Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2012. aasta otsust organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni moodustamise, volituste, liikmete arvu ja ametiaja kohta, mis võeti vastu vastavalt kodukorra artiklile 184,

–  võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta otsust pikendada organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni mandaati 30. septembrini 2013,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 3, Euroopa Liidu toimimise lepingu III osa V jaotise artiklit 67, 4. peatükki (artiklid 82–86) ja 5. peatükki (artiklid 87–89) ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 5, 6, 8, 32, 38, 41, VI jaotist (artiklid 47–50) ja artiklit 52,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi organiseeritud ja rasket rahvusvahelist kuritegevust käsitleva ELi poliitikatsükli kujundamise ja rakendamise kohta, mille raames algatatakse mitmeaastane protsess eesmärgiga võidelda liikmesriikide, ELi ja kolmandate riikide optimaalse koostöö kaudu sidusal viisil kõige olulisemate kuritegevuse ohtudega,

–  võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks organiseeritud kuritegevusega aastatel 2011–2013,

–  võttes arvesse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala käsitlevat Stockholmi programmi(1), komisjoni teatist „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele: Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava” (COM(2010)0171) ning komisjoni teatist „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas” (COM(2010)0673),

–  võttes arvesse ELi uimastistrateegiat (2005–2012) ja ELi narkootikumidealast tegevuskava (2009–2012),

–  võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni, mis võeti vastu ÜRO Peaassambleel 15. novembril 2000 (resolutsioon 55/25) ja avati allkirjastamiseks Palermos 12. detsembril 2000, ning vastavaid protokolle,

–  võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni korruptsioonivastast konventsiooni (UNCAC), mis avati allkirjastamiseks Meridas 9. detsembril 2003,

–  võttes arvesse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku ringluse vastast ÜRO konventsiooni (resolutsioon 1988/8), mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 20. detsembril 1988 ning mis oli allkirjastamiseks avatud Viinis alates 20. detsembrist 1988 kuni 28. veebruarini 1989 ning seejärel New Yorgis 20. detsembrini 1989,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni ja korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks Strasbourgis vastavalt 27. jaanuaril ja 4. novembril 1999, ning resolutsioone (98) 7 ja (99) 5, mille võttis vastu Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee vastavalt 5. mail 1998 ja 1. mail 1999 ja millega asutati korruptsioonivastane riikide ühendus (GRECO),

–  võttes arvesse nõukogu 26. mai 1997. aasta õigusakti, millega kehtestatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli K.3 punkti 2 alapunkti c alusel korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon, millesse on kaasatud Euroopa ühenduste või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikud(2),

–  võttes arvesse OECD rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni, mis avati allkirjastamiseks Pariisis 17. detsembril 1997, ja järgnevaid lisasid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu konventsiooni rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamise kohta, mis avati allkirjastamiseks Varssavis 16. mail 2005, ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 13. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni CM/Res(2010)12 rahapesu tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee põhikirja kohta (MONEYVAL),

–  võttes arvesse rahapesuvastase töökonna 40 soovitust ja 9 erisoovitust rahapesu ja terrorismi rahastamise ja leviku vastu võitlemiseks,

–  võttes arvesse Baseli pangajärelevalve komitee tööd,

–  võttes arvesse nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsust 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta(3),

–  võttes arvesse nõukogu 26. juuni 2001. aasta raamotsust 2001/500/JSK, milles käsitletakse rahapesu ning kuriteovahendite ja kuritegelikul teel saadud tulu kindlakstegemist, uurimist, blokeerimist, arestimist ja konfiskeerimist(4), nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsust 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus(5), nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsust 2005/212/JSK, mis käsitleb kuritegevusega seotud tulu, kuriteovahendite ja omandi konfiskeerimist(6), ning nõukogu 6. oktoobri 2006. aasta raamotsust 2006/783/JSK konfiskeerimisotsuste suhtes vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta(7),

–  võttes arvesse nõukogu 6. detsembri 2007. aasta otsust 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas(8), ja võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 kohaselt esitatud komisjoni aruannet COM(2011)0176,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta(9) ja seda muutvaid akte,

–  võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsust 2002/465/JSK ühiste uurimisrühmade kohta(10) ja komisjoni aruannet nimetatud raamotsuse ülevõtmise kohta (COM(2004)0858),

–  võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta otsust 2009/902/JSK, millega luuakse Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustik(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK(12), ja komisjoni teatist „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016” (COM(2012)0286),

–  võttes arvesse põhiõiguste hartat ning tõsiasja, et inimkaubanduse- ja migratsioonijuhtumitega seotud laste parimad huvid peaksid alati olema esmasel kohal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/60/EÜ rahandussüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta(14) ning komisjoni aruannet eespool nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi rakendamise kohta (COM(2012)0168),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1889/2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta(15),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 273/2004 narkootikumide lähteainete kohta(16),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1781/2006 raha ülekandmisel edastatava maksjaga seotud teabe kohta(17),

–  võttes arvesse nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsust 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris(18) ning komisjoni aruannet nõukogule, mis põhineb selle raamotsuse artiklil 9 (COM(2007)0328),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused(19), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta ning nende järgnevaid muudatusi(20),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK(21),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut COM(2013)0045 finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut COM(2012)0085 võtta vastu direktiiv kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut COM(2010)0517, milles käsitletakse infosüsteemide vastu suunatud ründeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2005/222/JSK,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks” (COM(2012)0722),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise esimene aastaaruanne” (COM(2011)0790),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Võitlus kuritegevusega digitaalajastul: küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomine” (COM(2012)0140),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Interneti hasartmängusid käsitleva tervikliku Euroopa raamistiku suunas” (COM(2012)0596),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Kuritegevuse näitajate hindamine Euroopa Liidus: statistikat käsitlev tegevuskava aastateks 2011–2015” (COM(2011)0713),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule konkreetsete viiside kohta, kuidas tugevdada võitlust maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastu, sealhulgas seoses kolmandate riikidega (COM(2012)0351),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi kriminaalpoliitika suunas: kriminaalõigus Euroopa Liidu poliitika rakendamise teenistuses” (COM(2011)0573),

–  võttes arvesse komisjoni 6. juuni 2011. aasta aruannet nõukogule korra kohta, mille alusel Euroopa Liit osaleb Euroopa Nõukogu korruptsioonivastases riikide ühenduses (GRECO) (COM(2011)0307),

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Organiseeritud kuritegevusest saadud tulu: meetmed kuritegevuse mittetasuvaks muutmisel” (COM(2008)0766),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile organiseeritud kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise kohta finantssektoris (COM(2004)0262),

–  võttes arvesse komisjoni 13. juuni 2007. aasta soovitust 2007/425/EÜ, millega määratakse kindlaks meetmed nõukogu määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) täitmise tagamiseks,

–  võttes arvesse oma 8. märtsi 2011. aasta resolutsiooni maksunduse ja arengu kohta – koostöö arenguriikidega hea valitsemistava edendamiseks maksundusküsimustes(22),

–  võttes arvesse oma 15. septembri 2011. aasta resolutsiooni ELi jõupingutuste kohta korruptsiooniga võitlemisel(23), 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni organiseeritud kuritegevuse kohta Euroopa Liidus(24) ja 22. mai 2012. aasta resolutsiooni ELi lähenemisviisi kohta kriminaalõigusele(25),

–  võttes arvesse oma 17. novembri 2011. aasta resolutsiooni ebaseadusliku kalapüügi vastase võitluse kohta globaalsel tasandil ja ELi rolli kohta(26),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni võistluste tulemuste kokkuleppimise ja korruptsiooni kohta spordis(27),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni soovitustega Euroopa Komisjonile Euroopa Liidu haldusmenetlusõiguse kohta(28),

–  võttes arvesse oma 7. juuni 2005. aasta resolutsiooni, mis sisaldab Euroopa Parlamendi soovitust Euroopa Ülemkogule ja nõukogule võitluse kohta terrorismi rahastamisega(29),

–  võttes arvesse Europoli raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude 2013. aasta hinnangut (SOCTA),

–  võttes arvesse oma 21. mai 2013. aasta resolutsiooni maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksuparadiiside vastase võitluse kohta(30),

–  võttes arvesse avalike arutelude, töödokumentide teemal toimunud arutelude ja kõrgetasemeliste isikutega arvamuste vahetuse järeldusi ning parlamendi organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni delegatsioonide korraldatud missioonide järeldusi,

–  võttes arvesse liikmesriikide parlamentidele saadetud küsimustikele saadud vastuseid nende rolli ja kogemuste kohta organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastase võitluse valdkonnas,

–  võttes arvesse temaatilisi arvamusi, mille esitasid Ayala Sender, Díaz de Mera García Consuegra, McClarkin ja Mitchell organiseeritud kuritegevuse kohta,

–  võttes arvesse temaatilisi arvamusi, mille esitasid de Jong, Gabriel, Skylakakis ja Weiler korruptsiooni kohta,

–  võttes arvesse temaatilisi arvamusi, mille esitasid Borghezio ja Tavares rahapesu kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

–  võttes arvesse organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjoni vahearuannet (A7-0175/2013),

Organiseeritud kuritegevus, korruptsioon ja rahapesu

A.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu tõkestamise erikomisjonile (CRIM) anti volitus uurida parimatele kättesaadavatele ohuhinnangutele tuginedes organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu ulatust ning esitada asjakohased meetmed, millega EL saaks neid ohte ära hoida ja käsitleda ning nendega rahvusvahelisel, Euroopa ja riikide tasandil võidelda;

B.  arvestades, et tavapärased kuritegelikud organisatsioonid on oma tegevusulatust järk-järgult laiendanud rahvusvahelisel tasandil, kasutades ära Euroopa Liidu sisepiiride avamist ning majandusliku globaliseerumise ja uute tehnoloogialahenduste pakutavaid võimalusi ning sõlmides tihedamaid liite kuritegelike rühmitustega teistest riikidest (näiteks Lõuna-Ameerika narkokartellide ja vene keelt kõnelevate organiseeritud kuritegelike rühmitustega), et jagada omavahel turge ja mõjupiirkondi; arvestades, et kuritegelikud rühmitused mitmekesistavad oma tegevust üha rohkem ning sidemed arenevad uimastiäri, inimkaubanduse, ebaseadusliku sisserände hõlbustamise ja relvakaubanduse vahel; arvestades, et terroristide ja organiseeritud kuritegevuse vaheline side on muutumas aina lahutamatumaks;

C.  arvestades, et ülemaailmne majanduskriis soosib teatud isikute suuremat ebaseaduslikku tegevust ja lisaks viib uute organiseeritud kuritegevuse liikide tekkimiseni, nagu pettused ja korruptsioon elukutselise spordi valdkonnas, selliste igapäevaste tarbekaupade nagu toiduainete ja ravimite võltsimine, ebaseaduslik odava tööjõuga kauplemine ja inimkaubandus; arvestades, et organiseeritud kuritegevuse, pettuste ja rahapesu imbumisel seaduslikku majandusse on laastav mõju liikmesriikidele;

D.  arvestades, et vaid harvadel juhtudel ei ole organiseeritud kuritegevusega tegelevatel rühmitustel piiriülest mõõdet ning see on suurim nähtamatu oht Euroopa elanike turvalisusele ja heaolule, sest kodanikke ei ole teavitatud piiriülese kuritegevuse järsust tõusust või riiklike õiguskaitseorganite suutmatusest sellega võidelda mujal kui riigisiseselt;

E.  arvestades, et täheldatakse üha suuremat kalduvust vastastikusele abistamisele eri kuritegelike organisatsioonide vahel, kellel õnnestub nii oma rahvusvaheliste struktuuride ja tegevuse mitmekesistamise abil ületada keelebarjäär ja rahvuslikud või ärihuvid, et koonduda ühistesse salakaubavoogudesse, vähendada kulusid ja suurendada kasumit ülemaailmse majanduskriisi ajal;

F.  arvestades, et Europoli aruandes SOCTA 2013 hinnatakse, et Euroopa Liidus tegutseb vähemalt 3600 kuritegelikku organisatsiooni, tunnistades, et nende üks levinumaid omadusi on selliste organisatsioonide vahelise võrgustiku ja koostöö lähenemisviis, nende tugev kohalolu seaduslikus majandusstruktuuris rahvusvahelisel tasandil, nende organisatsioonide, eriti suuremate organisatsioonide kalduvus tegeleda samaaegselt eri liiki kuritegudega, ja asjaolu, et ligi 70% organisatsioonidest on haruesindused eri riikides, mis näitab selle nähtuse piiriülest olemust;

G.  arvestades, et vaesus soodustab organiseeritud kuritegevuse võimalikkust, sest kuritegelikud organisatsioonid kasutavad vaesust ära;

