Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 8,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 23,

–  võttes arvesse 18. detsembri 1979. aasta ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(1),

–  võttes arvesse 1949. aasta ÜRO inimkaubanduse ja kupeldamise keelustamise konventsiooni,

–  võttes arvesse 15. septembril 1995. aastal neljandal naiste maailmakonverentsil vastu võetud Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning nendest tulenevaid dokumente, mis võeti vastu ÜRO erakorralistel istungjärkudel „Peking +5” (2000), „Peking +10” (2005) ja „Peking +15” (2010),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogus 2011. aasta märtsis vastu võetud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakti (2011–2020)(2),

–  võttes arvesse komisjoni 5. märtsi 2010. aasta teatist „Kindel kohustus tagada meeste ja naiste võrdõiguslikkus – naiste harta” (COM(2010)0078),

–  võttes arvesse komisjoni talituste 11. veebruari 2011. aasta töödokumenti „2010. aasta aruanne naiste ja meeste võrdõiguslikkuse valdkonnas tehtud edusammude kohta” (SEC(2011)0193),

–  võttes arvesse komisjoni 21. septembri 2010. aasta teatist „Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015” (COM(2010)0491),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti aruannet homofoobia, transfoobia ja diskrimineerimise kohta seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alusel (2010),

–  võttes arvesse ELi ohvrite paketti, mille moodustavad komisjoni 18. mai 2011. aasta teatis „Ohvrite õiguste tugevdamine ELis” (COM(2011)0274), ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (COM(2011)0275) ning ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tsiviilasjades kohaldatavate kaitsemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta (COM(2011)0276),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta aruannet „Barcelona eesmärkide elluviimine seoses lastehoiuteenustega eelkooliealistele lastele” (COM(2008)0638),

–  võttes arvesse direktiivi 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega ning sellega seotud Euroopa Liidu Kohtu 1. märtsi 2011. aasta otsust Test-Achats kohtuasjas (C-236/09)(3),

–  võttes arvesse oma 13. oktoobri 2005. aasta resolutsiooni naiste ja vaesuse kohta Euroopa Liidus(4),

–  võttes arvesse oma 3. veebruari 2009. aasta resolutsiooni soopõhise võrdse kohtlemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse kohta(5),

–  võttes arvesse oma 10. veebruari 2010. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2009(6) ja 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus aastal 2010(7),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2011. aasta resolutsiooni naiste ja ärijuhtimise kohta(8),

–  võttes arvesse oma 5. aprilli 2011. aasta resolutsiooni naistevastase vägivalla vastu võitlemise ELi uue poliitilise raamistiku prioriteetide ja põhijoonte kohta(9),

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni naiste vaesuse olemuse kohta Euroopa Liidus(10),

–  võttes arvesse oma 17. juuni 2010. aasta resolutsiooni majanduslanguse ja finantskriisi sooliste aspektide kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni raportit (A7-0041/2012),

A.  arvestades, et sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu lepingus sätestatud Euroopa Liidu aluspõhimõtteid ning arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine kõikidesse liidu tegevustesse on liidu võetud eriline ülesanne ja et vaatamata selles valdkonnas järk-järgult tehtud edusammudele ei ole naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus kadunud;

B.  arvestades, et majanduskriisi ajal on tööturul naiste positsiooni ja nende majandusliku sõltumatuse tugevdamine mitte üksnes moraalne kohustus, vaid ka majanduslikult vajalik; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020” hõlmab peaeesmärki tõsta 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõive määr 75%-ni;

C.  arvestades, et Euroopa tulevane majanduslik konkurentsivõime ja jõukus sõltub olulisel määral võimest oma tööjõudu täiel määral ära kasutada, mis hõlmab ka naiste suuremat osalemist tööturul; arvestades, et üks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest on suurendada naiste tööhõivet, et saavutada 2020. aastaks naiste 75%-line tööhõive määr; arvestades, et suhteliselt rohkem naisi kui mehi töötab osalise tööajaga või ajutiste lepingute alusel ja neid saab seetõttu kriisi ajal hõlpsamini koondada ja valitseb oht, et praegune majanduslangus võib pidurdada edusammude tegemist või isegi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suunas tehtud edusammudele tagasikäigu anda; arvestades, et osalise tööajaga töötamise võimalused võivad mõningal juhul ning kindla ajavahemiku jooksul naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamisele positiivset mõju avaldada;

D.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamine on võimalik naiste suurema poliitilise esindatuse kaudu; tuletab meelde, et naiste esindatus poliitiliste otsuste tegemisel ei ole viimastel aastatel näidanud lineaarset kasvutendentsi, sest sooline tasakaal riiklikes parlamentides üle kogu ELi on püsinud muutumatuna (naised 24%, mehed 76%), ja et naissoost parlamendisaadikute arv teatavates liikmesriikides ei ületa 15% ning naissoost ministrite osakaal on vaid 23%; arvestades, et Euroopa Parlamendi naissoost asepresidentide arv on 2009.–2014. aasta parlamendi koosseisu ametiaja teise poole jooksul vähenenud;

