Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2010/2304(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0221/2011

Esitatud tekstid :

A7-0221/2011

Arutelud :

Hääletused :

PV 06/07/2011 - 6.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2011)0322

Vastuvõetud tekstid
PDF 149kWORD 80k
Kolmapäev, 6. juuli 2011 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu
P7_TA(2011)0322A7-0221/2011

Euroopa Parlamendi 6. juuli 2011. aasta resolutsioon Euroopa lairibaühenduse kohta: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu (2010/2304(INI))

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2010. aasta soovitust reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele(1) ;

–  võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2010. aasta teatist „Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu” (KOM(2010)0472);

–  võttes arvesse oma 11. mai 2011. aasta seisukohta komisjoni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm(2) ;

–  võttes arvesse komisjoni 26. augusti 2010. aasta teatist „Euroopa digitaalne tegevuskava” (KOM(2010)0245);

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse esimene raadiospektripoliitika programm” ja „Komisjoni teatis ”Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu'' (TEN/434-435 – CESE 362/2011);

–  võttes arvesse komisjoni 17. septembri 2009. aasta teatist „Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga”(3) ;

–  võttes arvesse komisjoni 4. augusti 2009. aasta teatist „Euroopa digitaalse konkurentsivõime aruanne: strateegia peamised saavutused aastatel 2005–2009” (KOM(2009)0390);

–  võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2009. aasta teatist ' Asjade Internet – Euroopa tegevuskava' (KOM(2009)0278);

–  võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2009. aasta teatist „Euroopa tulevikku tuleb investeerida juba täna” (KOM(2009)0036);

–  võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2006. aasta teatist „Lairibaühenduse lõhe ületamine” (KOM(2006)0129);

–  võttes arvesse komisjoni 25. aprilli 2006. aasta teatist ' Algatusse i2010 kuuluva e-valitsuse tegevuskava: Euroopa e-valitsuse loomise kiirendamine ühiseks hüvanguks' (KOM(2006)0173);

–  võttes arvesse komisjoni 30. aprilli 2004. aasta teatist „e-tervishoid – Euroopa kodanike tervishoiu parandamine: Euroopa tegevuskava e-tervishoiu valdkonnas” (KOM(2004)0356);

–  võttes arvesse oma 15. juuni 2010. aasta resolutsiooni asjade interneti kohta(4) ;

–  võttes arvesse oma 5. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa uue digitaalse tegevuskava kohta: 2015.eu(5) ;

–  võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta soovitust nõukogule turvalisuse ja põhivabaduste tugevdamise kohta internetis(6) ;

–  võttes arvesse oma 24. septembri 2008. aasta resolutsiooni selle kohta, kuidas digitaalset dividendi Euroopas täielikult ära kasutada: ühine lähenemisviis digitaalringhäälingule üleminekuga vabaneva spektriosa kasutamisel(7) ;

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2007. aasta resolutsiooni Euroopa lairibaühenduse poliitika väljatöötamise kohta(8) ;

–  võttes arvesse oma 14. veebruari 2007. aasta resolutsiooni „Euroopa raadiospektripoliitika suunas”(9) ;

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2006. aasta resolutsiooni Euroopa infoühiskonna kohta majanduskasvu ja tööhõive eest(10) ;

–  võttes arvesse oma 23. juuni 2005. aasta resolutsiooni infoühiskonna kohta(11) ;

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 1998. aasta resolutsiooni globaliseerumise ja infoühiskonna kohta: vajadus tugevdatud rahvusvahelise koordineerimise järele(12) ;

–  võttes arvesse ELi elektroonilise side muudetud raamistikku, eelkõige direktiive 2002/21/EÜ (raamdirektiiv), 2002/20/EÜ (loadirektiiv), 2002/19/EÜ (juurdepääsu direktiiv), 2002/22/EÜ (universaalteenuse direktiiv), 2002/58/EÜ (eraelu puutumatuse ja elektroonilise side direktiiv) ja määrust (EÜ) nr 1211/2009 (BERECi määrus);

–  võttes arvesse Euroopa majanduse taastamise kava (KOM(2008)0800);

–  võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta muutmismääruse (EÜ) nr 473/2009 III lisa;

–  võttes arvesse Lissaboni lepingu artiklit 189;

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48;

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A7-0221/2011),

A.  arvestades, et kogu ELi hõlmava kiire lairibaühenduse loomine on väga oluline ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks, kuna see soodustab arukat, jätkusuutlikku, kaasavat ja piirkondlikult sidusat majanduskasvu, parandab olukorda tööhõive alal, tugevdab Euroopa konkurentsivõimet, edendab teadusuuringuid ja innovatsiooni, mis omakorda võimaldab kõigil piirkondadel, linnadel, omavalitsustel ning ühiskonnarühmadel digitaalkeskkonnast kasu saada ja annab neile võimaluse kasutada uusi digitaaltehnoloogiaid avalike teenuste pakkumiseks;

B.  arvestades, et lairibaühendust võimaldatakse mitmetel eri viisidel (vaskkaabel, kaabel, mobiilside ja traadita püsiühendus, satelliit jne), see on muutunud ligitõmbavaks paljudele kasutajatele (näiteks tarbijad, ettevõtjad, valitsus, riiklikud institutsioonid ja mittetulundusühingud, sealhulgas koolid, raamatukogud, haiglad ja avaliku korra kaitse asutused), kes kasutavad lairibaühendust suure hulga teenuste osutamiseks (e-kaubandus, tervishoiuteenused, kõne- ja videoside, meelelahutus, veokite liikumisandmete haldamine, riiklikud teenused, haridus, kutsekoolitus ja palju muud), ja see võimaldab seadmetevahelisi rakendusi (arukad elektrimõõtjad ja arukad võrgud, traadita südamemonitorid, hädaabiteenused, alarmsüsteemid, veokite telemeetria, laoseisu jälgimine jne);

