Menetlus : 2013/0015(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0033/2014

Esitatud tekstid :

A7-0033/2014

Arutelud :

PV 25/02/2014 - 8
PV 25/02/2014 - 10
CRE 25/02/2014 - 8
CRE 25/02/2014 - 10

Hääletused :

PV 26/02/2014 - 9.2

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0149

RAPORT     ***I
PDF 613kWORD 758k
16. jaanuar 2014
PE 513.305v02-00 A7-0033/2014

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0030 – C7-0027/2013 – 2013/0015(COD))

Transpordi- ja turismikomisjon

Raportöör: Izaskun Bilbao Barandica

(Uuesti sõnastatud – kodukorra artikkel 87)

PR_COD_1recastingam

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTEST KOOSNEVA KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0030 – C7-0027/2013 – 2013/0015(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus – uuesti sõnastamine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0030),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C7-0027/2013),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–   võttes arvesse Leedu Vabariigi Seimi ja Rootsi Riksdagi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 aluse esitatud põhjendatud arvamusi, millede kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust(1),

–   võttes arvesse Regioonide Komitee 7. oktoobri 2013. aasta arvamust(2),

–   võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta(3),

–   võttes arvesse vastavalt kodukorra artikli 87 lõikele 3 saadetud õiguskomisjoni 16. detsembri 2013. aasta kirja transpordi- ja turismikomisjonile,

–   võttes arvesse kodukorra artikleid 87 ja 55,

–   võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni raportit ning regionaalarengukomisjoni arvamust (A7-0033/2014),

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma arvamuse kohaselt ei sisalda kõnealune ettepanek muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus esile toodud, ning arvestades, et varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate tekstide kodifitseerimisega ega hõlma sisulisi muudatusi,

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha, võttes arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma soovitusi;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest, on eriti soovitav parandada liikmesriikide raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele, rakendades mis tahes meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas.

(2) Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisest, on eriti soovitav parandada liikmesriikide raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele, sealhulgas puudega reisijate jaoks, rakendades mis tahes meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas.

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Püüdlused muuta ELi raudteesüsteem koostalitlevaks peaksid kaasa tooma tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramise ning võimaldama hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelisi raudteeveoteenuseid Euroopa Liidu piires ja kolmandate riikidega ning aitama kaasa ELi raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele.

(3) Püüdlused muuta ELi raudteesüsteem koostalitlevaks peaksid kaasa tooma tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramise ning võimaldama hõlbustada, parandada ja arendada raudteeveoteenuseid Euroopa Liidu piires ja kolmandate riikidega ning aitama kaasa ELi raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele.

Selgitus

Koostalitluse saavutamine ei too kasu mitte üksnes rahvusvahelistele raudteeveoteenustele, vaid tervele raudteetranspordi sektorile, näiteks ajasäästu ja kulude kokkuhoiu kaudu.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Rongide äriotstarbeline käitamine raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head taristut ja veeremiüksuste omaduste ühilduvust, samuti eri taristuettevõtjate ning raudteeveo-ettevõtjate teabe- ja sidesüsteemide tõhusat vastastikust sidumist. Kõnealusest ühilduvusest ja sidumisest sõltuvad toimivustase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige raudteesüsteemi koostalitlus.

(4) Rongide äriotstarbeline käitamine raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head taristut ja veeremiüksuste omaduste ühilduvust, samuti eri taristuettevõtjate ning raudteeveo-ettevõtjate teabe-, side- ja piletisüsteemide tõhusat vastastikust sidumist. Kõnealusest ühilduvusest ja sidumisest sõltuvad toimivustase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige raudteesüsteemi koostalitlus.

Selgitus

Selleks et algatus oleks kasulik ka reisijate vaatenurgast, tuleb koostalitlevaks muuta ka piletisüsteemid.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Raudteed reguleerivas raamistikus peaksid olema sätestatud selged kohustused, et järgitaks ohutus-, tervise- ja tarbijakaitse eeskirju, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta.

(5) Raudteed reguleerivas raamistikus peaksid olema sätestatud selged kohustused, et järgitaks ohutus-, tervise-, sotsiaalseid ja tarbijakaitse eeskirju, mis kehtivad raudteevõrgustike kohta.

Selgitus

Koostalitluse, ohutuse ja kvaliteedi saavutamiseks tuleb tehnilistele püüdlustele lisaks ühtlustada sotsiaalseid aspekte, näiteks töö-, sõidu- ja puhkeaega.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Liikmesriikide õigusaktid, sise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse raudteesüsteemide, allsüsteemide ja komponentide suhtes, sisaldavad olulisi erinevusi, sest need hõlmavad tehnilisi aspekte, mis on iseloomulikud liikmesriikide tööstussektorile, samuti näevad need ette spetsiifilisi mõõtmeid, seadmeid ja eriomadusi. Selline olukord takistab rongide vaba liikumist kogu Euroopa Liidus.

(6) Liikmesriikide õigusaktid, sise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused, mida kohaldatakse raudteesüsteemide, allsüsteemide ja komponentide suhtes, sisaldavad olulisi erinevusi, sest need hõlmavad tehnilisi aspekte, mis on iseloomulikud liikmesriikide tööstussektorile, samuti näevad need ette spetsiifilisi mõõtmeid, seadmeid ja eriomadusi. Selline olukord takistab rongide vaba liikumist kogu Euroopa Liidus ning ühtsel turul standardimisest ja mastaabisäästust tekkiva kasu saamist.

Selgitus

Euroopa raudteesüsteemide eripalgelisus takistab ettevõtjaid tootmast suuri raudteesüsteemide, allsüsteemide ja komponentide seeriaid ning seetõttu ei saada masstootmisest sellist kasu nagu madalamad hinnad ja lühemad tootmistsüklid.

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Kuna raudteesüsteem on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see järgmisteks allsüsteemideks: taristu, raudteeäärne kontroll ja signaalimine, rongisisene kontroll ja signaalimine energiavarustus, veerem, käitamise ja liikluse korraldus, hooldus ning telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks. Iga allsüsteemi puhul tuleb kindlaks määrata olulised nõuded ja tehnilised kirjeldused, eriti komponentide ja liideste osas, mis tagavad vastavuse neile olulistele nõuetele. Sama süsteem on jagatud ka paikseteks ja liikuvateks elementideks ning sisaldab ühelt poolt võrgustikku, mis koosneb liinidest, jaamadest, terminalidest ja igasugustest paiksetest seadmetest, mis on vajalikud süsteemi ohutuks ja pidevaks käitamiseks, ja teiselt poolt kõiki veeremiüksusi, mis sõidavad nimetatud võrgustikus. Seetõttu koosneb veeremiüksus käesoleva direktiivi tähenduses ühest allsüsteemist (veerem) ja vajaduse korral muudest allsüsteemidest (peamiselt rongisisesest kontrolli ja signaalimise allsüsteemist).

(23) Kuna raudteesüsteem on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see järgmisteks allsüsteemideks: taristu, raudteeäärne kontroll ja signaalimine, rongisisene kontroll ja signaalimine, energiavarustus, veerem, käitamise ja liikluse korraldus, hooldus ning telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks. Iga allsüsteemi puhul tuleb kindlaks määrata olulised nõuded ja tehnilised kirjeldused, eriti komponentide ja liideste osas, mis tagavad vastavuse neile olulistele nõuetele. Sama süsteem on jagatud ka paikseteks ja liikuvateks elementideks ning sisaldab ühelt poolt võrgustikku, mis koosneb liinidest, jaamadest, terminalidest ja igasugustest paiksetest seadmetest, mis on vajalikud süsteemi ohutuks ja pidevaks käitamiseks, ja teiselt poolt kõiki veeremiüksusi, mis sõidavad nimetatud võrgustikus. Seetõttu koosneb veeremiüksus käesoleva direktiivi tähenduses ühest allsüsteemist (veerem) ja vajaduse korral muudest allsüsteemidest (peamiselt rongisisesest kontrolli ja signaalimise allsüsteemist). Kuigi süsteem on jaotatud mitmeks osaks, käsitleb Euroopa Liidu Raudteeamet (edaspidi „amet”) seda ohutuse ja koostalitluse tagamiseks ühtse süsteemina.

Selgitus

Ametile tuleks anda raudteesüsteemi toimimise tagamiseks tervikliku süsteemi nägemuse valvuri roll.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguse konventsiooni (mille osaline on ka Euroopa Liit) kohaselt on juurdepääs üks üldpõhimõtteid ja osalisriigid peavad puuetega isikutele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu tagamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad juurdepääsu miinimumnõuete ja juhendite väljatöötamist, kehtestamist ning nende rakendamise jälgimist. Seega on juurdepääsu tagamine raudteesüsteemi koostalitluse oluline nõue.

(24) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguse konventsiooni (mille osaline on ka Euroopa Liit) kohaselt on juurdepääs üks üldpõhimõtteid ja osalisriigid peavad puuetega isikutele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu tagamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad juurdepääsu miinimumnõuete ja juhendite väljatöötamist, kehtestamist ning nende rakendamise jälgimist. Seega on puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsu tagamine raudteesüsteemi koostalitluse oluline nõue kooskõlas piiratud liikuvusvõimega reisijaid käsitlevate liidu õigusaktidega.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) KTKd mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste kasutajatega neid hõlmavate asjaolude suhtes.

(26) KTKd mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste kasutajatega, sealhulgas puuetega isikute organisatsioonidega, neid hõlmavate asjaolude suhtes.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a) Ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks, loamenetluste kulude ja pikkuse vähendamiseks ning raudteeohutuse suurendamiseks tuleb loamenetlusi täiustada ja ühtlustada liidu tasandil. See eeldab üleminekuperioodi jooksul ülesannete ja vastutuse selget jagamist ameti ja riiklike ohutusasutuste vahel.

 

Amet peaks kasutama väärtuslikku oskusteavet, kohalikul tasandil olemasolevaid teadmisi ja riiklike ohutusasutuste kogemusi. Amet peaks delegeerima riiklikele ohutusasutustele konkreetsed ülesanded ja kohustused artiklis 22 a viidatud kokkulepete alusel, aga tegema ise kõigis loamenetlustes lõpliku otsuse.

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40) Veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks tuleks viiteid veeremiüksuse turuleviimise loale säilitada koos asjaomase veeremiüksuse muude andmetega.

(40) Veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks tuleks viiteid veeremiüksuse loale säilitada koos asjaomase veeremiüksuse muude andmetega.

Selgitus

Tuleks kehtestada Euroopa veeremiüksuse luba, et oleks võimalik osta kasutusvalmis veeremiüksuseid. Ettepanekus turuleviimise ja kasutuselevõtu eristamine ei kaota olemasolevaid takistusi veeremi hõlpsamale ja kiiremale ostule ja kasutamisele.

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) KTKdes tuleks kindlaks määrata menetlused veeremiüksuste ja võrgustiku ühilduvuse kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turuleviimise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse kasutuselevõtu otsuse tegemist.

(41) KTKdes tuleks kindlaks määrata menetlused veeremiüksuste ja võrgustiku ühilduvuse kontrollimiseks enne uue veo alustamist.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 46 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(46 a) Reguleerivaid meetmeid tuleks täiendada algatustega, mille eesmärk on anda rahalist toetust uuenduslikele ja koostalitlust võimaldavatele tehnoloogiatele raudteesektoris, näiteks projekt Shift2Rail.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 48

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(48) Käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud II lisa (mis hõlmab raudteesüsteemi jaotamist allsüsteemideks ning nende süsteemide kirjeldusi), KTKde sisu ning KTKde muudatuste (sealhulgas KTKdes avastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike paranduste) kohandamisega tehnika arengule. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(48) Käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud II lisa (mis hõlmab raudteesüsteemi jaotamist allsüsteemideks ning nende süsteemide kirjeldusi), KTKde sisu ning KTKde muudatuste (sealhulgas KTKdes avastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike paranduste) kohandamisega tehnika arengule, koostalitlusvõime komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni rakendusala ja sisuga, allsüsteemide vastavustõendamismenetlusega, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse dokumendid. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus seoses järgmisega: ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotlusele lisatud toimikus sisalduvad dokumendid ning selle toimiku üksikasjad, vorm ja edastamiskord; EÜ vastavusdeklaratsiooni ja koostalitluse komponentide kasutussobivuse deklaratsiooni rakendusala ja sisu, asjaomase deklaratsiooni vorm ning deklaratsioonis sisalduva teabe üksikasjad; teatatud siseriiklike eeskirjade liigitus eri rühmadesse, et hõlbustada paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimist; allsüsteemide vastavustõendamismenetlus, sealhulgas vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse dokumendid; EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised; ühised kirjeldused, mis hõlmavad taristuregistriga seotud andmeid, andmete esitamise viisi, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide teostatava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes13.

(51) Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus seoses järgmisega: ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotlusele lisatud toimikus sisalduvad dokumendid ning selle toimiku üksikasjad, vorm ja edastamiskord; EÜ vastavusdeklaratsiooni ja koostalitluse komponentide kasutussobivuse deklaratsiooni vorm ning deklaratsioonis sisalduva teabe üksikasjad; teatavaks tehtud siseriiklike eeskirjade liigitus eri rühmadesse, et hõlbustada paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimist; EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised; ühised kirjeldused, mis hõlmavad taristuregistriga seotud andmeid, andmete esitamise viisi, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide teostatava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes13.

________________

______________

13 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

13 ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlus viisil, mis on kooskõlas direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] sätetega. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi.

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlus viisil, mis on kooskõlas direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] sätetega. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi. Nimetatud püüdlustega peab kaasnema tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramine ning need peavad aitama kaasa ühenduse raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele loomisele.

Selgitus

Koostalitlust käsitlevas direktiivis (praeguse artikli 1 lõike 2 punktis b) esile toodud olemasolevaid eesmärke tuleb säilitada, kuna need annavad direktiivile üldise suuna (tehnilise ühtlustamse optimaalne tasand ning seadmete, teenuste ja käitamise siseturu järkjärguline loomine).

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesoleva direktiivi reguleerimisalast jäetakse välja järgmised süsteemid :

3. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamismeetmete reguleerimisalast välja jätta järgmised süsteemid:

Selgitus

See muudatus säilitab kehtiva teksti, mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel välja jätta linnaliinid. Komisjon ütleb, et on volitanud standardiorganisatsioone norme looma, kuid tunnistab siiski, et need normid on jätkuvalt vabatahtlikud. Tootjad ja osa sidusrühmi mõistab Euroopa turu vajalikkust, mistõttu ei ole tuhandete ELi reisijate poolt kasutatava sektori normide arendamise puudumise tõttu põhjust seda välistada.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) metrood, trammid ja kergraudteesüsteemid;

(a) metrood, trammid, tramm-rongid ja kergraudteesüsteemid;

Selgitus

Mitmes liikmesriigis on olemas süsteemid, kus raudteeinfrastruktuuri kasutavad ka trammiveeremid. Neid ei reguleerita käesoleva direktiiviga, sest põhimõtteliselt on need trammiteenused. Vt ka minu muudatusettepanekut ohutusdirektiivi kohta. Vt ka minu muudatusettepanekut ohutusdirektiivi kohta.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) metrood, trammid ja kergraudteesüsteemid;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b a) eraomandis olevad raudteetaristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult sellises taristus, mis on ette nähtud üksnes taristuomanike isiklikeks kaubavedudeks;

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt b b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(b b) taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendusmeetmete reguleerimisalast välja jätta:

välja jäetud

(a) eraomandis olevad raudteetaristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult sellises taristus, mis on ette nähtud üksnes taristuomanike isiklikeks kaubavedudeks;

 

(b) taristu ja veeremiüksused, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil.

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) „ Euroopa Liidu raudteesüsteem” – I lisas loetletud elemendid ;

(1) „Euroopa Liidu raudteesüsteem” – I lisa punktis 1 ja 2 loetletud tavaraudtee- ja kiirraudteesüsteemide elemendid;

Selgitus

Äärmiselt oluline on jätkuvalt eristada tavaraudtee- ja kiirraudteesüsteeme.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „koostalitlus” – raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine asjaomaste liinide toimimiseks vajalikul tasemel;

(2) „koostalitlus” – raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine asjaomaste liinide toimimiseks vajalikul tasemel; see võime sõltub kõikidest reguleerivatest, tehnilistest ja rakendustingimustest, mida tuleb täita olulistele nõuetele vastamiseks;

Selgitus

See praeguses Euroopa õigusraamistikus olemasolev lause on vajalik, kuna see annab rohkem selgust.