E.  arvestades, et algul mõjutas majanduskriis peamiselt meeste tööhõivet, ent avaliku sektori kulutuste kärbetel on tõenäoliselt ebaproportsionaalne mõju naiste tööhõivele ja palgavahele, kuna avalikus sektoris töötab tunduvalt rohkem naisi kui mehi; arvestades, et eriti kriitilised sektorid, kus töötab rohkem naisi, on tervishoid, haridus ning sotsiaalhooldus; arvestades, et lisaks tööhõive tasemele oluline pöörata tähelepanu ka samaväärsetele töötingimustele ja tööhõive kvaliteedile, sealhulgas karjäärivõimalustele ja töötasule;

F.  arvestades, et naistevastane vägivald, sealhulgas psühholoogiline vägivald on naiste ja meeste võrdõiguslikkuse peamine takistus ja üks kõige levinumaid inimõiguste rikkumisi ELis, vaatamata selle kaotamiseks võetud poliitilistele meetmetele; arvestades, et majanduslangus loob tingimused, mida seostatakse vägivalla suurenemisega lähisuhetes, ning tugiteenuseid mõjutavad kasinusmeetmed muudavad vägivalla ohvriks langenud naised veelgi kaitsetumaks kui harilikult;

G.  arvestades, et majandusteadlased ja demograafid (Maailmapank, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond) kasutavad majanduslikke ja matemaatilisi mudeleid, et rõhutada peamiselt naise ülesandeks oleva kodutootmise majanduslikku väärtust ning seda, et naiste panus SKPsse oleks veelgi kõrgem, kui võetaks arvesse ka nende tasustamata tööd, mis tõestab naiste töö diskrimineerimist;

H.  arvestades, et eelarvekärped sotsiaalsete teenuste, nt lastehoiu valdkonnas, on täiendav takistus naiste osalemisele tööturul;

I.  arvestades, et juurdepääs laste, eakate ja teiste ülalpeetavate hooldusteenustele on meeste ja naiste tööturul, hariduses ja väljaõppes võrdse osalemise seisukohast oluline; arvestades, et perekonnaliiget kodus hooldavaid inimesi diskrimineeritakse jätkuvalt sellega, et nende tööaastaid ei võeta nii pensioniarvestuses kui muude sotsiaalõiguste puhul arvesse;

J.  arvestades, et 2012. aasta on aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta ja on oluline rõhutada, et naisi on üksikute eakate seas oma pikema oodatava eluea tõttu rohkem;

K.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis 2011. aasta oktoobris vastu oma seisukoha ettepaneku kohta võtta vastu uus direktiiv rasedus- ja sünnituspuhkuse kohta, mis pikendab täielikult tasustatavat rasedus- ja sünnituspuhkust 20 nädalani ning kehtestab ka vähemalt kahenädalase tasustatud isapuhkuse;

L.  arvestades, et panganduskriis on oluliselt piiranud kapitalile juurdepääsu ning sellel probleemil on tõenäoliselt naisettevõtjatele ebaproportsionaalne mõju, kuna järjest rohkem naisi töötab füüsilisest isikust ettevõtjana, et paremini ühitada töö- ja pereelu;

M.  arvestades, et sooliselt eristatud andmete kogumine ja analüüs on Euroopa Liidus naiste ja meeste vahelise võrdõiguslikkuse rakendamisel ülimalt oluline;

N.  arvestades, et soolise võrdõiguslikkuse, eelkõige majandusliku võrdsuse saavutamiseks tehtavad edusammud on lubamatult aeglased; arvestades, et poliitilised liidrid peavad tegema rohkem kui lihtsalt rääkima sellest ning seadma selle majandusstrateegiate prioriteediks;

O.  arvestades, et meeste ja naiste vahelised palgaerinevused on veel väga suured (mõningatel juhtudel suuremad kui 25%) ja et vaatamata jõupingutustele ning edusammudele palgalõhe ei vähene, vaid püsib muutumatuna;

P.  arvestades, et tööhõivemäär on madalam maapiirkondades ja et peale selle ei ole suur osa naisi ametlikul tööturul kirjas ning nad ei ole seetõttu registreeritud töötutena ega lähe arvesse töötusestatistikas, ning see omakorda tekitab spetsiifilisi finants- ja õigusprobleeme seoses õigusega rasedus- ja sünnituspuhkusele ja haiguspuhkusele, pensioniõiguste saamisele ja sotsiaalkindlustusele, samuti probleeme lahutuse korral; arvestades, et maapiirkondadele teeb kahju kvaliteetse töö saamise võimaluste puudumine;

Q.  arvestades, et Euroopa Liidus koosneb keskmiselt iga kolmas leibkond kümnest ühest isikust ja et enamiku puhul neist on tegu üksi elavate naistega, eelkõige eakatega, ning see tendents süveneb; arvestades, et sellised leibkonnad on haavatavamad ning eriti suures vaesusesse sattumise ohus, eelkõige majandussurutise tingimustes; arvestades, et ühest isikust koosnevaid leibkondi koheldakse nii absoluutses kui ka suhtelises arvestuses maksustamise, sotsiaalkindlustuse, elamumajanduse, tervishoiu, kindlustuse ja pensionide osas enamikus liikmesriikides ebasoodsalt; arvestades, et riikliku poliitikaga ei tohi inimesi karistada selle eest, et nad elavad kas tahtlikult või tahtmatult üksi;