C.  arvestades, et paljude platvormide, kasutajate ja teenuste identifitseerimine ja lairibaühenduse ökosüsteemi kaasamine aitab tagada 100%-lise lairibaühenduse ja sellega seotud paljud sotsiaalsed hüved, mis omakorda edendab 100%-list lairibaühenduse kasutuselevõttu; arvestades, et üks ELi eesmärk peaks olema võimaldada kõigil piirkondadel ja ühiskonnarühmadel digitaalkeskkonnast osa saada;

D.  arvestades, et infrastruktuuride jätkusuutlik kättesaadavus ja konkurents teenuste osutamisel koos realistliku ja elujõulise nn ülalt-alla eesmärkide seadmisega muudab järgmise põlvkonna ühenduse kergesti kättesaadavaks ja nõudlusele vastavaks;

E.  arvestades, et ELi lairibaühenduse poliitika peab panema aluse arengule, mille käigus EL suudab omandada juhtpositsiooni lairibaühenduse kättesaadavuse ja kiiruse, liikuvuse ja võimsuse osas; arvestades, et ülemaailmse juhtpositsiooni saavutamine IKT sektoris on ELi heaolu ja konkurentsivõime jaoks otsustava tähtsusega; arvestades, et Euroopa turg, kus peaaegu 500 miljonit inimest on kiire lairibaühendusega ühendatud, toimiks siseturu arendamise võtmena, luues kogu maailmas unikaalse kasutajate kriitilise massi, avades kõik piirkonnad uutele võimalustele, andes kasutajatele suuremat väärtust ning ELile võime saada maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks; arvestades, et lairibaühenduse kiire kasutuselevõtmine on keskse tähtsusega ELis innovatsiooni ja tööviljakuse järsuks tõstmiseks ning uute VKEde ja töökohtade loomise ergutamiseks;

F.  arvestades, et tähtis on ületada digitaalne lõhe ja anda lairibaühendus kõigile kogu ELis, et luua, eelkõige kaugetes ja maapiirkondades, üleeuroopalist lisandväärtust ning tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus;

G.  arvestades, et lairiba on oluline uute tehnoloogiliste infrastruktuuride rakendamiseks, mida on vaja ELi juhtpositsiooni saavutamiseks sellistes teaduse, tehnoloogia ja tööstuse valdkondades nagu näiteks pilvandmetöötlus, superarvutid, asjade internet ja arukad andmetöötluskeskkonnad; tuletab meelde, et lairibaühenduse nõuetekohane kättesaadavus ja kiirus on selliste uuenduslike IKT-tehnoloogiate arendamise ja tõhusa kasutamise alus; märgib lisaks, et nimetatud tehnoloogiad ja nende võimaldatavad teenused peavad tooma kasu nii tarbijatele kui ka ettevõtetele, sealhulgas VKEdele;

H.  arvestades, et avaliku sektori osapooled saavad oluliselt kaasa aidata kõigile kättesaadava lairibaühenduse ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu väljaarendamisele selle teenusega praegu veel katmata või puudulikult kaetud piirkondades; arvestades, et avalikud investeeringud peavad täiendama erainvesteeringuid ja tugevdama konkurentsi; arvestades, et järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrku investeerijatele peavad säilima korralikud stiimulid lairibaühendusse investeerimise jätkamiseks;

I.  arvestades, et viimase kümne aasta jooksul on erasektor lairibaühenduse rajatistesse, teenustesse, rakendustesse ja sisusse investeerinud sadu miljardeid eurosid, kuid samas ei ole kõik Euroopa kodanikud lairibaühendust kasutada saanud; arvestades, et era- ja avaliku sektori investeeringute soodustamine peaks jätkuvalt olema lairibaühenduse kasvu peamine stiimul ELis;

J.  arvestades, et 4. novembril 2008. aastal Marseille's toimunud Vahemere Liidu ministrite konverentsil võeti vastu otsus vähendada Vahemere kahe kalda vahelist digitaalset lõhet, mille tulemusena esitati Vahemere lairibaühendust (BB-MED) käsitlev ettepanek,

Kõigile kättesaadav lairibaühendus

1.  märgib, et teatis on vaid üks osa laiemast paketist, mis hõlmab ka digitaalset tegevuskava, Innovaatilist Liitu, raadiospektripoliitika programmi ning ELi ja riiklikke rahastamisprogramme ja mille eesmärk on luua vastastikune tugisüsteem, mis võimaldab võrkude tõhusat edasiarendamist, kättesaadavust ja kasutamist kas maapealsete tava- ja mobiiltelefonide või satelliitside kaudu;

2.  märgib, et lairibaühenduse mõiste areneb pidevalt edasi, sest platvormide arv on suurenenud ning kliendibaas ja kasutamisvõimalused on plahvatuslikult laienenud; lairibaühendus ei tähenda ainult interneti kasutamist ja see ei piirdu vahetu inimestevahelise suhtlemisega, sest kiiresti levivad masinatevahelised ühendused ja rakendused;

3.  märgib, et nii fikseeritud kui ka mobiilne andmesideühendus kasvab plahvatuslikult ja et mitmed meetmed, näiteks ühtlustatud spektri täiendav eraldamine traadita lairibaühendusele, spektritõhususe tõstmine ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kiire väljaehitamine, on sellise kasvu juhtimisel väga olulised;