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) „veeremiüksus” – raudteeliinidel ratastel liikumiseks sobiv raudteeveeremiüksus kas veojõuga või ilma ning kas fikseeritud või muudetava koosseisuna. Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või funktsionaalsest allsüsteemist;

(3) „veeremiüksus” – raudteeliinidel ratastel liikumiseks sobiv raudteeveeremiüksus kas veojõuga või ilma. Veeremiüksus koosneb ühest või mitmest struktuurilisest allsüsteemist;

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a) „liikuv allsüsteem” – veeremiüksuse allsüsteem, rongisisese kontrolli ja signaalimise allsüsteem ning ühest allsüsteemist koosnev veeremiüksus;

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) „olulised nõuded” – kõik III lisas sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitluse komponendid, kaasa arvatud liidesed, peavad vastama;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(9 a) „vastavushindamisasutus” – asutus, keda on teavitatud või kes on määratud vastutama vastavushindamise, sealhulgas kalibreerimise, testimise, sertifitseerimise ja kontrollimise eest. Vastavushindamisasutus liigitatakse kui teavitatud asutus pärast seda, kui liikmesriik on teavitanud selle olemasolust. Vastavushindamisasutus on liikmesriigi poolt määratud asutus;

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) „ümberehitamine” – allsüsteemi või selle osa muutmine, millega kaasneb EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust;

(12) „ümberehitamine” – allsüsteemi või selle osa põhjalik muutmine, millega kaasneb EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust; kui muudetakse allsüsteemi või veeremiüksust, täpsustatakse asjaomases KTKs, kas kõnealust muutmist tuleb käsitleda põhjaliku muudatusena ning kui muudatust peetakse põhjalikuks, põhjendatakse sellist liigitamist;

Selgitus

Iga pisimuudatuse jaoks ei tohiks nõuda uut luba. Samas on vaja ühist arusaama sellest, millal peetakse muudatusi põhjalikuks, ja see tuleks välja töötada KTKdes.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) „uuendamine” – allsüsteemi või selle osa asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust;

(13) „uuendamine” – allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust; kui asendatakse allsüsteem või veeremiüksus, täpsustatakse asjaomases KTKs, kas kõnealust muutmist tuleb käsitleda põhjaliku asendamisena ning kui asendamist peetakse põhjalikuks, põhjendatakse sellist liigitamist;

Selgitus

Iga pisiuuenduse jaoks ei tohiks nõuda uut luba. Samas on vaja ühist arusaama sellest, millal peetakse uuendusi põhjalikuks, ja see tuleks välja töötada KTKdes.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) „tellija” – avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise või ümberehitamise. See isik võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või valdaja või projekti täitmise eest vastutav töövõtja;

(17) „tellija” – avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise või ümberehitamise. See isik võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuettevõtja või valdaja või hoolduse eest vastutav üksus või projekti täitmise eest vastutav töövõtja;

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) „valdaja” – isik või üksus, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on valdajana registreeritud artiklis 43 osutatud raudteeveeremi riiklikus registris;

(18) „valdaja” – isik või üksus, kes veeremiüksuse omanikuna või veeremiüksuse kasutusõigust omades kasutab veeremiüksust transpordivahendina ning on valdajana registreeritud artiklites 43 ja 43 a osutatud raudteeveeremi registrites;

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 18 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(18 a) „omanik” – isik või üksus, kes on veeremiüksuse omanik ning omanikuna registreeritud artiklites 43 ja 43 a osutatud raudteeveeremi registrites;

Selgitus

Veeremiüksuste omanikud tuleb lisada Euroopa raudteeveeremi registrisse ohutuse ja vastutusega seotud põhjustel.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 26

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(26) „siseriiklikud eeskirjad” kõik raudtee ohutuse nõudeid või tehnilisi nõudeid sisaldavad siduvad eeskirjad, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate suhtes, olenemata kõnealuseid eeskirju väljaandvast asutusest;

(26) „siseriiklikud eeskirjad” kõik liikmesriigi poolt teada antud, raudtee ohutuse nõudeid või tehnilisi nõudeid sisaldavad siduvad eeskirjad, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate suhtes, olenemata kõnealuseid eeskirju väljaandvast asutusest;

Selgitus

Koostalitluse direktiivi artikli 14 „Siseriiklikud eeskirjad” kohaselt teatavad liikmesriigid komisjonile siseriiklike eeskirjade nimekirja. Siseriiklikud eeskirjad kehtivad kõigile raudteesektori osalejatele, mitte ainult raudteeveo-ettevõtjatele.

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 27 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 a) „kasutusala” – konkreetses liikmesriigis või liikmesriikide rühmas asuv liidu võrgustik või võrgustikud, kus veeremiüksus on tehnilise dokumentatsiooni kohaselt tehniliselt ühilduv;

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 27 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(27 b) „isoleeritud võrgustik” – liikmesriigi raudteevõrgustik või selle osa, mille rööpmevahe erineb Euroopa standardsest nominaalsest rööpmevahest (1435 mm; edaspidi „standardne rööpmevahe”) ja mis on sellest eraldatud geograafiliselt või tehniliselt ning hästi integreeritud 1520 mm rööpmevahega kolmandate riikide raudteevõrgustikku, ent isoleeritud liidu standardsest võrgustikust;

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28) „nõuete täitmise vastuvõetavad viisid” – ameti väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi oluliste nõuete täitmise tagamiseks;

(28) „nõuete täitmise vastuvõetavad viisid” – ameti väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi oluliste nõuete täitmise tagamiseks, et ajutiselt kompenseerida puudulikku KTKd kuni KTK muutmiseni;

Selgitus

KTKs selge määratluse puudumise korral võib amet määrata ajutiselt kindlaks viisid nõuete täitmise saavutamiseks.

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 28 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(28 a) „nõuete täitmise vastuvõetavad siseriiklikud viisid” – muud järgitavad liikmesriigi poolt välja antud nõuete täitmise viisid, mis annavad vastavuseelduse siseriiklike eeskirjade täitmise osas. Nimetatud vastuvõetavad siseriiklikud heakskiitmise viisid tehakse ametile teatavaks.

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(31) „volitatud esindaja” – Euroopa Liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks oma nimel;

(31) „volitatud esindaja” – Euroopa Liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt või tellijalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks oma nimel;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(32) „tehniline kirjeldus” – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

(32) „tehniline kirjeldus” – dokument, milles nähakse ette tootele, allsüsteemile, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

Selgitus

Tehniline kirjeldus peab hõlmama ka allsüsteeme.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – punkt 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37) „puudega või piiratud liikumisvõimega isik” – isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega takistada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime on vanuse tõttu reisi ajal piiratud.

(37) „puudega või piiratud liikumisvõimega isik” – isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega takistada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime on vanuse tõttu reisi ajal piiratud ja kes vajavad seetõttu eriteenuseid.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kedagi ei tohi puude alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida. Selleks et kõik liidu kodanikud saaksid kasutada eeliseid, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest, peavad liikmesriigid tagama, et raudteesüsteem on takistusteta juurdepääsetav.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Allsüsteemid vastavad käesoleva direktiivi kohaselt nende kasutuselevõtmise, ümberehitamise või uuendamise hetkel kehtivatele KTKdele; vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni allsüsteemid on kasutuses.

3. Fikseeritud allsüsteemid vastavad teavitatud asutuse esmakordse nimetamise ja hiljemalt ehituslubade andmise hetkel kehtivatele KTKdele. Veeremiüksused on kooskõlas teavitatud asutuse esmakordse nimetamise hetkel kehtivate KTKde ja siseriiklike eeskirjadega. Sellist kooskõla ja vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni allsüsteemid on kasutuses.

Selgitus

Fikseeritud allsüsteemidel on sageli keerulised kavandamise, heakskiitmise ja ehitusprotsessid. Seetõttu on tähtis, et kui teatud allsüsteemi ehitamisega on kindla KTK alusel algust tehtud, antakse selle turuleviimise luba vastavalt ehituslubade andmise ajal kehtinud KTK-le. Kui KTKd ehitusprotsessi käigus muudetakse, ei mõjuta see lubade andmise menetlust.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d) määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus raudteesüsteemi piires;

(d) määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus raudteesüsteemi piires. See hõlmab nende raudtee-varuosade väljaselgitamist, mida tuleb standardida vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr…/...13a artiklile 41. Standardimist vajavate raudtee-varuosade, sealhulgas olemasolevate varuosade nimekiri on lisatud igasse KTKsse;

 

_________________

 

13a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/..., mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L ...)

Selgitus

Iga KTK peab sisaldama standardimist vajavate raudtee-varuosade nimekirja, et saavutada raudteeseadmete siseturu loomine. See on kooskõlas komisjoni ettepanekuga ERA määruse artiklis 41.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f) osutatakse KTK kohaldamise strateegiale. Eelkõige on vaja kindlaks määrata etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsiooni, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks, kaasa arvatud vajaduse korral kõnealuste astmete lõpptähtaegade kehtestamine ;

(f) osutatakse KTK kohaldamise strateegiale. Eelkõige on vaja kindlaks määrata etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsiooni, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks, kaasa arvatud kõnealuste astmete lõpptähtaegade kehtestamine. Etappide kehtestamise ajakava sõltub KTK rakendamisest tulenevate kulude ja tulude hinnangust ning tõenäolisest mõjust asjakohastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele;

Selgitus

Komisjon tutvustab võimalust kehtestada KTK rakendamiseks tähtajad. Samuti on vaja kehtestada rakendamise ajakava – hinnang, mis võtaks arvesse KTK rakendamisest tulenevaid kulusid ja tulusid ning selle tõenäolist mõju ettevõtjatele ja majandussubjektidele.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt i

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(i) osutatakse parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima ja menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turuleviimise loa väljaandmist ja enne kasutuselevõtu otsuse tegemist, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamiseks kavandatud marsruutide vastastikune ühilduvus.

(i) osutatakse parameetritele, mida peab kontrollima, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamiseks kavandatud marsruutide vastastikune ühilduvus.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt i a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(i a) osutatakse konkreetsetele parameetritele, mida peab kontrollima, ja esitatakse kirjeldused raudtee-varuosade või koostalitluse komponentide uuendamiseks, parandamiseks või asendamiseks, mida tuleb käsitleda koostoimes artikli 21 lõikega 3.

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Iga KTK, sealhulgas selle põhiparameetrite koostamise, vastuvõtmise ja läbivaatamise puhul tuleb arvestada kõikide käsitletavate tehniliste lahenduste hinnangulisi kulusid ja tulusid ning nende liideseid kõige paremini toimivate lahenduste kasutuselevõtmiseks ja rakendamiseks.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) Amet koostab kõnealuste põhiparameetrite alusel KTK kavandi. Amet arvestab vajaduse korral tehnika arengut, standardimise valdkonnas tehtud tööd, olemasolevaid töörühmi ning tunnustatud teadustööd.

(b) Amet koostab kõnealuste põhiparameetrite alusel KTK kavandi. Amet arvestab vajaduse korral tehnika arengut, standardimise valdkonnas tehtud tööd, olemasolevaid töörühmi ning tunnustatud teadustööd.

KTK kavandile lisatakse selle rakendamisest tulenevate kulude ja tulude üldhinnang, mis peab välja tooma tõenäolise mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele.

KTK kavandile lisatakse selle rakendamisest tulenevate kulude ja tulude üldhinnang, mis peab välja tooma tõenäolise mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele ning nõuetekohaselt arvesse võtma direktiivis .../... (Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta) sätestatud nõudeid. Liikmesriigid osalevad kõnealuses hindamises ning esitavad vajaduse korral vajalikud andmed.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. KTKdega seotud ettevalmistustöö käigus võib komisjon formuleerida KTKde koostamise ja kulude-tulude analüüsi käsitlevaid juhiseid või kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ja nendega seotud kulude ja tulude hinnangu esitamist KTK kavandile lisatavas aruandes.

4. Artiklis 48 nimetatud komiteed teavitatakse korrapäraselt KTKdega seotud ettevalmistustööst. Kõnealuse töö ajal võib komisjon komitee taotlusel formuleerida KTKde koostamise ja kulude-tulude analüüsi käsitlevaid juhiseid või kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon liikmesriigi taotlusel nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ja nendega seotud kulude ja tulude hinnangu esitamist KTK kavandile lisatavas aruandes.

Selgitus

Artikli 48 kohaselt abistab komisjoni direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 alusel moodustatud komitee.

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Vastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklile 6 koostab amet konsulteeritavate kasutajaühenduste ja asutuste nimekirja ning ajakohastab seda korrapäraselt Kõnealuse nimekirja võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel uuesti läbi vaadata ja seda ajakohastada.

(7) Vastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklile 6 koostab amet konsulteeritavate kasutajaühenduste ja asutuste nimekirja ning ajakohastab seda korrapäraselt Kõnealune nimekiri sisaldab tingimata esindusühinguid ja -organisatsioone kõikidest liikmesriikidest ning selle võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel uuesti läbi vaadata ja seda ajakohastada.

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestatakse tööturu osapoolte arvamusega artikli 4 lõike 4 punktis g osutatud tingimuste osas. Sel eesmärgil konsulteerib amet tööturu osapooltega enne KTKsid ja selle muudatusi käsitlevate soovituste esitamist komisjonile. Tööturu osapooltega konsulteeritakse komisjoni 20. mai 1998. aasta otsusega 98/500/EÜ (valdkonna digikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil) asutatud valdkonna dialoogikomitees15. Tööturu osapooled esitavad oma arvamuse kolme kuu jooksul.

(8) KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestatakse kõikide liikmesriikide asjaomaste sotsiaalpartnerite arvamusega artikli 4 lõike 4 punktis g osutatud tingimuste osas, nagu iga KTK puhul, mis mõjutab asjaomaseid töötajaid otseselt või kaudselt. Sel eesmärgil konsulteerib amet tööturu osapooltega enne KTKsid ja selle muudatusi käsitlevate soovituste esitamist komisjonile. Tööturu osapooltega konsulteeritakse komisjoni 20. mai 1998. aasta otsusega 98/500/EÜ (valdkonna digikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil) asutatud valdkonna dialoogikomitees15. Tööturu osapooled esitavad oma arvamuse kolme kuu jooksul.

_______________

______________

15 EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1792/2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

15 EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1792/2006 (ELT L 362, 20.12.2006, lk 1).

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Esindusorganite võrgustiku liige võib olla taotleja ja taotleda komisjoni kaudu arvamusi KTKde puudujääkide kohta. Taotluse esitajale antakse tehtud otsusest teada. Komisjon esitab nõuetekohaselt mis tahes keeldumise põhjenduse.

Selgitus

Kuna projektide hilinemise ohud ja kulud on raudtee sektori kanda, peaks sektoril olema õigus olla kaasatud, aga ka olla teavitatud keeldumise põhjustest.

Muudatusettepanek                      53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 7 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) olemasoleva allsüsteemi või selle osa mis tahes kavandatava uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui asjaomaste KTKde kohaldamine ohustab projekti majanduslikku elujõulisust.

(c) olemasoleva allsüsteemi või selle osa mis tahes kavandatava uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui asjaomaste KTKde kohaldamine ohustab tõsiselt projekti majanduslikku elujõulisust.

Selgitus

Projekti majanduslik elujõulisus ei tohiks olla vabandus KTK kohaldamata jätmiseks.

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt.

(b) kasutatakse ettenähtud kasutusalal vastavalt artikli 2 punktis 27 a määratletud kasutusalale ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt.

Selgitus

Selleks et tuua rohkem selgust ja vältida arusaamatusi, on vaja osutada „ettenähtud kasutusala” määratlusele.

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriigid oma territooriumil keelata, piirata ega takistada koostalitluse komponentide turuleviimist raudteesüsteemis kasutamiseks, kui need vastavad käesolevale direktiivile. Eelkõige ei või liikmesriigid nõuda sellistkontrollimist, mis on EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga seotud menetluse käigus juba tehtud.

Käesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriigid oma territooriumil keelata, piirata ega takistada koostalitluse komponentide turuleviimist raudteesüsteemis kasutamiseks, kui need vastavad käesolevale direktiivile. Eelkõige ei või liikmesriigid nõuda sellistkontrollimist, mis on EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusdeklaratsiooniga seotud menetluse käigus juba tehtud.

 

Liikmesriik ei või keelata, piirata ega takistada selliste koostalitluse komponentide kasutuselevõtmist, mida on tunnustatud ettenähtud kasutusalal, kui nimetatud kasutusala asub liikmesriigi territooriumil.

Selgitus

Lisatud lõik rõhutab ideed vähendada rakendusvaldkonnas kord tunnustatud komponentide lisatingimusi. See täpsustab, et liikmesriigil on võimatu takistada kasutuselevõtmise lubamist, kui nimetatud kasutusala asub liikmesriigi territooriumil. Loomulikult ei ole kõnealune komponent koostalitlev väljaspool kasutusala, kus see on tunnustatud.

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon sätestab rakendusaktides koostalitluse komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni rakendusala ja sisu, asjaomase deklaratsiooni vormi ning deklaratsioonides sisalduva teabe üksikasjad; Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 46, mis käsitleb koostalitluse komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni rakendusala ja sisu, vormi ning deklaratsioonides sisalduva teabe üksikasjad.

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Komisjon sätestab rakendusaktides EÜ vastavusdeklaratsiooni ja koostalitluse komponentide kasutussobivuse deklaratsiooni vormi ning deklaratsioonis sisalduva teabe üksikasjad. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon konsulteerib asjaomaste isikutega niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile. Kui komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja tootjale või tema volitatud esindajale, kelle asukoht on Euroopa Liidus.