R.  arvestades, et naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis ja nende alased õigused on inimõigused ning peaksid olema tagatud kõikidele naistele, sõltumata nende sotsiaalsest staatusest, vanusest, seksuaalsest sättumusest või etnilisest päritolust;

S.  arvestades, et paljud naised, nagu puudega naised, laste eest hoolitsevad naised, vanemad ja puudega naised, rahvusvähemustesse kuuluvad naised, eelkõige roma naised ning sisserändajatest naised kannatavad mitmekordse ja valdkonnaülese diskrimineerimise all ja on sotsiaalse tõrjutuse, vaesuse ja äärmuslike inimõiguste rikkumiste ees rohkem kaitsetumad;

T.  arvestades, et Euroopa Liidu perekonnad on mitmekesised ning koosnevad abielus, vallalistest ja partnerlussuhtes olevatest vanematest, erinevast ja samast soost vanematest, üksikvanematest ja kasuvanematest, kes kõik väärivad võrdset kohtlemist riikliku ja Euroopa Liidu õiguse kohaselt;

U.  arvestades, et Euroopa Kohtu otsus Test-Achats juhtumi kohta näitab vajadust täpsete, selgete ja ühemõtteliste soolise võrdõiguslikkuse õigusaktide sätete järele;

V.  arvestades, et sooline lõhe on enne perekonna loomist väiksem ja suureneb, kui üksikisikud moodustavad paari; arvestades, et naiste tööhõive määra langus toimub peale esimese lapse sündi ja et seoses lapsehooldusega suureneb nooremas eas naiste ebasoodne olukord tööturul ning hilisemas eas asendub see eakate hooldusega, mille tulemuseks on töölkäivate inimeste vaesus;

W.  arvestades, et positiivsed meetmed naiste suhtes on osutunud põhitähtsaks naiste täiel määral integreerimiseks tööturule ja ühiskonda üldiselt;

X.  arvestades, et maapiirkondades elavad naised kannatavad veelgi suurema diskrimineerimise ja sooliste stereotüüpide all kui linnapiirkonnas elavad naised ja nende naiste tööhõive määr on linnas elavate naiste omast palju madalam;

Y.  arvestades, et inimkaubanduse ohvrid on enamjaolt naised ja tüdrukud;

Võrdväärne majanduslik iseseisvus

1.  kutsub liikmesriike üles jälgima, et abielu, lahutust ja abieluvara käsitlevad õigusaktid ei tähenda abikaasade, eelkõige naiste jaoks otsest või kaudset rahalist lõksu, ning tagama, et abielluda soovivaid paare teavitataks sobiva ajavahemiku jooksul täielikult abielu ja lahutuse õiguslikest ja rahalistest tagajärgedest ning nad oleks neist täiesti teadlikud;

2.  kutsub liikmesriike üles investeerima taskukohase hinnaga kvaliteetsetesse laste, puuetega inimeste, vanurite ja teiste ülalpeetavate hooldusasutustesse, tagades nende paindlikud lahtiolekuajad ja juurdepääsetavuse, et võimalikult paljud inimesed saaks ühitada oma töö- ja eraelu; palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada, et mehed ja naised, kes hooldavad lapsi või eakaid, saaksid tunnustuse, andes neile üksikisiku sotsiaalkaitse- ja pensioniõigused; kutsub sotsiaalpartnereid üles esitama konkreetseid algatusi, et tunnustada pere või hooldusega seotud eemaloleku ajal omandatud oskusi;

3.  kutsub liikmesriike üles liikuma sotsiaalkindlustuse individualiseeritud süsteemide suunas, et suurendada naiste individuaalset autonoomiat ja tugevdada nende positsiooni ühiskonnas;

4.  rõhutab, et on vaja välja arendada ühisomandi õiguslik mõiste eesmärgiga tagada põllumajandussektoris naise õiguste täielik tunnustamine, adekvaatne kaitse sotsiaalkaitse alal ja naise töö tunnustamine, ning vajadust muuta Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) määrust, et selle alusel oleks samamoodi nagu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) alusel võimalik ellu viia positiivseid meetmeid naiste kasuks järgmisel programmitöö perioodil 2014–2020 – mis oli võimalik eelmistel perioodidel, aga mitte praegusel perioodil –, kuna nendel meetmetel on väga kasulik mõju naiste tööhõivele maapiirkondades;

5.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja ettepanekud tsiviilpartnerluse ja samasooliste perekondade vastastikuseks tunnustamiseks kogu ELis nende riikide vahel, kus asjaomased õigusaktid juba eksisteerivad, et tagada võrdne kohtlemine tööhõive, vaba liikumise, maksustamise ja sotsiaalkindlustuse osas ning kaitsta perekondade ja laste sissetulekuid;

6.  tunneb heameelt direktiivi 2010/41/EL (füüsilisest isikust ettevõtjatena tegutsevate meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise kohta) vastuvõtmise üle ning kutsub liikmesriike üles tagama selle täielik ja õigeaegne rakendamine;

7.  avaldab kahetsust, et mõningad liikmesriigid on rakendanud mõistele „perekond” piiravaid määratlusi, et mitte pakkuda samasoolistele paaridele ja nende lastele õiguskaitset; tuletab meelde, et ELi seadust kohaldatakse kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ilma diskrimineerimiseta soo või seksuaalse sättumuse alusel;