4.  on seepärast seisukohal, et eesmärk peab olema saavutada ELi ülemaailmne juhtpositsioon IKT infrastruktuuri valdkonnas; selle eesmärgi täitmiseks peab 2013. aastaks lairibaühendus hõlmama kõiki Euroopa elanikke, pakkudes seejuures kasutajatele ühenduskiirust vähemalt 2 megabitti sekundis maapiirkondades ja hulga suuremat kiirust muudes piirkondades; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et digitaalse lõhe vältimiseks tuleb esmase kättesaadavuse puhul maapiirkondades arvestada selliste uuenduslike internetiteenuste nagu e-valitsuse, e-tervishoiu või e-õppe põhjustatud senisest suuremate nõuetega ülekandetehnoloogiale; on seisukohal, et selliste eesmärkide rahastamist kaaludes tuleb väga tõsiselt arvestada konkurentsi küsimust, et vältida turumoonutusi ja võimaldada kõigepealt turul lahendusi pakkuda;

5.  märgib, et eesmärgi 100 megabitti sekundis saavutamiseks peaks 2015. aastal umbes 15% ELi majapidamistel olema sellise kiirusega ühendus;

6.  tuletab meelde digitaalse tegevuskava eesmärkide täitmise tähtsust, millega tagatakse kõigile ELi kodanikele 2020. aastaks juurdepääs lairibaühendusele kiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis, mistõttu on võimalik, et Euroopa Liidul saab olema suurim võimalik lairibaühenduse kiirus ja võimsus; rõhutab, et ELi 2020. aasta strateegia lairibaühenduse eesmärkide saavutamiseks tuleb digitaalses tegevuskavas esitada vaheaastateks 2013, 2015 ja 2018 sihttasemed nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;

7.  rõhutab vajadust kasutada võimalikult hästi ja ökonoomselt olemasolevaid tehnoloogiaid, sealhulgas mobiil- ja satelliitsidet lairibaühenduse saavutamiseks maapiirkondades, mägipiirkondades ja saartel, koormamata asjatult tarbijaid ning liikmesriikide piirkondi ja tööstust;

8.  märgib, et edaspidi peab raadiospektri jaotamine rajama teed Euroopa juhtpositsioonile traadita rakenduste ja uute teenuste valdkonnas; märgib, et laia levikuga madalsageduslike raadiolainete kasutamine on maapiirkondade, mägipiirkondade ja saarte traadita lairibaühenduse hõlbustamiseks väga tähtis, sest see võimaldab juurdepääsu kõikidele tõenäolistele internetiteenustele; rõhutab, et Euroopa peab jääma traadita teenuste valdkonnas teadusuuringute ja tehnoloogilise innovatsiooni osas juhtpositsioonile; märgib, et esmatähtis on soodustada juurdepääsu lairibaühenduse infrastruktuurile, sealhulgas kasutajate maapealsetele seadmetele, et aidata võtta maapiirkondades kasutusele odavat lairiba-internetiühendust satelliidi kaudu ning omada juurdepääsu kõigile tõenäolistele internetiteenustele;

9.  soovitab lihtsustada nn digitaalse dividendi kiiret rakendamist uute mobiilsete lairibateenuste jaoks ühtlustatud ja tehnoloogiliselt neutraalse, kogu ELi hõlmava lähenemisviisi abil, mis annab mastaabisäästu ja hoiab ära kahjulikud piiriülesed häired, kuid ei sega praeguse, rahvusvahelistel standarditel põhineva digitaalse/kõrglahutusega telesignaali vastuvõtmist; rõhutab, et ELil on vaja toetada nn traadita linnade projekte ja eksperimente;

10.  on seisukohal, et õppe- ja teadusasutuste jaoks on juurdepääs lairiba infrastruktuurile väga oluline, et tagada teadmiste vaba liikumine nooremate põlvkondade ettevalmistamise ja ELi konkurentsivõimeliseks muutmise eesmärgil; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja Euroopa ja riiklikud programmid, et edendada ja rahastada lairiba infrastruktuuri kättesaadavust kõigi õppe- ja teadusasutuste jaoks 2015. aastaks; on seisukohal, et 2015. aastaks peaksid kõik Euroopa akadeemilised ja teadusasutused olema ühendatud Gbps-i ülikiirete edastusvõrkude kaudu, mis moodustavad Euroopa ühtse teadusruumi intraneti;

11.  kutsub liikmesriike üles edendama vaba juurdepääsuga kiiret ühendust ja laiendama seda äärealadel asuvale olulisele avalikule infrastruktuurile (koolid, haiglad ja muud avalikud asutused), kuna see on vahend avalike teenuste parandamiseks ning kiire ühenduse kinnistamiseks äärepoolsetes piirkondades, mis vähendab kohalike erasektori jaotusettevõtjate investeeringukulusid;

12.  soovitab nõuda liikmesriikidelt avaliku poliitika rakendamist uue tehnoloogia kasutusele võtmise toetamiseks ja digitaalsete õpetusmeetodite kasutuselevõtu edendamiseks; palub komisjonil toetada heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning kolmandate riikidega;

13.  tuletab meelde, et uus tehnoloogia ja kiirsideühenduste kättesaadavus avaldavad positiivset mõju kodanike haridusele, sest loovad eriti äärepoolseimates piirkondades muu hulgas head kaugõppe, teabe saamise, side- ja puhkusevõimalused;

14.  rõhutab vajadust investeerida ELis pidevalt nii püsiühenduse kui ka mobiilside tulevase tehnoloogia alasesse teadustegevusse; kutsub komisjoni üles jätkuvalt arendama neis valdkondades ühiseid tehnoloogiaalgatusi, kaasates sellesse ülikoolid, uurimisinstituudid, seadmetootjad ning sisu ja teenuste pakkujad; on seisukohal, et need platvormid pakuvad optimaalseid vahendeid uue tehnoloogia arendamiseks ja kasutamiseks ning annavad ELile olulise konkurentsieelise;