2. Amet alustab komisjonilt saadud volituse alusel viivitamata ja igal juhul 20 päeva jooksul konsultatsiooniprotsessi asjaosalistega. Pärast konsulteerimist teeb amet kindlaks, kas meede on põhjendatud. Amet teatab sellest viivitamata komisjonile, küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja tootjale või tema volitatud esindajale, kelle asukoht on Euroopa Liidus.

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Komisjon tagab, et liikmesriike teavitatakse kõnealuse menetluse käigust ja tulemustest.

välja jäetud

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitlusvõimelisena ja neid käsitlevatele olulistele nõuetele vastavana selliseid raudteesüsteemi moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mida hõlmab EÜ vastavustõendamise deklaratsioon.

1. Liikmesriigid ja amet käsitavad koostalitlusvõimelisena ja neid käsitlevatele olulistele nõuetele vastavana selliseid raudteesüsteemi moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mida hõlmab EÜ vastavustõendamise deklaratsioon (kui see on asjakohane), mille kehtestamisel on arvestatud KTKsid kooskõlas artikliga 15, või vastavustõendamise deklaratsioon, mille kehtestamisel on arvestatud teatavaks tehtud riiklikke eeskirju kooskõlas artikliga 15 a või mõlemad.

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide koostalitluse vastavustõendamine kooskõlas oluliste nõuetega kehtestatakse viitega KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud vastavalt lõikele 3.

välja jäetud

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Loa andmise otsuse aluseks on need KTKd ja siseriiklikud eeskirjad, millest on teavitatud ja mida kohaldatakse taotluse esitamise ajal.

Selgitus

Grundlage der Entscheidung über eine Fahrzeugzulassung sind bisher die Bestimmungen, wie sie zum Zeítpunkt der Entscheidung der Behörde gelten. Da zwischen Antragsstellung und Entscheidung in der Vergangenheit teilweise mehrere Jahre liegen konnten, mussten Neuregelungen, die in diesem Zeitraum erlassen wurden, im laufenden Verfahren nachträglich berücksichtigt werden. Mit dem "Einfrieren" der Zulassungsaufforderung zum Zeitpunkt der Antrassstellung wird Planungssicherheit für den Antragsteller hergestellt und die Kosten sowie die Dauer des Genehmigungsverfahren reduziert.

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigid koostavad iga allsüsteemi kohta oluliste nõuete rakendamiseks kasutuses olevate siseriiklike eeskirjade nimekirja järgmistel juhtudel :

3. Liikmesriigid koostavad iga allsüsteemi kohta oluliste nõuete rakendamiseks kasutuses olevate siseriiklike eeskirjade nimekirja ja/või nõuete täitmise vastuvõetavad siseriiklikud viisid järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d a) kui võrgustike ja veeremiüksuste puhul puudub KTK;

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13 – lõige 3 – punkt d b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(d b) ühe või mitme liikmesriigi konkreetse ohutuseesmärgi korral, tingimusel et neid tõendatakse ja seda tehakse ilma ameti pädevust piiramata.

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 13 lõikes 3 osutatud siseriiklike eeskirjade nimekirja

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile ja ametile artikli 13 lõikes 3 osutatud kehtivate siseriiklike eeskirjade nimekirja järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) iga kord pärast eeskirjade nimekirja muutmist või

(a) iga kord pärast eeskirjade nimekirja muutmist

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) pärast KTK kohaldamata jätmise taotluse esitamist vastavalt artiklile 7 või

(b) kui KTK kohaldamata jätmise taotlus esitatakse vastavalt artiklile 7

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) kui käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaks ei ole siseriiklikest eeskirjadest veel teatatud.

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Ühe kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist teavitavad liikmesriigid komisjoni mis tahes kehtivast siseriiklikust eeskirjast, millest ei ole teavitatud käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevaks.

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Liikmesriigid teevad ametile ja komisjonile teatavaks olemasolevate siseriiklike eeskirjade täieliku teksti, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikliga 23.

2. Liikmesriigid teevad teatavaks olemasolevate siseriiklike eeskirjade täieliku teksti, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikliga 23.

Muudatusettepanek  72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui liikmesriik kavatseb kehtestada uue siseriikliku eeskirja, teavitab ta kõnealuse eeskirja kavandist ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artikliga 23.

4. Kui liikmesriik kavatseb kehtestada uue siseriikliku eeskirja, esitab ta ametile ja komisjonile vähemalt kolm kuud enne kavandatud jõustumise kuupäeva kõnealuse eeskirja kavandi, milles on välja toodud selle kehtestamise põhjus, kooskõlas määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artikliga 21, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artikliga 23.

 

Selgitus

Selliste juhtumite jaoks, kus on vaja võtta kiireloomulisi ennetusmeetmeid (näiteks õnnetuse või vahejuhtumi järel), tuleb enne näha kiirmenetlus. Sellisel juhul kinnitab Euroopa Raudteeamet alati eeskirja, kuid seda eeskirja võib hakata koheselt rakendama piiratud tähtaja jooksul (2 kuud), kuni amet selle kinnitab või kinnitamata jätab. Seega peab Euroopa Raudteeamet täitma ka nende eeskirjade ühtlustamise rolli, kui need puudutavad mitut liikmesriiki.

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a. Olemasolevast või uuest siseriiklikust eeskirjast teavitamise korral esitab liikmesriik tõendi selle kohta, et kõnealune eeskiri on vajalik selleks, et täita olulist nõuet, mida ei hõlma asjakohane KTK. Liikmesriigil ei ole õigust teavitada mis tahes siseriiklikust eeskirjast ilma nimetatud vajadust põhjendamata.

 

Ametil on kaks kuud aega kõnealuse eeskirja kavandi läbivaatamiseks ja komisjonile soovituse esitamiseks. Komisjon võtab eeskirja kavandi vastu või lükkab selle tagasi. Üksnes kiireloomuliste ennetusmeetmete korral võib liikmesriik kõnealuse eeskirja viivitamata vastu võtta ja seda rakendada, kuid selle kehtivus on kaks kuud. Kui selline eeskiri puudutab mitut liikmesriiki, ühtlustab komisjon koostöös ameti ja riiklike ohutusasutustega eeskirja liidu tasandil.

Selgitus

Liikmesriik põhjendab konkreetse siseriikliku eeskirja (olemasoleva või uue) vajadust; nimetatud tõend esitatakse koos teatavaks tehtud eeskirjaga. Kui käesolev selgitus on ametile vastuvõetav, võib eeskirjast teavitada ja selle avaldada, vastasel korral peab liikmesriik eeskirja muutma või tühistama.

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14 – lõige 8 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Komisjon kehtestab rakendusaktid, et liigitada teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimiseks eri rühmadesse. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

1. Komisjon kehtestab rakendusaktid, et lihtsustada vastastikust heakskiitmist eri liikmesriikides ning liigitada teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimiseks eri rühmadesse. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Kõnealuste rakendusaktidega kooskõlas liigitab amet käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad ning avaldab vastava registri. Registris on loetletud ka nõuete täitmise vastuvõetavad siseriiklikud viisid.

Selgitus

Käesolevasse muudatusettepanekusse integreeritakse taas kehtiva direktiiviga saavutatud suur edasiminek vastastikuse heakskiitmise alal. Siseriiklikke eeskirju tuleks samuti liigitada, et lihtsustada vastastikust heakskiitmist. Praegu kontrollitakse A-rühma siseriiklikke eeskirju vaid üks kord. Register sisaldab nõuete täitmise vastuvõetavaid siseriiklikke viise.

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatatud vastavushindamisasutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi kasutuselevõttu. See ülesanne võib hõlmata ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavuse kontrollimist sellise süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse, tuginedes asjakohases KTKs ning artiklites 44 ja 45 sätestatud registrites sisalduvale teabele.

2. Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatavaks tehtud vastavushindamisasutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi kasutuselevõttu. See ülesanne hõlmab ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavuse kontrollimist sellise süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse, tuginedes asjakohases KTKs ning artiklites 44 ja 45 sätestatud registrites sisalduvale teabele.

Selgitus

Tuleb kontrollida ka liideste vastavust, nagu on sätestatud kehtivas direktiivis.

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui lõikes 3 osutatud tehnilises toimikus tuleb teha vastavushindamist mõjutavaid muudatusi, koostatakse uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon.

4. Ümberehitamise korral tuleb koostada uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon.

Selgitus

Lõiget tuleks lihtsustada kooskõlas artikli 2 punktis 12 esitatud ümberehitamise määratlusega.

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 15 a

 

Siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatav vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise kord

 

Artiklis 15 osutatud EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise korda kohaldatakse vajaduse korral ka siseriiklike eeskirjade suhtes, kui tegu on vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamisega.

 

Liikmesriigid määravad asutused, kes vastutavad vastavustõendamismenetluse läbiviimise eest siseriiklike eeskirjade suhtes VI peatüki kohaselt.

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Komisjon kehtestab rakendusaktidega järgmise:

välja jäetud

(a) allsüsteemide vastavustõendamismenetlus, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse dokumendid;

 

(b) EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised;

 

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 a. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 46 kohaselt allsüsteemide vastavustõendamismenetluse kehtestamiseks, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatav vastavustõendamismenetlus.

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 7 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

7 b. Komisjon kehtestab rakendusaktidega EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised.

 

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse ja taristu allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.

Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse ja taristu allsüsteemidele ning raudteeäärsetele kontrolli- ja signaalimise allsüsteemidele, mis kuulu ei tema jurisdiktsiooni all oleval territooriumil asuvasse või käitatavasse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS). Riiklikud ohutusasutused võtavad üleeuroopalise transpordivõrgu koridoride või võrgustiku piiriüleste osade puhul arvesse ameti arvamust.

 

Amet annab loa ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute käitamiseks.

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab kasutuselevõtuluba käsitlevad otsused välja selliste raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kohta, mis asuvad või mida käitatakse kogu Euroopa Liidus.

Amet annab ERTMSi käitamiseks loa tihedas koostöös riikliku ohutusasutustega. Enne kui amet annab loa ERTMSi käitamiseks, on riiklik ohutusasutus pädev kontrollima talitluslikku ühilduvust liikmesriikide raudteevõrgustikega. Amet tagab ERTMSi ühtse kohaldamise liidus.

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. ERTMSi puhul konsulteerib amet asjaomase riikliku ohutusasutusega ühe kuu jooksul alates tervikliku taotluse saamisest, et tagada ERTMSi sidus arendamine liidus. Riiklik ohutusasutus esitab ametile asjaomasele arvamuse allsüsteemi tehnilise ja talitlusliku ühilduvuse kohta veeremiüksustega, mida hakatakse võrgustiku asjaomases osas käitama kahe kuu jooksul. Võimaluse korral võtab amet nimetatud arvamust enne loa andmist arvesse ning erimeelsuse korral teavitab riiklikku ohutusasutust ja põhjendab oma seisukohta. Käesolev artikkel ei mõjuta ameti kohustusi süsteemihaldurina vastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] 6. peatükile.

 

Kui amet ei ole nõus riikliku ohutusasutuse tehtud eitava otsusega, teavitab ta sellest kõnealust asutust ja põhjendab oma arvamust. Amet ja riiklik hindamisasutus teevad koostööd, et jõuda kokkuleppele mõlemale poolele vastuvõetava hinnangu suhtes. Ameti ja riikliku ohutusasutuse otsusel kaasatakse sellesse protsessi vajaduse korral ka taotleja. Kui vastastikku vastuvõetava hinnanguni ei ole võimalik jõuda ühe kuu jooksul pärast seda, kui amet teatas riiklikule ohutusasutusele oma mittenõustumisest, teeb amet lõpliku otsuse, välja arvatud juhul, kui riiklik ohutusasutus on edastanud asja vahekohtumenetluseks määruse (EL) nr .../...(ameti määrus) artiklis 51 sätestatud apellatsiooninõukogule. Apellatsiooninõukogu teeb otsuse, kas ameti otsuse eelnõu kinnitada või mitte, ühe kuu jooksul alates riikliku ohutusasutuse taotluse saamisest.

 

Amet põhjendab nõuetekohaselt iga püsiseadmete kasutuselevõtuloa andmisest keeldumist. Taotleja võib ühe kuu jooksul alates loa andmise keeldumise otsuse saamisest esitada ametile taotluse otsuse läbivaatamiseks. Taotlus esitatakse koos põhjendusega. Ametil on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsust kinnitada või see tühistada. Kui ameti loa andmise keeldumise otsus kinnitatakse, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklis 51 määratud apellatsiooninõukogule.

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(c a) siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatav vastavustõendamise deklaratsioon.

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest annab amet või riiklik ohutusasutus, olenevalt sellest, kumb neist on pädev asutus, taotlejale teada, et toimik on täielik, või küsib asjakohast lisateavet ja määrab teabe esitamiseks mõistliku tähtaja.

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral saadab taotleja riiklikule ohutusasutusele (energiavarustuse ja taristu allsüsteemi puhul) või ametile (raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul) projekti kirjeldust sisaldava toimiku. Riiklik ohutusasutus või amet tutvub kõnealuse toimikuga ja otsustab lõikes 5 sätestatud kriteeriumide põhjal, kas uus kasutuselevõtuluba on vajalik või mitte. Riiklik ohutusasutus ja amet teevad otsuse eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

4. Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral saadab taotleja riiklikule ohutusasutusele (energiavarustuse ja taristu allsüsteemi ning ERTMSi mittekuuluva raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul) või ametile (ERTMSi ja ühe taristuettevõtjaga piiriüleste taristute puhul) projekti kirjeldust sisaldava toimiku. Riiklik ohutusasutus või amet tutvub kõnealuse toimikuga ja otsustab lõikes 5 sätestatud kriteeriumide põhjal, kas uus kasutuselevõtuluba on vajalik või mitte. Riiklik ohutusasutus ja amet teevad otsuse eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui kolm kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 19 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Taotleja võib veeremiüksuse allsüsteeme ning rongisiseseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme turule viia ainult siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab III lisas sätestatud olulistele nõuetele.

1. Taotleja võib liikuvaid allsüsteeme turule viia ainult siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab III lisas sätestatud olulistele nõuetele.

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Veeremiüksus viiakse turule pärast seda, kui amet on välja andunud veeremiüksuse turuleviimise loa kooskõlas lõikega 5.

1. Veeremiüksus viiakse turule pärast seda, kui on välja antud veeremiüksuse luba kooskõlas käesoleva artikliga.

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Veeremiüksuse loas märgitakse:

 

(a) kasutusala;

 

(b) KTKdes ja vajaduse korral siseriiklikes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused, mis on vajalikud veeremiüksuse ja kasutusala tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks;

 

(c) veeremiüksuse vastavus asjakohastele KTKdele ja siseriiklike eeskirjade kogumitele seoses punktis b osutatud parameetritega;

 

(d) veeremiüksuse kasutustingimused ja mis tahes muud piirangud.

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet annab välja veeremiüksuse turuleviimise lubamise otsuseid. Nendes lubade esitatakse parameetrite väärtused, mis on vajalikud selleks, et tõendada veeremiüksuse ja püsiseadmete tehnilist ühilduvust kooskõlas KTKdega. Veeremiüksuse turuleviimise luba sisaldab ka teavet veeremiüksuse vastavuse kohta asjakohastele KTKdele ning kõnealuseid parameetreid käsitlevatele siseriiklikele eeskirjakogumitele.

2. Veeremiüksuse luba antakse välja veeremiüksuse või veeremiüksuse tüübi toimiku alusel, mille esitab taotleja ning mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:

 

– veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide puhul:

 

(a) asjakohane vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikliga 19

 

(b) veeremiüksuse tehniline ühilduvus

 

(c) veeremiüksuse ohutu integreerimine

 

– veeremiüksuse puhul:

 

veeremiüksuse tehniline ühilduvus kasutusala võrgustikega.

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Tehniline ühilduvus tehakse kindlaks asjakohaste KTKde ning vajaduse korral siseriiklike eeskirjade ja registrite abil. Kui tehnilise ühilduvuse dokumentaalsete tõendite saamiseks tuleb korraldada katseid, võivad asjaomased riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutise loa veeremiüksuse kasutamiseks, et viia läbi praktiline kontroll võrgustikus. Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik endast oleneva, et katsed saaksid toimuda ühe kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist. Vajadusel võtab siseriiklik ohutusasutus meetmeid katsete läbiviimise tagamiseks.

 

Allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, direktiivi …/... [Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite ja vajaduse korral siseriiklike eeskirjade alusel.

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Veeremiüksuse turuleviimise luba võib sisaldada teavet veeremiüksuse kasutustingimuste ja muude piirangute kohta.

3. Amet annab veeremiüksuse loa pärast seda, kui on hinnanud lõikes 2 osutatud toimiku osi eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest. Ühe kuu jooksul annab amet taotlejale teada, kas toimik on täielik või mitte. Amet põhjendab nõuetekohaselt igat taotluse suhtes tehtud eitavat otsust.

