad (kes tegutsevad ühes liikmesriigis), kes praegu maksavad vähem ja läbivad menetluse, mis võtab aega vaid paar nädalat, ei koge olukorra erilist paranemist, vaid pigem muutub nende seisund ebasoodsamaks.

Seetõttu peaks eelkõige nendel raudtee-ettevõtjatel, kes toimivad äärealadel asuvates liikmesriikides, kuid ka teistel, kes kavatsevad tegutseda ainult ühes liikmesriigis, olema võimalik saada ohutustunnistuse ja veeremiloa kas ERAlt või asjaomaselt siseriiklikult ohutusasutuselt.

Raportöör rõhutab, et neljandas raudteepaketis tuleks arvesse võtta konkreetset olukorda raudteevõrkudes, mille rööpmelaius erineb liidu standardsest 1435 mm gabariidist, mis eelkõige käib Balti riikide ja Soome kohta. Need riigid on tegelikult väga hästi integreeritud 1520 mm rööpmelaiusega võrguga, mis katab kogu Venemaad ja SRÜ riike, kuid on isoleeritud ELi peamisest raudteevõrgust. Teatud tehniliste eripärade ja erinevate turutingimuste tõttu antakse ka siin taotlejatele võimalus valida, kas nad soovivad esitada oma avalduse loa või tunnistuse saamiseks ametile või riiklikule ohutusasutusele.

Kuna selles võrgus liikuv veerem (peamiselt kaubavagunid), mis on kolmandate riikidega ühiskasutuses, on registreeritud andmebaasis, mida peab Moskvas firma, kelle suhtes kehtib eraõigus, tuleb nende vagunite jaoks ette näha erinevad loa andmise menetlused. Raportöör on seisukohal, et seda olukorda ja neid lubade andmise menetlusi tuleks reguleerida ELi ja liikmesriikide õigusega. Tuleks hõlbustada tihedamat koostööd nende võrkude asukohaliikmesriikide NSAde vahel.

Muudatusettepanekud

Raportöör teeb mitmeid muudatusettepanekuid:

1) Anda taotlejale võimalus valida veeremi luba ja ohutustunnistuse osas

Uus süsteem peaks tagama, et need protseduurid on kasuks kõigile raudtee turuosalistele. Kuigi üleeuroopalised tunnistused ja load oleksid kasulikud ettevõtjatele, kes soovivad tegeleda piiriüleste teenuste pakkumisega, peaks ettevõtjatele, kes tegutsevad rohkem piiratud alal, eelkõige ühes liikmesriigis andma võimaluse valida, kas pöörduda ameti või siseriikliku ohutusasutuse poole. Sellised taotlejad võivad ise otsustada, kus on tasuvam ja kiirem taotleda tunnistust ja luba.

Kui jätta asjakohased loa ja sertifitseerimisega seotud ülesanded nii ERA-le kui ka NSAdele, annaks see nendele asutustele paremaid võimalusi teha koostööd, olla võrdsel positsioonil ja pakkuda tõhusaid teenuseid kõigile raudtee valdkonna turuosalistele.

Koostalitlusvõime ja ohutuse direktiivide kohta tehtavates ettepanekutes oleks vaja kehtestada asjakohane üksikasjalik kord veeremi loa ja ohutustunnistuse väljastamiseks. Nende ettepanekute muudatusettepanekud peaksid tagama, et NSAde antud load vastaksid sama kõrgetele ohutusnõuetele, kui ERA omad.

Lisaks peaks amet vastutama Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi elementide kohta lubade andmise eest, et paljude riiklike süsteemide asemel tagada ühtne Euroopa süsteem.

2) Ameti vastutus ja kohustused

Raportöör on seisukohal, et teksti ameti vastutuse ja kohustuste kohta tuleks täpsustada, sest amet võtab endale täieliku vastutuse, kaasa arvatud lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste osas ning oma otsuste eest lubade ja tunnistuste kohta.

Arvestades varasemate kogemustega, tuleks tekstis selgelt sätestada, et juhul kui toimub kohtulik uurimine, millega seoses ametit või selle töötajaid palutakse kohale ilmuda, peaks amet tegema täielikku koostööd antud liikmesriikide vastutavate asutustega.

Lisaks tuleks ERA ja NSAde vahelistes lepingutes selgelt ja üksikasjalikult täpsustada ameti ja NSAde vastutuse seoses iga lepingupoole täidetavate ülesannetega.