H.  arvestades, et on hädavajalik likvideerida vaesus ja parandada inimeste juurdepääsu tööhõivele ja sotsiaalkaitsele;

I.  arvestades, et inimkaubanduse, organikaubanduse, sunniviisilise prostitutsiooni, inimeste orjastamise ja sunnitöölaagrite nähtust juhivad sageli riikidevahelised kuritegelikud organisatsioonid; arvestades, et kiireloomuliselt on vaja pidevalt jälgida rahvusvahelist elundikaubandust ja selle seoseid kuritegelike organisatsioonidega; arvestades, et inimkaubandus on üks kuriteo liik ja kiirestimuutuv nähtus, millest saadav kasum on igal aastal ligikaudu 25 miljardit eurot ja mis mõjutab kõiki liikmesriike;

J.  arvestades, et sunniviisiliste töötajate koguarv ELi liikmesriikides on hinnanguliselt 880 000, kellest 30% on hinnangute kohaselt seksuaalse ärakasutamise ohvrid ning 70% peavad sunniviisiliselt töötama; enamik ohvreid ELis on naised; arvestades, et sunniviisilise töö kasutamine on organiseeritud kuritegevusele äärmiselt kasulik ja sellega kaasneb sotsiaalne dumping ning see kahjustab saamata jäänud maksutulu kaudu ühiskonda;

K.  arvestades, et inimkaubanduse ohvrid on pärit nii EList kui ka väljastpoolt;

L.  arvestades, et inimkaubanduse ohvreid värvatakse, transporditakse ja hoitakse jõu, sunni või pettusega seksuaalse ärakasutamise, sunniviisilise töö või teenuste osutamise, sealhulgas kerjamise, orjastamise, sunnitöö, kuritegevuse, majapidamistööde tegemise, adopteerimise või sundabielude või elundite eemaldamise eesmärgil; arvestades, et ohvreid kasutatakse ära ja allutatakse täielikult kaubitsejatele või ärakasutajatele, kohustatakse maksma neile tagasi suuri võlgu, jäetakse sageli ilma isikut tõendavatest dokumentidest, hoitakse luku taga, eraldatult ja neid ähvardatakse, seega kardavad nad kättemaksu, neil ei ole raha ning olukorras, kus neis on tekitatud kohalike omavalitsuste ees hirm, kaotavad nad lootuse põgeneda või normaalsesse ellu tagasi pöörduda;

M.  arvestades, et ELi välispiiride sulgemine on võimatu;

N.  arvestades, et igal aasta sureb Vahemerel 2000 ELi siseneda püüdvat inimest;

O.  arvestades, et kuigi inimkaubandus areneb koos muutuvate sotsiaal-majanduslike tingimustega, pärinevad ohvrid peamiselt riikidest või piirkondadest, mida iseloomustavad majanduslikud ja sotsiaalsed raskused, ning haavatavust põhjustavad tegurid ei ole aastate vältel muutunud; arvestades, et muud inimkaubanduse põhjused hõlmavad õitsvat seksitööstust ning nõudlust odava tööjõu ja toodete järele, ning inimkaubanduse ohvriks sattumise ühine tegur on üldiselt väljavaade enda ja/või oma perekonna paremale elukvaliteedile ja elule;

P.  arvestades, et ebaseaduslik äri ja smugeldamine elundite, relvade, uimastitega, sealhulgas keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumaainetega ning nende lähteainetega ja retseptiravimitega, eluslooduse liikide ja kehaosadega, sigarettide ja tubakaga, kunstiteoste ja muude toodetega on erineva päritoluga, varustab uusi kuritegelikke turge kogu Euroopas, pakub kuritegelikele organisatsioonidele tohutuid kasumivõimalusi ja ohustab ELi piiride turvalisust, ühtset turgu ja ELi finantshuve;

Q.  arvestades, et kuritegelikud rühmitused on mitmekesistanud uimastiäri viise ja tegelevad selle kõrval terve rea muude ebaseaduslike äridega; arvestades, et internet pakub vahendit ja uut kanalit nii uimastite tootmise eesmärgil lähteainetega varustamise jaoks kui ka psühhotroopsete ainete turustamiseks; arvestades, et narkootikumide lähteainetega, nt efedriini, pseudoefedriini ja atsetaanhüdriidiga kauplemise üle ei teostata ELis piisavalt järelevalvet ning see kujutab endast tõsist ohtu;

R.  arvestades, et lähteaineks olevate kemikaalide ja sünteetiliste uimastite tootmiseks kasutatavate vahendite kontroll on peamine narkootikumide pakkumise vähendamise võimalus;

S.  arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid võivad seaduslikel eesmärkidel kasutatavaid kemikaale seaduslikust kaubandusest kõrvale toimetada ja kasutada neid narkootikumide lähteainena; arvestades, et 2008. aastal langes 75% heroiini peamise lähteaine atsetaanhüdriidi konfiskeerimise juhtumitest ELi arvele, ning ÜRO Rahvusvahelise Narkootiliste Ainete Kontrollinõukogu aastaaruannetes osutatakse jätkuvalt ELis kehtestatud meetmetele, mis ei ole piisavalt ranged, et hoida ära selle lähtekemikaali kõrvaletoimetamist ebaseaduslike eesmärkide tarbeks;

T.  arvestades, et paljud liidu elanikud on vaesed ja töötud ning samas kasvab aasta-aastalt piiriülene kuritegevus;

U.  arvestades, et kuritegelike jõukude tegevuse tõttu kaotatud seaduslike töökohtade arvu liidus ei ole võimalik täpselt välja arvutada, sest kurjategijad ei avalda aruandeid, kuid nende arv liidus võib hinnangute kohaselt ulatuda kümnetesse miljonitesse;

V.  arvestades, et riikide valitsuste ja liidu maksukahju võib samamoodi üksnes hinnata, kuid on tõenäoline, et see ulatub igal aastal sadadesse miljarditesse eurodesse ning see arv aina kasvab;

W.  arvestades, et ebaseaduslik sigaretiäri tekitab igal aastal maksukahju umbes 10 miljardi euro ulatuses; arvestades, et ebaseadusliku kergrelvaäri käive maailmas on hinnanguliselt 170–320 miljonit USA dollarit aastas, ning arvestades, et Euroopas on ringluses üle 10 miljoni ebaseadusliku relva, mis ohustab tõsiselt elanike turvalisust ja õiguskaitset; arvestades, et eespool nimetatud ebaseaduslikud ärid võivad tekitada maksukahju ja kahjumit tootjatest ettevõtjatele ning hõlbustavad organiseeritud kuritegevuse muude vormide levimist, mis omakorda võib põhjustada tõsist sotsiaalset ohtu, kuna see nähtus võib muutuda kergesti terrorismi rahastamise allikaks;

X.  arvestades, et eluslooduse liikide ja kehaosade ebaseaduslikust ärist pärinevad summad on hinnangute kohaselt 18–26 miljardit eurot aastas, seejuures on EL tähtsaim sihtturg maailmas;

Y.  arvestades, et ebaseaduslik kaubandus tekitab maksukahju, kahjumit tootjatest ettevõtjatele ning sel on kahjulik mõju tööhõivele, avalikule ja sotsiaalsele keskkonnale;

Z.  arvestades, et kuritegelike organisatsioonide sisseimbumisvõime on edasi arenenud, sest nüüdsest on nad tegevad sellistes sektorites nagu riiklikud ehitustööd, transport, hulgimüük, jäätmekäitlus, looma- ja taimeliikide ning loodusvaradega kauplemine, eraturvafirmad, täiskasvanute meelelahutus ja veel paljud muud valdkonnad, millest enamik kuulub poliitilise kontrolli ja otsustusõiguse alla; arvestades seega, et organiseeritud kuritegevus on üha sarnasem ülemaailmselt tegutsevale majandussubjektile, sest see on tugevalt ettevõtlusele orienteeritud ja spetsialiseerunud samal ajal mitut liiki ebaseaduslike, kuid aina rohkem ka seaduslike kaupade ja teenuste tarnimisele ja mõjutab Euroopa ja maailma majandust, selle kulu ettevõtlusele on 870 miljardit dollarit aastas;

AA.  arvestades, et organiseeritud ja maffia tüüpi keskkonnaalane kuritegevus – illegaalse jäätmeäri ja jäätmete kõrvaldamise eri vormid, keskkonna-, maastiku-, kunsti- ja kultuuripärandi hävitamine – on nüüdseks omandanud sellise rahvusvahelise mõõtme, mis nõuab kõikide Euroopa riikide ühispingutusi, et võtta ühiselt tõhusamaid ennetusmeetmeid ja võidelda nn ökomaffia vastu;

AB.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuses ja maffiavõrgustikes ringlevate tohutute rahasummadega toetatakse Euroopa Liidus isegi panku ja finantsturge, mis muudab nad tegelikult kaasosalisteks rahapesu toimepanemises;

AC.  arvestades, et rahvusvahelistel pankadel on oluline osa rahapesu võimaldamisel ja need on olnud otseselt seotud organiseeritud kuritegevuse tulude puhtaks pesemisega;

AD.  arvestades, et Europoli poolt 2013. aastal avaldatud SOCTA aruandes (raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude hinnang) rõhutatakse, et võltsitud kaupade kaubandus ja ebaseaduslike kaupade salakaubavedu laieneb majanduskriisi tõttu ning et ebaseaduslik uimastiäri on endiselt üks kõige suuremat tulu toov kuritegelik tegevus ning et jäätmete illegaalne vedu ja energeetikaalased pettused on uued ohud, mis väärivad erilist tähelepanu;

AE.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse kõigi vormide vastu tuleb võidelda tõhusalt, eriti oluline on töötada välja meetmed kuritegelike organisatsioonide finantsressursside kaotamiseks ja rakendada neid, rikkudes vajaduse korral pangasaladust;

AF.  arvestades, et kuritegelike organisatsioonide eelis on sageli see nn hall kokkupuuteala muude osalistega, liidud nn valgekraedest kuritegude toimepanijatega (ettevõtjad, riigiametnikud kõikidel otsuste tegemise tasanditel, poliitikud, pangad ja spetsialistid jms), kes ise küll kuritegelike organisatsioonide struktuuri ei kuulu, kuid on nendega vastastikku tulusates ärisuhetes;

AG.  arvestades, et mõnedes Euroopa Liidu välistes Euroopa riikides kuulub suur osa elanikkonnast nn halli alasse; arvestades, et see probleem hõlmab eelkõige noori;

AH.  arvestades, et organiseeritud kuritegevuse tüüpiliste tegevusmeetodite hulka kuulub tänapäeval lisaks vägivallale, ähvardamisele ja terrorismile ka korruptsioon; arvestades, et rahapesu on omakorda seotud mitte ainult organiseeritud kuritegevuse tüüpilise tegevusega, vaid ka korruptsiooni ja maksukuritegudega; arvestades, et huvide konflikt võib põhjustada korruptsiooni ja pettust; arvestades seega, et kuigi organiseeritud kuritegevus, korruptsioon ja rahapesu jäävad eri nähtusteks, on neile sageli iseloomulikud objektiivsed vastastikused seosed; arvestades, et organiseeritud kuritegevus võib kasutada ka avaliku ja erasektori organisatsioone, sealhulgas mittetulundusühinguid, et varjata korruptsiooni ja rahapesu;

AI.  arvestades, et uurival ajakirjandusel on oluline roll korruptsiooni, pettuste ja organiseeritud kuritegevuse avastamisel ning seetõttu on nad avatud teatud finants- ja turvaohtudele; arvestades, et näiteks viie aasta jooksul on 27 liikmesriigis avalikustatud kokku 233 uurimismenetlust seoses ELi rahaliste vahenditega seotud pettustega(31); arvestades, et uuriva ajakirjanduse toetamisel ja edasisel tõhustamisel on lisatoetused vältimatud, eriti komisjoni ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide poolt;

AJ.  arvestades, et Euroopa osalejate poolt toime pandud rahapesu, korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus avaldab tugevat mõju arenguriikidele ja takistab nende arengut loodusvarade laastamisega, eelarveliste vahendite piiramise ja riigivõla suurendamisega;

AK.  arvestades, et internet võimaldab kuritegelikel rühmitustel kiiremini ja suuremas mastaabis tegutseda ja kuritegeliku tegevuse mustrid on muutunud; arvestades, et küberkuritegevus, eelkõige võrgupettuste ja laste ärakasutamise kujul, on järjest suurenev oht ja kuritegelikud organisatsioonid kasutavad internetis spordikihlvedude sõlmimist kasumiteenimise ja rahapesu meetodina kogu maailmas;

AL.  arvestades, et mängutulemustega manipuleerimine on uus, suure tulu ja väikeste karistustega kuritegevuse vorm ning madala avastamiste määra tõttu kurjategijatele kasumlik tegevus;

Kodanike ja seadusliku majanduse kaitse

AM.  arvestades, et kodanikukaitse ning seaduslik ja konkurentsivõimeline majandus sõltub poliitilisest tahtest kõigil tasanditel ning otsustavatest võitlusmeetmetest organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, korruptsiooni ja rahapesu vastu, mis tekitavad ühiskonnale suurt kahju ning ohustavad eelkõige ausate ettevõtjate püsimajäämist, kodanike ohutust ning riigi demokraatlikke aluspõhimõtteid;