8.  rõhutab, et eelarve konsolideerimine ilma sotsiaalse võrdõiguslikkusega arvestamata võib põhjustada tööturul soolise segregatsiooni suurenemise, juhutöö osakaalu suurenemise naiste hulgas, suurema soolise palgalõhe; suurema vaesuse femineerumise ning võib põhjustada raskusi hooldamise ja töötamise ühitamisel;

9.  kutsub nõukogu üles edastama Euroopa Parlamendile oma seisukoht rasedus- ja sünnituspuhkuse direktiivi muutmise kohta, pidades eelkõige silmas hiljuti sünnitanud naistele tasu maksmist, et tagada naiste majandusliku sõltumatuse säilimine antud ajavahemikul;

10.  kutsub liikmesriike üles aktiivselt edendama ja teostama hoolikat järelevalvet sotsiaalpartnerite vanemapuhkust käsitleva raamkokkuleppe rakendamise üle, pidades eelkõige silmas mitteülekantavat perioodi, ning tagades, et eemaldataks kõik tõkked, et suurendada seda, et vanemapuhkust võtaks ka mehed;

11.  rõhutab, et naiste sissetulekud ning tasustatud ja kvaliteetne töö on naiste majandusliku iseseisvuse ning meeste ja naiste suurema võrdõiguslikkuse põhieeldus kogu ühiskonnas;

12.  kutsub liikmesriike ja sotsiaalpartnereid üles kaasama naistöötajaid keskkonnahoidlike töökohtadega seotud koolitustesse ja kutseõppesse, kuna Euroopa Komisjonil on seisukoht, et need töökohad on Euroopa tööturu „olulised kasvavad segmendid”;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles analüüsima ja kaotama takistusi, mis raskendavad roma naistel tööturule siseneda või naasta või tegutseda üksikisikust ettevõtjana, samuti panema vajalikku rõhku naiste rollile tõrjutud romade majanduslike võimaluste suurendamisel ja ettevõtluse käivitamisel;

14.  palub algatada riikide ja Euroopa tasemel meetmeid, et edendada kutseõppe- ning kutse- ja õigusnõustamise struktuuride loomise abil naiste ettevõtlikkust ja hõlbustades nende juurdepääsu riiklikele ja erasektori rahastamisvahenditele;

15.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama majandus- ja finantskriisi soolist mõju soolise mõju hindamisega ja edasiste meetmetega nagu soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmine eelarve koostamisel;

16.  kutsub liikmesriike üles investeerima praegused struktuurifondide 2007.–2013. aasta kulutused hooldusteenuste arendamisse, et võimaldada nii naistel kui meestel oma töö- ja eraelu ühitada;

Võrdne tasu võrdse ja võrdväärse töö eest

17.  märgib, et hoolimata viimaste aastate arvukatest kampaaniatest, eesmärkidest ja meetmetest on sooline palgalõhe endiselt suur, sest naised teenivad ELis keskmiselt 17,5% vähem kui mehed ning viimastel aastatel on sooline palgalõhe vähenenud üksnes vähesel määral; palub liikmesriikidel teha täiendavaid jõupingutusi kehtivate Euroopa õigussätete rakendamisel, et seda lõhet vähendada;

18.  nõuab Euroopa Liidu institutsioonidelt, liikmesriikidelt ja sotsiaalpartneritelt püsiva soolise palgalõhe käsitlemist mitmekülgsetes strateegiates, mis peaks hõlmama ka Euroopa Liidu võrdse palga eesmärki, mille siht on vähendada igas liikmesriigis palgalõhet 10%, et tagada naistele ja meestele võrdväärse töö ja kvalifikatsiooni eest võrdse tasu maksmine, ning tunneb heameelt komisjoni algatuse üle käivitada Euroopa võrdse palga päev; peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole pärast parlamendi 18. novembri 2008. aasta resolutsiooni ja vastavasisuliste soovituste vastuvõtmist esitanud mitte ühtegi seadusandlikku ettepanekut;

19.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles võtma asjakohaseid meetmeid, et vähendada palgaerinevusest tulenevat soolist pensionierinevust ning hindama uute pensionisüsteemide mõju eri naistekategooriatele, pöörates erilist tähelepanu osalise tööajaga ja ebatüüpilistele töölepingutele;

20.  kutsub liikmesriike üles võtma sihipäraseid meetmeid, et parandada sotsiaalsete tegevusalade olukorda ja neid õiglasemalt rahaliselt väärtustada; on seisukohal, et töö haridus ja hooldussektoris tuleb rahaliselt võrdsustada muu tööga ja et kui mehed ja naised on otsustanud töötada sotsiaalsektoris, ei tohi nad seetõttu sattuda rahaliselt ebasoodsamasse olukorda;

21.  tunneb muret selle pärast, et majanduskriis ja eelarvekärped süvendavad probleemi veelgi, kuna need mõjutavad ebaproportsionaalselt naisi; kutsub liikmesriikide valitsusi ja sotsiaalpartnereid üles koostama tegevuskava ning seadma konkreetseid ja kaugeleulatuvaid sihte;