3) Keelte kasutamine

Kuigi ettepanekus sätestatakse, et ameti kohta kehtib 15. aprilli 1958. aasta EMÜ nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled, on raportöör arvamusel, et peaks olema selgemini sätestatud, et taotleja peab saama ametiga suhelda tema enda valitud keeles tingimusel, et see on üks liidu ametlikest keeltest. Ameti vastus peaks olema samas keeles, mida kasutab taotleja.

4) Vastastikuse juurdepääsu edendamine kolmandate riikide raudtee-turule

Raudtee-ettevõtjad, mis tegutsevad 1520 mm rööpmelaiusega, mis katab Venemaad ja SRÜ riike, konkureerivad kaubaveovagunite üle peamiselt ida-lääne suunas, kuid see on ilmselgelt ebavõrdne konkurents, kuna vastastikust turulepääsu Venemaaga ei ole kehtestatud ja on olemas erinevaid piiranguid ELi veeremi sisenemisele Venemaa territooriumil.

Sellist ebaausat olukorda seoses konkurentsi ja turulepääsuga tuleks tulevikus lahendada ELi tasandil, et saavutada ELi ettevõtjate vastastikune juurdepääs kolmandate riikide turgudele.

Kuna ERA teeb koostööd kolmandate riikidega, peaks ta – nii palju kui tema pädevus ja teadmised võimaldavad – lihtsustama ELi raudtee-ettevõtjate vastastikust juurdepääsu kolmandate riikide raudteeturgudele.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (18.10.2013)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD))

Arvamuse koostaja: Jutta Haug

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjon esitas neljanda raudteepaketi ühe osana ettepaneku võtta vastu Euroopa Liidu Raudteeametit (ERA) käsitlev määrus ja tunnistada kehtetuks kehtiv määrus (EÜ) nr 881/2004.

Määruse ettepanekuga pannakse ERA-le lisaülesandeid, viiakse määrus kooskõlla detsentraliseeritud ameteid käsitleva ühise lähenemisviisiga, ajakohastatakse sätteid tulenevalt laiemast õigus- ja poliitikaraamistiku arengust ning püütakse selgitada ja lihtsustada kehtivaid sätteid.

Kuna määruse ettepanekut tuleb vaadelda kogu neljanda raudteepaketi kontekstis, võivad ka paketi teiste osadega seotud seadusandlikud menetlused mõjutada ERA ülesandeid ja nende täitmiseks vajalikke rahalisi- ja inimressursse. Seepärast palutakse komisjonil kogu neljandat raudteepaketti käsitlevate läbirääkimiste lõpus esitada ERA kohta vajadusel läbivaadatud finantsselgitus.

Määruse eelnõule lisatud finantsselgitus on rahastamise osas juba kooskõlas komisjoni 10. juulil 2013. aastal vastu võetud teatisega „Detsentraliseeritud asutuste inim- ja rahaliste ressursside kavandamine aastatel 2014–2020” (COM(2013) 519).

Samas on kahe dokumendi vahel erinevusi ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtade osas. Määruse eelnõus sätestatakse, et 2020. aastaks on ametikohtade loetelus kokku 151 töötajat ning selgitatakse, et 2017. aastaks rakendatakse töötajate arvu 2% vähendamist. See on kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga vähendada viie aastaga ametikohti 1% võrra (nagu kõikide teiste institutsioonide ja asutuste puhul) ning lisada täiendav 1% ümberpaigutamisreservi. Kuigi see põhimõte on ka teatise aluseks, vähendatakse teatise kohaselt 2020. aastaks ametikohti 148ni ehk veel 2% võrra.

Arvamuse koostaja rõhutab, et komisjoni käsitlus ümberpaigutamisreservi loomisest ei ole vastuvõetav, kuna ameteid ei saa käsitleda ühtse kulude kogumina, kus ühe osa suurenemine tuleb teiste arvelt. Isegi kui uusi ametikohti hiljem taas lisatakse, on ERA-l ametikohtade 2% vähendamise tõttu keeruline oma uusi ülesandeid täita.

Meeldetuletuseks: määruse eelnõus sätestatakse, et uute ülesannete täitmiseks on vaja 70 inimest. Nendest 43 on uued töötajad ja 27 leitakse personali ümberpaigutamise teel. On rohkem kui kaheldav, kuidas suudab ametikohtade loeteluga ette nähtud 143 ametikohaga asutus neist 27 (19%) ümber paigutada ja veel olemasolevaid ametikohti 10% võrra (2% aastas viie aasta jooksul) vähendada ning samal ajal jätkuvalt oma seniseid ülesandeid täita.