15.  tuletab meelde, et ringhäälinguorganisatsioonid peaksid saama pakkuda mitmekesist ja kvaliteetset audiovisuaalset sisu, kasutades olemaolevaid ringhäälinguplatvorme, kaasa arvatud maapealseid teenusplatvorme ning lairibavõrke, eriti seoses tellitavate teenustega, tingimusel et lairibavõrgud vastavad teenuste kvaliteedi osas samadele tingimustele ning püüavad maksimeerida oma spektrikasutuse tõhusust ja kättesaadavust;

16.  kõiki vahendeid koondava ühtse, järjepideva ja tulemusliku ELi struktuuri loomiseks palub komisjonil kiiresti esitada asjakohane strateegiline kava, mis sisaldab ELi küberturvalisuse kõiki aspekte hõlmavat ühtset raamistikku võrgustiku ja kriitilise tähtsusega teabeinfrastruktuuride turvalisuse ja vastupidavuse tagamiseks, sealhulgas miinimumohutusnõudeid ja sertifitseerimist, ühtset terminoloogiat, küberintsidentide ohjamist ja küberturvalisuse tegevuskava; on seisukohal, et sellises kavas tuleks kindlaks määrata igalt osapoolelt (komisjon, liikmesriigid, ENISA, Europol, Eurojust, ELi ja liikmesriikide infoturbeintsidentide reageerimisrühmad, muud asjaomased ELi ja liikmesriikide organid ja asutused ning erasektor) nõutav panus, samuti käsitleda ELi rolli ja rahvusvahelist esindatust;

17.  on seisukohal, et universaalteenuste osutamise kohustusest võib saada täiendav lairibaühenduse arendamise stiimul ning seda silmas pidades soovitab komisjonil universaalteenuse kohaldamisala kiiresti läbi vaadata;

18.  kutsub liikmesriike tihedas koostöös kõigi sidusrühmadega koostama riiklikud lairibakavad ja vastu võtma tegevuskavad konkreetsete meetmetega digitaalse tegevuskava 2013. aasta ja 2020. aasta eesmärkide täitmiseks; palub komisjonil neid kavasid uurida, pakkuda optimaalseid lahendusi ja kooskõlastada liikmesriikidega nende rakendamist;

Lairibaühendus majanduskasvu, innovatsiooni ja ülemaailmse konkurentsivõime teenistuses

19.  on seisukohal, et ELi rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamiseks ja kvaliteetsete töökohtade loomiseks on vaja uusi kiireid võrke ja teenuseid;

20.  arvab, et konkurentsi ja hoolikalt valitud eesmärkide ühendamine nii infrastruktuuride kui ka teenuste osas loob parima aluse jätkusuutlikele investeeringutele, innovatsioonile ja kasutuselevõtule; rõhutab siiski, et mõnel juhul võib investeeringuid soodustada ka sidusrühmade tihedam koostöö;

21.  on seisukohal, et kiired lairibavõrgud ja kiudoptiline juurdepääsuvõrk (lõppkasutajani viidud valguskaabelühendus) on nii lõppkasutaja ja tema tulevaste vajaduste kui ka majandusarengu seisukohast vältimatud, kuna lairibarakendusi kasutatakse üha enam;

22.  soovitab edendada konkurentsivõimelist turgu traadiga ja traadita lairibaside infrastruktuuri kasutamiseks ja sellesse investeerimiseks; märgib, et konkurentsivõimeline turg on digitaalmajanduse elutähtis alus, mis toimib side, rakenduste ja võrgusisu pakkujate puhul lisainvesteeringute ja uuendustegevuse katalüsaatorina; tunnistab, et tugev lairibaühenduse platvorm ühendab valitsuse, üksikisiku ja ettevõtja tasandi kasutajaid mõlemal pool Atlandi ookeani, ning et seetõttu peaksid eriti EL ja USA lairibaühenduse edendamiseks järgima kindlaid tegevuskavasid;

23.  soovitab komisjonil, elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametil (BEREC) ja teenusepakkujatel leida 2013. aastaks ühine lähenemisviis ettevõtluse ning sidevõrkude ja -teenuste ühtse turu tugevdamiseks ELis;

24.  konkurentsivõimeliste mobiilsideturgude saavutamiseks viitab sellele, kui tähtis on raadiospektripoliitika programmi kaudu teostatav konkurentsivõimeline ja õigeaegne spektrijaotus traadita lairibaühenduse jaoks ning palub liikmesriikidel teha 800 MHz sagedusriba 2013. aastaks kättesaadavaks, kahjustamata seejuures praegusi teenuseid;

25.  tuletab meelde, et digitaalvaldkond ja IKT on innovatsiooni mootorid, ning et kiire lairibaühenduse kättesaadavus on kõigi Euroopa innovatsioonialaste partnerluste oluline eeltingimus, kuna see ergutab koostööd ja kodanike osalemist;

26.  toonitab, kui oluline on eelnimetatud valdkondade jaoks teadus- ja arendustegevusel põhinevate lahenduste avalik, kommertskasutusele eelnev hange kui vahend, millega stimuleerida tehnoloogiaarenduse positiivset mõjuringi ning nõudlust kiirete lairibateenuste järele;

27.  on seisukohal, et lairibaühendusele määratud avalikud rahalised vahendid võivad olla tõhus hoob Euroopa piirkondade konkurentsivõime tõstmiseks, kui neid vahendeid kasutatakse suure edastusvõimsusega modernse uue põlvkonna infrastruktuuri arendamiseks piirkondades, kus on suur puudus lairibaühendusest; on seisukohal, et sellised piirkonnad, eriti kui seal on laialdane tööstuslik baas ja suur rahvastiku tihedus, võiksid kodanikele ja ettevõtetele kättesaadavate uute teenuste innovatsiooni- ja loomepotentsiaalist väga ruttu kasu saada;