AN.  arvestades, et kuritegelikud rühmitused kasutavad nüüdisaegseid tehnoloogiaid, keskkondi ja võimalusi, jäljendades seaduslike ettevõtlusalade võimalusi ja eesmärke; arvestades, et kuritegelikel rühmitustel on kõrgetasemelised oskused, organisatsioonid, kogemused ja hästi väljatöötatud meetodid, mida toetavad suurem liikuvus, tutvusringkond ja reisimise lihtsus; arvestades, et see on toonud kaasa organiseeritud kuritegevuse vähem kohaliku iseloomu ning suurema tõenäosusega kasutatakse ära erinevaid õigussüsteeme ja riigisiseselt erinevaid kohtualluvusi;

AO.  arvestades, et ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) andmetel moodustavad ebaseadusliku tegevuse tulud maailmas umbes 3,6% kogu maailma SKPst ja rahapesuga seotud rahavood moodustavad tänapäeval ligikaudu 2,7% maailma SKPst; arvestades, et Euroopa Komisjoni hinnangul läheb korruptsioon ELis maksma umbes 120 miljardit eurot aastas ehk 1% ELi SKPst; arvestades, et need on olulised vahendid, mis on majanduse ja sotsiaalvaldkonna arengu, riigi rahanduse ja kodanike heaolu arvelt varastatud;

AP.  arvestades, et ebaseaduslik tulu ja rahapesuvõrgustikud avaldavad negatiivset mõju Euroopa Liidu majandusele, tugevdades reaalmajandusele kahjulikke spekulatsioone ja finantsmulle;

AQ.  arvestades, et mõnes riigis kujutab korruptsioon endast tõsist ohtu demokraatiale ja takistust tõhusale ja õiglasele juhtimisele; arvestades, et see pärsib investeeringuid, häirib siseturu toimimist ja ausat konkurentsi ettevõtete vahel ning seab lõppkokkuvõttes ressursside väära jagamisega ohtu koguni majandusarengu, vähendades eelkõige avalike teenuste ja eriti sotsiaalteenuste rahalisi vahendeid; arvestades, et keerulised bürokraatiamehhanismid koos mitme tarbetu eelneva loa nõudega võivad piirata ettevõtlust, takistada seaduslikku majandustegevust ning ajendada ametnikele altkäemaksu andmisele või tekitada muid korruptsiooni vorme;

AR.  arvestades, et ametiisikutele altkäemaksu andmisega seotud õigusaktide ja nende jõustamise vahelised erinevused avaldavad negatiivset mõju siseturule ja seda mitte ainult ettevõtete ebavõrdsete tingimuste tõttu vaid ka seetõttu, et selline altkäemaksu andmine toimub ELi siseselt, kui ühes liikmesriigis asutatud ettevõtted annavad altkäemaksu ametiisikutele teises liikmesriigis, häirides sellega turgude toimimist;

AS.  arvestades, et 74% Euroopa kodanikke tajub korruptsiooni riigisisese ja piiriülese probleemina(32) ja et korruptsiooni esineb ühiskonna kõigis sektorites; arvestades, et korruptsioon vähendab kodanike usaldust demokraatlike institutsioonide vastu ja valitud valitsuse tõhusust õigusriigi säilitamisel, sest see loob eeliseid ja põhjustab seega sotsiaalset ebaõiglust; arvestades, et poliitikute umbusaldamine suureneb äärmuslike majanduskriiside ajal;

AT.  arvestas, et valdkondades, kus teatatud pisikorruptsiooni juhtumeid oli rohkem, esines protsentuaalselt altkäemaksu juhtumeid isiku kohta keskmiselt järgmiselt: meditsiiniteenused 6,2%, kinnisvarateenused 5%, toll 4,8%, kohtusüsteem 4,2%, politsei 3,8%, registri- ja lubade teenused 3,8%, haridussüsteem 2,5%, kommunaalteenused 2,5%, maksutulu 1,9%;

AU.  arvestades, et kõrge kuritegevuse määraga piirkondades, omastab organiseeritud kuritegevus õigusvastaselt kohaliku majanduse ressursse ning see heidutab seega tavapärast ettevõtlustahet, sealhulgas teiste riikide investeeringuid; arvestades, et sellistes piirkondades on laenu kättesaadavus usaldusväärsete ettevõtete jaoks raskendatud laenu suurema maksumuse ja suuremate tagatiste tõttu, mida pangad nõuavad; arvestades, et majandusraskustes ettevõtjad on vahel sunnitud pöörduma kuritegelike organisatsioonide poole investeerimislaenude saamiseks;

AV.  arvestades, et kohalikud organiseeritud kurjategijad kasutavad ära lünki seaduslikus majandustegevuses ning võivad muutuda oluliseks osalejaks igapäevaste tarbekaupadega varustamisel; arvestades, et lisaks väljapressimisele ja ähvardamisele, mis ohustavad kohalikke kogukondi, seab see ohtu seadusliku majandustegevuse ning kogu ühiskonna ettevõtluse ja kodanike turvalisuse; arvestades, et küberkuritegevus, võltsimine või ebaseaduslik loomesisu edastamine, lapspornograafia, ebaseaduslik ravimite, seaduslike psühhotroopsete ainete, narkootikumide lähteainete, komponentide, varuosade ja muude igapäevaste tarbekaupade äri ning vastavate õiguste ja lubadega seotud probleemid ohustavad rahvatervist, ohutust, tööhõivet ja ühiskondlikku stabiilsust ning võivad tekitada asjaomase sektori ettevõtjatele sedavõrd suurt kahju, et nende püsimajäämine on ohus;

AW.  arvestades, et üha sagedasemad kuriteod põllumajanduslikus toidutööstuses ohustavad olulisel määral Euroopa kodanike tervist ja põhjustavad märkimisväärset kahju riikidele, kes on teinud kõrgel tasemel toiduainetööstusest oma peamise tugevuse;

AX.  arvestades, et laste seksuaalne ärakasutamine internetis ja lapspornograafia kujutavad endast erilist ohtu; arvestades, et küberkuritegevus, iseäranis kasumile suunatud küberkuritegevus ja keelatud juurdepääs teabesüsteemidele, on sageli seotud finantspettustega; arvestades, et küberkuritegevus ebaseaduslik teenusepakkumine kasvab ja pahavara hulk suureneb hüppelisel; arvestades, et selle probleemiga tegelevatele Euroopa Liidu asutustele tuleb pakkuda täiendavat rahastamist;

AY.  arvestades, et rahapesu on omandamas üha keerukamaid ja raskesti jälgitavaid vorme; arvestades, et kuritegelikud organisatsioonid kasutavad üha rohkem ebaseaduslikku ja vahel ka seaduslikku kihlvedude süsteemi ning spordivõistluste tulemuste kokkuleppimist, eelkõige internetis, rahapesuks ning pankasid riikides, kus rahavoogude kontroll rahapesu ja maksupettuste vältimiseks piisavalt ei toimi; arvestades, et mängutulemustega manipuleerimist peaks käsitlema organiseeritud kuritegevuse tulutoova vormina; arvestades, et seaduslikke hasartmänge kui ettevõtlusvormi tuleks toetada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt;

AZ.  arvestades, et ettevõtte raamatupidamiskannete võltsimine on sageli vahend mitteametliku likviidsuse loomiseks, mis vähendab maksustatavat tulu ja mida saab kasutada korruptsiooni või rahapesu eesmärgil, avaldades samas mõju ausale konkurentsile ning vähendades riigi võimekust sotsiaalsete ülesannete täitmisel;

BA.  arvestades, et range kokkuhoiu ajal on maksupettuste hinnanguline maksumus liikmesriikidele üks triljon eurot aastas; arvestades, et maksude vältimine ja maksudest kõrvalehoidumine ei piirdu üksnes musta turuga, seda võib leida ka reaalmajanduses üldtuntud ettevõtete seas;

Vajadus Euroopa tasandil ühise lähenemisviisi järele

BB.  arvestades, et Euroopa tasandil on tehtud juba palju tööd ühtse õigus- ja seadusandliku raamistiku loomiseks organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemiseks;

BC.  arvestades, et eelkõige piiriülese kuritegevuse puhul loovad liikmesriikide eri lähenemised kuritegevusele ja olulised erinevused kriminaalmateriaalõiguses ja kriminaalmenetlusõiguses õigustühimikke tsiviil- ja fiskaalõigussüsteemis ja nõrgendavad seda kogu Euroopa Liidus; arvestades, et maksuparadiisid, leebe maksupoliitikaga riigid ja separatistlikud riigid, kus puudub tugev keskvõim, on saanud organiseeritud kuritegevuse peamiseks rahapesu kohaks;

BD.  arvestades, et kuritegelikel rühmitustel on sageli rahvusvaheline võrgustruktuur, seetõttu nõuab see rahvusvaheline struktuur piiriülest vastutegevust, muu hulgas tõhusat ja terviklikku teabevahetust ning -jagamist võrdväärsete siseriiklike ja rahvusvaheliste asutuste vahel;

BE.  arvestades, et ELi finantshuvide ja euro kaitse peab olema esmatähtis järjest sageneva nähtuse jälgimisel, kuidas kuritegelikud organisatsioonid väärkasutavad Euroopa rahalisi vahendeid nn ühenduse pettuste ja lisaks ka euro võltsimise teel;

BF.  arvestades, et Euroopa tasandil on ELi finantshuvide kaitseks ning riikidevahelise ja piiriülese kuritegevuse ja ebaseaduslike tegevustega võitlemiseks välja töötatud programmid, nagu Herakles, Fiscalis, Customs ja Perikles;

BG.  arvestades, et euroala peamine vaenlane on erinev tootlikkuse kasv liikmesriikides; arvestades, et see loob keskpikas ja pikas perspektiivis konkurentsivõime erinevusi, mida ei saa lahendada rahalise devalveerimisega ning mis viib karmide ja poliitiliselt jätkusuutmatute kokkuhoiuprogrammideni, mille eesmärk on siseriiklik devalveerimine; arvestades avaliku sektori süsteemset korruptsiooni, mis on peamiseks efektiivsuse ning välismaiste otseinvesteeringute ja innovatsiooni taksitavaks asjaoluks, takistades seega rahaliidu nõuetekohast toimimist;

BH.  arvestades, et ELi avalikus sektoris on esinenud vähemalt 20 miljonit pisikorruptsiooni juhtumit ja selle mõju levib kahtlemata ka liikmesriikide riigiasutuste osadesse (vastavate poliitikute hulgas), mis vastutavad ELi toetuste ja teiste finantshuvide haldamise eest;

BI.  arvestades, et Euroopas on märkimisväärne maksupuudujääk, igal aastal kaotab EL hinnanguliselt 1 triljon eurot avaliku sektori tulu maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõttu, see on 2000 euro suurune kulu igale ELi kodanikule aastas;

BJ.  arvestades, et kuritegelike nähtuste vastu tegutsemiseks peab liikmesriikide seadusandjatel olema võimalus reageerida kiiresti ja tõhusalt kuritegevuse muutunud struktuuridele ja uutele vormidele, eriti pärast Lissaboni lepingu jõustumist, kuna selle kohaselt on liikmesriikidel kohustus aidata kaasa liidu vabadusele, turvalisusele ja õigusele;

BK.  arvestades, et Euroopa lähenemisviis organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemisele peab põhinema parimal olemasoleval ohu hindamisel ning tugevamal õigusalasel ja politseikoostööl ka kolmandate riikidega, kuritegude ühisel määratlusel, sealhulgas osalemine kuritegelikus organisatsioonis ja rahapesu, kõigi korruptsioonivormide kuriteona käsitlemisel, liikmesriikide nende õigusaktide ühtlustamisel, mis käsitlevad teatavaid menetlusliku tähtsusega mehhanisme, nagu aegumistähtajad, kuritegelike rühmituste ja korruptsiooni teel saadud vara konfiskeerimise ja tagastamise tõhusatel viisidel, valitsuse, poliitikute, advokaatide, notarite, kinnisvaramaaklerite, kindlustusseltside ja muude ettevõtjate suuremal aruandluskohustusel, kohtunikele ja politseijõududele suunatud väljaõppel ning nõuetekohaste ennetusmeetmetega seotud parimate tavade vahetamisel;

BL.  arvestades, et vastastikust tunnustamist tuntakse kui aluspõhimõtet, millele tugineb õigusalane koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ELi liikmesriikide vahel;

BM.  arvestades, et võitlus inimkaubanduse vastu on ELi prioriteet, alates 1990. aastast on välja töötatud mitu algatust, meedet ja rahastamisprogrammi ning õiguslik raamistik; arvestades, et ELi põhiõiguste harta artikkel 5 keelab eriti just inimkaubanduse;