 

Lube tunnistatakse kõikides liikmesriikides.

 

Amet vastutab täielikult tema väljastatavate lubade eest.

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Veeremiüksuse turuleviimise luba antakse välja veeremiüksuse või veeremiüksuse tüübi toimiku alusel, mille esitab taotleja ning mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmised kohta.

välja jäetud

(i) veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turuleviimine kooskõlas artikliga 19;

 

(j) punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

 

(k) punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja direktiivi …/... [raudteesüsteemi ohutuse kohta Euroopa Liidus] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel.

 

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Artiklis 50 a osutatud üleminekuperioodi jooksul võib taotleja valida, kas esitada veeremiüksuse loa taotlus ametile või asjaomasele riiklikule ohutusasutusele.

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teeb lõikes 2 osutatud otsused eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides.

Ameti iga otsust, milles keeldutakse veeremiüksusele loa andmisest, põhjendatakse nõuetekohaselt. Ühe kuu jooksul alates eitava otsuse saamisest võib taotleja nõuda, et vastavalt vajadusele kas amet või riiklik ohutusasutus vaataks otsuse üle. Ametil või riiklikul ohutusasutusel on aega kaks kuud alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, et oma otsust kinnitada või see tühistada.

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui kinnitatakse ameti eitavat otsust, võib taotleja esitada kaebuse määruse (EL) nr …/… [millega luuakse Euroopa Raudteeamet] artikli 51 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule.

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui kinnitatakse riikliku ohutusasutuse eitavat otsust, võib taotleja esitada kaebuse pädeva liikmesriigi poolt direktiivi …/… [raudteesüsteemi ohutuse direktiiv] artikli 17 lõike 3 kohaselt määratud apellatsiooniorganile. Liikmesriigid võivad selleks apellatsioonimenetluseks määrata reguleeriva asutuse, mis on asutatud vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 56.

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Amet võib välja anda veeremiüksuse turuleviimise loa veeremiüksuseseeria kohta. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides.

6. Amet võib veeremiüksuse luba muuta või selle tühistada, kui see ei vasta enam selle väljastamise tingimustele, ning põhjendab oma sellekohast otsust. Amet ajakohastab viivitamata artiklis 43 a määratletud Euroopa registrit.

 

Kui riiklik ohutusasutus on seisukohal, et loa saanud veeremiüksus ei vasta olulistele nõuetele, teavitab ta sellest viivitamata ametit ja kõiki teisi asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi. Amet teeb ühe kuu jooksul otsuse vajalike meetmete kohta. Kiireloomuliste ennetusmeetmete korral võib amet enne otsuse tegemist luba viivitamata piirata või selle peatada.

Muudatusettepanek  99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Taotleja võib määruse (EL) nr …/… [millega luuakse Euroopa Raudteeamet] artikli 51 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule esitada kaebuse ameti otsuse kohta, samuti juhul, kui amet ei tee otsust lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul.

7. Komisjonile antakse hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist volitused võtta artikli 46 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte loamenetluse üksikasjalike eeskirjade kohta, mis hõlmavad järgmist:

 

(a) üksikasjalikud juhised, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid;

 

(b) lubade väljaandmise menetluskord, näiteks protsessi iga etapi sisu ja ajavahemikud;

 

(c) taotlejate toimikute hindamise kriteeriumid.

Muudatusettepanek  100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 8 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) uus veeremiüksuse turuleviimise luba, kui tekib vajaduse muuta asjaomasele veeremiüksusele varem välja antud loas sisalduvate parameetrite väärtusi.

(b) uus veeremiüksuse luba, kui tekib vajadus oluliselt muuta asjaomasele veeremiüksusele varem välja antud loas sisalduvate parameetrite väärtusi.

Muudatusettepanek  101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9. Taotleja nõudmise korral võib veeremiüksuse turuleviimise loale teha selge märke selle kohta, missuguste võrgustike või liinide või võrgustiku- ja liinirühmade puhul on raudteeveo-ettevõtjal õigus võtta asjaomane veeremiüksuse kasutusele ilma täiendavate kontrollide või katseteta, mis käsitlevad veeremiüksuse ja asjakohaste võrgustike või liinide tehnilise ühilduvust. Sel juhul lisab taotleja taotlusele tõendid asjaomase veeremiüksuse tehnilise ühilduvuse kohta asjaomaste võrgustike või liinidega.

välja jäetud

Selle märke võib esialgse taotleja või mõne teise taotleja nõudmisel lisada ka pärast asjakohase turuleviimise loa väljaandmist.

 

 

 

Muudatusettepanek  102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 9 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

9 a. Isoleeritud raudteevõrgustike raudteetaristus kasutatavate või seal kasutamiseks ette nähtud veeremiüksuste loa võivad samuti anda nende liikmesriikide ohutusasutused, kus asjaomane võrgustik asub. Sellisel juhul võib taotleja valida, kas ta esitab taotluse ametile või asjaomaste liikmesriikide ohutusasutustele.

 

Artiklis 50 a osutatud üleminekuperioodi jooksul kehtestavad nende liikmesriikide ohutusasutused, kus isoleeritud raudteevõrgustik asub, ühised veeremiüksuste loa andmise menetlused ning tagavad nende väljastatud veeremiüksuste lubade vastastikuse tunnustamise. Kui riiklike ohutusasutuste otsused on teineteisega vastuolus ja puudub vastastikku vastuvõetav otsus, teeb amet otsuse kooskõlas määruse .../... [ameti määrus] artikliga 16.

 

Kui artiklis 50 a osutatud üleminekuperioodi lõpuks ei ole kõnealused riiklikud ohutusasutused kehtestanud ühiste loa andmise menetluste ja veeremiüksuste lubade vastastikuse tunnustamise korda, annab käesolevas artiklis osutatud lube välja ainult amet.

 

Kui ühiste loa andmise menetluste ja veeremiüksuste lubade vastastikuse tunnustamise kord on kehtestatud, võivad nende liikmesriikide ohutusasutused, kus asuvad isoleeritud raudteevõrgustikud, jätkata veeremiüksuste lubade väljastamist ning taotleja võib valida, kas ta esitab pärast artiklis 50 a osutatud üleminekuperioodi lõppu veeremiüksuste loa taotluse ametile või asjaomastele riiklikele ohutusasutustele.

 

Kümme aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle kohta, milliseid edusamme on tehtud isoleeritud raudteevõrgustike koostalitlusvõime tagamisel, ning esitab vajaduse korral asjaomase seadusandliku ettepaneku.

Muudatusettepanek  103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 20 a

 

Loa saanud veeremiüksuste registreerimine

 

Enne veeremiüksuse esmakordset kasutuselevõtmist ja pärast seda, kui sellele on antud luba kooskõlas artikliga 20, registreeritakse veeremiüksus valdaja taotlusel.

 

Kui amet on loa andnud, registreeritakse veeremiüksus Euroopa registris kooskõlas artikliga 43 a.

 

Kui veeremiüksuse kasutusala piirneb ühe liikmesriigi territooriumiga ja loa on andnud riiklik ohutusasutus, registreeritakse veeremiüksus asjaomase liikmesriigi raudteeveeremi registris kooskõlas artikliga 43.

Muudatusettepanek  104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Veeremiüksuse kasutusele võtmine

Veeremiüksuse kasutamine

Muudatusettepanek  105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Raudteeveo-ettevõtjad võtavad veeremiüksuse kasutusele alles pärast seda, kui nad on koostöös taristuettevõtjaga kontrollinud asjaomase veeremiüksuse ja marsruudi tehnilist ühilduvust, lähtudes asjakohastest KTKdest, siseriiklikest eeskirjadest, registritest ja direktiivi artiklis 6 sätestatud ühistest ohutusmeetoditest, ning nende ohutut integreerimist süsteemi, kus neid kavatsetakse kasutada.

1. Enne kui raudteeveo-ettevõtja hakkab kasutama veeremiüksust sellele antud loas täpsustatud kasutusalal, tagab ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi rakendades järgmise:

Muudatusettepanek  106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Selleks tuleb veeremiüksustele anda esmalt välja veeremiüksuse turuleviimise luba kooskõlas artikliga 20.

(a) veeremiüksusele on antud luba kooskõlas artikliga 20 ja see on nõuetekohaselt registreeritud;

Muudatusettepanek  107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

b) veeremiüksus ja marsruut on tehniliselt ühilduvad, lähtudes taristuregistrist, asjakohastest KTKdest või mis tahes muust teabest, mille taristuettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui vastav taristuregister puudub või on puudulik,, ning

Muudatusettepanek  108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c) veeremiüksuse integreerimine rongikoosseisu, milles veeremiüksust on kavas kasutada, lähtudes raudteesüsteemi ohutust käsitleva direktiivi artiklis 9 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemist ning käitamise ja liikluskorralduse KTKst.

Muudatusettepanek  109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Selleks et aidata raudtee-ettevõtjatel kontrollida tehnilist ühilduvust ning asjaomase veeremiüksuse ja marsruudi/marsruutide ohutut integreerimist, esitab taristuettevõtja taotluse korral raudtee-ettevõtjatele marsruudi/marsruutide omaduste kohta täiendavat teavet.

Muudatusettepanek  110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Raudteeveo-ettevõtja teavitab ametit, taristuettevõtjat ning riiklikku ohutusasutust otsustest, mille ta teeb seoses veeremiüksuste kasutusele võtmisega. Neid otsuseid säilitatakse artiklis 43 osutatud raudteeveeremi riiklikus registris.

2. Raudteeveo-ettevõtja teavitab ametit, taristuettevõtjat ja riiklikku ohutusasutust otsustest, mille ta teeb seoses veeremiüksuste käitamisega. Neid otsuseid säilitatakse artiklis 43 osutatud raudteeveeremi riiklikus registris ja artiklis 43 a osutatud Euroopa registris.

Muudatusettepanek  111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olemasolevate veeremiüksuste uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4. Lisaks sellele peab raudteeveo-ettevõtja tegema asjaomaste veeremiüksuste kohta uue kasutuselevõtuotsuse järgmistel juhtudel:

välja jäetud

(a) kui kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset;

 

(b) asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet.

 

Muudatusettepanek  112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba

Veeremiüksuse tüübiluba

Muudatusettepanek  113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet võib välja anda veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubasid.

Veeremiüksuse tüübilube annavad välja amet või artiklis 50 a osutatud üleminekuperioodi jooksul riiklikud ohutusasutused.

Muudatusettepanek  114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab üksikasjalikud juhised veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa taotlemise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd.

Amet ja riiklikud ohutusasutused annavad üksikasjalikud juhised veeremiüksuse tüübiloa taotlemise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd.

Muudatusettepanek  115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui amet annab välja veeremiüksuse turuleviimise loa, annab ta samas välja vastava veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa.

2. Kui amet või riiklikud ohutusasutused annavad välja veeremiüksuse loa, antakse samas välja veeremiüksuse tüübiluba.

Muudatusettepanek  116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Sellisele veeremiüksusele, mis vastab veeremiüksuse tüübile, millele on juba varem välja antud veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba, antakse ilma täiendava kontrollita välja veeremiüksuse turuleviimise luba taotleja poolt asjaomase veeremiüksuse tüübi kohta esitatud vastavusdeklaratsiooni alusel.

3. Sellisele veeremiüksusele, mis vastab veeremiüksuse tüübile, millele on juba varem välja antud luba, antakse ilma täiendava kontrollita välja veeremiüksuse luba taotleja poolt asjaomase veeremiüksuse tüübi kohta esitatud vastavusdeklaratsiooni alusel.

Muudatusettepanek  117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Arikkel 22 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa aluseks olnud KTKsid või siseriiklikke eeskirju muudetakse, tuleb KTKs või siseriiklikes eeskirjades kindlaks määrata, kas asjaomasele veeremiüksuse tüübile juba varem välja antud turuleviimise luba jääb kehtima või tuleb seda uuendada. Kui luba tuleb uuendada, võib amet kontrolle kohaldada vaid muudetud eeskirjade suhtes. Veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa uuendamine ei mõjuta selliseid veeremiüksuse turuleviimise lube, mis on asjaomase veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa alusel juba varem välja antud.

4. Kui veeremiüksuse tüübiloa aluseks olnud KTKsid või siseriiklike eeskirjade olulisi sätteid muudetakse, tuleb KTKs või siseriiklikes eeskirjades kindlaks määrata, kas juba varem antud veeremiüksuse tüübiluba jääb kehtima või tuleb seda uuendada. Kui luba tuleb uuendada, võib amet kontrolle kohaldada vaid muudetud eeskirjade suhtes. Veeremiüksuse tüübiloa uuendamine ei mõjuta asjaomase veeremiüksuse tüübiloa alusel juba varem välja antud veeremiüksuse lube.

Muudatusettepanek  118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 22 a

 

Ameti ja riiklike ohutusasutuste koostöö

 

Artiklites 18, 20 ja 22 toodud põhjustel võib amet sõlmida riiklike ohutusasutustega koostööleppeid vastavalt määruse .../... [millega luuakse Euroopa Raudteeamet] artiklile 69.

 

Need lepingud võivad olla kas eri- või raamlepingud ning hõlmata üht või mitut riiklikku ohutusasutust. Lepingud peavad sisaldama ülesannete üksikasjalikke kirjeldusi ja oodatavate tulemuste tingimusi, nende saavutamise tähtaegu ning taotleja makstud tasude jaotust.

 

Lisaks võib lepingutes esitada konkreetse koostöökorra võrgustike puhul, mis eeldavad eriteadmisi geograafilistel põhjustel, kõrgtehnoloogilise ERTMSi kasutamise või erineva rööpmevahe tõttu või ajaloolistel põhjustel, et vähendada taotleja halduskoormust ja kulusid. Lepped sõlmitakse enne, kui ametil on õigus võtta vastu taotluseid kooskõlas käesoleva direktiiviga ja hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

 

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 46 volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte nende koostöölepingute kohta. Nimetatud delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

 

Komisjon esitab viis aastat pärast esimese koostööleppe sõlmimist ning seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse ameti sõlmitud koostööleppeid.

Muudatusettepanek  119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 29 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) nad on saanud põhjaliku tehnilise ja kutsealase väljaõppe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teatatud;

(a) nad on saanud põhjaliku tehnilise ja kutsealase väljaõppe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teatatud, ning väljaõppe juurdepääsu küsimustes;

Muudatusettepanek  120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõigil Euroopa Liidu raudteesüsteemis kasutusel olevatel veeremiüksustel on Euroopa raudteeveeremi number, mille asjakohase territooriumi eest vastutav riiklik ohutusasutus on välja andnud enne veeremiüksuse esimest kasutuselevõttu.

1. Kõigil Euroopa Liidu raudteesüsteemis kasutusel olevatel veeremiüksustel on Euroopa raudteeveeremi number, mille amet on välja andnud loa väljastamise ajal.

Muudatusettepanek  121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Veeremiüksust kasutav raudteeveo-ettevõtja tagab, et veeremiüksus on märgistatud Euroopa raudteeveeremi numbriga.

2. Veeremiüksust kasutav raudteeveo-ettevõtja tagab, et veeremiüksus on märgistatud Euroopa raudteeveeremi numbriga, ning vastutab veeremiüksuse nõuetekohase registreerimise eest.

Muudatusettepanek  122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) registrile on juurdepääs direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] artiklites 16 ja 21 määratud riiklikul ohutusasutusel ja ohutusjuurdlusasutusel; sellele tuleks õiguspärase taotluse alusel anda juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond)16 artiklites 55 ja 56 määratud reguleerivatele asutustele ning ametile, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele, samuti veeremiüksuseid registreerivatele või selles registris kindlaksmääratud isikutele/organisatsioonidele.

c) register on avalik.

______________

 

16 ELT L 343, 14.12.2012, lk 32.

 

Muudatusettepanek  123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Register sisaldab iga veeremiüksuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

 

(a) Euroopa raudteeveeremi number;

 

(b) viide vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle väljastanud organile;

 

(c) veeremiüksuse valdaja ja omaniku tuvastamiseks vajalikud andmed;

 

(d) veeremiüksuse kasutamispiirangud;

 

(e) hoolduse eest vastutav üksus.

Muudatusettepanek  124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Registripidaja teatab selle liikmesriigi ohutusasutusele, kus veeremiüksus kasutusele võeti, viivitamata kõigist raudteeveeremi riiklikku registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

3. Registripidaja teatab selle liikmesriigi ohutusasutusele, kus veeremiüksust kasutati, viivitamata kõigist raudteeveeremi riiklikku registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

Muudatusettepanek  125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Seni, kuni liikmesriikide raudteeveeremi riiklikud registrid ei ole omavahel ühendatud, ajakohastab iga liikmesriik oma registrit muudatuste osas, mida teine liikmesriik temaga seonduvate andmete osas enda registrisse teeb.

4. Iga liikmesriik ajakohastab oma registrit muudatuste osas, mida teine liikmesriik temaga seonduvate andmete osas enda registrisse teeb.