28.  on seisukohal, et lairibavõrkude laiendamine, eriti maapiirkondades, parandab eelkõige liikumispuudega või isoleeritud tingimustes elavate isikute suhtlemisvõimalusi ning teenuste kättesaadavust ja soodustab VKEde arendamist maapiirkondades, aidates seal luua uusi töökohti ja arendada uusi teenuseid;

29.  kahetseb asjaolu, et 2008. aastal Euroopa majanduse taastamise kavas teatavaks tehtud ühe miljardi euro eraldamist Euroopa 100-protsendiliseks lairibaühendusega katmiseks 2010. aasta lõpuks ei ole toimunud ja seetõttu on see eesmärk täitmata; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles eraldama praeguse mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus vahendid, mis on vajalikud lairibaühenduse 100-protsendilise kättesaadavuse saavutamiseks 2013. aastaks;

30.  rõhutab pakilist vajadust luua konkurentsivõimeline digitaalne ühtne turg, mis aitab avada siseturu kõigile ELi kodanikele; VKEde ja ettevõtjate piiriülese e-kaubanduse lihtsustamiseks nõuab kõigis liikmesriikides käibemaksu maksekeskuste moodustamist;

31.  väidab, et tugevat nõudlust sideühenduse järele, mis üheaegselt edendab ELi internetimajanduse profiili, aitab suurendada ELi võrguvalmidust ja vastab ühtsel turul aset leidvatele ühiskondlikele muutustele, peaksid toetama asjakohased rahalised vahendid ja kindel konkurentsi infrastruktuur, mida on vaja Euroopa lairibaühenduse projekti elluviimiseks;

32.  rõhutab, et lairibateenused on ELi tööstuse konkurentsivõime alus, need annavad suure panuse ELi majanduskasvu, sotsiaalsesse ühtekuuluvusse ja kvaliteetsesse tööhõivesse ning aitavad kõigil piirkondadel ja ühiskonnarühmadel ELi digitaalsfääris osaleda; arvab, et nn lairibapaketi realiseerimisel on kriitiline tähtsus võitluses tööpuuduse ja eriti noorte tööpuudusega, kuna see tekitab Euroopas ELi 2020. aasta strateegias ette nähtud aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu;

33.  tervitab komisjoni algatust kutsuda 2011. aasta juunis kokku digitaalne assamblee;

Investeeringute ja konkurentsi stimuleerimine

34.  rõhutab, et on vaja liikmesriikide ja tööstuse meetmeid eesmärgiga tagada kõigile kättesaadavad lairibateenused, kusjuures tuleb keskenduda nõudlusele, vältida turumoonutusi ja valdkonna asjatut koormamist;

35.  märgib, et järgmise põlvkonna lairibaühenduse infrastruktuuri ehitamisega võivad kaasneda suured riskid, see on kallis ja selle tasuvusaeg on pikk; märgib, et reguleerimine ei tohiks takistada sellesse infrastruktuuri investeerimist ja peaks tagama kõigile turuosalistele piisavad stiimulid investeerimiseks;

36.  rõhutab, et infrastruktuuri investeeringuid peab rahastama turg; märgib aga, et seal, kus turujõud ilmselt mõistliku aja jooksul avatud infrastruktuuri ei raja, võib kõige eesrindlikum viis lairibaühenduse väljaehitamise kiirendamiseks olla lairibaühenduse riigiabi raamistik ja ühenduse rahaliste vahendite kasutamine, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga, struktuurifondide ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi kaudu; palub, et komisjon lairibaühenduse riigiabi suuniste läbivaatamisel annaks stabiilse ja püsiva raamistiku, mis toetab konkurentsi ja tõhusaid investeeringuid avatud võrkudesse ning võimaldab asjaomastel programmeerimisperioodidel ELi vahendite paindlikku jaotamist;

37.  toetab kõiki meetmeid, millega vähendatakse tsiviilehituse kulusid, ning rõhutab, et kasutuselevõtu stimuleerimiseks on vaja innovaatilisi teenuseid; toonitab vajadust edendada uusi oskusi ja uuenduslike teenuste pakkumise pädevust ja vajadust kohaneda tehnoloogiliste muutustega, ning on seisukohal, et investeeringuid uutesse, avatud ja konkurentsivõimelistesse võrkudesse tuleb kulude piiramiseks toetada kohaliku, piirkonna ja riigi ametivõimude meetmetega; nõuab avalike (riiklike ja ELi) vahendite eraldamist lairibaühenduse infrastruktuuri arendamiseks eraldatud, hõredalt asustatud või äärepoolsetes piirkondades, mis ei ole teenuseosutajate jaoks tulukuse mõttes küllalt ligitõmbavad;

38.  juhib tähelepanu vajadusele anda kohalikele ja piirkondlikele asutustele paremaid suuniseid, et ergutada ELi rahaliste vahendite täielikku ärakasutamist, kuna struktuurifondide kulunäitajad viitavad sellele, et piirkondadel on raskusi saadaolevate rahaliste vahendite ärakasutamisega ja nende suunamisega lairibaühenduse projektidesse; on seisukohal, et lairibaühenduse investeeringuteks antavat riigiabi tuleks kasutada koostoimes struktuurifondidega, et soodustada kohalikku majandust ja ettevõtlust, luua kohalikke töökohti ja edendada konkurentsi telekommunikatsiooniturul; arvab, et avaliku sektori piiratud rahaliste vahendite maksimaalseks ärakasutamiseks kas otse liikmesriikide poolt või ELi kaudu tuleb rahastamisel selgelt keskenduda projektidele, millest võib eeldada suurimat mõju erainvesteeringutele, et veelgi suurendada nii ühenduse kättesaadavust kui ka võimsust; rõhutab komisjoni riigiabi suuniste kohaselt võimaldatavate avaliku sektori rahaliste vahendite või sooduslaenude vajalikkust, mida tuleks anda tulevikku suunatud, pika kasutusajaga ja avatud infrastruktuuridele, mis toetavad konkurentsi ja tarbijate valikuvõimalusi;