Lõpetuseks seab arvamuse koostaja kahtluse alla komisjoni lähenemisviisi töötajate arvu vähendamise kohta täielikult tasudest rahastatavatel ametikohtadel. On ülimalt vajalik eristada ELi eelarvest rahastatavaid ametikohti (mida vähendatakse 5% viie aasta jooksul) tööstusharult võetavatest teenustasudest rahastatavatest ametikohtadest, kus ei tohiks töötajate arvu vähendada, kuna viimaste puhul on tegemist teenusega lubade väljaandmise tasude maksmise eest.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 a (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 a. nõuab, et komisjon esitaks finantsselgituse, milles võetaks täielikult arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahelist õiguslikku kokkulepet neljanda raudteepaketi kõikide õigusaktide kohta, et täita ERA, ning võimalik et ka komisjoni talituste eelarve ja personaliga seonduvad vajadused;

Muudatusettepanek  2

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Punkt 1 b (uus)

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

 

1 b. rõhutab, et seadusandliku institutsiooni kõik otsused määruse eelnõu kohta ei piira eelarvepädevate institutsioonide otsuseid seoses iga-aastase eelarvemenetlusega;

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Tavaliselt on veeremiüksuselubade ja ohutussertifikaatide väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja sertifikaatide taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks olema võrdne praegu liidus kehtiva keskmise tasusummaga või sellest väiksem ja see tuleks kindlaks määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga.

(14) Tavaliselt on veeremiüksuselubade ja ohutussertifikaatide väljaandmise tasu küsinud liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile, peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja sertifikaatide taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks olema võrdne praegu liidus kehtiva keskmise tasusummaga või sellest väiksem ja see tuleks kindlaks määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga. Sellistest tasudest rahastatavate ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohtadel ei tohiks vähendada töötajate arvu, hoolimata sellest, et töötajate arvu vähendamine on ette nähtud kõikides liidu institutsioonides ja asutustes.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(35) Seoses uute detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud liidu vahendite haldamise läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse, finantskontrolliga, vastutusest vabastamise volitustega, pensioniskeemi sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhend). Samuti tuleks ameti suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste kohta ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta.

 

(35) Ameti suhtes tuleks piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta.

 

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist neli hääleõiguslikku esindajat.

1. Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks hääleõiguslik esindaja ja komisjonist kaks hääleõiguslikku esindajat.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu Raudteeamet ja määruse (EÜ) nr 881/2004 kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.2.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

7.2.2013

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jutta Haug

20.2.2013

Vastuvõtmise kuupäev

17.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zuzana Brzobohatá, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazábal Rubial, Lucas Hartong, Jutta Haug, Anne E. Jensen, Ivailo Kalfin, Sergej Kozlík, Jan Kozłowski, Alain Lamassoure, Giovanni La Via, Jan Mulder, Vojtěch Mynář, Juan Andrés Naranjo Escobar, Nadezhda Neynsky, Andrej Plenković, Alda Sousa, Oleg Valjalo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Maria Da Graça Carvalho, Paul Rübig, Georgios Stavrakakis


EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (7.11.2013)

transpordi- ja turismikomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD))

Arvamuse koostaja: Bogusław Liberadzki

LÜHISELGITUS

Euroopa piirideta raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil meetmeid raudteede suhtes kohaldatavate tehniliste normide valdkonnas seoses tehniliste aspektidega (koostalitlus) ja ohutusaspektidega, mis on lahutamatult seotud ja mis mõlemad peaksid olema liidu tasandil veelgi paremini ühtlustatud. Selle protsessi hõlbustamiseks on vaja Euroopa Liidu tasandil ametit.