Muudatusettepanek  126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Esimest korda kolmandas riigis kasutusele võetud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutusele võetud veeremiüksuste puhul tagab asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid on võimalik kätte saada raudteeveeremi riiklikust registrist või rahvusvahelise kokkuleppe sätete alusel.

5. Esimest korda kolmandas riigis kasutusele võetud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutatud veeremiüksuste puhul tagab asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid on võimalik kätte saada raudteeveeremi riiklikust registrist.

Muudatusettepanek  127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Pärast artiklis 50 a osutatud üleminekuperioodi lõppu liidetakse raudteeveeremi riiklikud registrid Euroopa raudteeveeremi registrisse, välja arvatud artikli 20 lõikes 9 a osutatud juhtudel ja kõnealuses artiklis sätestatud tingimustel. Komisjon kehtestab rakendusaktidega tüüpdokumendi esitusviisi. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 43 a

 

Euroopa raudteeveeremi register

 

1. Amet peab liidus kasutusele võetud veeremiüksuste registrit. Kõnealune register vastab järgmistele tingimustele:

 

(a) register vastab lõikes 2 osutatud ühistele kirjeldustele;

 

(b) registrit ajakohastab amet;

 

(c) register on avalik.

 

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühtsed kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korra, ning andmesisestuse ja Euroopa raudteeveeremi registritega konsulteerimise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

 

3. Registripidaja teatab ametile viivitamata kõigist Euroopa raudteeveeremi registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

 

4. Register sisaldab iga veeremiüksuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

 

(a) Euroopa raudteeveeremi number;

 

(b) viide EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja selle väljastanud organile;

 

(c) viide artiklis 44 osutatud lubatud veeremiüksuse tüüpide Euroopa registrile;

 

(d) veeremiüksuse valdaja ja omaniku tuvastamiseks vajalikud andmed;

 

(e) veeremiüksuse kasutamispiirangud;

 

(f) hoolduse eest vastutav üksus.

 

Kui amet annab välja veeremiüksuse loa, uuendab, muudab seda, peatab või tühistab selle, tuleb registrit viivitamata ajakohastada.

 

5. Esimest korda kolmandas riigis kasutatud ja seejärel mõnes liikmesriigis kasutatavate veeremiüksuste puhul tagab asjaomane liikmesriik, et veeremiüksuse andmeid, sealhulgas vähemalt andmeid veeremiüksuse valdaja, hoolduse eest vastutava üksuse ja veeremiüksuse kasutamispiirangute kohta, on võimalik kätte saada Euroopa raudteeveeremi registrist või rahvusvahelise kokkuleppe sätete alusel.

Muudatusettepanek  129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c) register on ühendatud kõikide raudteeveeremi riiklike registritega.

välja jäetud

Muudatusettepanek  130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Kõnealune register sisaldab iga veeremiüksuse tüübi kohta vähemalt järgmisi andmeid:

 

(a) veeremiüksuse tüübi tehnilised omadused, nagu on määratletud asjakohases KTKs;

 

(b) tootja nimi;

 

(c) selle veeremiüksuse tüübi järjestikuste lubade kuupäevad ja viited, sealhulgas kõik piirangud või tühistamised;

 

(d) piiratud liikumisvõimega isikutele ja puudega isikutele mõeldud projekteerimislahendused;

 

(e) veeremiüksuse omaniku ja valdaja tuvastamiseks vajalikud andmed;

 

Kui amet väljastab veeremiüksuse tüüpide kasutuselevõtuloa, uuendab või muudab seda, peatab või võtab selle tagasi, ajakohastab ta registrit viivitamatult.

Muudatusettepanek  131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik avaldab taristuregistri, kus esitatakse iga asjaomase allsüsteemi või selle osa võrgustikuparameetrite väärtused.

1. Iga liikmesriik tagab, et avaldatakse taristuregister, kus esitatakse iga asjaomase allsüsteemi või selle osa võrgustikuparameetrite väärtused.

Muudatusettepanek  132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Taristuregister võib sisaldada püsiseadmete kasutamise tingimusi ja muid piiranguid.

3. Taristuregister võib sisaldada püsiseadmete kasutamise tingimusi ja muid piiranguid, sealhulgas ajutisi piiranguid, mida kohaldatakse kauem kui kuus kuud.

Selgitus

Rongide ohutuks töötamiseks tuleb registrisse lisada ajutised piirangud, mis muutuvad de facto püsivateks.

Muudatusettepanek  133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Iga liikmesriik ajakohastab taristuregistrit kooskõlas komisjoni otsusega 2011/633/EL.

4. Iga liikmesriik tagab, et taristuregistrit ajakohastatakse kooskõlas komisjoni otsusega 2011/633/EL.

Muudatusettepanek  134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 45 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Taristuregistriga võib ühendada ka muid registreid, näiteks juurdepääsuregistri.

5. Taristuregistriga ühendatakse ka muid registreid, näiteks juurdepääsuregister puudega isikutele ja piiratud liikumisvõimega isikutele.

Muudatusettepanek  135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 46 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

(2) Artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 3, artikli 8 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 7 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates [Euroopa Liidu Väljaannete Talitus: palun sisestada käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

 

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamisele vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu.

Muudatusettepanek  136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 49 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 49 a

 

Sanktsioonid

 

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 46 volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kohaldada sanktsioone juhul, kui ei peeta kinni käesolevas määruses ameti otsuste vastuvõtmiseks ettenähtud tähtaegadest. Samuti nähakse ette hüvitise maksmine juhul, kui ameti määruses sätestatud apellatsiooninõukogu teeb otsuse selle osapoole kasuks, kellele ameti otsus oli suunatud. Sanktsioonid ja hüvitiste maksmise kord peavad olema tõhusad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja hoiatavad.

Selgitus

Vastutusalad ja tagatised on vaja määrata ka ametis, selleks et osalejatel, kes on ametiga seotud, oleks lisatagatisi. Teisalt peab ajakava mittejärgmine ameti poolt lisaks hüvitamisele olema ka vaidlustatav.

Muudatusettepanek  137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga kolme aasta järel ja esimest korda käesoleva direktiivi avaldamisest kolme aasta möödudes annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab ka artiklis 7 sätestatud juhtude ja V peatüki kohaldamise analüüsi.

1. Iga kolme aasta järel ja esimest korda käesoleva direktiivi avaldamisest kahe aasta möödudes annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab ka artiklis 7 sätestatud juhtude ja V peatüki kohaldamise analüüsi. Komisjon esitab aruande tulemustele tuginedes ettepanekud ameti rolli parandamiseks ja tõhustamiseks koostalitlusvõime rakendamisel.

Muudatusettepanek  138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist ja asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ameti toimimise ja selle edusammude kohta oma uute kohustuste täitmisel.

Muudatusettepanek  139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet arendab ja ajakohastab korrapäraselt vahendit, mis suudab liikmesriigi või komisjoni taotluse korral anda ülevaate raudteesüsteemi koostalitluse tasemest. Kõnealuse vahendi puhul kasutatakse VII peatükis sätestatud registrites sisalduvat teavet.

2. Amet arendab ja ajakohastab korrapäraselt vahendit, millega suudetakse liikmesriigi, Euroopa Parlamendi või komisjoni taotluse korral anda ülevaade raudteesüsteemi koostalitluse tasemest. Kõnealuse vahendi puhul kasutatakse VII peatükis sätestatud registrites sisalduvat teavet.

Muudatusettepanek  140

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 50 a

 

Üleminekukord

 

Ilma et see piiraks artikli 20 lõike 9 a kohaldamist, annab nelja aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist artiklites 20 ja 22 osutatud veeremiüksuse lubasid välja amet. Üleminekuperioodi jooksul võib taotleja valikul veeremiüksuse lube välja anda kas amet või riiklik ohutusatus.

 

Ametil on nõutav organisatsiooniline suutlikkus ja eksperditeadmised, et hakata artiklite 18, 20 ja 22 alusel kõiki oma ülesandeid täitma hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

 

Oma kohustuste täitmiseks võib amet sõlmida koostööleppeid riiklike ohutusasutustega kooskõlas artikliga X b.

Muudatusettepanek  141

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad jätkata direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätete kohaldamist kuni [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

1. Liikmesriigid võivad jätkata direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätete kohaldamist kuni [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Muudatusettepanek  142

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiivi 2008/57/EÜ IV, V, VI, VII ja IX lisa kohaldatakse kuni artikli 8 lõikes 2, artikli 14 lõikes 8, artikli 15 lõikes 7 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud asjakohaste rakendusaktide kohaldamiseni.

Direktiivi 2008/57/EÜ IV, V, VI, VII ja IX lisa kohaldatakse kuni artikli 8 lõikes 2 ja artikli 15 lõikes 7 a osutatud asjakohaste delegeeritud õigusaktide ning artikli 14 lõikes 8, artikli 15 lõikes 7 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud asjakohaste rakendusaktide kohaldamiseni.

Muudatusettepanek  143

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 54 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2, artikli 7 lõigete 1–4, artikli 11 lõike 1, artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 22 lõigete 3–7, artiklite 23–36, artikli 37 lõike 2, artikli 38, artikli 39, artiklite 41–43, artikli 45 lõigete 1–5, artikli 51 ja I–III lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning asjaomaste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Vastavustabeleid on vaja selleks, et kõik asjaomased osalised saaksid selgelt kindlaks määrata asjakohased sätted, mida tuleb kohaldada käesoleva direktiivi rakendamiseks liikmesriigi tasandil.

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2, artikli 7 lõigete 1–4, artikli 11 lõike 1, artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 22 lõigete 3–7, artiklite 23–36, artikli 37 lõike 2, artikli 38, artikli 39, artiklite 41–43, artikli 45 lõigete 1–5, artikli 51 ja I–III lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning asjaomaste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Vastavustabeleid on vaja selleks, et kõik asjaomased osalised saaksid selgelt kindlaks määrata asjakohased sätted, mida tuleb kohaldada käesoleva direktiivi rakendamiseks liikmesriigi tasandil.

Muudatusettepanek  144

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud IV lisa B osas.

Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud IV lisa B osas.

Muudatusettepanek  145

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Võrgustik

1. Võrgustik

Käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab Euroopa Liidu raudteevõrgustik järgmist:

Käesoleva direktiivi tähenduses hõlmab liidu raudteevõrgustik, mis koosneb punktides a, b ja c osutatud liinidega määratletud kiirraudteevõrgustikust ja punktides d–i määratletud tavaraudteevõrgustikust, järgmist:

spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis;

 

(a) spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis, võimaldades samas sobivates tingimustes saavutada enam kui 300 km/h kiiruse;

spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud 200 km/h kiiruse tarvis;

(b) spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud 200 km/h kiiruse tarvis;

spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused, ja mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada. See kategooria hõlmab ka kiirraudteevõrgustike ja tavaraudteevõrgustike vahelisi ühendusliine, jaamade läbisõiduliine, jaamadele ja depoodele juurdepääsu liine jne, millel kiirraudtee jaoks mõeldud veerem liigub tavarongide kiirusega;

(c) spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused, ja mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada. See kategooria hõlmab ka kiirraudteevõrgustike ja tavaraudteevõrgustike vahelisi ühendusliine, jaamade läbisõiduliine, jaamadele ja depoodele juurdepääsu liine jne, millel kiirraudtee jaoks mõeldud veerem liigub tavarongide kiirusega;

reisijateveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid ;

(d) reisijateveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid ;

kombineeritud veoks ette nähtud tavaraudteeliinid (reisijate- ja kaubavedu);

(e) kombineeritud veoks ette nähtud tavaraudteeliinid (reisijate- ja kaubavedu);

kaubaveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid ;

(f) kaubaveoteenusteks ette nähtud tavaraudteeliinid ;

reisijatejaamad;

(g) reisijatejaamad;

kaubajaamad, kaasa arvatud ühendveoterminalid;

(h) kaubajaamad, kaasa arvatud ühendveoterminalid;

eespool nimetatud komponente ühendavad liinid.

(i) eespool nimetatud komponente ühendavad liinid.

Võrgustik hõlmab liikluskorraldust, veeremi jälgimist ja navigeerimissüsteeme, andmetöötluse ja sidevahendite tehnilisi paigaldisi võrgustiku reisijate- ja kaubaveo kaugteenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane käitamine ning tõhus liikluskorraldus.

Võrgustik hõlmab liikluskorraldust, veeremi jälgimist ja navigeerimissüsteeme, andmetöötluse ja sidevahendite tehnilisi paigaldisi võrgustiku reisijate- ja kaubaveo kaugteenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane käitamine ning tõhus liikluskorraldus.

Selgitus

Äärmiselt oluline on jätkuvalt eristada tavaraudtee- ja kiirraudteevõrgustikku.

Muudatusettepanek  146

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt 1 – taanded 1 a ja 1 b ning alapunkt 2 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

– veeremiüksused, mis on ette nähtud liikumiseks minimaalsel kiirusel 250 km/h spetsiaalselt kiirrongidele ehitatud liinidel, võimaldades samas sobivates tingimustes saavutada enam kui 300 km/h kiiruse;

 

– veeremiüksused, mis on ette nähtud liikumiseks kiirusega ligi 200 km/h kiirraudteeliinidel või liinidel, mis on spetsiaalselt ehitatud või ümber ehitatud kiirliikluseks, juhul kui need on kokkusobivad selliste liinide võimalustega.

 

Lisaks peavad veeremiüksused, mis on valmistatud kasutamiseks väiksemal maksimumkiirusel kui 200 km/h ning mis tõenäoliselt sõidavad kas kogu üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus või osas sellest, kui võrgustiku jõudlustase seda võimaldab, täitma nõudeid võrgustiku ohutu käitamise tagamiseks. Sel eesmärgil täpsustatakse tavapäraste veeremiüksuste KTKdes ka nõudeid, kuidas tavapäraseid veeremiüksusi kiirraudteevõrgustikus ohutult käitada.

Selgitus

On äärmiselt oluline eristada tagajärgi, mida avaldavad võrgu ohutusele nende veeremiüksuste täpsustamine, mis võivad turvalistel liinidel liikuda kiirusega 250 km/h, 200 km/h ja alla 200 km/h.

Muudatusettepanek  147

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 – alapunkt 1 – taane 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– kaubavagunid, sealhulgas veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksused;

– kaubavagunid, sealhulgas tervele võrgule ettenähtud madalad veeremiüksused ja veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksused;

Selgitus

Euroopa raudteeinfrastruktuuri koostalitluse üheks probleemiks on erinevad gabariidid. Teatud juhtudel lahendatakse seda probleemi madalate vagunitega, mis ei pruugi olla mõeldud veokite vedamiseks. Seadusandjad peaksid pöörama erilist tähelepanu seda tüüpi veeremiüksustele, täpsustades need madalad kaubavagunid, mida on vaja rohkem levitada ja tagada nende suurem kohalolek võrgus, kuna need saavad liigelda juba suuremas osas võrgust.

Muudatusettepanek  148

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – punkt 2 – alapunkt 2.4. – alapunkt 2.4.1. – lõik 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et reisijaga ühendust võetaks.

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja/või rongijuhile ning anda kaasasolevale personalile teada, et nendega ühendust võetaks.

Muudatusettepanek  149

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – punkt 2 – alapunkt 2.4. – alapunkt 2.4.1. – lõik 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.

Rongi sisenemine ja sealt väljumine peab olema ohutu. Uste sulgemis- ja avanemismehhanismid, vahemik uksest perroonini ja rongi teenindamine peavad tagama reisijate turvalisuse. Rongid peavad olema konstrueeritud nii, et reisijad ei saaks nende külge rippuma jääda.

Selgitus

Reisijate turvalisus ei saa piirduda ainult uste avamise ja sulgemisega.

Muudatusettepanek  150

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – punkt 2 – alapunkt 2.4. – alapunkt 2.4.1. – lõik 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil on võimalik inimestega suhelda.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil ja/või vedurijuhtidel on võimalik inimestega suhelda.

Muudatusettepanek  151

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – punkt 2 – alapunkt 2.4. – alapunkt 2.4.1. – lõik 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Reisijatele tuleb kergesti mõistetaval viisil ja põhjalikult selgitada vajalikke kohapealseid eeskirju nii rongijaamades kui ka rongides (ligipääsukeelud, peale- ja mahaminekukohad, käitumiseeskirjad, piiratud liikuvusega isikute juurdepääsuvõimalused, tähistuste tähendus, ohutsoonid jne).

Selgitus

Reisijate turvalisuse ja juurdepääsuvõimalustega kaasneb ka teavitamine.

Muudatusettepanek  152

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – punkt 2 – alapunkt 2.4. – alapunkt 2.4.3. – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliima- ja topograafilisi tingimusi.

Selgitus

Selgitus, et mitte ainult kliima, vaid ka topograafia, nt mägised alad, seavad veeremiüksustele (pidurid, rongi koorem) erilisi nõudmisi.