39.  rõhutab, et selles valdkonnas toimub tegevus peamiselt kohalikul tasandil, ning toetab komisjoni püüdlusi arendada ja parandada mehhanisme, mis võimaldavad kohalikel osapooltel saada asjakohast teavet investeeringukulude vähendamiseks; on seisukohal, et lairibaühenduse kavade täies mahus elluviimiseks peavad tegema koostööd mitte ainult komisjon ja liikmesriigid, vaid kavade koostamisse tuleb kaasata ka piirkondlikud ja kohalikud asutused;

40.  tunnistab, et järgmise põlvkonna võrkudesse investeerimise edendamiseks ja investeerimistakistuste kõrvaldamiseks on vaja õiguskindlust, ning julgustab riikide reguleerivaid asutusi ajama konkurentsi soodustavat poliitikat, mis tagaks telekommunikatsiooni hulgimüügiturul läbipaistvuse ja välistaks diskrimineerimise ning tagaks kõigile konkurentidele õiglase juurdepääsu infrastruktuurile; kutsub liikmesriike üles täitma ELi telekommunikatsioonieeskirju ja riikide reguleerivaid asutusi viima ellu järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevat soovitust; palub komisjonil kaasata õigusraamistikku rohkem investeerimisstiimuleid ning pakkuda stiimuleid infrastruktuuriprojektidest tekkiva sünergia kasutamiseks;

41.  rõhutab turukonkurentsi tähtsust taskukohase hinnaga lairibaühenduse saavutamisel ning rõhutab, et liikmesriikidel ja riikide reguleerivatel asutustel tuleb kiires korras rakendada läbi vaadatud ELi telekommunikatsioonieeskirjade raamistikku ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevat soovitust;

42.  märgib, et liikmesriigid vajavad selgeid suuniseid, mis tagaksid rahaliste vahendite õigeaegse suunamise lairibaühenduse kesksetele eesmärkidele, järgides seejuures meetmete kulutõhusust ja proportsionaalsust;

43.  nõuab järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude ja kiirete traadita (mobiil- ja satelliitside-) ühenduste jaoks investeeringusõbraliku raamistiku loomist, mis muu hulgas tagab õiguskindluse ning edendab investeeringuid, konkurentsivõimet ja tehnoloogianeutraalsust, mis jätab tehnoloogiate valiku turu hooleks;

44.  palub liikmesriikidel tagada mittediskrimineeriv juurdepääs tsiviilehitustöödele ja hõlbustada juurdepääsu torustikele, mis alandaks tunduvalt investeerimiskünnist;

45.  palub komisjonil liikmesriikide toetusel kindlaks teha teenindamata ja puudulikult teenindatud piirkonnad;

46.  märgib, et lairibaühenduse kättesaadavuse ja kasutuselevõtu maksimeerimiseks peab ELi poliitika ergutama tõhusate ja odavate võrkude, rakenduste, juurdepääsuseadmete, teenuste ja sisu kasutuselevõttu; soovitab liikmesriikidel arendada e-valitsuse, e-demokraatia, e-õppe ja e-tervishoiu teenuseid, mis ergutavad nõudlust lairibaühenduse järele;

47.  rõhutab, et kui turujõud suudavad tagada konkurentsivõimelise lairibaühenduse, tuleks erainvesteeringute ja innovatsiooni edendamiseks riikliku poliitika teel kaotada kasutuselevõttu takistavad tegurid;

48.  toetab komisjoni koostööd Euroopa Investeerimispangaga, et parandada kiirete ja ülikiirete võrkude rahastamist ning rõhutab, et rahalised vahendid tuleb suunata avatud infrastruktuuriprojektidesse, millega toetatakse teenuste mitmekesistamist;

49.  suhtub positiivselt komisjoni ettepanekusse otsida uusi rahastamisallikaid ja uuenduslikke rahastamisvahendeid; toetab sel eesmärgil ELi projektivõlakirjade süsteemi loomist, mis koostöös Euroopa Investeerimispangaga ja ELi eelarves tagatuna likvideerib praeguse alarahastatuse, mille põhjustasid erainvestorite huvipuudus ja liikmesriikide suured eelarvekärped; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon esitaks võimalikult kiiresti konkreetsed seadusandlikud ettepanekud alternatiivsete rahastamisallikate kasutuselevõtuks üleeuroopalist lisandväärtust andvate suurte infrastruktuuriprojektide rahastamisel;

50.  kiirete ja ülikiirete võrkude väljaarendamiseks soovitab jätkuvalt asjakohaseid avaliku sektori investeeringuid ja eelkõige kohalikke asutusi kaasavaid rahastamismudeleid, avaliku ja erasektori partnerlust ja maksusoodustusi; rõhutab vajadust riiklikku poliitikat igal tasandil kooskõlastada;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel sõlmida ELi lairibaühenduse kasutuselevõtu pakt, et (eriti maapiirkondadele suunatud) riiklikke ja ELi toetusprogramme ja erainvesteeringuid omavahel tulemuslikumalt ja komisjoni riigiabi eeskirjadele vastavalt kooskõlastada ning tagada kogu ELi tasandil vajalik kooskõla järjepidevate tulemusnäitajatega;

52.  nõuab ühtse kõrgetasemelise ELi töörühma loomist, milles on esindatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste pakkujad ja kasutajad, riikide reguleerivad asutused ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC), et osaleda IKT tulevikustrateegia ja spetsiifiliste infoühiskonna teenuste väljatöötamisel;