22.  kutsub liikmesriike üles paremini ära kasutama kõrgete kutseoskustega sisserändajatest naiste oskusi ning pakkuma neile juurdepääsu haridusele ja koolitusele, sealhulgas keelekursustele, et vältida nende kutseoskuste kadu ja tagada võrdsed töövõimalused ning edendada rändajate integratsiooni; kutsub liikmesriike üles pöörama tähelepanu naissoost sisserändajatele suunatud meetmete vastuvõtmisele ja ergutab konsultatsioone valitsusväliste organisatsioonidega ja naissoost sisserändajate organisatsioonidega nende sotsiaalsele integratsioonile suunatud poliitikate ja meetmete asjus;

23.  on mures mõnes liikmesriigis kehtivate õigusnormide pärast, mis ei keelusta sõnaselgelt tööandjate võimalust nõuda naistelt nende töölevõtmise eelallkirjastatud lahkumisavaldusi, mis võimaldab emaduse kaitse õigusaktidest mööda hiilida;

Võrdõiguslikkus otsustamistasandil

24.  on seisukohal, et naiste aktiivne osalemine ja täielik kaasatus ELi tööturul ei oma positiivset mõju mitte ainult ettevõtetele, vaid majandusele ja ühiskonnale tervikuna ning see on põhiõiguste ja demokraatia küsimus; 60% värsketest ülikooli lõpetanutest on naised, ent nad on majanduse juhtivatel töökohtadel jätkuvalt alaesindatud;

25.  peab kahetsusväärseks, et majanduse elavdamise projektid keskenduvad peamiselt töökohtadele, kus mehed on ülekaalus; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles käsitlema järjepidevalt soolist ebavõrdsust strateegia „Euroopa 2020” ja riiklike reformiprogrammide rakendamisel ning käsitlema eelisjärjekorras tõkkeid, mis takistavad naiste tööturul osalemist, pöörates erilist tähelepanu puuetega naistele, sisserändajate ja rahvusvähemuse hulka kuuluvatele naistele, naistele vanuses 54–65 ja roma naistele; juhib tähelepanu asjaolule, et töö ja eraelu ühildamiseks ning rahalise iseseisvuse saavutamiseks vajavad naised võimalust töötada paindlikumas vormis, sh teha kaugtööd; märgib, et naised on alaesindatud suure tõenäosusega laienevates sektorites, nagu taastuvate energiaallikate sektor ja teaduse- ja tehnoloogiamahukates ametid, ja kutsub seetõttu nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja töökohtade loomise poliitika, mis põhineb naiste ja meeste võrdväärsel esindatusel eelnimetatud sektorites;

26.  kutsub toetama algatusi ja kampaaniaid, mille eesmärgiks on muuta naiste madala tööalase tulemuslikkuse ja juhtimissuutmatuse alaseid stereotüüpe; kutsub toetama naiste erialast arengut ning nende kandideerimist juhtivatele ametikohtadele;

27.  märgib kahetsusega, et naiste arv ettevõtete juhatuses ei ilmuta kasvutendentsi, nagu näitas komisjoni 2012. aasta aruanne naiste kohta majandusotsuste tegemisel; märgib, et ELis on keskmiselt üksnes 13% noteeritud suurettevõtete juhtidest naised ning vaid 3% neist juhatuse esimehed;

28.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti täielikud ajakohased andmed naiste esindatuse kohta igat liiki ELi ettevõtetes ning kohustuslike ja vabatahtlike meetmete kohta, mida ettevõtted ja liikmesriigid on hiljuti võtnud, et suurendada naiste esindatust; märgib, et komisjoni aruandest naiste kohta majandusotsuste tegemisel selgub, et liikmesriikide ja ettevõtete meetmed ei ole olnud piisavad; peab tervitatavaks, et kavandatakse konsulteerimist selliste meetmete üle, mille eesmärk on suurendada soolist tasakaalu majandusotsuste tegemisel; väljendab siiski pettumust, et komisjon hoidub koheste seadusandlike meetmete võtmisest, mida ta kohustus tegema, kui eesmärgid jäävad saavutamata; usub, et 2011. aasta tagasihoidlikud saavutused vajaksid konsulteerimisest konkreetsemaid meetmeid; kordab seepärast oma 2011. aasta nõudmist pakkuda 2012. aastaks õigusakte, sealhulgas kvoote naiste esindatuse suurendamiseks ettevõtete juhtorganites 30%ni 2015. aastaks ja 40%ni 2020. aastaks, võttes seejuures arvesse nii liikmesriikide kohustusi kui ka majanduslikke, struktuurilisi (nt ettevõtete suurus), õiguslikke kui ka piirkondlikke eripärasid;

29.  rõhutab tungivat vajadust, et liikmesriigid võtaksid eelkõige seadusandlikul teel meetmed, mis seaksid siduvad eesmärgid, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatud osakaal ettevõtete, riigiasutuste ja poliitiliste organite vastutavatel töökohtadel; viitab Norra, Hispaania, Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa edukatele näidetele;

30.  tuletab meelde, et 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised, sellele järgnev komisjoni ametisse nimetamine ja Euroopa Liidu institutsioonide kõrgete ametnike ametisse määramised on heaks võimaluseks liikuda ELi tasandil võrdse demokraatia suunas;

31.  kutsub liikmesriike üles toetama võrdsust, esitades Euroopa Komisjoni voliniku ametikoha kandidaatideks naise ja mehe; kutsub komisjoni presidenti üles seadma komisjoni moodustamisel eesmärgiks võrdsuse; kutsub komisjoni üles sellist korda avalikult toetama;