Praegu vastutavad riiklikud ohutusasutused raudteesüsteemi osade, nagu veeremi, infrastruktuuri, energiaressursside ja signaalsüsteemide kasutuselevõtu menetluste eest. Piiriüleseks toimimiseks on vaja veeremile luba igas liikmesriigis, kus seda käitama hakatakse. Riiklikud ohutusasutused väljastavad raudteeveo-ettevõtjatele ohutussertifikaadi A-osa, mis kehtib kogu liidus, ja B-osa, mis kehtib ühes konkreetses liikmesriigis. Taotleja peab tõendama, et ta kasutab asjakohast ohutusjuhtimise süsteemi. Sertifikaat kinnitab, et raudteeveo-ettevõtja on võimeline asjaomases võrgus ohutult toimima. Mitmesugused lubade ja sertifikaatide väljastamise menetlused liikmesriikides on pikaajalised ning takistavad vaba ja konkureerivat reisijate ja kaupade vedu liidus.

Euroopa Liidu raudteeamet on tulevikus Euroopa Liidus ainus raudteesektorit reguleeriv asutus ja koht, mis väljastab veeremi kasutuselevõtu lubasid ning ohutussertifikaate ja -lubasid. Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtt on kõige paljutõotavam abinõu, et saavutada Euroopa transpordipoliitika põhieesmärgid. Euroopa Liidu raudteeamet täidab ka muid ülesandeid, nagu riiklike eeskirjade liigitamine ning süstemaatiline järelevalve kehtivate riiklike eeskirjade või uute riiklike eeskirjade eelnõude üle, Euroopa registrite loomine ja pidamine või soovitused standardite kohta. Kui Euroopa Liidu raudteeamet saab ainsaks raudteesektorit reguleerivaks asutuseks, tuleb lisaks luua sõltumatu apellatsiooninõukogu, mis järgib õigluse ja läbipaistvuse põhimõtteid. Selleks et süsteemi paremaks muutmine oleks tõesti tulemuslik, tuleb ameti pädevust kiiresti suurendada, nähes siiski ette mõistliku ja põhjendatud üleminekuaja.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Amet peaks oma eesmärkide saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega. Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest.

(6) Amet peaks oma eesmärkide saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a) Amet peaks olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Amet peaks oma ülesannete täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks ennekõike hõlmama raudteesektori spetsialistide ja asjakohaste riiklike asutuste seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid töörühmi.

(7) Amet peaks oma ülesannete täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks ennekõike hõlmama raudteesektori spetsialistide ja asjakohaste riiklike asutuste seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid töörühmi. Amet peaks pidama silmas vajadust säilitada huvide konfliktide haldamisel ühelt poolt asjakohane tasakaal riskide ja saadava kasu vahel ja teiselt poolt eesmärki saada parimaid eksperdiarvamusi.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 35 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(35 a) Liidu rahaliste vahendite tõhusaks kasutamiseks ja ameti tulemuslikuks toimimiseks peab ametil olema üks asukoht, mis võimaldab riiklike ohutusasutuste töötajatel ja raudteesektori sidusrühmadel vähendada reisiaega ja -kulusid ning suurendab ameti atraktiivsust kvalifitseeritud tööjõu silmis.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õiguslik seisund

Õiguslik seisund ja asukoht

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Ametil on üks keskne asukoht, mis võimaldab riiklike ohutusasutuste töötajatel ja raudteesektori sidusrühmadel reisiaja ja -kulud võimalikult väiksena hoida. Amet asub sellises asukohas, mis suurendab ameti atraktiivsust kvalifitseeritud tööjõu silmis.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet esitab arvamusi direktiivi 2012/34/EL [direktiiv, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] artiklis 55 osutatud riiklike reguleerivate asutuste taotluse korral selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu.

1. Amet esitab arvamusi kas direktiivi 2012/34/EL [direktiiv, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] artiklis 55 osutatud riiklike reguleerivate asutuste või käesoleva määruse artikli 34 lõikes 2 osutatud raudteesektori esindusasutuste võrgustiku liikme taotluse korral selliste küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud nende tähelepanu.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab ohutussertifikaadi välja kooskõlas direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklitega 10 ja 11.

Amet annab välja, uuendab, peatab, muudab või tühistab ohutussertifikaate kooskõlas direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklitega 10 ja 11.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g a) annab komisjonile soovitusi Euroopa standardite kohta, mille Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid välja töötama;

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – punkt g b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(g b) esitab üksikasjalikke standarditaotlusi asjaomastele Euroopa standardiorganisatsioonidele, et täita ametile komisjoni poolt antud volitusi raudteede valdkonnas.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtu load

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab kogu liidus asuvate ja käitatavate raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 18.

