Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2012/2088(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0174/2012

Esitatud tekstid :

A7-0174/2012

Arutelud :

PV 12/06/2012 - 10
CRE 12/06/2012 - 10

Hääletused :

PV 13/06/2012 - 9.6
CRE 13/06/2012 - 9.6
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0250

Vastuvõetud tekstid
PDF 85kWORD 42k
Kolmapäev, 13. juuni 2012 - Strasbourg Lõplik väljaanne
ELi inimõiguste eriesindaja
P7_TA(2012)0250A7-0174/2012

Euroopa Parlamendi 13. juuni 2012. aasta soovitus nõukogule ELi inimõiguste eriesindaja kohta (2012/2088(INI))

Euroopa Parlament ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 3, 6, 21, 31, 33 ja 36,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

–  võttes arvesse oma 16. detsembri 2010. aasta resolutsiooni aastaaruande kohta, mis käsitleb inimõigusi maailmas 2009. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas(1) ;

–  võttes arvesse oma 18. aprilli 2012. aasta resolutsiooni, mis käsitleb aastaaruannet inimõiguste kohta maailmas 2010. aastal ja Euroopa Liidu poliitikat selles valdkonnas ning mõju ELi strateegilisele inimõiguste poliitikale(2) ,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Inimõiguste ja demokraatia tulemuslikum edendamine välistegevuse raames” (COM(2011)0886),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (COM(2010)0171),

–  võttes arvesse inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust käsitlevaid Euroopa Liidu suuniseid(3) ,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga,

–  võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja deklaratsiooni poliitilise vastutuse kohta(4) ,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 97,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A7-0174/2012),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 kinnitatakse veel kord ELi kohustust toetada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid välistegevuse kõigis valdkondades, tagades samal ajal kooskõla ja järjepidevuse nende valdkondade vahel ning välistegevuse ja muude poliitikavaldkondade vahel;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikliga 33 luuakse õiguslik alus Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja nimetamiseks: „Nõukogu võib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal nimetada eriesindaja, kellel on volitused teatavates poliitikaküsimustes. Eriesindaja täidab oma ülesandeid kõrge esindaja alluvuses”;

C.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud ELi inimõiguste eriesindaja nimetamist, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi 16. detsembri 2010. aasta ja 18. aprilli 2012. aasta eelpool mainitud resolutsioonides;

D.  arvestades, et ELi inimõiguste eriesindaja peaks tugevdama ELi inimõiguste poliitika nähtavust ja sidusust olulise osana ELi ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast ning aitama tõsta ELi inimõiguste profiili maailmas;

1.  edastab nõukogule järgmised soovitused:

   a) kuigi ELi inimõiguste eriesindaja nimetamine ja tema volituste kindlaksmääramine on ametlikult nõukogu otsus, mis tugineb ELi kõrge esindaja ettepanekule, peaks ELi inimõiguste eriesindaja tegutsema ja esinema liidu nimel, kajastades kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide ühist ja jagamatut kohustust kaitsta ja edendada inimõiguseid kogu maailmas; ELi esimese valdkondliku eriesindaja nimetamine peaks suurendama ELi inimõiguste poliitika nähtavust, tõhusust, sidusust ja vastutust; eelkõige peaks Euroopa Parlament mängima asjakohast osa ametissenimetamisel ja volituste üle järelevalve teostamisel kogu nende kehtivusaja jooksul;
   b) et tugevdada ELi eriesindaja volituste läbipaistvust ja vastutust, peaks toimuma Euroopa Parlamendi asjaomases komisjonis arvamuste vahetus / kuulamine ELi inimõiguste eriesindajaga, kelle kandidatuuri on esitanud kõrge esindaja;
   c) volituste rakendamist ja kooskõla liidu muu panusega selles valdkonnas tuleks korrapäraselt läbi vaadata; ELi eriesindaja peaks esitama nõukogule, kõrgele esindajale, Euroopa Parlamendile ja komisjonile iga-aastase eduaruande ja volituste lõppemisel põhjaliku rakendusaruande;
   d) ELi inimõiguste eriesindaja poliitiliste eesmärkide hulka peaks kuuluma ELi meetmete sidususe, tõhususe ja nähtavuse suurendamine inimõiguste ja demokraatia kaitsmise ja edendamise valdkonnas; ELi inimõiguste eriesindaja peaks tegema tihedat koostööd nõukogu inimõiguste töörühmaga; ELi inimõiguste eriesindaja peaks olema kõrgetasemeline koostööpartner kolmandate riikide asjaomastele asutustele ja rahvusvahelistes organisatsioonides, samuti peaks ta suutma süvendada kontakte ÜROga (ÜRO Peaassamblee, ÜRO inimõiguste nõukogu jne) ja asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega; ELi inimõiguste eriesindaja peaks juhatama kõrgetasemelisi inimõiguste dialooge ja inimõigustealaseid konsultatsioone kolmandate riikidega;
   e) nende eesmärkide saavutamiseks tuleks ELi eriesindajale, kes tegutseb kõrge esindaja alluvuses, anda tugevad, sõltumatud ja paindlikud volitused, mida ei ole määratletud kitsaste ja konkreetsete valdkondlike kohustustega, vaid mis võimaldavad ELi eriesindajal tegutseda kiiresti ja tõhusalt; vastavalt tegevuskavas sätestatud meetmetele ja eesmärkidele peaks ELi inimõiguste eriesindaja käsitlema ka erinevaid horisontaalseid küsimusi, mis aitavad tegutseda ELi välispoliitika valdkonnas tõhusamalt ja sidusamalt; ELi eriesindaja volituste ulatus peaks olema täielikult kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste universaalsuse ja lahutamatuse põhimõtetega ning ELi lepingu artiklis 21 sätestatud poliitiliste eesmärkidega ja peaks hõlmama demokraatia, õigusriigi ja institutsioonide ülesehitamise, rahvusvahelise õigusemõistmise ja rahvusvahelise humanitaarõiguse tugevdamist; volitused peaksid hõlmama muu hulgas surmanuhtluse kaotamist, inimõiguste kaitsjaid, võitlust karistamatuse vastu, võitlust piinamise vastu, sõnavabadust (kaasa arvatud internetis), kogunemis-, ühinemis- ja usuvabadust, vähemuste õigusi, lastekaitset, naiste õigusi, rahu ja julgeolekut, sooküsimusi, võitlust diskrimineerimise kõigi vormide vastu – nii puude, rassilise või rahvusliku päritolu, soo, soolise sättumuse kui ka soolise identiteedi alusel;
   f) volitused peaksid tuginema põhimõtetele, millest juhindub ELi kõrge esindaja poliitika, ja eelkõige ELi suunistele surmanuhtluse kohta (2008), piinamise ning muu julma, ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise kohta (2008), inimõigustealaste dialoogide pidamise kohta kolmandate riikidega (2009), laste ja relvastatud konfliktide kohta (2008), inimõiguste kaitsjate kohta (2008), lapse õiguste edendamise ja kaitsmise kohta (2008), naiste- ja tütarlastevastase vägivalla kohta ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta (2008), rahvusvahelise humanitaarõiguse kohta (2009), lesbide, geide, biseksuaalide ja transseksuaalide inimõiguste igakülgse edendamise ja kaitsmise vahendile (2010), samuti ELi aastaaruannetele inimõiguste kohta maailmas; lisaks peaksid volitused hõlmama kõrge esindaja ja ELi institutsioonide toetamist ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete propageerimisel;
   g) ELi inimõiguste eriesindajal peaks olema vajalik kutsekvalifikatsioon, pikaajalised kogemused ja tõendatavad saavutused inimõiguste valdkonnas, samuti peaks ta olema aus isiklikus ja kutsealases elus ning tal peaks olema rahvusvaheliselt hea maine;
   h) ELi inimõiguste eriesindaja tuleks nimetada ametisse 2,5 aastaks; järjepidevuse, sidususe ja demokraatliku vastutuse tagamiseks peaks volitusi saama pikendada ning Euroopa Parlamendiga tuleks pikendamisprotsessi käigus nõuetekohaselt ja õigeaegselt konsulteerida;
   i) ELi inimõiguste eriesindaja peaks tegema tihedat koostööd liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ja Euroopa Parlamendi presidendiga, et tagada inimõiguste sidusus ja süvalaiendamine kõigi ELi institutsioonide töö kõigis poliitikavaldkondades; ELi eriesindaja peaks tegema tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse inimõiguste ja demokraatia direktoraadiga ning kõigi mitmepoolsete ELi delegatsioonidega (New York, Genf, Viin, Strasbourg), samuti kõigi ELi delegatsioonidega maailmas, et lihtsustada inimõigustealaseid kontakte kõigi ELi teenistustega, ELi delegatsioonidega kolmandates riikides ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; Euroopa välisteenistuse inimõiguste ja demokraatia direktoraat peaks osutama kõiki vajalikke teenuseid ja lihtsustama ELi eriesindaja volituste elluviimist;
   j) säilitades tihedad sidemed nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteega, peaks ELi inimõiguste eriesindaja andma Euroopa Parlamendi asjaomasele komisjonile korrapäraselt aru inimõiguste olukorra kohta maailmas ja volituste rakendamise olukorra kohta, sealhulgas ÜRO inimõiguste nõukogu ja ÜRO Peaassamblee istungite ning kolmandate riikidega peetavate inimõiguste dialoogide tulemuste kohta ja inimõiguste riigistrateegiate rakendamise kohta;
   k) ELi inimõiguste eriesindaja peaks volituste rakendamisel tegema koostööd kohaliku, piirkondliku ja riigi tasandi kodanikuühiskonna esindajatega, vabaühenduste, ekspertide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, kes tegutsevad inimõiguste ja demokraatia valdkonnas;
   l) ELi inimõiguste eriesindajale tuleks eraldada adekvaatsed rahalised vahendid ja personal, et tagada eriesindaja ja tema meeskonna tõhus töö; ELi inimõiguste eriesindaja eelarve tuleks läbi vaadata kord aastas;
   m) ELi inimõiguste eriesindaja peaks vastutama sellise meeskonna moodustamise eest, mis hõlmab vajalikud poliitilised kogemused vastavalt volitustele ja tegutseb ELi inimõiguste eriesindaja volituste huvides; arvestades volituste ulatust ja valdkonnaülest laadi, on oluline määrata piisavalt personali töötama ELi inimõiguste eriesindaja otsese järelevalve all; meeskonda võib kaasata liikmesriikidest ja ELi institutsioonidest lähetatud töötajad, kajastades samuti vajadust tagada inimõiguste sidusus ja süvalaiendamine kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide tegevusvaldkondades;
   n) ELi inimõiguste eriesindaja volitus peaks sisaldama viidet käesolevale soovitusele;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning teavitamise eesmärgil komisjonile.

(1) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0489.
(2) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0126.
(3) http://www.eeas.europa.eu/human_rights/docs/guidelines_en.pdf
(4) ELT C 351 E, 2.12.2011, lk 470.

Viimane päevakajastamine: 16. september 2013Õigusalane teave