BN.  arvestades, et liikmesriikide koostööks võitluses kuritegevuse vastu ja õigussüsteemi töövõimeliseks muutmiseks, on vaja vastastikust usaldust ELi kohtuorganite vahel; arvestades, et vastastikuse usalduse põhimõte nõuab kaitse miinimumstandardite kehtestamist kõrgemail võimalikul tasandil;

BO.  arvestades, et liikmesriikide kriminaalõiguse ja kriminaalmenetluse süsteemid on kujunenud sajandite jooksul; arvestades, et igal liikmesriigil on temale iseloomulikud tunnused ja eripärad, ning arvestades, et sellest tulenevalt tuleb kriminaalõiguse peamised küsimused jätta liikmesriikide otsustada;

BP.  arvestades põhimõttelist erinevust kohtutunnistajate ja kohtuga koostööd tegevate isikute vahel; arvestades, et liikmesriikide ja Euroopa Liidu peamine ülesanne on kaitsta ja toetada neid, kes on otsustanud võidelda organiseeritud kuritegevuse ja maffia vastu, seades sellega ohtu enda ja oma lähedaste elu;

BQ.  arvestades, et kuigi riigihangete pakkumismenetlusi jälgitakse jõuliselt, on hilisem kulutamine kaugel läbipaistvusest ja kõikides liikmesriikides esineb hulgaliselt maksude deklareerimise variante;

Ühtlustatud ja ühtne õigusraamistik

1.  peab vajalikuks valmisolekut anda asjakohane poliitiline vastus kuritegelike organisatsioonide ja maffia kohalolule Euroopas üksikasjaliku ja õigeaegse tegevuskava kaudu, mis näeks ette seadusandlikud ja mitteseadusandlikud meetmed nende organisatsioonide laiali lammutamiseks ja kõikide nendega seostatavate rikastumisvormide (otseste või kaudsete) kindlakstegemiseks ja rikkuse tagasisaamiseks;

2.  on veendunud, et selleks, et saada jagu organiseeritud ja maffia-tüüpi kuritegevusest ja saada võitu selliste nähtuste nagu korruptsiooni ja rahapesu üle, mis tervikuna piiravad Euroopa kodanike ja tulevaste põlvkondade vabadust, õigusi ja turvalisust, on vaja lisaks reageerimispingutusele ka suurt ennetustööd;

3.  kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku ühiste õiguslike standardite kohta ning liikmesriikidevahelise integratsiooni ja koostöö mudelite kohta; kutsub eelkõige üles esitama hindamisaruande alusel organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitleva raamotsuse rakendamise kohta ja tuginedes liikmesriikide parimatele õigusaktidele, seadusandliku ettepaneku, mis sisaldab ühist organiseeritud kuritegevuse määratlust, mis peaks muu hulgas hõlmama maffia-tüüpi kuritegelikus ühenduses osalemise kuritegu, mis määratleb sellise ühenduse ettevõtlusele orienteerituse ja rõhutab kuritegeliku rühmituse ähvardavat jõudu, võttes arvesse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikli 20 punkti a; rõhutab, et ELi kriminaalmateriaalõiguse sätete ettepanekud peavad järgima põhiõigusi ning olema kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning Euroopa Parlamendi 22. mai 2012. aasta resolutsiooniga ELi lähenemisviisi kohta kriminaalõigusele;

4.  kutsub komisjoni üles koostama ühise korruptsiooni määratluse, et luua ühtne ülemaailmne poliitika korruptsiooni vastu võitlemiseks; soovitab komisjonil oma aruandes, mis käsitleb liikmesriikide võetud korruptsioonivastaseid meetmeid, mis avaldatakse 2013. aastal, käsitleda kõiki korruptsioonivorme nii avalikus kui ka erasektoris, sealhulgas mittetulundusühingutes, tuues esile riikide parimad kogemused selle vastu võitlemisel, ning esitada nähtuse täpse mõõtmise viisi ning lisada liikmesriigiti täieliku ülevaate valdkondadest, kus on korruptsiooni oht; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile ja ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni osalisriikide konverentsile korrapäraselt aru liikmesriikide ja ELi tasandil võetavate korruptsioonivastaste meetmete kohta ning ajakohastama kehtivat Euroopa õigusraamistikku;

5.  väidab, et tõhusas rahapesualases õigusraamistikus peab võtma nõuetekohaselt arvesse vastastikust toimet rahapesuvastaste mehhanismide ning isikuandmete kaitse põhiõiguse vahel, nii et rahapesu probleemiga tegeletaks ilma kehtivaid andmekaitsestandardeid alandamata; väljendab sellega seoses heameelt andmekaitsesüsteemi üle, mida kasutab Europol;

6.  palub komisjonil lisada oma ettepanekusse, mis on kavandatud aastaks 2013, rahapesualase karistusõiguse ühtlustamise eesmärgil rahapesu kui kuriteo ühise määratluse liikmesriikide parimate tavade alusel, ning käsitleda põhiliste õigusrikkumistena tõsiseks peetavaid kuritegusid, mis toovad tõenäoliselt kasu nende toimepanijatele;

7.  palub komisjonil teha ettepanek, milles arendatakse edasi inimkaubanduse direktiivi artiklit 18, milles kutsutakse liikmesriike üles kriminaliseerima igat tüüpi inimkaubanduse, nii seksuaalse kui ka tööalase ärakasutamise ohvrite teenuste kasutamist;

8.  on seisukohal, et tingimused ja hävitavad tagajärjed, mis inimkaubanduse ohvritele osaks saavad, on vastuvõetamatud ning kujutavad endast kriminaalset inimõiguste rikkumist; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles inimkaubandust sotsiaalselt hukka mõistma ning korraldama selleks tugevaid ja püsiva mõjuga teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, millel on konkreetsed ja tähtajalised eesmärgid vähendada ohvrite arvu; neid kampaaniaid tuleks hinnata kord aastas inimkaubanduse vastu võitlemise Euroopa päeva raames, mis toimub igal aastal 18. oktoobril, ning edaspidi iga viie aasta järel kuni inimkaubandusevastase Euroopa aastani;

9.  soovitab liikmesriikidel koostöös komisjoni ja Euroopa Parlamendiga ning Europoli, Eurojusti ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti toetusel arendada välja Euroopa tasandil võimalikult ühtsed ja ühised näitajad vähemasti Euroopa Liidus esinevate organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni- ja rahapesunähtuste ulatuse, kulude ja sotsiaalse kahju mõõtmiseks;

10.  palub komisjonil ja nõukogul kaaluda sarnaselt Euroopa Liidu poolt terroristlikeks peetavate organisatsioonide nimekirjaga ka Euroopa Liidu kuritegelike organisatsioonide nimekirja koostamist;

11.  soovitab luua Euroopa võrgustiku, mis ühendab erinevaid organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu uurimisega tegelevaid ülikoole, et soodustada ülikoolide teadusuuringuid nendes valdkondades;

12.  rõhutab vajadust olemasolevate vastastikuse tunnustamise vahendite täieliku rakendamise ning Euroopa õigusakti järele, mis kindlustaks süüdimõistvate kohtuotsuste ja konfiskeerimismääruste täitmisele pööramise ka nende väljastajast erineva liikmesriigi territooriumil; arvestades, et parandada tuleks nii liikmesriikidevahelise ainelise õigusabi andmist kui ka tõendite vastastikust tunnustamist;

13.  on veendunud, et inimkaubanduse ja sunniviisilise töö vastane võitlus peab tegelema nende algpõhjustega, nagu ülemaailmne ebavõrdsus; kutsub seetõttu liikmesriike üles täitma oma arenguabi andmise ning aastatuhande arengueesmärkidega seotud kohustusi;

14.  kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles tugevdama meetmete ja programmide, sealhulgas kahepoolsete kokkulepete välist mõõdet, et võidelda inimkaubanduse vastu ennetavate tegevustega päritolu- ja transiidiriikides, pöörates erilist tähelepanu ilma saatjata alaealistele ja lastele;

15.  kutsub komisjoni üles arendama kogu ELis välja usaldusväärse järelevalvesüsteemi, et järgida tõhusamalt inimkaubandusega tegelevate isikute ja ohvrite liikumist;

16.  palub komisjonil töötada koostöös liikmesriikide ja inimkaubandusevastase võitlusega tegelevate rahvusvaheliste institutsioonidega kiiremas korras välja kogu ELi hõlmav võrreldav ja usaldusväärne andmekogumissüsteem, mis põhineb ühistel ja kokkulepitud kindlatel näitajatel; et tõsta selle andmesüsteemi nähtavust ja kiireloomulisust, oleks kasulik rajada juba olemasoleva ELi inimkaubandusevastase veebilehe raamides inimkaubandusevastane seirekeskus, kuhu kõik ELi institutsioonid ning seitse seonduvat asutust on kohustatud esitama oma andmed, ning valitsusväliseid ja muid institutsioone kutsutakse üles tegema sama;

17.  kutsub komisjoni üles rakendama soovitusi, mis esitati inimkaubanduse kaotamist käsitlevas ELi strateegias aastateks 2012–2016;

18.  kutsub komisjoni üles täitma inimkaubanduse ohvrite Euroopa tugitelefoni lõpuleviimiseks vajalikke tingimusi, et aidata levitada teadlikkust nende õiguste kohta;

19.  kutsub komisjoni üles suunama rohkem vahendeid sotsiaalvõrgustike ja küberkuritegevuse inimkaubanduses kasutamise vastu võitlemiseks;

20.  kutsub komisjoni üles suurendama piiriülest õigusalast ja politseikoostööd ELi liikmesriikide ja ELi ametite vahel, arvestades, et inimkaubandusega seotud kuriteod ei piirdu ühe liikmesriigiga;

21.  kutsub üles suurendama sanktsioone pankade ja muude finantsasutuste vastu, kes on kaasosalised organiseeritud kuritegevusest saadud tulude varjamises ja/või rahapesus;

Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni peatamine ja ennetamine, rünnates kuritegelikku tulu ja vara

22.  kutsub konfiskeerimise valdkonnas liikmesriike üles parimate riiklike õigusaktide alusel kaaluma tsiviilõiguse varade konfiskeerimise mudelite kasutamist kohtu eelneva loaga nende juhtumite korral, kui võib pidada tõenäoliseks, et vara pärineb kuritegevusest või seda kasutatakse uute kuritegude toimepanemiseks; on seisukohal, et ennetavad konfiskeerimise mudelid võib kohtu otsuse alusel ette näha kooskõlas põhiseadusest tulenevate riiklike tagatistega, kahjustamata seejuures omandiõigust ja kaitseõigust; julgustab lisaks liikmesriike edendama kuritegeliku vara kasutamist sotsiaaleesmärkidel; soovitab võtta meetmeid ja aktiveerida fondid vara kaitse eesmärgil sekkumismeetmete rahastamiseks, et säilitada konfiskeeritud vara terviklikkus;

23.  soovitab ettevõtja jätta vähemalt viieks aastaks välja riigihankemenetlusest kogu ELis, kui ettevõtja on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud osalemises kuritegelikus organisatsioonis, rahapesus või terrorismi rahastamises, inimkaubanduse ja laste tööjõu kasutamises osalemises, korruptsioonis või mõnes muus raskes avaliku huvi vastases kuriteos, kui kuriteoga kaasneb maksutulu vähenemine või sotsiaalne kahju, või mõnes muus raskes piiriülese mõõtmega kuriteos, millele on viidatud ELi toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 (nn eurokuriteod), ning seda ka juhul, kui selline väljajätmise põhjus tekib hankelepingu sõlmimise menetluse käigus; on seisukohal, et riigihankemenetlused peavad põhinema seaduslikkuse põhimõttel ning et selles raamistikus tuleks määrata kindlaks majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kriteeriumid, et tagada läbipaistvus (mis saavutatakse ka e-hangete kaudu) ja hoida ära pettusi, korruptsiooni ja muid tõsiseid rikkumisi; kutsub komisjoni teenistusi üles looma struktuurid või koostöökavad, et tagada terviklik toimimisviis riigihangetega seotud korruptsioonikuritegudega võitlemiseks;

24.  märgib seadusliku ja ebaseadusliku tegevuse vahelist seost, kuna mõnel juhul annavad seaduslikud huvid vahendeid ebaseaduslikeks tegevusteks; rõhutab, et seaduslike huvide jälgimine võib aidata tuvastada kuritegelikul teel saadud varasid;

25.  on seisukohal, et uimastiäri, aga ka muude organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegude vastu võitlemiseks peaks kohtu- ja politseiasutuste tegevust toetama lisaks Eurojusti ja Europoli koostööle ka koostöö transpordi- ja logistikasektoriga keemiatööstusega, interneti teenusepakkujatega, pankade ja finantsteenustega liikmesriikides ja kolmandates riikides, kahjustamata nende konfidentsiaalsuskohustusi; rõhutab uimastitega varustamise vastu võitlemise olulisust narkootikumide lähteainete range kontrollimise abil ning pooldab komisjoni ettepanekut määruse (EÜ) nr 273/2004 muutmiseks, milles esitatakse võimalused tõhusamalt tõkestada atsetaanhüdriidi kõrvaletoimetamist ELi-sisesest kaubandusest, laiendades näiteks selle toote registreerimiskohustust;