32.  märgib, et valimiskvootide kasutamine on avaldanud naiste esindatusele positiivset mõju ning tervitab Prantsusmaal, Hispaanias, Belgias, Sloveenias, Portugalis ja Poolas kasutusele võetud seadustatud võrdsussüsteeme ning sookvoote; kutsub neid liikmesriike, kus naiste esindatus poliitilistes kogudes on eriti madal, üles kaaluma võrdväärsete meetmete kehtestamist;

33.  tunneb heameelt parlamendikomisjonide naissoost eesistujate ning naissoost parlamendiliikmete arvu märkimisväärse kasvu üle parlamendi 2009–2014 kestval ametiajal, aga märgib kahetsusega, et parlamendi ametiaja teisel poolel on naissoost Euroopa Parlamendi asepresidentide arv vähenenud, seega teeb ettepaneku võtta kasutusele meetmed, mis tagaksid asepresidentide ametikohtadel täieliku soolise tasakaalu;

34.  kutsub liikmesriike üles edendama naisettevõtlust ning pakkuma naistele rahalist toetust, kutsenõustamist ja koolitust, et julgustada neid oma ettevõtteid looma;

Väärikus, isikupuutumatus ning soolise vägivalla lõpetamine

35.  nõuab tungivalt, et komisjon lisaks soolise vägivalla vastu võitlemise tegevusprogrammidesse homo- ja transseksuaalsuse vastu suunatud vägivalla ja ahistamise;

36.  tunneb heameelt nii ühenduse kui riikide tasandil võetud meetmete üle, millega võideldakse naiste-, meeste- ja lastevastase vägivallaga, näiteks Euroopa lähenemiskeeld, direktiiv, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja selle vastast võitlust, ning ELis ohvriõiguste tugevdamise õigusaktide pakett, kuid rõhutab, et see nähtus on jätkuvalt oluline probleem, mida ei ole lahendatud; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vastu võtma ja rakendama poliitikat, mis on suunatud igasuguse naistevastase vägivallaga võitlemisele, hõlmates füüsilist ja vaimset vägivalda, koduvägivalda, ahistamist ning vajadust integreerida võitlus soolise vägivallaga ELi välis- ja arengupoliitikasse; rõhutab vajadust teha kindlaks soolise vägivalla probleemi tegelik ulatus ELis; võtab teadmiseks naistevastase vägivalla Euroopa vaatluskeskuse selles valdkonnas tehtud tähtsa töö ja nõuab seetõttu, et vaatluskeskus hakkaks tööle esimesel võimalusel;

37.  kinnitab veel kord, et komisjon peab esitama kogu ELi hõlmava strateegia naistevastase vägivalla lõpetamiseks, mis hõlmaks kriminaalõiguslikku vahendit, et võidelda soolise vägivallaga, nagu parlament on mitmes oma resolutsioonis nõudnud; kutsub komisjoni üles nimetama 2015. aastat naistevastase vägivalla lõpetamise Euroopa aastaks;

38.  julgustab liikmesriike korraldama töökohtades toimuvat ahistamist ja kiusamist käsitlevaid teabekampaaniaid, et naised saaksid sellistest nähtustest teadlikud olles neile tõhusalt vastu seista;

39.  mõistab koduvägivalla all igasugust seksuaalset, füüsilist ja psühholoogilist vägivalda; juhib tähelepanu asjaolule, et sooline vägivald nõuab ELis igal aastal palju inimelusid; nõuab seetõttu asjakohaste meetmete võtmist, et soolist vägivalda käsitletaks avaliku tähtsusega ning mitte eraviisilise ja perekonnasisese küsimusena, mida peetakse põhiõiguste rikkumiseks, tagades muu hulgas juurdepääsu ennetus-, õiguskaitse- ja abivormidele, ka kellegi jälitamise puhul;

40.  tunneb rahulolu hiljutise Euroopa lähenemiskeelu vastuvõtmise üle, mille eesmärgiks on pakkuda kaitset näiteks soolise vägivalla ohvritele, ja kutsub liikmesriike üles võtma direktiiv viivitamata siseriiklikusse õigusesse üle, et tagada Euroopa lähenemiskeelu nõuetekohane toimimine;

41.  võtab sellega seoses teadmiseks ELi ohvrite paketi; kutsub liikmesriike üles lisama paketti konkreetsed meetmed ja vahendid, et takistada igasugust naistevastast vägivalda, sealhulgas koduvägivalda, seksuaalvägivalda, ahistamist, niinimetatud aumõrvasid, naiste suguelundite moonutamist ning teisi vägivallavorme ja üksikisikute õiguste rikkumisi;

42.  kutsub liikmesriike looma füüsilise vägivalla toimepanejatele mõeldud taastamis- ning psühholoogilisi programme, tänu millele väheneks füüsilise vägivalla esinemise sagedus; juhib tähelepanu asjaolule, et agressiivsuse ilmingud on suurenenud ka tütarlaste hulgas;

43.  kutsub komisjoni üles täitma oma kohustust integreerida sooline võrdõiguslikkus kõikidesse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi valdkondadesse;