53.  palub, et komisjon kaitseks interneti neutraalsuse ja avatuse põhimõtteid ning edendaks lõppkasutajate võimet teavet saada ja jagada ning vabalt valitud teenuseid ja rakendusi kasutada; teeb komisjonile ülesandeks hinnata, kas läbivaadatud ELi telekommunikatsiooniraamistiku rakendamiseks vajatakse eraldi suuniseid;

54.  palub liikmesriike välja selgitada, milliseid meetmeid saab võtta uute ettevõtjate turule tuleku hõlbustamiseks, et stimuleerida konkurentsi soodustavat keskkonda;

55.  rõhutab, et liikmesriikide võetud reguleerivaid meetmeid funktsioonipõhise eraldamise kehtestamiseks tuleb rakendada vaid erandkorras, pärast seda kui on analüüsitud nende eeldatavat mõju reguleerivale asutusele, ettevõtjale ning eriti selle töötajatele ja ettevõtja stiimulitele oma võrkudesse investeerimiseks; seda mõjuhinnangut tuleks arutada kõigi sidusrühmadega, sealhulgas töötajate esindajatega;

Kasu tarbija jaoks

56.  võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse esitada suunised maksumuse ja mittediskrimineerimise kui ELi raamistiku aluspõhimõtete kohta, ja soovitab komisjonil toetada konkurentsi kiirete ja ülikiirete võrkude osas ning anda kõigile ettevõtjatele õiglane juurdepääs infrastruktuurile, et tagada laialdane teenuste valik ning tarbijatele õiglased võrgukasutustasud ja madalad hinnad, samuti stimuleerida tõhusaid investeeringuid ning kiiret üleminekut kiiretele ja ülikiiretele võrkudele;

57.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegelema digitaalse sotsiaalse tõrjutuse ning muude tõketega, mis pole lasknud elanikkonna mõnel osal, eeskätt puudega isikutel ja väheste sissetulekutega kogukondadel võrke kasutada, ning nõudma kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt, et nad tagaksid: koolituse ja üldsuse juurdepääsu lairibaühendusele, majandusliku abi lairibateenuste ja -seadmete soetamiseks, ning stiimulid kasutajate konkreetsetele vajadustele vastava tehnoloogia ja sisu arendamiseks;

58.  palub komisjonil elujõuliste interaktiivsete teenuste saavutamiseks ja lairibaühendusega seotud eesmärkide jälgimiseks täpsustada selliseid lairiba juurdepääsu kvalitatiivsemat laadi näitajaid nagu alla- ja üleslaadimise kiirus, latentsusajad, kasutajate kogetud kiirused ja selliste teenuste tõhusaks toimimiseks vajalikud näitajad; on rahul komisjoni tööga kasutajate tegelike kogemuste asjakohaste aspektide mõõtmise metoodika väljatöötamisel;

59.  rõhutab teoreetilise võrgukiiruse erinevust kasutaja tegelikust kogemusest, kuna kasutajale osaks saav kogemus sõltub ka veebisaidi võimsusest, internetiummikutest jne; palub komisjonil koos elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC) täiustada kasutajale pakutavate lairibaühenduse kiiruste mõõtmist ja kohandada vastavalt oma eesmärke ning palub BERECil töötada välja ELi suunised, tagamaks et lairibaühenduse reklaamitud kiirus vastab tegelikele keskmistele üles- ja allalaadimiskiirustele, ning tagamaks tarbijale põhjalik teave pakutavate teenuste kohta, mis omakorda tagaks läbipaistva teabe uuest tehnoloogiast tuleneva kasu kohta, edendaks võrreldavust ja suurendaks konkurentsi; palub BERECil tagada tarbija poolt tüüpiliselt kogetavate lairibaühenduse kiiruste aus reklaamimine, et suurendada uue üles- ja allalaadimistehnoloogia eeliste läbipaistvust; kutsub riikide reguleerivaid asutusi üles võtma meetmeid teenusepakkujate vastu, kes ei järgi BERECi soovitusi;

60.  rõhutab kiirühendusteenuste tähtsust tulevikus, kuna need aitavad täita ELi energiatõhususe ja ohutuse eesmärke ning suurendada muu sidetehnoloogia (nt tõhusad ja arukad transpordisüsteemid, inimestevahelised, inimeste ja masinate vahelised ning masinatevahelised sidesüsteemid) suutlikkust;

61.  märgib, et uued kiudoptilised võrgud tagavad tarbijatele kvaliteetse ühenduse praeguse tehnoloogiaga võrreldes suurema püsikiiruse juures; peab mõistlikuks kiudoptikal põhineva lairibaühenduse arendamise eelistamist piirkondades, kus see on pikas perspektiivis kõige ökonoomsem ja jätkusuutlikum lahendus;

62.  palub, et komisjon esitaks igal aastal Euroopa Parlamendile aruande lairibaühenduse pakkumiste ja ELi kasutajatele tegelikult kättesaadavate valikute kohta, samuti selle kohta, millist edu on saavutatud elektroonilise side raamistiku ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitleva soovituse täitmisel;

63.  kutsub komisjoni üles kooskõlastama liikmesriikide parimaid tavasid ühistranspordis kasutatavate üldsusele kättesaadavate tasuta kiirete WiFi-võrkude valdkonnas;

64.  rõhutab, et uue info- ja sidetehnoloogia arendamine koos lairiba-internetiühendusega annab suurepärase võimaluse veelgi parandada Euroopa Liidu kodanike ja institutsioonide vahelist suhtlust ja dialoogi;