Amet annab kogu liidus asuva ja käitatava Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) kasutuselevõtu load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 18.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Kui mitmes liikmesriigis võetakse eriti pärast õnnetust või intsidenti vastu ohutusdirektiivi artiklis 8 ja koostalitluse direktiivi artikli 14 lõikes 4 osutatud kiireloomulised ennetusmeetmed, juhib amet eeskirjade ühtlustamist liidu tasandil ja suheldes riiklike ohutusasutustega. Vajaduse korral esitab amet komisjonile soovituse või arvamuse.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet loob direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44, ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid ja peab neid. Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. See hõlmab eelkõige järgmist:

1. Amet loob direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklitega 43, 44 ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid praktilises, tõhusas ja kasutajasõbralikus vormingus, mis vastab ettevõtluse ja käitamisega seotud vajadustele. Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina. See hõlmab eelkõige järgmist:

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33 – lõige 2 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g) veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

(g) lubatud veeremi Euroopa register, sh asjakohastele riiklikele registritele suunava lingi kaudu;

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l) võtab vastu pettustevastase strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga;

(l) võtab vastu pettustevastase ja läbipaistvuse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga;

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida, ilma et see mõjutaks tema vastutust. Tegevdirektor teavitab delegeerimisest ja edasi delegeerimisest haldusnõukogu.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor.

Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. Isik, kellele volitused delegeeritakse, teavitab delegeerimisest haldusnõukogu.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

1. Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru haldusnõukogule. Enne ametisse nimetamist tuleks tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamenti ja osalema arutelus parlamendi liikmetega.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Amet loob ühe või mitu apellatsiooninõukogu.

1. Amet loob ühe või mitu sõltumatut apellatsiooninõukogu.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Mis tahes füüsiline või juriidiline isik võib edasi kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18.

1. Mis tahes füüsiline või juriidiline isik või artikli 34 lõikes 2 osutatud raudteesektori esindusasutuste võrgustiku liige võib edasi kaevata mis tahes otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 või 18.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kaebuse läbivaatamisel tegutseb apellatsiooninõukogu kiiresti. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

1. Kaebuse läbivaatamisel võtab apellatsiooninõukogu vastu otsuse kahe kuu jooksul alates kogu asjakohase teabe kättesaamisest. Apellatsiooninõukogu võib nõuda asjakohase teabe esitamist ühe kuu jooksul. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi enda saadetud teadete või teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on õigus anda suulisi seletusi.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui tegevdirektor saab vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

4. Tuginedes vajaduse korral kontrollikoja tähelepanekutele ameti esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab tegevdirektor vastavalt üldise finantsmääruse artiklile 148 omal vastutusel ameti lõpliku raamatupidamisaruande ja esitab selle koos kinnitava avalusega haldusnõukogule heakskiitmiseks.

Selgitus

Raamatupidamisaruande koostamist ja selle haldusnõukogus heakskiitmise menetlust ei tohiks seada sõltuvusse kontrollikoja tähelepanekute saamisest. Tegevdirektor peab esitama raamatupidamisaruande koos seda aruannet käsitleva kinnitava avaldusega, millele ta on alla kirjutanud.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Amet võtab asjakohased haldusmeetmed, et korraldada oma töö nii, et välditakse huvide konflikti.

3. Amet võtab muu hulgas koolitus- ja ennetusstrateegiate kaudu asjakohaseid haldusmeetmeid, mis võimaldavad korraldada ameti töö nii, et välditakse huvide konflikte, sh töösuhte lõppemise järgseid probleeme (nt nn pöördukse efekt, siseinfo kasutamine jne).

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse.

Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist ametisse, ning võtab vastu ja rakendab poliitikat, millega hinnata ja hallata riikide lähetatud ekspertide võimalikke huvide konflikte, sealhulgas keelates neil töörühma koosolekutel osalemise, kui see ohustaks nende sõltumatust ja erapooletust.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

2. Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse, võttes arvesse riiklike ohutusasutuste töötajate ja raudteesektori sidusrühmade reisiaega ja -kulusid.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Amet avaldab oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ning välis- ja siseekspertide nimekirja koos nende majanduslike huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega. Haldusnõukogu koosolekute protokollid avaldatakse korrapäraselt.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 72 a

 

Huvide konflikt

 

1. Tegevdirektor ning liikmesriikide ja komisjoni poolt ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad kohustuste ja huvide deklaratsioonid, milles kinnitavad, et neil puuduvad otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks. Need deklaratsioonid esitatakse ametisse astumisel kirjalikult ja kui isiklik olukord peaks muutuma, siis esitatakse need uuesti. Haldusnõukogu, juhatuse ja apellatsiooninõukogu liikmed esitavad samuti need deklaratsioonid, mis avaldatakse koos nende elulookirjeldustega. Amet avaldab oma veebilehel nimekirja artiklis 42 osutatud organite liikmete ning välis- ja siseekspertide nimedega.