44.  rõhutab, kui tähtis on, et liikmesriigid ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused võtaksid meetmed selleks, et hõlbustada selliste vahendite nagu ESF või programmi „Progress” abil soolise vägivalla ohvriks langenud naiste tagasipöördumist tööturule;

45.  juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalse ja majandusliku iseseisvuse ning seksuaal- ja reproduktiivtervise küsimustes autonoomia suurendamine ja vabadus partnerit valida on vägivalla vastu võitlemise oluline eeltingimus;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama tervishoiu soolist mõõdet kui ELi tervishoiupoliitika olulist osa ja suurendama jõupingutusi kahepoolse strateegia vastuvõtmiseks koos soolise ja ealise süvalaiendamisega ning ELi konkreetsete sooga seotud tegevuskavade ja riiklike tervishoiupoliitikate vastuvõtmiseks;

47.  kordab oma seisukohta seksuaal- ja reproduktiivõiguste suhtes, mida ta on väljendanud 10. veebruari 2010. aasta ja 8. märtsi 2011. aasta resolutsioonis naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta Euroopa Liidus 2009. ja 2010. aastal; tunneb sellega seoses muret hiljutiste rahastamisallikate vähendamise pärast pereplaneerimis- ja seksuaalhariduse valdkonnas ja seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenustele juurdepääsu piiramise pärast mõnes liikmesriigis, eelkõige raseduse ja emaduse kaitse ning turvalise ja seadusliku abordi osas; rõhutab, et kõik naised peavad saama kontrollida oma seksuaal- ja reproduktiivõigusi, omades juurdepääsu kvaliteetsetele rasestumisvastastele vahenditele;

48.  tunneb muret HIVi/AIDSi ja teistesse sugulisel teel nakkavatesse haigustesse haigestumise kasvu pärast, eelkõige naiste hulgas; juhib tähelepanu sellele, et 45% uutest HIV-nakkuse juhtudest on diagnoositud noortel naistel ja tütarlastel vanuses 15–24 aastat; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon pööraks selgesõnaliselt oma HIVi/AIDSi vastase võitluse strateegias suuremat tähelepanu ennetusele ning suurendaks seksuaalhariduse ning kondoomide ja HIV-testide vaba kättesaadavuse kaasamise kaudu üldist teadlikkust sugulisel teel nakkavate haiguste ohu kohta ja vähendaks uute HIV-nakatumiste arvu;

49.  nõuab, et Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil algatataks arutelu selle üle, kuidas võidelda naiste ja meeste rollidega seotud stereotüüpide vastu; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on edendada naise kuvandi kujutamist naise väärikust austades ja võidelda püsivate sooliste stereotüüpidega, eelkõige konkreetselt alavääristavate kuvanditega, austades samal ajal täielikult sõnavabadust ja ajakirjandusvabadust;

50.  kutsub ELi ja selle liikmesriike üles vastavalt soolise süvalaiendamise nõudele integreerima kõikidesse poliitikavaldkondadesse erivajadustega naistele erilise tähelepanu pööramise nõude;

51.  palub liikmesriikidel ja komisjonil pöörata erilist tähelepanu kaitsetute naiste rühmadele: puudega naised, eakad, vähese haridusega või hariduseta, ülalpeetavate isikutega, sisserändajatest või rahvusvähemustesse kuuluvad naised moodustavad erirühmad, kelle jaoks tuleb võtta nende tingimustele vastavad meetmed;

52.  palub rahvusvahelistel, piirkondlikel ja kohalikel võrdõiguslikkuse alal pädevatel organisatsioonidel võtta kasutusele terviklik lähenemisviis, et parandada oma reageerimist mitmekordse diskrimineerimise juhtudele ja nendega tegelemist; nõuab samuti tungivalt, et kõnealused organisatsioonid annaksid kohtunikele, juristidele ja töötajatele üldiselt väljaõppe, mis võimaldab neil mitmekordse diskrimineerimise olukordi kindlaks teha, ennetada ja käsitleda;

Sooline võrdõiguslikkus väljaspool Euroopa Liitu

53.  nõuab, et naiste inimõigustest ja nende tõhusa kasutamise võimalustest saaks ELi välispoliitika kõige tähtsam prioriteet; et prioriteet oleks ka direktiivi 2011/36/EL rakendamine, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset;

54.  väljendab küll heameelt selle üle, et Vahemere lõunapiirkonna riikides liigutakse suurema demokraatia ja vabaduse poole, ent on mures selle pärast, et araabia kevad võib kahjustada naiste õigusi; nõuab komisjonilt konkreetsete meetmete väljatöötamist soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks nendes riikides;

55.  taunib asjaolu, et teatud maailmapiirkondades kasutatakse veel vägistamist sõjarelvana; kutsub Euroopa Liitu üles võtma Euroopa välisteenistuse abil selle probleemi oma poliitilise tegevuskava prioriteediks;

56.  märgib, et maailma rahvaarv kasvas sel aastal seitsme miljardi inimeseni; on veendunud, et pereplaneerimine peaks olema poliitilises tegevuskavas esikohal;

57.  väljendab muret aastatuhande arengueesmärkide, eelkõige viienda arengueesmärgi (emade tervise parandamine) saavutamiseks tehtavate aeglaste edusammude ja selle pärast, et ollakse väga kaugel eesmärgist vähendada kolme neljandiku võrra emade suremuse määra ning tagada kõigile 2015. aastaks juurdepääs reproduktiivtervishoiu teenustele; märgib, et iga päev sureb endiselt umbes 1000 naist igati välditavatesse raseduse või sünnitusega seotud tüsistustesse;