65.  kutsub komisjoni üles põhjalikumalt hindama teatavate lairibaühenduse tehnoloogiate, eelkõige inimestevaheliste, inimese ja masina vaheliste ning masinatevaheliste sidesüsteemide võimalikku mõju tervisele; rõhutab, et ELis on vaja pidevalt jälgida ja hinnata traadita internetiühenduse põhjustatud terviseriske, et kodanikud ei puutuks kokku tervist kahjustava kiirgusega;

e-algatused: nõudluse edendamine

66.  nõuab erimeetmete võtmist selle tagamiseks, et VKEd saaksid täielikult ära kasutada lairibaühenduse potentsiaali e-kaubanduse ja e-hangete valdkonnas; kutsub komisjoni üles vahetama parimaid tavasid ning kaaluma digitaalse tegevuskava ühe osana VKEde ja lairibaühenduse eriprogrammi käivitamist;

67.  rõhutab, et lairibaühenduse mõju ja ühiskondliku kasu optimeerimiseks tuleks selle kasutuselevõtt siduda nõudluse ja teadlikkuse tõstmise alaste teabe- ja haridusprogrammidega;

68.  palub liikmesriikidel intensiivistada jõupingutusi e-oskuste puudujääkide kaotamiseks kõigil haridustasanditel ja kõigi kodanike elukestva õppe teel, keskendudes eeskätt väheste IT-oskustega isikutele; juhib tähelepanu sellele, et lairibaühendusse investeerimine saab ELis olla edukas ainult juhul, kui tehnilised investeeringud käivad käsikäes kodanike IT-oskustesse investeerimisega; rõhutab uute tehnoloogiate tähtsust hariduses ning märgib, et nüüdsest ei ole tehnoloogiline kirjaoskus enam pelgalt eesmärk, vaid on ka oluline vahend elukestva õppe ja sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks;

69.  kutsub liikmesriike ja tööstust üles võimaldama inimestel tänu aktiivsele tööturupoliitikale ning põhjalikule ümberõppele ja koolitusprogrammidele saada juurde uusi oskusi ning pidada sammu tehnoloogiliste muutustega;

70.  kutsub liikmesriike võtma kuulda komisjoni e-valitsuse tegevuskavas esitatud soovitusi ning kasutama e-hankeid, võtma vastu avaliku sektori andmete kättesaadavaks muutmise strateegia, edendama elektroonilist identifitseerimist ning tagama elektronallkirjade üleeuroopalise ja ülemaailmse koostalitlusvõime; tuletab meelde, et kõik meetmed peavad olema suunatud avaliku halduse asutustega bürokraatliku suhtlemise vähendamisele;

71.  kutsub komisjoni üles kiirendama riigihanketoiminguid, kasutades selleks internetiressursse ja elektrooniliste arvete koostamist (e-arvete algatus);

72.  toetab selliseid algatusi nagu e-tervishoid ja üleeuroopaline terviseteabe infrastruktuur, mis suurendavad patsientide sõltumatust ja elukvaliteeti; väidab, et ELi elanike vananemist silmas pidades peaksid sellised teenused olema kõikjal ja alati kättesaadavad, sealhulgas mobiilseadmete abil, ja peaksid olema ennekõike taskukohased; arvab, et üleeuroopalise patsiendikeskse tervishoiusüsteemi terviseteabe infrastruktuuri rakendamiseks tuleb realiseerida järgmised abinõud:

   viia ellu kogu ELi hõlmavad ELi tervishoiuasutuste vahelised kokkulepped standardite kohta, mis annavad ühtse juurdepääsu Euroopa terviseteabe infrastruktuuri asjakohasele teabele; kaasata tuleb kõigi tasandite, nii kohaliku, riikliku kui ka ELi tasandi ametiasutused;
   Euroopa terviseteabe infrastruktuuri rakendamine; see hõlmab ulatuslikku arendustööd eri kohtades hoitava teabe koondamise hõlbustamiseks ning patsientide abistamiseks patsiendikesksete põhiteenuste rakendamist, millega tagatakse kõikjal ja igal ajal patsiendi ravi ning selle eest tasumine;

73.  toetab merendussektorile mõeldud innovaatilisi lairibateenuseid ning tervitab komisjoni ja liikmesriikide arutelu projektile SafeSeaNet tugineva uue e-merenduse algatuse teemal, milles kavade kohaselt käsitletakse ka logistika, tolli, piirivalve, keskkonna, püügitegevuse ja teavitamisega, samuti turvalisuse ja ohutusega seotud teavet;

74.  kutsub komisjoni üles edendama üleeuroopalist lisandväärtust andvates projektides uusima põlvkonna satelliitide kasutamist kui lairibaühenduse innovaatilist lahendust, edendades seejuures ülemaailmse merepääste- ja ohutussüsteemi ning uue põlvkonna mobiilsete lairibaühenduse terminalide (BGAN) ja merenduse lairibaseadmete (FleetBroadband) teenuste kasutamist;

75.  tuletab meelde vajadust seostada digitaalne tegevuskava selliste uute majanduskasvu tekitavate teenustega nagu e-kaubandus, e-tervishoid, e-õpe ja e-pangandus;

76.  rõhutab eraelu puutumatuse kindla raamistiku tähtsust ELi jaoks ja on rahul praegu toimuva andmekaitse direktiivi läbivaatamisega;

o
o   o

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 251, 25.9.2010, lk 35.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0220.
(3) ELT C 235, 30.9.2009, lk 7.
(4) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0207.
(5) ELT C 81 E, 15.3.2011, lk 45.
(6) ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 206.
(7) ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 60.
(8) ELT C 146 E, 12.6.2008, lk 87.
(9) ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 364.
(10) ELT C 291 E, 30.11.2006, lk 133.
(11) ELT C 133 E, 8.6.2006, lk 140.
(12) EÜT C 104, 14.4.1999, lk 128.

Viimane päevakajastamine: 18. oktoober 2012Õigusalane teave