Muudatusettepanek  153

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa – punkt 2 – alapunkt 2.6. – alapunkt 2.6.1. – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võrgustiku kasutuseeskirjade ning vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kutsekvalifikatsiooni ühtlustatus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Võrgustiku kasutuseeskirjade ning vedurijuhtide, tehnilise vaguniteeninduse, signalisti ja rongi ja juhtimiskeskuste personali kutsekvalifikatsiooni ühtlustatus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid. Kogu liidus tuleb teha pingutusi kõrget kvalifikatsiooni pakkuva kõrgetasemelise koolituse tagamiseks.

Selgitus

Raudteede ohutust ei saa taandada ainult vedurijuhtidele ja rongi personalile.

(1)

ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.

(2)

ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.

(3)

EÜT C 77, 28.3.2002, lk 1.


SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Raudteetransport teenindab tänaseks Euroopas üle 8000 miljoni liini aastas ja teostab 10% kaubaveost, mis tähendab tulu 13 000 miljonit eurot ja käivet 73 000 miljonit eurot ning 800 000 töökohta. Valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” teeb Euroopa Komisjon ettepaneku, et 2050. aastal toimuks üle poole keskpikamaa reisijate- ja kaubaveost ELis raudteel. Selline eesmärk on lisaks sellele, et see parandab valikuvõimalusi kasutajatele ja ärivõimalusi ettevõtjatele, lahendus, kuidas vähendada kasvuhoonegaase 20% ja vähendada 60% CO2-heidet nimetatud aastaks võrreldes heitega 1990. aastal. Praeguse olukorra ja eesmärkide võrdlus kajastab kasvupotentsiaali sektoris, kus Euroopa tootjad on tehnoloogias maailma juhtival kohal, eriti turvalisuse ja kiirrongide alal.

2. Tänapäeva olukord: rongist mahajäämine

Kirjeldatud ärivõimalused võib kaotada, kui praegused sektori ettevõtjad ja liikmesriigid blokeerivad praeguse ärimudeli säilitamise põhjal jätkuvalt sektori avamist ja jätavad oma panuse Euroopa raudteeruumi killustamisse. Selleks kasutavad nad rasket bürokraatiakoormat ja oletatavaid tehnilisi tagatisi, mis võivad soosida seda, et raudtee „jääb maha rongist”, mis peab viima selle transpordivahendi otsustavalt Euroopa transpordisüsteemi ühendveopakkumisse. Nende tõkete kaotamine parandab teenust, mida osutatakse kasutajaile, muudab raudtee-ettevõtluse atraktiivseks ärivõimaluseks uutele ettevõtjatele, tööhõiveallikaks ja Euroopa keskkonnapoliitika põhimuutujaks.

Probleemide ulatusest ja olemusest annavad pildi järgmised arvud. Tänaseks reguleerib Euroopas raudtee kasutamise korda 11 000 riiklikku tehnilist eeskirja, mille on andnud 27 riigi ametiasutused, mis on oma struktuuri, vahendite ja töötajate oskuste poolest väga erinevad. Pealegi toimub nende eeskirjade kohaldamine meelevaldselt, sest tüüpiliselt ei peeta kehtestatud tähtaegadest kinni või ei täideta taotlust teha täiendavaid proove ja katseid. On tohutud erinevused menetluskorras ja suured erinevused veeremi halduslikus sertifitseerimises.

See hajutatus tingib, et tootja kulud raudteeveeremile loa saamiseks ulatuvad kuue miljoni euroni protsessis, mis võib kesta kuni kaks aastat. 10% veduri projekteerimis- ja tootmiskuludest on halduskulud. Kui see veerem sõidab ainult kolmes 27 riigist, siis ulatub see protsent 30%-ni. Nendes tingimustes on sektoris uute ettevõtjate ilmumine võimatu. Samal ajal kantakse ressursse kõrvale innovatsiooni jaoks sektoris, mille sisemine ja väline elujõulisus on seotud liidripositsiooniga tehnoloogias ja kvaliteediga.

3. Pöörmete vahetus, et „tupikteelt” välja pääseda

Selle olukorraga toime tulemiseks võtavad Euroopa institutsioonid ette „neljanda Euroopa raudteepaketi”, millega kavatsetakse parandada tulemust Euroopa kehtivatest õigusaktidest (kolmas raudteepakett), mis on paljudes riikides üle võetud puudulikult. Need seadusandlikud paketid sisaldavad lisaks koostalitlusvõimega seotud küsimustele üleeuroopaliste võrkude projekti, rahastamismehhanisme ja ohutusstandardeid. Selles valdkonnas oli esimene raudteetranspordi koostalitlusvõime direktiiv 96/48/EÜ (kiirraudtee kohta), mida täiendas direktiiv 2001/16/EÜ (üleeuroopalise tavaraudteetranspordi kohta). 2008. aastal liideti need kaks direktiivi kokku direktiiviks ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, mis on praegu kehtiv direktiiv (2008/57 EÜ), mida on muudetud direktiividega 2009/13/2011 ja 2001/18/EÜ. Ükski nendest ei ole saavutanud „pöörmevahetust”, mida on sektoris vaja selleks, et välja jõuda valges raamatus kirjeldatud teele.

4. Komisjoni ettepanek

Komisjoni ettepanekuga tahetakse vähendada 20% aega, mis kulub uuel ettevõttel turule tulemiseks, ja sama protsendi võrra tähtaegu ja kulusid tootjate jaoks veeremi sertifitseerimiseks. Sel viisil peaksid eeloleval viiel aastal vabastatud 500 miljonit eurot tugevdama Euroopa raudteetööstuse liidripositsiooni maailmaturgudel.

Selleks muudab komisjon Euroopa Raudteeagentuuri ühtseks kontaktpunktist, mis väljastab „veeremiüksuste Euroopa passi”, mis tõendab „turuleviimist”, kusjuures „käikuandmine” jääb sektoriettevõtjate vastutusele. Ettepanekuga muudetakse läbipaistvamaks ja lihtsamaks selle organi sisemine juhtimine, mille osa tugevdatakse riiklike õigusnormide järelevalve ja läbivaatamise alal, et vältida ülearuseid või Euroopa õigusnormidele vasturääkivaid õigusnorme.

Ettepanekuga muudetakse läbipaistvamaks akrediteerimisprotsessid, mis on sätestatud vastavushindamisega tegelevate organite eeskirjades, et kooskõlastada need otsusega 768/2008/EÜ toodete turustamise kohta. See tagab protsessi kaasatud organite läbipaistvuse, tehnilise suutlikkuse ja usalduse nende otsuste vastu.

5. Raportööri seisukoht

Raportöör jagab komisjoni antud hinnangut ja leiab, et kolmas pakett tuleb üle võtta kõikide riikide õigusesse selleks, et jõustada neljas pakett, milles ettenähtud ülevõtmistähtaeg on üks aasta. Samuti tugevdab see Euroopa Raudteeagentuuri suutlikkust ja kompetentsi ühtse kontaktpunktina. Seega pooldab ta, et agentuur hõlbustaks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) väljaarendamist ja saaks arvestada teadmistega, mille on kokku kogunud riiklikud ametid, kellega tuleb kindlaks määrata suhtevaldkond.

Raportöör on teinud ka mitu muudatusettepanekut, et tugevdada läbipaistvusega õiguskindlust ja normatiivset kindlust ning soodustada investeeringuid ja ettevõtlust selles sektoris. Seepärast teeb ta ettepaneku näha ette ainult üks toiming nii rongide kui ka veeremi jaoks ning laiendada seda võimalust püsirajatiste sertifitseerimisele, mis on – välja arvatud kontrolli ja signaalimise allsüsteemide puhul – jäänud toppama direktiivi 2008/57 sätetele. Veel üks uuendus, milleks ta teeb ettepaneku, on veeremiüksuste Euroopa registreerimiskeskuse loomine. Riiklikele ametitele antakse tähtaeg kaks aastat oma andmete edastamiseks sellele keskusele.

Nende muudatuste sissevõtmiseks võttis raportöör vastu ettepanekuid kümnetelt organisatsioonidelt. Kuigi probleemi mõistetakse ühtemoodi, on väljapakutud lahendused sageli erinevad.


LISA: ÕIGUSKOMISJONI KIRI

Ref.: D(2013)65090

Brian SIMPSON

Transpordi- ja turismikomisjoni esimees

ASP 13G306

Brüssel

Teema:      Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)

                  (COM(2013)0030 – C7-0027/2013 – 2013/0015(COD))

Austatud esimees

Õiguskomisjon, mille esimees ma olen, vaatas eelnimetatud ettepaneku läbi vastavalt parlamendi kodukorda lisatud artiklile 87 uuesti sõnastamise kohta.

Nimetatud artikli lõike 3 sisu on järgmine:

„Kui õigusasjade eest vastutav komisjon on arvamusel, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on vastavalt esile toodud, teavitab ta sellest vastutavat komisjoni.

Sellisel juhul, välja arvatud artiklites 156 ja 157 sätestatud tingimustel, on ettepanekule muudatusettepanekute esitamine kõnealuse valdkonna eest vastutavas komisjonis lubatud üksnes juhul, kui need puudutavad ettepaneku neid osi, mis sisaldavad muudatusi.

Kui vastutav komisjon kavatseb institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 8 kohaselt esitada muudatusettepanekuid ka ettepaneku kodifitseeritud osade kohta, teatab ta oma kavatsusest viivitamatult nõukogule ja Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon peaks teavitama parlamendikomisjoni enne artikli 54 kohaselt toimuvat hääletust oma seisukohast muudatusettepanekute suhtes ja teatama, kas ta kavatseb uuesti sõnastamise ettepaneku tagasi võtta.”

Järgides õigusteenistuse arvamust, kelle esindajad osalesid uuesti sõnastatud ettepaneku läbi vaadanud konsultatiivse töörühma koosolekutel, ning võttes arvesse arvamuse koostaja soovitusi, on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealune ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus vastavalt esile toodud. Varasemate õigusaktide muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

Lisaks oli õiguskomisjon kooskõlas kodukorra artikli 86 lõigetega 2 ja 3 seisukohal, et ülalnimetatud töörühma arvamuses soovitatud tehnilised kohandused on vajalikud selleks, et tagada ettepaneku vastavus uuesti sõnastamise eeskirjadele.

Kokkuvõttes soovitab õiguskomisjon pärast küsimuse arutamist 16. detsembri 2013. aasta koosolekul ühehäälselt(1), et vastutav transpordi- ja turismikomisjon jätkaks ettepaneku läbivaatamist kooskõlas kodukorra artikliga 87.

Lugupidamisega

Klaus-Heiner LEHNE

Lisatud: Konsultatiivse töörühma arvamus

(1)

Kohal viibisid järgmised parlamendiliikmed: Franēoise Castex (aseesimees), Christian Engström, Marielle Gallo, Giuseppe Gargani, Klaus-Heiner Lehne (esimees), Bernhard Rapkay, Evelyn Regner (aseesimees), Francesco Enrico Speroni, Dimitar Stoyanov, Rebecca Taylor, Alexandra Thein, Tadeusz Zwiefka.


LISA: EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI ÕIGUSTEENISTUSTEST KOOSNEVA KONSULTATIIVSE TÖÖRÜHMA ARVAMUS

 

 

 

ÕIGUSTEENISTUSTE

KONSULTATIIVNE TÖÖRÜHM

Lisa

Brüssel, 26. november 2013

ARVAMUS

                                                              EUROOPA PARLAMENDILE

                                                              NÕUKOGULE

                                                              KOMISJONILE

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)

COM(2013)30, 30.1.2013 – 2013/0015(COD)

Võttes arvesse 28. novembri 2001. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet õigusaktide uuesti sõnastamise tehnika süstemaatilise kasutamise kohta ja eriti selle punkti 9, toimus 21. veebruaril 2013. aastal Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni õigusteenistuste konsultatiivse töörühma koosolek, et muu hulgas vaadata läbi komisjoni esitatud eespool nimetatud ettepanek.

Vaadates koosolekul läbi(1) ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega sõnastatakse uuesti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/57/EÜ Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta, märkis konsultatiivne töörühm ühisel kokkuleppel järgmist:

1)        Et seletuskiri oleks koostatud täielikus kooskõlas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud asjaomaste nõuetega, oleks vastavalt kokkuleppe punkti 6 alapunkti a alapunktile iii tulnud selles täpsustada, millised varasema õigusakti sätted jäävad ettepanekus muutmata.

2)        Uuesti sõnastatud teksti eelnõus oleks tulnud järgmised kavandatud muudatused tähistada halli taustaga, millega tavapäraselt märgitakse sisulisi muudatusi:

– esimeses volituses Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklitele 71 ja 156 viitamise asendamine viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 170 ja 171;

– artikli 4 lõike 4 algses sõnastuses sisalduvate sõnade „Artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik KTK” väljajätmine;

– artikli 9 lõikesse 1 sõna „koostalituslike” lisamine;

– artikli 54 lõikest 3 viite väljajätmine IV peatükile.

3)        Artikli 44 lõike 1 punktis b peaks „lõikes 3 osutatud” asemel olema „lõikes 2 osutatud”.

Ettepaneku läbivaatamine võimaldas konsultatiivsel töörühmal ühisel kokkuleppel järeldada, et ettepanek ei sisalda muid sisulisi muudatusi peale nende, mis on ettepanekus või käesolevas arvamuses esile toodud. Töörühm märkis ka, et varasema õigusakti muutmata sätete ja nimetatud muudatuste kodifitseerimise osas piirdub ettepanek üksnes kehtivate õigusaktide kodifitseerimisega ilma sisuliste muudatusteta.

F. DREXLER                        H. LEGAL                            L. ROMERO REQUENA

Jurist                                    Jurist                                    Peadirektor

(1)

              Konsultatiivse töörühma käsutuses olid ettepaneku inglis-, prantsus- ja saksakeelsed versioonid. Töörühm töötas ingliskeelse versiooni põhjal, mis on läbivaadatava teksti originaalkeelne versioon.


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (16.10.2013)

transpordi- ja turismikomisjonile

Ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta (uuesti sõnastatud)

(COM(2013)0030 – C7-0027/2013 – 2013/0015(COD))

Arvamuse koostaja: Marie-Thérèse Sanchez-Schmid

LÜHISELGITUS

Sissejuhatus

Raudteesektor kahaneb praegu mitmes liikmesriigis, samas kui kaubavedude ja inimeste veo vajadused pidevalt suurenevad ning keskkonna- ja energiaprobleemid sunnivad Euroopat leidma kestlikke transpordilahendusi. Miks selline langus? Rong on liiga kallis ja selle võrgustik ei ole piisavalt suur, et saada eelist oma otseste konkurentide – auto, laeva või lennuki – ees.

Seega esitas Euroopa Komisjon 30. jaanuaril 2013 oma neljanda raudteepaketi eesmärgiga viia lõpule ühtne Euroopa raudteepiirkond, suurendades konkurentsi ja vähendades raudteetranspordi kulusid.

Nende reformide mõju liikmesriikidele, piirkondadele, kohalikele asutustele, raudteesüsteemi sidusrühmadele, kasutajatele ja kodanikele saab olema tohutu ja regionaalarengukomisjon, kes on pädev hindama liidu teiste poliitikasuundade mõju Euroopa majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele, andis nendest reformidest põhjaliku ülevaate.

Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlust käsitleva direktiivi uuesti sõnastamise eesmärk on vähendada veeremiüksuste ja materjali turule viimise killustatust ja kulusid. Need ettepanekud suurendavad raudtee koostalitlusvõimet ELi tasandil, säilitades samal ajal ohutuse optimaalse taseme.

Menetluste lihtsustamine ja tehniline ühtlustamine on Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomise ja sektori konkurentsile avatuse eelduseks. Samuti on koostalitlusvõime vältimatult vajalik tingimus piiriülese raudteetranspordi parandamiseks, mis on tähtis liidu territoriaalse ühtekuuluvuse jaoks.

Tõepoolest, erinevad riiklikud raudteesüsteemid kannavad endiselt Euroopa sõjaka ajaloo arme. Need on rajatud ajaloo käigus ja vabatahtlikult, ühtlustamata moel, et kaitsta riikide majandusi ja eelkõige riigi territooriumit mis tahes võõra armee sissetungi eest.

Euroopa Komisjoni kohaselt on ELis praegu rohkem kui 11 000 tehnilist ja ohutuseeskirja. Euroopa Raudteeagentuuril (edaspidi: ametil) on praegu üks reguleerimisalane kohustus: ta vastutab koostalitlusvõime miinimumstandardi koostamise eest, selleks et hõrendada riiklike eeskirjade padrikut ja võimaldada ohutut ja häirimatut rongiliiklust.

Veeremiüksuste kasutuselevõtu loa annab välja iga riiklik ohutusasutus oma riigi territooriumil. Suuremad erinevused on selles, kuidas need asutused juhivad veeremiüksusele loa andmise ja ohutusealase sertifitseerimise menetlust. Menetlus on sageli pikk ja kulukas.

Saadaolevad arvud näitavad, et loa andmise menetlusega seotud kulud moodustavad kuni 10% vedurite maksumusest riigi kohta. Kui neid kasutatakse kolmes liikmesriigis, võivad kulud ulatuda kokku umbes 30%-ni.