58.  nõuab tungivalt, et poliitilised ja usuliidrid kasutaksid oma autoriteeti viienda arengueesmärgi saavutamise edendamiseks ning toetaksid kaasaegseid seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu teenuseid;

59.  kutsub liikmesriike üles pakkuma aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks jätkuvalt poliitilist ja rahalist tuge ning suurendama majanduslangusest hoolimata viienda arengueesmärgi saavutamiseks tehtavaid jõupingutusi;

60.  tervitab ÜRO hiljutist otsust nimetada 11. oktoober rahvusvaheliseks tüdrukutepäevaks, mis on mõjuvõimas viis tüdrukute vajaduste ja õiguste rõhutamiseks, ning toetada rohkemate meetmete ja investeeringute kasutamist, et võimaldada tüdrukutel oma täielikku potentsiaali saavutada, mis on kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja kohustustega, sealhulgas aastatuhande arengueesmärkidega;

61.  tuletab Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele meelde nende kohustust rakendada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 ja nõuab tungivalt, et ELi humanitaarabi sätted oleksid sõltumatud USA seatud humanitaarabi piirangutest, eriti tagades relvakonfliktides vägistamise ohvriks langenud naistele juurdepääsu abordile;

Juhtimine

62.  kutsub järgmist eesistujariiki üles saavutama edasiminek nõukogu direktiivi osas, millega rakendatakse isikute võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata nende usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest, et võtta see vastu Taani eesistumise ajal;

63.  palub komisjonil täita Euroopa Parlamendi resolutsiooni Stockholmi tegevuskava kohta;

64.  kutsub komisjoni üles arvestama Test-Achats kohtuasja järeldusi tulevastes õigusaktides, et märkimisväärselt ning kiirelt suurendada õiguskindlust seoses nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/113/EÜ meest ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega;

65.  kutsub nõukogu üles Euroopa Liidu mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2014–2020 läbirääkimistel sisse viima ELi eelarveprotsessi soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmise eelarve koostamisel ning tagama ELi rahastuse taseme prognoositavuse ning mittevähendamise naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusega seotud tegevuste puhul, sealhulgas naistevastase vägivallaga võitlemises, mis on seotud nii sise- kui välispoliitikatega;

66.  väljendab kahetsust selle üle, et liikmesriigid on teinud vaid väheseid edusamme seoses kavaga ajakohastada rasedus- ja sünnituspuhkust ning isapuhkust käsitlevad õigusaktid ning nõuab tasakaalustatud kompromissi saavutamist tulevase Taani eesistujariigiga, et võtta kõnealused õigusaktid vastu 2012. aasta esimeses pooles, et vastata Euroopa perekondade ja majanduse vajadustele; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekud eakate või haigete sugulaste eest hoolitsemist käsitlevate puhkuse-eeskirjade kohta;

67.  kutsub komisjoni üles esitama põhjaliku teatise ühest isikust koosnevate leibkondade olukorra kohta ELis, et saavutada poliitilise neutraalsuse põhimõtet järgides õiglane kohtlemine sellistes valdkondades nagu maksustamine, sotsiaalkindlustus, elamumajandus, tervishoid, kindlustus ja pensionid;

68.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma, analüüsima ja avaldama usaldusväärseid sooliselt eristatud statistilisi andmeid, et oleks võimalik hinnata ja ajakohastada komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat (2010–2015) ning jälgida soolise võrdõiguslikkuse läbivat süvalaiendamist kõikides poliitikavaldkondades;

69.  kordab oma üleskutset komisjonile töötada sarnaselt soolise võrdõiguslikkuse tegevuskavaga välja lesbide, geide, bi- ja transseksuaalide võrdõiguslikkuse tegevuskava;

70.  on sügavas mures meediateadete pärast, mille kohaselt inimkaubanduse, seksuaalorjuse ja sundprostitutsiooni ohvreid koheldakse kurjategijatena, selle asemel et pakkuda neile tuge, ning kutsub komisjoni üles uurima inimkaubanduse ohvrite kohtlemist liikmesriikides;

71.  nõuab tungivalt tähelepanu pööramist sugude võrdõiguslikkuse institutsionaalsete mehhanismide olukorrale liikmesriikides, et majandusraskused, elluviidavad reformid ja ümberstruktureerimine ei mõjuks väga negatiivselt neile mehhanismidele, ilma milleta ei oleks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse horisontaalne prioriteet oma juhtimisspetsiifikaga ilmselt tulemuslik;

72.  märgib, et on vaja parandada koostöösüsteeme ning naisorganisatsioonide ja kogu kodanikuühiskonna osalemist soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise protsessides;

o
o   o

73.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1. (2) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta järelduste lisa. (3) ELT C 130, 30.4.2011, lk 4. (4) ELT C 233 E, 28.9.2006, lk 130. (5) ELT C 67 E, 18.3.2010, lk 31. (6) ELT C 341 E, 16.12.2010, lk 35. (7) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0085. (8) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0330. (9) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0127. (10) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0086. (11) ELT C 236 E, 12.8.2011, lk 79.