26.  väljendab murelikkust selle pärast, et eri riikide õiguskordades käsutusse antud uurimisvahendid ei ole tõhusad, sest nendes ei võeta nõuetekohaselt arvesse, et organiseeritud kuritegevuse ja maffia vastu võitlemiseks on vaja piisavaid ja spetsiifilisi vahendeid; kinnitab veel kord juba oma 25. oktoobril 2011 heaks kiidetud resolutsioonis Euroopa Komisjonile esitatud nõudmist viia läbi tänapäeval eri liikmesriikides kasutatavate uurimise erimeetodite võrdlev uuring, mis võiks olla aluseks Euroopa tasandil sekkumiseks, et anda pädevatele asutustele vajalikud juurdlusvahendid olemasolevate parimate tavade põhjal;

27.  kutsub liikmesriike ja ettevõtjaid üles rakendama konkreetseid meetmeid oma toodete jälgitavuse parandamiseks (nt päritoluriigi märgis põllumajanduslike toiduainete puhul, CIP-märgistus tulirelvade puhul, digitaalkoodid sigarettide ja alkoholi ja retseptiravimite maksumärgistusena), et kaitsta tarbijate tervist, suurendada kodanike turvalisust, takistada smugeldamist ning võidelda tõhusamalt ebaseadusliku kaubanduse vastu; peab kahetsusväärseks, et liikmesriigid ei soovinud kaasata jälgitavust liidu tolliseadustiku ajakohastamisse;

28.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tõhustada merendusalast koostööd, mille abil võidelda ELi-sisese ja -välise merepiiri kaudu toimuva inimkaubanduse ning uimasti- ja salakaubavoogude ning võltsitud kauba voogude vastu; tunnistab, et piirihaldus hõlmab ka rände mõõdet, mis on seotud rändajate põhiõigustega, kui see on asjakohane ka varjupaigaõigusega, aga ka inimkaubanduse või sunnitöö ohvritele, eelkõige alaealistele, kaitse ja abi pakkumisega;

29.  on seisukohal, et tegevuskava, mille eemärk on töötada välja Euroopa tasandil kriminaalõigusraamistik ja viia sisse operatiivsed vahendid küberkuritegevuse vastu võitlemiseks, tuleb viivitamatult välja töötada, et suurendada rahvusvahelist koostööd küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse abil, et tagada kodanikele ja eelkõige haavatavatele isikutele, ettevõtjatele ja riigiasutustele kõrge turvalisuse tase, rikkumata sealjuures teabevabadust ja andmekaitset;

30.  märgib murelikkusega olulist seost, millele on tähelepanu juhtinud kohtu- ja politseivõimud, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahel, kui rahastatakse terroristlike rühmituste illegaalset tegevust rahvusvahelisest ebaseaduslikust kaubandusest saadud tuludega, nõuab, et liikmesriigid tugevdaksid oma meetmeid sellise tegevuse vastu võitlemiseks;

31.  arvestades, et organiseeritud kuritegevus kasutab üha enam küberruumi ja selle ebaseaduslikke vahendeid, kutsub liikmesriike üles viivitamata võtma vastu oma riiklikud küberkaitse strateegiad;

32.  kutsub komisjoni üles arendama välja inimkaubanduse ohvrite kaitse ja abistamise ELi hartat, et koguda ühtsemalt, tõhusamalt ja kasulikumalt kõik olemasolevad näitajad, meetmed, programmid ja vahendid kõikidele sidusrühmadele, kes on seotud ohvrite kaitse parandamise eesmärkidega; kutsub komisjoni üles looma inimkaubanduse ohvrite tugitelefoni;

33.  tuletab komisjonile meelde, et inimkaubanduse ohvriks langenud lastele peab osaks saama erikohtlemine ning tuleb parandada saatjata alaealiste või inimkaubanduse ohvriks langenud laste kaitsmist nende endi perekondade poolt (tuleb arvestada juhtumeid, kus tehakse ettepanek päritoluriiki tagasipöördumiseks, eestkostja tuvastamisel jne); toonitab vajadust võtta arvesse mitte ainult soopõhist lähenemist, vaid ka terviseprobleemide ja puuete rolli;

34.  kutsub komisjoni üles suurendama spetsialiseerunud valitsusvälistele organisatsioonidele, meediale ja uuringutele eraldatavaid vahendeid, et suurendada ohvritele antavad toetust, kaitset ja abi, et nende tunnistuste andmine kohtus ei oleks enam nii vajalik; kutsub komisjoni ka üles tugevdama nähtavuse, teadlikkuse tõstmise ja ohvrite vajaduste aspekte, et vähendada nõudlust inimkaubanduse ohvrite järele ja nende kuritarvitamist ning edendada seksuaalse ja tööalase ärakasutamise suhtes nulltolerantsi;

35.  palub komisjonil töötada välja tõhusam ja ennetavam finantsuurimiste süsteem, mis oleks peamine vahend surve vähendamisel inimkaubanduse ohvritele kui peamistele tunnistajatele inimkaubitsejate üle peetavates kohtuprotsessides; palub komisjonil ka näha inimkaubandusega võitlevatele ELi asutustele ette täiustatud spetsiaalne väljaõpe ja piisavad ressursid, sealhulgas piiriüleseks koostööks ja koostööks ELi piiride taga; tuletab komisjonile meelde, et need meetmed nõuavad terviklikku käsitlusviisi, millega edendatakse valdkondadevahelist koostööd kohalikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning julgustatakse liikmesriike muu hulgas looma riiklikku politsei luure-eriüksust ning ergutama koostööd haldus- ja õiguskaitseasutuste vahel;

Õigusalase ja politseikoostöö tugevdamine Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

36.  rõhutab, et oluline on tugevdada koostööd ja parandada läbipaistvust, arendades tõhusat teabevahetust ja teabejagamist liikmesriikide õigus- ja õiguskaitseasutuste ning Europoli, Eurojusti, Euroopa Pettustevastase Ameti ja ENISA vahel ning kolmandate riikide ja eelkõige ELi naaberriikide asjaomaste asutustega, et parandada tõendite kogumise süsteeme ja kindlustada tõhus andme- ja teabetöötlus ning -vahetus, mis on vajalikud õigusrikkumiste, sealhulgas ELi finantshuvide vastaste õigusrikkumiste kindlakstegemiseks täielikus kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega ning Euroopa Liidus kehtestatud põhiõigustega; kutsub sellega seoses liikmesriikide pädevaid asutusi üles kohaldama kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevaid vastuvõetud õigusakte, mis on olulised vahendid, tagamaks tulemuslik võitlus piiriülese organiseeritud kuritegevusega; kutsub komisjoni üles kehtestama veelgi tihedama õigusalase ja politseikoostöö tegevuskava, millega loodaks kriminaaluurimisasutus, kelle uurimisalluvusse kuuluksid ELis toimepandud rikkumised ja kuriteod;

37.  kutsub komisjoni üles nägema assotsieerimislepingutes ja kaubanduslepingutes kolmandate riikidega ette eriklauslid koostöö kohta organiseeritud kuritegevuse, ebaseadusliku kaubanduse ja rahapesu vastu võitlemiseks; märgib vähest rahvusvahelist koostööd, eriti ELi-väliste transiidi- või päritoluriikidega; tunnustab vajadust tugeva diplomaatilise töö järele, et nõuda nendelt riikidelt koostöölepingute sõlmimist või sõlmitud lepingutest kinnipidamist; rõhutab õigusabitaotluste mehhanismi tähtsust;

38.  rõhutab, et riiklike korruptsioonivastaste kontaktpunktide olemasolevat võrgustikku tuleks tugevdada ja et seda peaksid abistama Europol, Eurojust ja CEPOL; rõhutab, et see ei peaks toimima üksnes teabe vahetamise kohana, vaid et neid kontaktpunkte tuleks kasutada ka kahepoolse koostöö täiendamiseks konkreetsetel välisriigi ametnikele altkäemaksu andmise juhtudel; soovitab, et kontaktpunktid käsitleksid prioriteetide seadmise, ressursside ja eksperditeadmiste erinevusi ning annaksid märku nende erinevuste põhjustatud probleemidest; rõhutab, et kui ühes liikmesriigis anti altkäemaksu teises liikmesriigis asutatud ema- või valdusettevõtte tütarettevõtte tasemel, peaks võrgustik julgustama koordineeritud meetmete võtmist;

39.  kutsub liikmesriike üles rakendama kehtivaid ELi õigusnorme tõhusalt ja kõikehõlmavalt, et tagada liidus ühine võitlus kuritegevuse vastu;

40.  kutsub kõiki liikmesriike üles tegema tööd selle nimel, et kasutada agentuuride Europol ja Eurojust täit potentsiaali, kelle töötamine ja tulemused on vaatamata käimasolevatele reformidele ja täiendustele, mida on vaja teha, tihedalt sõltuvad riikide uurimis- ja õigusasutuste osalemise, usalduse ja koostöö tasemest;

41.  rõhutab, et organiseeritud kuritegevusega võitlemiseks on oluline läheneda rohujuure tasandil võitlusele korruptsiooniga ja organiseeritud kuritegevusele kogu Euroopas, sealhulgas koolitada ja kaasata politseiametnikke ja -juhte, pidades eeskätt silmas teadlikkust esilekerkivatest ja vähem nähtavatest kuritegevuse liikidest; märgib, et kohalik kuritegevus muutub sageli osaks rahvusvahelisest kuritegevusest;

42.  kutsub liikmesriike üles töötama välja jõustamisjuhiseid seoses korruptsiooni ja rahapesuga; soovitab, et need juhised koosneksid headest tavadest (nt vajadus spetsialiseerunud personali järele, uurimisasutuste ja kohtusüsteemide vaheline koostöö, meetodid, kuidas tulla toime sageli keerulise tõendite kogumisega), tulemuslikuks vastutuselevõtmiseks vajalike inim- ja muude ressursside kriitilise taseme osutamisest ja rahvusvahelist koostööd hõlbustavatest meetmetest;

43.  peab äärmiselt oluliseks tunnustada mis tahes koostoimet, mis on olemas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Eurojusti vahel, et saavutada kõrgel tasemel Euroopa-sisene õigusalane koostöö;

44.  rõhutab piirkondlike ja riiklike õiguskaitseorganitega ning kodanikuühiskonnaga konsulteerimise olulisust õigus- ja reguleerivate raamistike väljatöötamisel;

45.  märgib, kui oluline on liikmesriikidele partnerluses Euroopa Liiduga ja rahvusvaheliste osalistega, et neil oleks tugev pikaajaline strateegiline kava organiseeritud kuritegevusega seotud kohalike ja ülemaailmsete probleemide kohta, et tunda ära esilekerkivad ohud, turunõrkused ja riskitegurid ning luua kavandamisel ja mitte üksnes reageerimisel põhinev ELi strateegia;

46.  palub liikmesriikidel ja komisjonil tugevdada politseinike, kohtunike, prokuröride ja kontaktametnike rolli ning pakkuda õigusalast koolitust, et nad suudaksid võidelda organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu kõigi vormidega, sealhulgas küberkuritegevusega, eelkõige Cepoli ja Euroopa õigusalase koolituse võrgustiku kasutamise kaudu ning ka selliste rahastamisvahendite nagu politseikoostöö sisejulgeolekufondi või programmi Herakles III täiel määral kasutamise teel; soovitab toetada politseinike ja kohtutöötajate koolitustel võõrkeelte õpetamist, et lihtsustada piiriülest koostööd; kutsub üles edendama Euroopa parimate tavade vahetust ja koolitusprogrammi kohtunikele, prokuröridele ja politseijõududele;

47.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles jätkama ühiseid jõupingutusi, et viia lõpule läbirääkimised kavandatava direktiivi üle, milles käsitletakse Euroopa uurimismäärust kriminaalasjades ja millega lihtsustataks tõendite kogumist piiriüleste juhtumite puhul ning mis seega on oluline samm teel ühtse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomise poole;

48.  kutsub üles tegema tihedamat koostööd valedokumentide ja pettuste valdkonnas ning kutsub üles panustama ühisesse kaasamõtlemisse, et parandada nõutavate dokumentide usaldusväärsust ja autentimist;

49.  soovib, et riikides loodaks spetsiaalsed uurimistegevuse ning kuritegelike ja maffiaorganisatsioonide vastu võitlemise struktuurid võimalusega arendada Europoli toetusega välja iseloomulikult kiiresti ja mitteformaalselt tegutsev „maffiavastane operatiivvõrgustik” teabe vahetamiseks riikides tegutsevate maffiate struktuuriliste tunnuste, kuritegelike ja finantsprognooside, vara asukoha ja riigihangetesse sisseimbumise katsetuste kohta;