Euroopa Komisjoni ettepanekut on nimetatud revolutsiooniliseks. Komisjon soovib tõepoolest välja jätta „kasutuselevõtu” loa, et säilitada ainult mõiste „turule viimine” ja jätta raudteeveo-ettevõtjale kohustus rong kasutusele võtta ja käiku anda.

Teine uuendus: komisjon soovib anda ametile lisaks tema „normatiivsele” vastutusele ka „rakendusliku” vastutuse: see oleks amet, kes annab pärast materjali vastavust tõendavate sertifikaatide kogumist välja „turule viimise loa”.

Kavandatud muudatused

Arvamuse koostaja tunneb suurt heameelt Euroopa Komisjoni ettepanekute üle, mis tähendavad menetluse tõelist lihtsustamist taotlejate jaoks ja veeremiüksuste sertifitseerimise tõelist Euroopa lähenemisviisi.

Kavandatud muudatused on seotud ameti välja antud „turule viimise” loaga, mis kehtiks kogu Euroopas. Selle loaga kaldutakse ülehindama ameti võimet asendada 27 riiklikku ohutusametit, läbi kaaluda kõik riiklikud eeskirjad, mis on veel olemas, ja teha vajalikke kontrolle.

Lisaks oleks turule viimise kulu ja vastutus, mis raudteeveo-ettevõtjatel lasub, liiga raske ja võiks heidutada uusi turule sisenejaid.

Kavandatav ülesehitus. Muudatusettepanekud põhinevad suures osas nõukogus10. juunil saavutatud kompromissil, mis võimaldab tasakaalu Euroopa vahekohtu ja riikliku eksperdihinnangu vahel. Ning amet jääb veeremiüksustega seotud kõikide lubade ühtseks kontaktpunktiks. Taotleja peab oma taotluses täpsustama veeremiüksuse „kasutuspiirkonna”. Amet viib läbi kontrolli seoses KTKdega ja edastab „kasutuspiirkonna” riiklikule ohutusasutusele taotlused tehnilise vastavuse kontrollimiseks riiklike eeskirjade suhtes.

Asutustel on kuu aega täiendavate tõendavate dokumentide nõudmiseks ja maksimaalselt neli kuud toimiku uurimiseks ja hindamiseks. Seejärel võtab amet vastu otsuse, võttes arvesse riiklike ohutusasutuste arvamusi.

Lahkheli korral on apellatsiooninõukogu pädev olema ameti ja riiklike ohutusasutuste vahekohtunikuks.

Teised muudatused. Arvamuse koostaja teeb ka ettepaneku luua 27 riikliku registri asemele raudteeveeremi Euroopa register. Samuti täpsustatakse, et ainult veeremiüksuste „oluline” muutmine nõuab uue loa saamist. Uue KTK kulude ja tulude analüüsi tuleks hoolikalt hinnata.

Samuti tuleb ühtlustada varuosad, et muuta Euroopa turg sujuvamaks. Lõpuks peab amet säilitama kontrolli ERTMS-süsteemi lubade üle, et tagada kooskõla süsteemi kasutuselevõtt kogu Euroopas.

Viimaks on oluliseks uuenduseks võimalus laiendada „kasutuspiirkonda” lähima piirijaamani uue menetluseta, kui raudteesüsteemid on sarnased.

Üleminekuperioodid. Arvestades kohandamistöö mahtu, mis ERA-l ja riiklikel ohutusasutustel tuleb ära teha, tehakse ettepanek pikendada rakendamise tähtaega kahelt aastalt pigem kolmele aastale. Siiski esitab komisjon kahe aasta pärast Euroopa Parlamendile ja komisjonile aruande edusammudest, mida amet on oma uute ülesannete täitmisel teinud.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval transpordi- ja turismikomisjonil lisada oma raportisse järgmised muudatusettepanekud:

Muudatusettepanek  1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Volitus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 4 lõike 2 punkti c, artikli 91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171,

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest, on eriti soovitav parandada liikmesriikide raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele, rakendades mis tahes meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas.

(2) Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamisest, on eriti soovitav parandada liikmesriikide raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlust ja juurdepääsu nendele võrgustikele, rakendades mis tahes meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas.

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Ohutuse tagamiseks on vaja määrata identifitseerimiskood igale kasutusele võetud veeremiüksusele. Seejärel tuleks veeremiüksus registreerida raudteeveeremi riiklikus registris. Kõnealused registrid peaksid olema kasutamiseks avatud kõikidele liikmesriikidele ja teatavatele Euroopa Liidu ettevõtjatele. Raudteeveeremi riiklikes registrites tuleb kasutada ühtset andmete esitamise viisi. Registrid peaksid seega olema reguleeritud ühiste käitamiseeskirjade ja tehniliste kirjeldustega.

(14) Ohutuse tagamiseks on vaja määrata identifitseerimiskood igale kasutusele võetud veeremiüksusele. Seejärel tuleks veeremiüksus registreerida Euroopa raudteeveeremi registris. Register peaks olema avalik.

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Ohutuse tagamiseks on vaja määrata identifitseerimiskood igale kasutusele võetud veeremiüksusele. Seejärel tuleks veeremiüksus registreerida raudteeveeremi riiklikus registris. Kõnealused registrid peaksid olema kasutamiseks avatud kõikidele liikmesriikidele ja teatavatele Euroopa Liidu ettevõtjatele. Raudteeveeremi riiklikes registrites tuleb kasutada ühtset andmete esitamise viisi. Registrid peaksid seega olema reguleeritud ühiste käitamiseeskirjade ja tehniliste kirjeldustega.

(14) Ohutuse tagamiseks on vaja määrata identifitseerimiskood igale kasutusele võetud veeremiüksusele. Seejärel tuleks veeremiüksus registreerida Euroopa raudteeveeremi registris. Kõnealune register peaks olema kasutamiseks avatud Euroopa Liidu piires.

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlus viisil, mis on kooskõlas direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] sätetega. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi.

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitlus viisil, mis on kooskõlas direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] sätetega. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi. Selle eesmärgi poole püüdlemisega peab kaasnema tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramine ning see peab võimaldama aidata kaasa seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele, liidu raudteesüsteemi uuendamisele, ümberehitamisele ja käitamisele.

Selgitus

Koostalitlusvõimet käsitlevas direktiivis (praeguses artikli 1 lõike 2 punktis b) sätestatud olemasolevad eesmärgid tuleb säilitada, sest nad annavad direktiivi üldsuuna (tehnilise ühtlustamise optimaalne tase ning seadmete, teenuste ja käitamise siseturu järkjärguline rajamine).

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) võrgustikud, mis on töökorralduslikult muust raudteesüsteemist eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult neid võrgustikke kasutavad raudteeveo-ettevõtjad;

b) võrgustikud, mis on mõeldud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult neid võrgustikke kasutavad raudteeveo-ettevõtjad;

Selgitus

Töökorraldusliku eraldamise nõue on täiesti ebaselge. Kirjeldusest „mõeldud üksnes teenuste osutamiseks” piisab, et määrata üheselt kindlaks raudteeliinid, mis reguleerimisalast välja jäetakse.

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) „koostalitlus” – raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine asjaomaste liinide toimimiseks vajalikul tasemel;

(2) „koostalitlus” – raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine asjaomaste liinide toimimiseks vajalikul tasemel; see võime sõltub kõigist regulatiivsetest, tehnilistest ja kasutustingimustest, mida tuleb olulistele nõuetele vastamiseks täita;

Selgitus

See ELi kehtivas õigusraamistikus esitatud lause on endiselt vajalik, sest ta annab suurema selguse.

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) „ümberehitamine” – allsüsteemi või selle osa muutmine, millega kaasneb EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust;

(12) „ümberehitamine” – allsüsteemi või selle osa, veeremiüksuse või selle osa põhjalik muutmine, mis suurendab allsüsteemi kogujõudlust; igas KTKs täpsustatakse asjaomase allsüsteemi või veeremiüksuse põhjalikku muutmist;

Selgitus

Selleks et vältida iga muutmise korral uue EÜ deklaratsiooni koostamist (tehakse palju väikeseid muudatusi, mis kas mõjutavad tehnilist toimikut või mitte), tuleks KTKs selgitada kriteeriumi „põhjalik”, et põhjendada uue EÜ deklaratsiooni koostamist.

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) „uuendamine” – allsüsteemi või selle osa asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust;

(13) „uuendamine” – allsüsteemi või veeremiüksuse või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi või veeremiüksuse kogujõudlust; igas KTKs täpsustatakse asjaomase allsüsteemi või veeremiüksuse põhjalikku uuendamist;

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(39 a) „kasutuspiirkond” – veeremiüksuse ettenähtud kasutuspiirkond, see tähendab võrgustikud või liinid või võrgustike või liinide rühmad, mis paiknevad ühes või mitmes liikmesriigis, kus veeremiüksus on liiklemiseks ette nähtud;

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 4 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d) määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus raudteesüsteemi piires;

d) määratakse kindlaks koostalitluse komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlus raudteesüsteemi piires; see hõlmab raudtee varuosi, mida võidakse standardida vastavalt määruse [milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004] artiklile 41;

Selgitus

Iga KTK peaks sisaldama standarditavate varuosade loetelu eesmärgiga rajada raudteeseadmete siseturg kooskõlas Euroopa Liidu Raudteeameti määrust käsitleva komisjoni ettepaneku artikliga 41.

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Iga KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel (sealhulgas põhiparameetrid) võetakse arvesse kõigi kavandatud tehniliste lahenduste ja nende liideste hinnangulisi kulusid ja tulusid, et teha kindlaks kõige tõhusamad lahendused ja neid rakendada. Liikmesriigid osalevad selles hindamises, esitades nõutavad andmed.

Selgitus

Kehtiva direktiivi käesolev lõik (I lisa punkt 4.2) tuleks uuesti teksti lisada. Iga koostalitluse tehnilise kirjelduse puhul tuleks hinnata kõigi kavandatud tehniliste lahenduste prognoositavaid kulusid ja tulusid eesmärgiga rakendada kõige tõhusamaid lahendusi, eelkõige kohalike ja piirkondlike asutuste kasuks.

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Esindusorganite võrgustiku liige võib taotleda komisjonilt arvamusi KTK puuduste kohta. Komisjon teavitab taotlejat oma otsusest ja keeldumise korral põhjendab keeldumist.

Selgitus

Raudteeveo-ettevõtjad on sageli esimesed, kes avastavad probleemid KTKs, seega peaks neil olema õigus paluda komisjonilt arvamusi KTKs avastatud puuduse kohta.

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatatud vastavushindamisasutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi kasutuselevõttu. See ülesanne võib hõlmata ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavuse kontrollimist sellise süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse, tuginedes asjakohases KTKs ning artiklites 44 ja 45 sätestatud registrites sisalduvale teabele.

2. Asjaomase allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teatatud vastavushindamisasutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi kasutuselevõttu. See ülesanne hõlmab ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavuse kontrollimist sellise süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse, tuginedes asjakohases KTKs ning artiklites 44 ja 45 sätestatud registrites sisalduvale teabele.

Selgitus

Tuleb kontrollida ka liideste vastavust, nagu on sätestatud kehtivas direktiivis.

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse ja taristu allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.

Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse ja taristu allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil. Raudteeäärsete ERTMS-seadmete puhul konsulteerib riiklik ohutusasutus Euroopa Raudteeametiga, kes on otsustav asutus. Kõigi teiste püsiseadmete puhul on otsustav asutus riiklik ohutusasutus.

Selgitus

Selgem on viidata otse „raudteeäärsetele ERTMS-seadmetele”. Iga riiklik ohutusasutus annab välja kõigi riigisiseste püsiseadmete kasutuselevõtu lubasid. Raudteeamet annab välja raudteeäärsete ERTMS-seadmetega seotud lubasid, et tagada ERTMSi koordineeritud käsitusviis.

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Veeremiüksuse turuleviimise luba antakse välja veeremiüksuse või veeremiüksuse tüübi toimiku alusel, mille esitab taotleja ning mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:

 

a) veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turuleviimine kooskõlas artikliga 19;

 

b) punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

 

c) punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja direktiivi …/... [raudteesüsteemi ohutuse kohta Euroopa Liidus] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel.

 

d) veeremiüksuse tehniline ühilduvus lõikes 1 a osutatud võrgupiirkonnaga, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde ja asjakohaste siseriiklike eeskirjade ja direktiivi …/... [raudteesüsteemi ohutuse kohta Euroopa Liidus] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel.

 

Iga kord, kui lõike 1 b punktis b ja lõike 1 b punktis d osutatud tehnilise ühilduvuse kohta dokumenteeritud tõestuse saamiseks on vaja katseid, võivad asjaomased riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutisi lube, et kasutada veeremiüksust praktiliste katsete tegemiseks võrgus. Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik endast oleneva, tagamaks, et katsed viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist. Vajaduse korral võtab riiklik ohutusasutus vajalikke meetmeid, tagamaks, et katsed viiakse läbi ettenähtud tähtajaks.

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Amet annab välja veeremiüksuse turuleviimise lubamise otsuseid. Nendes lubade esitatakse parameetrite väärtused, mis on vajalikud selleks, et tõendada veeremiüksuse ja püsiseadmete tehnilist ühilduvust kooskõlas KTKdega. Veeremiüksuse turuleviimise luba sisaldab ka teavet veeremiüksuse vastavuse kohta asjakohastele KTKdele ning kõnealuseid parameetreid käsitlevatele siseriiklikele eeskirjakogumitele.

2. Amet annab välja veeremiüksuse turuleviimise lubamise otsuseid. See luba koosneb alljärgnevast:

 

a) müügiluba. Luba kehtib kõigis liikmesriikides ja võimaldab teha müügitehinguid kõikjal Euroopas;

 

b) veeremiüksuse kasutusluba lõikes 1 a osutatud piirkonnas. Selles loas esitatakse parameetrite väärtused, mis on vajalikud selleks, et tõendada veeremiüksuse ja asjaomase piirkonna püsiseadmete tehnilist ühilduvust kooskõlas KTKdega. Veeremiüksuse turuleviimise luba sisaldab ka teavet veeremiüksuse vastavuse kohta asjakohastele KTKdele ning kõnealuseid parameetreid käsitlevatele siseriiklikele eeskirjakogumitele.

 

c) veeremiüksuse kasutustingimused ja muud piirangud.

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Nende lubade andmiseks peaks amet:

 

a) hindama lõike 1 b punktides a, b ja c osutatud toimiku elemente, et kontrollida toimiku täielikkust, asjakohasust ja järjepidevust seoses asjakohase KTKga;

 

b) konsulteerima ettenähtud kasutuspiirkonna riiklike ohutusametitega toimiku hindamiseks, et kontrollida selle täielikkust, asjakohasust ja kooskõla lõike 1 b punktiga d ning lõike 1 b punktides a, b ja c sätestatud elementidega, pidades silmas asjakohaseid siseriiklikke eeskirju.

 

Ülalnimetatud hindamiste raames ja põhjendatud kahtluse korral võib amet või võivad riiklikud ohutusasutused nõuda katsete tegemist võrgus. Katsete hõlbustamiseks võivad asjaomased riiklikud ohutusasutused anda taotlejale ajutisi lube, et kasutada veeremiüksust katsete tegemiseks võrgus. Taristuettevõtja teeb kõik vajaliku tagamaks, et katsed viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast ameti või riikliku ohutusasutuse taotluse saamist.

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 b. Amet teavitab taotlejat ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest sellest, et tema toimik on täielik või palub tal anda mõistliku aja jooksul asjakohast lisateavet. Seoses toimiku täielikkuse, asjakohasuse ja kooskõlalisusega võib amet samamoodi hinnata lõike 1 b punktis d osutatud elemente.

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 c. Amet arvestab enne veeremiüksuse turuleviimise loa andmise kohta otsuse tegemist täielikult lõike 2 a kohaseid hindamisi. Amet annab turuleviimise loa või teavitab taotlejat oma negatiivsest otsusest ja põhjendab seda eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul ja igal juhul nelja kuu jooksul alates kogu asjakohase teabe saamisest.

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 d. Amet võtab endale väljastatavate lubade eest täieliku vastutuse. Sellest lähtuvalt teeb amet juhul, kui tegemist on kohtuliku uurimisega, millesse on kaasatud amet või tema töötajad, täielikku koostööd asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega.

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 2 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 e. Kui amet ei ole nõus ühe või mitme riikliku ohutusasutuse lõike 2 a punkti b alusel tehtud negatiivse otsusega, teavitab ta sellest nimetatud asutust või asutusi, põhjendades oma mittenõustumist.

 

Amet ja riiklik ohutusamet või riiklikud ohutusametid teevad koostööd, et jõuda kõigi jaoks vastuvõetava hinnanguni. Vajaduse korral, kui amet ja riiklik ohutusamet või riiklikud ohutusametid nii otsustavad, võib see protsess hõlmata ka taotlejat. Kui kõigile vastuvõetava hinnanguni ei jõuta 15 päeva jooksul alates sellest, kui amet teavitas oma mittenõustumisest riiklikku ohutusametit või riiklikke ohutusameteid, teeb amet oma lõpliku otsuse, kui riiklik ohutusasutus või riiklikud ohutusasutused ei ole andnud asja lahendamiseks määruse (EÜ) nr .../… [milles käsitletakse Euroopa raudteeametit] artikli 51 alusel loodud apellatsiooninõukogule. Apellatsiooninõukogu otsustab ameti otsuse eelnõu kinnitamise üle 15 päeva jooksul alates riikliku ohutusameti või riiklike ohutusametite taotluse esitamisest.