 

2. Haldusnõukogu rakendab huvide konfliktide haldamiseks ja ärahoidmiseks poliitikat, mis hõlmab vähemalt järgmist:

 

a) huvide deklaratsioonide haldamist ja kontrollimist käsitlevad põhimõtted, sealhulgas nende avaldamise kord, võttes arvesse artiklit 77;

 

b) huvide konflikte käsitlevad kohustuslikud koolitusnõuded ameti töötajatele ja riikide lähetatud ekspertidele;

 

c) kingitusi ja kutseid käsitlevad eeskirjad;

 

d) üksikasjalikud eeskirjad ülesannete kohta, millega ameti töötajad ja liikmed ei saa tegeleda pärast seda, kui nad on oma töösuhte ametiga lõpetanud;

 

e) ameti otsuste läbipaistvust käsitlevad eeskirjad, sealhulgas ameti juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid, mis avaldatakse tundlikku, salastatud ja äriteavet arvesse võttes, ning

 

f) karistused ja mehhanismid, millega kaitstakse ameti iseseisvust ja sõltumatust.

 

Amet võtab arvesse vajadust säilitada tasakaal riskide ja kasulikkuse vahel, eelkõige seoses eesmärgiga saada parimat tehnilist nõu ja oskusteadmisi, ja huvide konfliktide haldamist. Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt aru andes lisab tegevdirektor nimetatud poliitika rakendamist käsitleva teabe.

Selgitus

Muudatusettepanekuga antakse ametile õiguslik alus huvide konfliktide ärahoidmist ja haldamist käsitleva täieliku eeskirjade kogumi rakendamiseks. Ameti juhtorganid vastutavad nimetatud poliitika väljatöötamise ja rakendamise eest, võttes arvesse ameti eripära, et saada parimaid tehnilisi teadmisi ning võimalikku kaasnevat tundlikku, salastatud ja äriteavet.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 72 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 72 b

 

Karistused

 

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktiga vastu karistused juhtumite puhul, mil ameti poolt käesoleva määruse kohaselt vastu võetud kõigis otsustes osutatud tähtaegadest ei peeta kinni. Selles nähakse ette ka hüvitussüsteem juhtumite puhul, mil ameti määrusega ette nähtud apellatsiooninõukogu teeb otsuse selle osapoole kasuks, kellele ameti otsus oli suunatud. Sanktsioonid ja hüvitiste kord peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad.

MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu Raudteeamet ja määruse (EÜ) nr 881/2004 kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.2.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

CONT

7.2.2013

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Bogusław Liberadzki

10.4.2013

Vastuvõtmise kuupäev

4.11.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marta Andreasen, Jean-Pierre Audy, Inés Ayala Sender, Martin Ehrenhauser, Gerben-Jan Gerbrandy, Ingeborg Gräßle, Cătălin Sorin Ivan, Bogusław Liberadzki, Jan Mulder, Crescenzio Rivellini, Paul Rübig, Bogusław Sonik, Bart Staes, Michael Theurer

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Karin Kadenbach

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Andrej Plenković


MENETLUS

Pealkiri

Euroopa Liidu Raudteeamet ja määruse (EÜ) nr 881/2004 kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2013)0027 – C7-0029/2013 – 2013/0014(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.1.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.2.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

BUDG

7.2.2013

CONT

7.2.2013

ITRE

7.2.2013

JURI

7.2.2013

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

20.2.2013

JURI

20.2.2013

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Roberts Zīle

4.3.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.7.2013

14.10.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.12.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Erik Bánki, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Franco Frigo, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Mike Nattrass, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Patricia van der Kammen, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Phil Bennion, Jean-Jacob Bicep, Spyros Danellis, Zita Gurmai, Alfreds Rubiks, Geoffrey Van Orden, Sabine Wils, Karim Zéribi

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Mario Pirillo

Esitamise kuupäev

9.1.2014

Viimane päevakajastamine: 14. veebruar 2014Õigusalane teave