50.  on veendunud, et organiseeritud kuritegevuse globaliseerumine nõuab tugevamat liikmesriikidevahelist ning ELi ja rahvusvahelisel tasandil koostööd; julgustab Euroopa Liidu suuremat lävimist ÜRO, OECD ja Euroopa Nõukoguga organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesu vastu võitlemises, et vastavad poliitikameetmed ühendada ning sõnastada ühised toimivad määratlused; toetab FATFi tehtud jõupingutusi rahapesu vastu võitlemiseks poliitikameetmete edendamisel; nõuab liikmesriikidelt, et nad ratifitseeriksid ja rakendaksid täiel määral nendes valdkondades olemasolevaid rahvusvahelisi õigusakte; nõuab komisjonilt, et ta toetaks tõhusalt liikmesriikide jõupingutusi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel; soovitab Euroopa Liidul liituda ühendusega GRECO kui täieõiguslik osaline;

51.  soovitab võtta ühiseid ennetusmeetmeid ning organiseeritud ja maffia-tüüpi kuritegevusega seotud või sellest tingitud illegaalsete nähtuste vastu keskkonna valdkonnas võitlemise meetmeid, ka selliste Euroopa organite nagu Europol ja Eurojust ning rahvusvaheliste organite nagu Interpol ja ÜRO Regioonidevaheline Kuritegevuse ja Õigusküsimuste Uurimise Instituut võimu suurendamise teel, samuti töö- ja teavitusmeetodite jagamise kaudu liikmesriikide poolt, kes on kõige aktiivsemalt tegevad võitluses seda tüüpi kuritegevuse vastu, et töötada välja ühine tegevuskava;

52.  kutsub nõukogu ja liikmesriike üles ratifitseerima ja täielikult rakendama Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsiooni, mis käsitleb rahvusvahelistes tehingutes välisriigi ametnikele antava altkäemaksu vastu võitlemist; rõhutab halba mõju, mida välisriigi ametnikele antavad altkäemaksud avaldavad liidu põhiõigustele ning keskkonna- ja arengupoliitikale;

53.  kutsub üles võimendama riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise vahendeid, näiteks Euroopa uurimismäärust (EIO – European Investigation Order) ja ühiseid uurimisrühmi; nõuab tihedamat koostööd ELi naaberriikidega, et võidelda ELi siseneva organiseeritud kuritegevusega;

54.  kutsub liikmesriike üles looma asjakohase üldise teabevahetusstrateegia oma luureteenistuste vahel ja koostama analüüsid, mille eesmärk on tuvastada tekkivaid kriminaalseid suundumusi;

55.  rõhutab vajadust tugevdada ELi pettuste alast koostööd ELi teenistuste vahel kõigil riigi tasanditel, sealhulgas piirkondlikul ja omavalitsuse tasandil, mis mängivad otsustavat rolli ELi vahendite haldamisel;

Tõhus ja korruptsioonikindel avalik haldus

56.  on arvamusel, et tõhus majandus- ja fiskaalliit ei saa eksisteerida korruptsioonivastase Euroopa Liiduta;

57.  rõhutab, et läbipaistvus on korruptsiooni loomulik vaenlane, korruptsioonist aga kuriteod algavadki, ja on veendunud, et kõrgetel ametikohtadel olevatelt või väga jõukatelt isikutelt tuleks nende privileegide ja puutumatuse juures nõuda nende tegevuse täielikku läbipaistvust;

58.  on seisukohal, et nii segane ja läbipaistmatu bürokraatia kui ka keerulised menetlused võivad lisaks haldustegevuse tõhususe vähendamisele seada ohtu ka otsustusprotsesside läbipaistvuse, viia hallatavad isikud meeleheitele ja olla seega soodsaks pinnaseks korruptsioonile; on seisukohal, et kindel panga- ja ärisaladuse kaitsmine võib varjata korruptsioonist, rahapesust või organiseeritud kuritegevusest saadud ebaseaduslikku tulu;

59.  juhib tähelepanu Merida korruptsioonivastasele konventsioonile (2003) ja rõhutab, et kõrgetel ametikohtadel olevaid või väga jõukaid isikuid tuleks nende privileegide ja puutumatuse juures kontrollida, sealjuures peaksid seda tegema maksuasutused, ja seda kontrolli tuleks tugevdada, et tagada ühiskonnale õiglased ja tõhusad teenused ja võidelda maksupettuste vastu; soovitab eelkõige, et avalikud teenistujad peaksid esitama vara-, tulu-, kohustuste ja huvide deklaratsiooni; nõuab meetmete võtmist läbipaistvuse suurendamiseks ja ennetamiseks haldusõiguse ühtse süsteemi kaudu, mis reguleerib riiklikke kulutusi ja juurdepääsu dokumentidele, ning vajalike registrite loomist;

60.  soovitab tugevdada läbipaistvusmehhanisme ja vähendada bürokraatlikke tõkkeid haldusasutustes ja muudes riigiasutustes, tagades kodanikele juurdepääsu dokumentidele eelkõige sellises väga tundlikus sektoris nagu riigihankemenetlused; nõuab, et edendataks seaduslikkuse ja aususe kultuuri nii avalikus kui ka erasektoris, sh ka asjakohase rikkumistest teatajate kaitse mehhanismi abil;

61.  toetab komisjoni meetmeid uuriva ajakirjanduse rolli tunnustamiseks organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesuga seotud faktide avastamises ja ülesandmises;

62.  kutsub liikmesriike üles suurendama ametnike rolli pettuse- ja korruptsiooniohtude ennetamises, nendest teavitamises ja nendevastases võitluses;

63.  nõuab selgeid ja proportsionaalseid eeskirju koos nende jõustamise ja järelevalve mehhanismidega, mis tuleb täpsustada käitumisjuhendis, et vältida nn pöörduste efekti tekkimist, mille korral teataval tasandil juhtival või rahaliselt vastutaval ametikohal riigiteenistujatel oleks keelatud minna üle erasektorisse enne teatava aja möödumist nende teenistusest lahkumisest, kui on huvide konflikti tekkimise oht nende eelmise riigiametiga; on samuti arvamusel, et kui on oht huvide konflikti tekkimiseks, tuleks sarnaseid piiranguid kohaldada ka isikute suhtes, kes siirduvad erasektorist avalikku sektorisse;

64.  nõuab, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendi 15. jaanuaril 2013 esitatud soovituste kohaselt algatuse Euroopa Liidu haldusmenetlusõiguse kohta nii kiiresti kui võimalik;

65.  on arvamusel, et lobitöötajate register on kasulik läbipaistvusvahend; kutsub liikmesriike üles võtma see vahend vastu, kui seda juba pole tehtud; julgustab valitsusi ja riiklikke haldusasutusi muutma lobitöötajate registreerimine eeltingimuseks äri-, huvi- või lobiorganisatsioonidega kohtumisele;

66.  juhib tähelepanu asjaolule, et eneseregulatsioon kui korruptsiooniga tegelemise tavamehhanism spordi ja spordikihlvedude puhul ei ole olnud tulemuslik; rõhutab, et riikide valitsused ning piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused on ühed suuremad spordi rahastajad; kutsub liikmesriike üles looma läbipaistvaid töösuhteid spordikogukonnaga ning esitama riiklike juhtorganite tellitud täiesti sõltumatut uuringut korruptsiooni kohta spordis;

67.  peab kõikide haldusaktide täielikku läbipaistvust igal avaliku halduse tasandil kindluseks kuritegelike nähtuste vastu võitlemisel ja kodanike kaitsmisel igasuguste haldusomavoli vormide eest riigiasjades; taunib igasugust vastupanu avaliku sektori asutuste poolt kodanike- ja meediapoolse täieliku kontrolli suhtes riigi rahaga ja ühiskonna huvides tehtava tegevuse üle; usub, et Euroopa ja üksikute liikmesriikide tasandil tuleks teha täie läbipaistvuse tagamisel ja avatud valitsuse vormide tõhusalt väljaarendamisel käegakatsutavat tööd ja seda parimate olemasolevate tavade põhjal;

68.  rõhutab, et altkäemaksu varjamiseks ei tohiks väärkasutada OECD konventsioonis teatud eritingimustel lubatud nn väikese meelehea mõistet (väike tasu, et nt saada luba kaupade mahalaadimiseks sadamas); kutsub liikmesriike üles üksmeelselt sellest mõistest loobuma või kasutama seda üksnes äärmuslikes olukordades ning soovitab koostada juhised mõiste ühetaoliseks kasutamiseks kogu ELis; toonitab, et ei altkäemaksu ega väikest meelehead ei saa maksudest maha arvata;

69.  toetab ideed rakendada regulaarseid auditeid aususega seotud reeglitest ja käitumisjuhenditest kinnipidamise kohta ja eraldama ametnike aususega seotud koolitusteks piisavalt rahalisi vahendeid;

Vastutustundlikum poliitika

70.  tuletab erakondadele meelde nende vastutust kandidaatide esitamise või valimisnimekirjade koostamise eest kõikidel tasanditel ja nende järelevalveülesannet kandidaatide sobivuse suhtes ka seeläbi, et nähakse ette range eetikakoodeks, mida kandidaadid peavad järgima, sealhulgas käitumisjuhend, mis peab sisaldama ka selgeid ja läbipaistvaid eeskirju annetuste kohta erakondadele;

71.  on seisukohal, et Euroopa Parlamenti või teistesse ELi institutsioonidesse ja organitesse ei valita neid, kes on lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud organiseeritud kuritegevusega seotud kuritegudes, rahapesus, korruptsioonis või muudes rasketes avaliku huvi vastastes majandus- või finantskuritegudes; kutsub üles proportsionaalsuse põhimõtet järgides nägema ette sarnane põhimõte ka liikmesriikide parlamentide ja muude valitavate ametikohtade puhul;

72.  soovitab liikmesriikidel võtta kasutusele ja rakendada tõhusalt karistussüsteemi osana kandideerimiskeeldu neile, kes on korruptsioonis süüdi mõistetud; on seisukohal, et sellist karistust tuleks kohaldada vähemalt viis aastat, et see kehtiks kõigil valimistel; soovitab ühtlasi ette näha, et samal ajavahemikul ei ole võimalik asuda tööle valitsusega seotud ametiülesannetes mitte ühelgi valitsuse tasandil, sealhulgas ELi tasandil;

73.  soovitab kehtestada poliitilistelt ametikohtadelt tagasiastumise juhud (valitsusest ja selle juurde kuuluvatest asutustest) ning juhtivatelt ja haldusasutuste ametikohtadelt pärast organiseeritud kuritegevuses, korruptsioonisüütegudes või rahapesutehingutes lõplikku süüdimõistmist;

74.  möönab, et teatud riigiametnike ja valitud esindajate kategooriale kehtinud puutumatus on suurim takistus võitluses korruptsiooniga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles märgatavalt vähendama nende kategooriate arvu, kellel on selline puutumatus;

75.  pooldab erakondadele eetikakoodeksite ettenägemist ja läbipaistvuse tugevdamist erakondade eelarves; soovitab erakondade riiklikku rahastamist paremini kontrollida ning vältida kuritarvitamist ja raiskamist, samuti tuleks erasektorist tulevat rahastamist paremini jälgida ja kontrollida, et tagada erakondade ja nende toetajate aruandekohustus;

76.  kutsub liikmesriike üles muutma häälte ostmise õigusvastaseks ja karistama selle eest, eelkõige nähes ette, et kasu, mida pakutakse kellegi poolt hääletamise lubaduse eest, võib seisneda mitte ainult rahas, vaid ka teistes eelistes, sealhulgas mittemateriaalsetes eelistes ja eelistes kolmandatele isikutele, kes ei ole otseselt õigusvastasesse kokkuleppesse segatud;

77.  leiab, et Euroopa Parlamendi liikmete tulude ja finantshuvide avalikustamine on hea tava, mida tuleks rakendada ka liikmesriikide parlamendisaadikute ja ametnike puhul;

Usaldusväärsem kriminaalõigus

78.  soovitab liikmesriikidel luua tõhusad, tulemuslikud, vastutustundlikud ja tasakaalustatud kriminaalõigussüsteemid, mis suudavad tagada kaitseõiguse säilitamise kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga; samuti soovitab luua Euroopa tasandil korruptsioonivastaste kriminaalõigussüsteemide tõhususe järelevalvemehhanismi, mis teostab regulaarseid hindamisi ja avaldab soovitusi;

79.  julgustab komisjoni ja liikmesriike kaaluma ka õigusloomega mitteseotud meetmeid, mis tugevdavad usaldust liikmesriikide erinevate õigussüsteemide vahel, suurendavad sidusust ja ergutavad arendama ELi ühist kuritegevusega võitlevat õiguskultuuri;

80.  kutsub komisjoni üles esitama seadusandliku ettepaneku, mis kehtestaks juriidiliste isikute juriidilise vastutuse finantskuritegude puhul ja eelkõige ettevõtjate ja emaettevõtjate vastutuse nende tütarettevõtjate eest; rõhutab, et ettepanek peaks selgelt välja tooma füüsilise isiku vastutuse ettevõtja või selle tütarettevõtjate sooritatud kuritegude eest, mille eest võib isikuid osaliselt või täielikult vastutavaks pidada;