 

Kui apellatsiooninõukogu on ametiga nõus, võib amet otsuse viivitamata vastu võtta.

 

Kui apellatsiooninõukogu on nõus riikliku ohutusameti negatiivse hinnanguga, annab amet kasutusvaldkonnale loa, arvates sellest välja negatiivse hinnangu saanud võrgustiku osad.

 

Kui amet ei ole nõus ühe või mitme riikliku ohutusasutuse lõike 2 a punkti b alusel tehtud positiivse hinnanguga, teavitab ta sellest nimetatud asutust või asutusi, põhjendades oma mittenõustumist. Amet ja riiklik ohutusamet või riiklikud ohutusametid teevad koostööd, et jõuda kõigi jaoks vastuvõetava hinnanguni. Vajaduse korral, kui amet ja riiklik ohutusamet või riiklikud ohutusametid nii otsustavad, võib see protsess hõlmata ka taotlejat. Kui kõigile vastuvõetava hinnanguni ei jõuta 15 päeva jooksul alates sellest, kui amet teavitas oma mittenõustumisest riiklikku ohutusametit ja ameteid, teeb amet oma lõpliku otsuse.

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Veeremiüksuse turuleviimise luba antakse välja veeremiüksuse või veeremiüksuse tüübi toimiku alusel, mille esitab taotleja ning mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmised kohta.

välja jäetud

(i) veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turuleviimine kooskõlas artikliga 19;

 

(j) punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

 

(k) punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja direktiivi …/... [raudteesüsteemi ohutuse kohta Euroopa Liidus] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel.

 

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet teeb lõikes 2 osutatud otsused eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides.

Amet teeb lõikes 2 osutatud otsused eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest ja hagi korral pikem kui viis kuud.

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Amet annab üksikasjalikud juhised veeremiüksuse turuleviimise loa hankimise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd.

Amet annab üksikasjalikud juhised veeremiüksuse turuleviimise loa hankimise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd.

 

Komisjon kehtestab hiljemalt kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi jõustumisest rakendusaktidega üksikasjalikud loa andmise eeskirjad, mis hõlmavad järgmist:

 

a) üksikasjalikud juhised taotlejatele, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning esitatakse nõutavate dokumentide loetelu;

 

b) loa andmise protsessi menetluskord, nagu protsessi iga etapi sisu ja tähtajad;

 

c) taotlustoimiku hindamiskriteeriumid.

 

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Amet võib välja anda veeremiüksuse turuleviimise loa veeremiüksuseseeria kohta. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides.

6. Amet võib välja anda veeremiüksuse turuleviimise loa veeremiüksuseseeria kohta. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides turustamise valdkonnas ja lõikes 1 a osutatud kasutamisvaldkonna puhul kõikides asjaomastes kasutuspiirkondades.

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

6 a. Taotleja võib ameti negatiivse vastuse korral paluda ühe kuu jooksul alates negatiivse vastuse saamisest ametil oma otsus üle vaadata. Ametil on oma otsuse kinnitamiseks või muutmiseks aega üks kuu alates taotluse saamisest.

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 8 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

8. Veeremiüksuse turuleviimise luba omavate olemasolevate veeremiüksuste uuendamise või ümberehitamise korral esitatakse järgmised tõendid:

8. Veeremiüksuse turuleviimise luba omavate olemasolevate veeremiüksuste põhjaliku uuendamise või ümberehitamise korral esitatakse järgmised tõendid, kui kavandatud tööd võivad kahjustada asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset või kui tõendite esitamist nõutakse asjakohastes KTKdes.

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 8 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

8 a. Pärast eelnevat konsulteerimist riiklike ohutusametitega kehtib luba kõikidel juhtudel ka ilma, et oleks vaja laiendada kasutuspiirkonda, kuni nende naaberliikmesriikide raudteejaamadeni liiklevate veeremiüksustele, kellel on sarnased võrgustikud, kui need raudteejaamad asuvad piiri lähedal. Nimetatud konsultatsiooni võib läbi viia iga juhtumi puhul eraldi või see võib olla sätestatud riiklike ohutusametite vahelises piiriüleses kokkuleppes.

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 20 – lõige 9 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Taotleja nõudmise korral võib veeremiüksuse turuleviimise loale teha selge märke selle kohta, missuguste võrgustike või liinide või võrgustiku- ja liinirühmade puhul on raudteeveo-ettevõtjal õigus võtta asjaomane veeremiüksuse kasutusele ilma täiendavate kontrollide või katseteta, mis käsitlevad veeremiüksuse ja asjakohaste võrgustike või liinide tehnilise ühilduvust. Sel juhul lisab taotleja taotlusele tõendid asjaomase veeremiüksuse tehnilise ühilduvuse kohta asjaomaste võrgustike või liinidega.

Veeremiüksuse turuleviimise loale tehakse selge märge selle kohta, missuguste võrgustike või liinide või võrgustiku- ja liinirühmade puhul on raudteeveo-ettevõtjal õigus võtta asjaomane veeremiüksuse kasutusele ilma täiendavate kontrollide või katseteta, mis käsitlevad veeremiüksuse ja asjakohaste võrgustike või liinide tehnilise ühilduvust. Seda märget võib esialgse taotleja või mõne teise taotleja nõudmisel pärast asjakohase turuleviimise loa väljaandmist laiendada teistele võrgustikele või liinidele.

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 1 – lõigud 1 a (uus) ja 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Esimese lõigu kohaldamiseks võib raudteeveo-ettevõtja korraldada koostöös taristuettevõtjaga katseid.

 

Taristuettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik endast oleneva, tagamaks, et katsed viiakse läbi kolme kuu jooksul pärast taotlejalt taotluse saamist.

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Raudteeveo-ettevõtja teavitab ametit, taristuettevõtjat ning riiklikku ohutusasutust otsustest, mille ta teeb seoses veeremiüksuste kasutusele võtmisega. Neid otsuseid säilitatakse artiklis 43 osutatud raudteeveeremi riiklikus registris.

2. Raudteeveo-ettevõtja teavitab ametit, taristuettevõtjat ning riiklikku ohutusasutust otsustest, mille ta teeb seoses veeremiüksuste kasutusele võtmisega. Neid otsuseid säilitatakse artiklis 43 osutatud raudteeveeremi registris.

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 21 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Olemasolevate veeremiüksuste uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4. Lisaks sellele peab raudteeveo-ettevõtja tegema asjaomaste veeremiüksuste kohta uue kasutuselevõtuotsuse järgmistel juhtudel:

välja jäetud

(n) kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset;

 

(o) asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet.

 

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõigil Euroopa Liidu raudteesüsteemis kasutusel olevatel veeremiüksustel on Euroopa raudteeveeremi number, mille asjakohase territooriumi eest vastutav riiklik ohutusasutus on välja andnud enne veeremiüksuse esimest kasutuselevõttu.

1. Kõigil Euroopa Liidu raudteesüsteemis kasutusel olevatel veeremiüksustel on Euroopa raudteeveeremi number, mille amet on välja andnud loa väljastamise ajal.

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 42 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Veeremiüksust kasutav raudteeveo-ettevõtja tagab, et veeremiüksus on märgistatud Euroopa raudteeveeremi numbriga.

2. Registripidaja tagab, et veeremiüksus kannab õiget Euroopa raudteeveeremi numbrit. Veeremiüksust kasutav raudteeveo-ettevõtja kontrollib, kas veeremiüksus on registrisse kantud.

Selgitus

Euroopa raudteeveeremi numbri peaks loa andmisel välja andma amet. Raudteeveo-ettevõtjal ei ole kuidagi võimalik kontrollida veeremile kantud Euroopa raudteeveeremi numbrit. Sellist teavet valdab ainult registripidaja (st veeremiüksuse kasutaja või omanik).

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Raudteeveeremi riiklikud registrid

Euroopa raudteeveeremi register

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik peab tema territooriumil kasutusele võetud veeremiüksuste registrit. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

1. Amet peab Euroopa Liidus registrit kõikide kasutusele võetud veeremiüksuste kohta. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) registrit ajakohastab kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu asutus;

b) registrit ajakohastab amet;

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

c) registrile on juurdepääs direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] artiklites 16 ja 21 määratud riiklikul ohutusasutusel ja ohutusjuurdlusasutusel; sellele tuleks õiguspärase taotluse alusel anda juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) artiklites 55 ja 56 määratud reguleerivatele asutustele ning ametile, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuettevõtjatele, samuti veeremiüksuseid registreerivatele või selles registris kindlaksmääratud isikutele/organisatsioonidele.

c) üldsusel on registrile juurdepääs.

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korra, ning andmesisestuse ja raudteeveeremi riiklike registritega konsulteerimise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korra, ning andmesisestuse ja Euroopa raudteeveeremi registriga konsulteerimise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Registripidaja teatab selle liikmesriigi ohutusasutusele, kus veeremiüksus kasutusele võeti, viivitamata kõigist raudteeveeremi riiklikku registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

3. Registripidaja teatab ametile viivitamata kõigist Euroopa raudteeveeremi registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksuse hävimisest või oma otsusest veeremiüksust registris enam mitte pidada.

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 43 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a. Raudteeveeremi riiklikud registrid tuleb lisada Euroopa raudteeveeremi registrisse hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon kehtestab rakendusaktiga dokumendi standardvormi. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 44 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. Register sisaldab iga veeremiüksuse kohta vähemalt järgmisi andmeid:

 

a) Euroopa raudteeveeremi number

 

b) viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja välja andnud asutusele

 

c) viited artiklis 44 osutatud lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile

 

d) veeremiüksuse kasutaja määratlus

 

e) veeremiüksuse kasutuspiirangud

 

f) hoolduse eest vastutav üksus.

 

Kui amet annab välja, peatab või tühistab veeremiüksuse kasutuselevõtu loa või uuendab või muudab seda, ajakohastab ta viivitamata registrit.

Selgitus

Euroopa raudteeveeremi registri sisu tuleks selgitada sel määral, et selles kajastuks veeremiüksust puudutav teave, sellega tagatakse tõhusus ja toetatakse kasutajate ettevõtluse ja tegevusega seotud vajaduste täitmist. Selleks et registrist oleks kasu, peab amet selle viivitamata ajakohastama.

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga kolme aasta järel ja esimest korda käesoleva direktiivi avaldamisest kolme aasta möödudes annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab ka artiklis 7 sätestatud juhtude ja V peatüki kohaldamise analüüsi.

1. Iga kolme aasta järel ja esimest korda käesoleva direktiivi avaldamisest kolme aasta möödudes annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru raudteesüsteemi koostalitluse saavutamiseks tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab ka artiklis 7 sätestatud juhtude ja V peatüki kohaldamise analüüsi. Komisjon esitab aruande tulemustele tuginedes ettepanekud ameti rolli parandamiseks ja tugevdamiseks koostalitlusvõime rakendamisel.

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 50 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Kaks aastat pärast käesoleva direktiivi avaldamist ja pärast konsulteerimist erinevate asjaomaste sidusrühmadega esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande Euroopa ameti tegevuse ja selle edusammude kohta oma uute kohustuste täitmisel.

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 51 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad jätkata direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätete kohaldamist kuni [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

1. Liikmesriigid võivad jätkata direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätete kohaldamist kuni [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 54 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2, artikli 7 lõigete 1–4, artikli 11 lõike 1, artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 22 lõigete 3–7, artiklite 23–36, artikli 37 lõike 2, artikli 38, artikli 39, artiklite 41–43, artikli 45 lõigete 1–5, artikli 51 ja I–III lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning asjaomaste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Vastavustabeleid on vaja selleks, et kõik asjaomased osalised saaksid selgelt kindlaks määrata asjakohased sätted, mida tuleb kohaldada käesoleva direktiivi rakendamiseks liikmesriigi tasandil.

Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2, artikli 7 lõigete 1–4, artikli 11 lõike 1, artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 22 lõigete 3–7, artiklite 23–36, artikli 37 lõike 2, artikli 38, artikli 39, artiklite 41–43, artikli 45 lõigete 1–5, artikli 51 ja I–III lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ning asjaomaste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Vastavustabeleid on vaja selleks, et kõik asjaomased osalised saaksid selgelt kindlaks määrata asjakohased sätted, mida tuleb kohaldada käesoleva direktiivi rakendamiseks liikmesriigi tasandil.

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 55 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud IV lisa B osas.

Direktiiv 2008/57/EÜ, mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist], ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega, mis on sätestatud IV lisa B osas.

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 56 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikleid 3–10, artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artiklit 12 ja 16 kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Artikleid 3–10, artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artiklit 12 ja 16 kohaldatakse alates [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – punkt 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a. KULUDE KONTROLL

 

Kavandatud meetmete kulude-tulude analüüs hõlmab muu hulgas järgmisi tegureid:

 

– kavandatud meetme kulud;

 

– rakendusvaldkonna koostalitlusvõime laiendamisest konkreetsetele võrgustiku- ja veeremiüksuste alamkategooriatele saadav kasu;

 

– kulude ja kapitalikulude vähendamine tänu mastaabisäästule ja veeremiüksuste paremale kasutamisele;

 

– investeerimis- ja hoolduskulude vähenemine tänu suuremale konkurentsile tootjate ja hooldusettevõtete vahel;

 

– keskkonnakasu tänu raudteesüsteemi tehnilistele parandustele;

 

– kasutusohutuse suurenemine.

 

Lisaks sellele tuuakse kõnealuses hindamises välja, milline on tõenäoline mõju kõikidele asjaomastele käitajatele ja ettevõtjatele, sealhulgas kohalikele ja piirkondlikele asutusele.

MENETLUS

Pealkiri

Raudteesüsteemi koostalitlus Euroopa Liidus (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2013)0030 – C7-0027/2013 – 2013/0015(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.2.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

REGI

7.2.2013

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Marie-Thérèse Sanchez-Schmid

19.2.2013

Vastuvõtmise kuupäev

14.10.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Luís Paulo Alves, Francesca Barracciu, Victor Boştinaru, Nikos Chrysogelos, Danuta Maria Hübner, María Irigoyen Pérez, Seán Kelly, Mojca Kleva Kekuš, Constanze Angela Krehl, Petru Constantin Luhan, Iosif Matula, Jan Olbrycht, Wojciech Michał Olejniczak, Georgios Stavrakakis, Nuno Teixeira, Lambert van Nistelrooij, Oldřich Vlasák, Kerstin Westphal, Hermann Winkler, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Andrea Cozzolino, Cornelia Ernst, Catherine Grèze, Karin Kadenbach, Maurice Ponga, Elisabeth Schroedter, Richard Seeber, Patrice Tirolien, Giommaria Uggias, Derek Vaughan

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed (kodukorra art 187 lg 2)

Edvard Kožušník


MENETLUS

Pealkiri

Raudteesüsteemi koostalitlus Euroopa Liidus (uuesti sõnastatud)

Viited

COM(2013)0030 – C7-0027/2013 – 2013/0015(COD)

EP-le esitamise kuupäev

30.1.2013

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

TRAN

7.2.2013

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

ITRE

7.2.2013

IMCO

7.2.2013

REGI

7.2.2013

JURI

7.2.2013

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ITRE

20.2.2013

IMCO

20.2.2013

 

 

Raportöör(id)

       nimetamise kuupäev

Izaskun Bilbao Barandica

14.3.2013

 

 

 

Arutamine parlamendikomisjonis

9.7.2013

14.10.2013

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

17.12.2013

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Inés Ayala Sender, Georges Bach, Erik Bánki, Izaskun Bilbao Barandica, Antonio Cancian, Michael Cramer, Joseph Cuschieri, Philippe De Backer, Luis de Grandes Pascual, Christine De Veyrac, Saïd El Khadraoui, Ismail Ertug, Carlo Fidanza, Knut Fleckenstein, Jacqueline Foster, Franco Frigo, Mathieu Grosch, Jim Higgins, Juozas Imbrasas, Dieter-Lebrecht Koch, Georgios Koumoutsakos, Werner Kuhn, Bogusław Liberadzki, Marian-Jean Marinescu, Mike Nattrass, Hubert Pirker, Dominique Riquet, Petri Sarvamaa, David-Maria Sassoli, Vilja Savisaar-Toomast, Olga Sehnalová, Brian Simpson, Giommaria Uggias, Peter van Dalen, Patricia van der Kammen, Roberts Zīle

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed

Phil Bennion, Jean-Jacob Bicep, Spyros Danellis, Zita Gurmai, Alfreds Rubiks, Geoffrey Van Orden, Sabine Wils, Karim Zéribi

Esitamise kuupäev

16.1.2014

Viimane päevakajastamine: 17. veebruar 2014Õigusalane teave