81.  on seisukohal, et ühtlustamismeetmed korruptsiooni küsimuses peaksid käsitlema aegumistähtaegade erinevusi liikmesriikides, et võtta arvesse nii kaitsevajadusi kui ka vajadust tõhusa ja tulemusliku vastutusele võtmise ja süüdimõistmise järele, ning et aegumistähtajad tuleks määrata vastavalt menetlusetappidele või kohtuastmetele selles mõttes, et süütegu aegub ainult juhul, kui kõnealune etapp või aste ei peaks jõudma lõpule kindlaksmääratud aja jooksul; usub ühtlasi, et proportsionaalsuse ja õigusriigi põhimõtet arvestades ei tohiks korruptsioonijuhtumite korral poolelioleva kriminaalmenetluse puhul aegumine võimalik olla;

82.  on arvamusel, et organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb ühendada kuritegeliku vara konfiskeerimise mehhanismid, mis oleksid tõhusad ja heidutavad jõupingutused selleks, et tagada õigusemõistmine nende üle, kes hoiavad tahtlikult uurimisest kõrvale, ning takistada vangistatud kuritegelike ühenduste juhtidel (rikkumata sealjuures vangi õigustega seotud põhimõtteid) jätkata oma organisatsiooni juhtimist, andes oma liikmetele korraldusi, vaatamata sellele, et nad ise on vangis;

83.  innustab liikmesriike kõikide selliste raske kuriteo juhtumite puhul, mis kahjustavad kodanike tervist ja turvalisust, nägema ette heidutavad ja tõhusad karistused ning sanktsioonid, nii kriminaalkaristused kui ka trahvid, sealhulgas suured trahvid, ning soovitab karistusi ühtlustada;

84.  rõhutab ilma lõiget 80 kahjustamata, kui tähtis on kuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse ennetamine, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid näeksid ette ja võtaksid kasutusele vangistusele alternatiivsed tõhusad õiguslikud vahendid ja karistused, nagu trahvid või ühiskondlikult kasulik töö, kui see on lubatud, ja võtaksid sealjuures arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas rikkumise mitte rasket iseloomu;

Usaldusväärsem ettevõtlus

85.  nõuab tungivalt, et ettevõtted teostaksid eneseregulatsiooni ja suurendaksid läbipaistvust käitumisjuhendite abil ja kehtestaksid kontrollimenetlused, sealhulgas sise- ja välisauditi ning looksid eri institutsioonides tegutsevate lobitöötajate avaliku registriti, et vältida eelkõige korruptsiooni, kokkumängu ja huvide konflikti avaliku ja erasektori vahel ning hoida ära ebaõiglane konkurents; soovitab suurendada läbipaistvust ka valdkondades, eesmärkides ja finantsteabes nii riigi kui ka ELi tasandil;

86.  nõuab nimekirja koostamist riigiasutuselt akrediteeringu saanud ettevõtetest ja nendest ettevõtetest, mis tuleb nimekirjast välja jätta; on seisukohal, et ettevõte tuleb nimekirjast välja jätta, kui tal on olnud tõsiseid puudujääke lepinguliste nõuete täitmisel või on huvide konflikt kas liikmesriigi või ELi tasandil;

87.  kutsub liikmesriike üles võimendama kaubanduskodade rolli ärimaailmas kõige sagedasemate rahapesust tulenevate riskide ennetamises, nendest teavitamises ja nende vastu võitlemises, ning rakendama täielikult komisjoni tegevuskava maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamiseks;

88.  tuletab meelde, et uuriv ajakirjandus, samuti vabaühendused ja akadeemiline ringkond, kes tegelevad avaliku halduse toimimise küsimustega, täidavad olulist positiivset ülesannet pettuse, korruptsiooni ja muude kuritegude paljastamisel;

89.  kutsub ettevõtteid üles tagama hankemenetluse juhendi rakendamise, et tagada seaduslikkus ja maksimaalne läbipaistvus riigihankemenetlustes, vältima koostööd hankijate ja tarnijatega, kelle kohta on teada, et nad maksavad altkäemaksu, või on põhjust seda kahtlustada, täitma vajaduse korral hoolsuskohustust tulevaste hankijate ja tarnijate hindamisel tagamaks, et neil on tõhusad altkäemaksuvastased kavad, teavitama hankijaid ja tarnijaid altkäemaksuvastastest põhimõtetest, teostama järelevalvet oluliste hankijate ja tarnijate üle ettevõtte ja nende suhete regulaarse inventuuri osana ning võtma taganemisõiguse juhul, kui nad maksavad altkäemaksu või tegutsevad viisil, mis on vastuolus ettevõtte tegevuskavaga;

Läbipaistvam pangandus- ja kutsesüsteem

90.  nõuab tugevamat koostööd pangandussüsteemiga ja finantsvaldkonna kutsealadega ja raamatupidajatega kõikides liikmesriikides ja kolmandate riikidega ning suuremat läbipaistvust, eriti selleks, et määrata kindlaks informaatikavahendid ja seadusandlikud ning haldusmeetmed finantsvoogude jälgitavuse jaoks ja kuritegelike nähtuste kindlakstegemiseks ja võimalikest kuritegudest teatamise korra kehtestamiseks;

91.  palub komisjonil ja teistel järelevalveasutustel näha ette kliendi suhtes kohaldatava kliendikontrolliga seotud kohustused pankadele, kindlustusseltsidele ja krediidiasutustele, et tagada, et liikmesriikide äriühingud ja juriidilised isikud saaksid ja valdaksid piisavat, täpset ja kehtivat teavet oma tegelike kasusaajate kohta, sealhulgas maksuparadiisidest, ning kindlustada äriregistrite pidev ajakohastamine ja nende kvaliteedi kontroll; on seisukohal, et teabe läbipaistvus, ka riigiti tegeliku kasusaajate registri avaldamise kaudu ning piiriülese koostöö kaudu, võib aidata võidelda selliste nähtuste vastu nagu rahapesu, terrorismi rahastamine, maksupettused ja maksudest kõrvalehoidumine;

92.  kutsub liikmesriike üles võtma oma äriregistrites kasutusele tegelike kasusaajate mõiste ning töötama selle mõiste üleilmse kasutuselevõtmise ning ka teabevahetuse mehhanismide kasutuselevõtmise suunas;

93.  kutsub komisjoni üles töötama välja ühtsed põhimõtted ja haldussuunised siirdehindade sobivaks kasutamiseks;

94.  toetab täielikult komisjoni ettepanekut nimetada maksukuriteod selgesõnaliselt rahapesu põhilisteks õigusrikkumisteks kooskõlas rahapesuvastase töökonna (FATF) 2012. aasta soovitustega; nõuab tungivalt, et EL parandaks tegelikult kasusaavat omanikku käsitleva teabe ja rahapesuvastase kliendi hoolsust käsitleva menetluste läbipaistvust; toetab rahapesuga seotud õigusrikkumiste üleliidulist lihtsustamist ja kutsub üles täielikult rakendama rahapesuvastase töökonna (FATF) standardeid tõhusa järelevalve ja proportsionaalsete sanktsioonide kaudu ning usaldusväärsete kaitsemeetmete alusel;

95.  soovitab hinnata täpselt uute pangandus- ja finantstoodetega seotud riske juhul, kui need tooted võimaldavad anonüümsust või kaugoperatsioone; nõuab lisaks maksuparadiiside ühtset määratlemist, kuna kuritegelikud organisatsioonid kasutavad neid sageli selliste eraõiguslike äriühingute või pankade võlakirjaemissioonide jaoks, kelle tegelikku kasusaamist on raske tõestada;

96.  ootab operatiivseid lahendusi, mis võimaldaksid vastavuses isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormidega finants- ja krediidiettevõtetel kindlaks teha võimalikku tehingut teha sooviva isiku identiteedi, sest identiteedivargusega seotud pettused on mõnikord rahapesu eeltingimus; väljendab seepärast heameelt pangandusliidu loomise üle;

97.  soovitab kaotada pangasaladuse;

Mida teha selleks, et kuritegevus ei oleks tulus

98.  kutsub kõiki avaliku ja erasektori sidusrühmi üles asuma kindlameelselt võitlema rahapesu vastu; palub tagada rahapesuvastaste kohustuste täiel määral täitmise kutsealade esindajate poolt, edendades kahtlastest tehingutest teatamise mehhanisme ja toimimisjuhendid, mis hõlmaksid kutseühendusi ja kutseliite;

99.  juhib tähelepanu rahapesu andmebüroode rolli olulisusele kõrgete rahvusvaheliste standardite tagamisel rahapesuvastases võitluses; tunnistab, et Euroopa vahendid finantsvoogude jälgimiseks on olulised võitluseks selliste ohtude vastu nagu küberkuritegevus, rahapesu ja terrorismi rahastamine;

100.  soovitab mängijaid süstemaatiliselt tuvastada ja kontrollida, keelata interneti hasartmängudesse tehtavate anonüümsete maksete arveldamine ning ka mängude hostimise serveritel kindlaks teha, töötades välja teabesüsteemid, mis võimaldaksid täielikult jälgida interneti- ja internetiühenduseta mängude kaudu tehtavaid rahaülekandeid;

101.  nõustub nn neljandas rahapesuvastases direktiivis kavandatud kohaldamisala laiendamisega hasartmängusektorile; kutsub komisjoni üles nägema ette kihlvedude, eriti spordivõistlustega seotud rahapesuvastase õigusraamistiku ja asjakohased meetmed, määrates selles kindlaks uued süütegude määratlused, nagu kihlveopettused, ja asjakohased karistustasemed ja toetades järelevalvemehhanisme, millesse on kaasatud spordiliidud, ühendused ning internetis ja väljaspool internetti tegutsevad ettevõtjad ning vajaduse korral riikide ametiasutused; nõuab tungivalt, et spordiorganisatsioonid kehtestaksid kõikidele töötajatele käitumisjuhendi, kus keelustatakse selgelt võistlustulemustega manipuleerimine kihlveo või muul eesmärgil, keelatakse kihlvedude sõlmimine enda võistluste puhul ja kehtestatakse kohustus teavitada teadaolevatest võistluste tulemustes kokkuleppimistest, tagades piisava rikkumistest teatajate kaitsemehhanismi;

102.  leiab, et spordiüritustel korraldatud kihlvedudega seotud rahapesu on sageli organiseeritud kuritegevuse tulemus; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama õigusakti ettepaneku, mis sisaldaks ühesugust määratlust korruptsiooni ja spordipettuste kui kuritegude kohta; kutsub liikmesriike üles mitte lubama kihlvedude korraldamist ilma sportliku väljakutseta spordiüritustel ja keelata kihlveospordi kõige ohtlikumad vormid; soovitab ka luua riiklikul tasandil aruandlussüsteemid spordiga seotud korruptsiooni kahtluste väljaselgitamiseks, nagu need on kehtestatud rahapesu tõkestamiseks ning mis oleksid kohustuslikud interneti- ja internetiühenduseta mängude operaatoritele ja spordi sidusrühmadele;

103.  rõhutab, et tugevdada tuleks koostööd ja teabevahetust liikmesriikide, nende reguleerivate asutuste, Europoli ja Eurojusti vahel, et võidelda kuritegelike nähtuste vastu piiriüleste interneti hasartmängudega seotud tegevuses;

104.  tunnistab, et üha tavalisem rahapesu vahend on interneti hasartmängud, kus võidud on sageli maksuvabad, suured tehingute mahud muudavad musta raha tuvastamise väga raskeks ja arvukad maksete töötlejad muudavad selle süsteemi veelgi keerulisemaks; kutsub üles kehtestama reguleeriva raamistiku, et võidelda rahapesu vastu igat tüüpi interneti hasartmängude kaudu;

105.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid kriminaalõigusesse võistluste tulemustes kokkuleppimise ühtlustatud määratluse ja looksid võistluste tulemustes kokkuleppimise vastu võitlemiseks õigusliku vahendi, kavandaksid sanktsioone seoses võistluste tulemustes kokkuleppimisega, sealhulgas trahve ja konfiskeerimist, ning õiguskaitseorganites eriüksuse loomist võistluste tulemustes kokkuleppimise vastu võitlemiseks, millel oleks keskne roll peamiste sidusrühmadega suhtlemises ja koostöö tegemises, edasises uurimises ja menetluse algatamises;

106.  kutsub üles tegema komisjoni koordineerimisel tihedamat koostööd Euroopa tasandil, et tuvastada ja keelustada selliste interneti hasartmänguettevõtjate tegevus, kes on seotud võistluste tulemustes kokkuleppimise ja muu ebaseadusliku tegevusega;

107.  kutsub spordi juhtorganeid, liikmesriike ja komisjoni üles investeerima sportlastele korraldatavatesse teadlikkuse parandamise kampaaniatesse võistluste tulemustes kokkuleppimise kohta seoses selle kuriteo õiguslike tagajärgede ja kahjulike mõjudega spordivõistluste aususele;

108.  palub ühtlustada liikmesriikide rahapesu andmebüroode ülesanne, suurendada nende tegevuse volitusi ning parandada nendevahelise koostöö mehhanisme;

109.  teeb ettepaneku, et liikmesriigid tegutseksid ühtselt oma kohtuotsuste ja karistuste määramisel ning vanglasüsteemide ja vanglatöötajate koolitamise valdkonnas;

110.  soovitab tugevdada Euroopa tasandil järelevalve rolli rahapesu suhtes, mida teostavad Euroopa Pangandusjärelevalve, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja ühtne järelevalvemehhanism, seda ka tõhusa Euroopa pangandusliidu saavutamiseks, mis võitleks tõhusalt korruptsiooni ja rahapesu vastu ühtlustatud eeskirjade alusel huvide konflikti ja järelevalvesüsteemi kohta; nõuab, et vahepeal tuleks tugevdada järelevalve tagamise suutlikkust, asjatundlikkust ja otsusekindlust riiklikul tasandil, et saavutada tihedam koostöö riikide ametiasutuste vahel;

111.  julgustab vastu võtma minimaalseid hea juhtimistava norme maksuvaldkonnas, eelkõige liikmesriikide ühisalgatuste kaudu vastavates suhetes riikidega, mis on olemuselt maksuparadiisid, muu hulgas ka selleks, et hõlbustada teabe saamist võimalike selliste riiulifirmade omanduse kohta, kelle tegevuskoht asub neis riikides; rõhutab, kui oluline on eespool nimetatud komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatis, mis käsitleb ELi pettusevastase poliitika ja arengu-, maksu- ja kaubanduspoliitika vahelise seose tugevdamist;

112.  nõuab Euroopa Liidult jõulisi samme rahvusvahelisel areenil, näiteks G8 ja G20 tippkohtumistel, et kaotada maksuparadiisidega seotud kuritegevus;

113.  rõhutab, et maksustamise põhimõtted tuleks viia kooskõlla OECD aruandes „Addressing Base Erosion and Profit Shifting” („Võitlus maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastu”) esitatud soovitustega, nii et maksustamise üldpõhimõte seisneks selles, et maksustamine peaks toimuma tulu toova majandustegevuse kohas – nn rikkuse päritolu põhimõte;

114.  on seisukohal, et nn rikkuse päritolu põhimõte muudab tõhusa maksustamise ja maksudest kõrvalehoidumise vältimise maksuasutuste jaoks lihtsamaks; on seisukohal, et õiglane maksusüsteem on hädavajalik, eelkõige kriisiaegadel, kui maksukoormus nihutatakse ebaõiglaselt väikeettevõtjatele ja majapidamistele, ning et maksudest kõrvalehoidumise on osaliselt esile kutsunud ELis asuvad maksuparadiisid;

115.  toonitab, et maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tõhustamine on ülioluline jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks ELis; rõhutab, et pettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tasemete vähendamine tugevdaks majanduse kasvupotentsiaali, muutes liidu rahanduse tervemaks ning pannes ettevõtted ausalt ja võrdsete võimaluste alusel konkureerima;

116.  kutsub auditifirmasid ja õigusnõustajaid üles hoiatama riiklikke maksuasutusi, kui auditeeritud või nõustatud ettevõtetes esineb mis tahes märke agressiivse maksuplaneerimise kohta;

117.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon on pühendunud automaatse infovahetuse edendamisele; kutsub siiski veel kord üles sõlmima rahvusvaheliselt siduvat mitmepoolset automaatse maksualase teabevahetuse lepingut, mis peaks hõlmama ka usaldusfonde ja sihtasutusi ja sisaldaks sanktsioone, mida saaks rakendada nii koostööd tõrjuvate jurisdiktsioonide kui ka nende finantseerimisasutuste suhtes, kes on seotud maksuparadiisidega; nõuab tungivalt, et EL rakendaks samalaadseid meetmeid, nagu on USA seadus maksuparadiiside kuritarvituste lõpetamise kohta, ning kaaluks võimalust võtta panganduslitsents nendelt finantseerimisasutustelt, kes teevad koostööd maksuparadiisidega; kutsub komisjoni üles tegema ettepaneku rangetel kriteeriumidel põhineva Euroopa maksuparadiiside musta nimekirja loomiseks ning tegema ettepaneku Euroopa karistuste kohaldamise korra loomiseks mittevastavuse korral või tõhustatud koostöö jaoks, kui ELi lähenemisviis ei osutu võimalikuks;

118.  innustab liikmesriike ja Euroopa Parlamenti jõudma kiiresti kokkuleppele ELi avatuse ja finantsaruannete direktiivides; nõuab, et edaspidi peavad direktiivid hõlmama kõiki suuri ettevõtteid nende tegevusalast sõltumata;

119.  kutsub komisjoni üles välja töötama ranged kriteeriumid äritegevuse sisu kohta seoses riiuli- või postkastifirmade loomisega, mis aitavad kaasa maksude vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise seaduslikele ja ebaseaduslikele tavadele;

120.  kutsub komisjoni üles viima läbi hindamise praegu liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, mida võib pidada maksuparadiisideks, kehtivate maksulepingute kohta; palub komisjonil nimetatud teema käsitlemiseks esitada ka ettepanekud, muu hulgas mis tahes sellise kokkuleppe läbivaatamise kohta; kutsub komisjoni üles esitama aruande enda leidude kohta ja oma ettepanekud Euroopa Parlamendile hiljemalt 2013. aasta lõpuks;

Uued tehnoloogialahendused organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse teenistuses

121.  on seisukohal, et Euroopa satelliitpositsioneerimissüsteemid ja maa satelliitseiresüsteemid võiksid aidata tuvastada ebaseadusliku salakaubaveo, selle lastimise või lossimisega tegelevate laevade marsruute; nõuab seega, et õigusasutused suurendaksid uute tehnoloogiate, sealhulgas satelliittuvastuse kasutamist selles valdkonnas, kuna need võivad aidata kaasa võitlusele organiseeritud kuritegevuse vastu;

122.  märgib, et internetikasutuse ülemaailmne kasv on pakkunud uusi võimalusi internetipõhiseks kuritegevuseks, näiteks intellektuaalomandi vargus, võltsitud kaupade ost ja müük ja identiteedivargus, mis ohustavad majandust ning Euroopa kodanike turvalisust ja tervist;

123.  märgib, et harivatel, teadlikkust suurendavatel ja avalikel kampaaniatel on oluline roll üha kasvava küberkuritegevuse probleemiga tegelemisel; rõhutab, et üldsuse teadlikkuse ja oskuste puudumine suurendavad organiseeritud kuritegelike rühmituste suutlikkust kasutada ära internetti ja selle pakutavaid võimalusi;

124.  väljendab heameelt küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse loomise üle ja innustab seda agentuuri edasi arendama, eelkõige selleks, et võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu ka piiriüleselt ja koostöös kolmandate riikidega;

125.  rõhutab kiireloomulist vajadust töötada välja mõiste „küberkuritegevus” kokkulepitud ja täpne kontseptsioon, mida oleks võimalik rakendada kõikides ELi liikmesriikides;

126.  julgustab teadusuuringute edendamist uute tehnoloogiate kasutamise kohta liikmesriikide kasutatavates kontrollisüsteemides ja nende rakendamise lihtsustamist; need võiksid hõlmata näiteks reaalajas jälgimist ning kohapeal maksu-, tolli- ja muud tüüpi kontrollide registreerimist tsentraalsete korruptsioonivastaste üksuste poolt;

127.  julgustab ühtse aruandlussüsteemi loomist kõikide pettuse ja korruptsioonijuhtumite kohta, mille suhtes on algatatud kriminaalmenetlus (tagades seejuures piisava isikuandmete kaitse ja lähtudes süütuse presumptsioonist);

Lõppsoovitused

128.  nõuab tungivalt Euroopa Prokuratuuri Ameti loomist kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 86, eelkõige võitlemiseks kuritegude vastu, mis kahjustavad Euroopa Liidu finantshuve, ning tõsiste piiriüleste kuritegude vastu, nende uurimiseks, nende eest vastutusele võtmiseks ja nende eest süüdi mõistmiseks; soovitab, et tulevane Euroopa Prokuratuur peaks olema kiire ja lihtsa struktuuriga ning sellel peaksid olema riikide ametiasutuste töö koordineerimise ja stimuleerimise ülesanded, et tagada ühtsete menetlusreeglite abil uurimiste suurem ühtsus; peab oluliseks, et komisjon esitaks enne 2013. aasta septembrit ettepaneku, milles määratletaks selgelt Euroopa Prokuratuuri Ameti struktuur, selle aruandluskohustus Euroopa Parlamendi ees ja eelkõige selle vastastikune toime Europoli, Eurojusti, Euroopa Pettustevastase Ameti ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga, ning et EPPO tegevust toetatakse selge menetlusõiguste raamistikuga ja et määratletakse selgelt EPPO-le alluvad õigusrikkumised;

129.  on arvamusel, et Eurojust võiks edasi tegeleda kuritegudega, mis on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1, ja vajaduse korral ka täiendavate kuritegudega liidu poliitika rakendamise suhtes, nagu on ette nähtud sama artikli lõikes 2, tagades samal ajal selle eelseisvas läbivaatamises demokraatlike ja põhiõigustega arvestamise;

130.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ei vähendaks liidu eelarvet lühiajaliselt uudistesse jõudmiseks, vaid tagaksid täiendavad rahalised vahendid Europoli, Eurojusti, Frontexi ja tulevase Euroopa Prokuratuuri (EPPO) jaoks, kuna nende edusammudel on mitmekordistav mõju liikmesriikidel saamata jääva maksutulu vähendamisele;

131.  soovib näha kokkulepet Liechtensteiniga seoses piiriülese kuritegevuse vastase võitlusega;

132.  nõuab kindlalt, et liikmesriigid võtaksid esimesel võimalusel vastu direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded; palub komisjonil jälgida, et direktiiv võetakse siseriiklikku õigusesse üle nõuetekohaselt; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon viiksid täide tegevuskava kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõiguste kohta kriminaalmenetluses, sealhulgas kohtueelse kinnipidamise direktiivi;

133.  kutsub üles kehtestama rangemad karistused kuritegelikes rühmitustes osalemise eest, narkokaubandusega seotud kuritegude eest ning inim- või elundikaubanduse eest;

134.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni soovituste kohaselt õiguslikud ja muud meetmed, et määratleda kuriteona tahtlikult sooritatud ebaseadusliku rikastumise juhtumid, st riigiametniku varade märkimisväärne suurenemine, mida ta ei suuda mõistlikult selgitada seoses oma seadusliku sissetulekuga;

135.  väljendab murelikkust asjaolu pärast, et terve rida nn uusi kuritegusid – näiteks ebaseaduslik jäätme- ja kunstiäri, kaitsealuste liikidega kaubitsemine ning kaupade võltsimine – ei kuulu vaatamata sellele, et need on kuritegelike organisatsioonide jaoks väga kasumlik tegevus, millel on eriti negatiivsed tagajärjed ühiskonnale ja keskkonnale ning mis on laia riikidevahelise ulatusega, nn eurokuritegude hulka; on seisukohal, et selliseid kuritegusid tuleks Euroopa valikutes asjakohaselt arvesse võtta, ning teeb seega ettepaneku, et nõukogu võtaks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 83 lõikes 1 sätestatud eesõiguste alusel vastu otsuse, et määratleda veel teisi kuritegevuse liike, sealhulgas eespool loetletuid;

136.  kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti õigusakti ettepaneku rikkumisest teatajate tõhusa Euroopa kaitseprogrammi kohta seoses piiriülese korruptsiooni ja ELi finantshuve hõlmava korruptsiooniga ja tunnistajate ning kohtuga koostööd tegevate isikute kaitse kohta, mis pakuks lahenduse eelkõige nende isikute rasketele elutingimustele alates kättemaksuriskide tõttu peresidemete katkemisest ja kodukohast võõrdumisest kuni sotsiaalse ja kutsealase tõrjutuseni;

137.  on seisukohal, et kohtutunnistajate kohtlemine ja kaitseprogrammide korraldamine ei või sõltuda eelarvepiirangutest kodanike turvalisuse ja ohutuse tagamisel, eriti nende puhul, kes on riskinud oma eluga selleks, et olla riigi poolel; see on kohus, millest riikide ja Euroopa ametiasutused ei saa taganeda; kutsub kõiki liikmesriike üles võtma vajalikke (seadusandlikke ja mitteseadusandlikke) meetmeid, et kohtutunnistajatele ja nende sugulastele oleks tagatud nii füüsiline ohutus kui ka õigus inimväärsele elule sotsiaalselt, ametialaselt, inimsuhetes ja majanduslikult, piisava toetusega institutsioonidelt (sealhulgas ette nähtud kohtutunnistaja töölevõtmine riiklikesse haldusorganitesse);

138.  kutsub komisjoni üles rakendama võimalikult kiiresti kõiki komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Inimkaubanduse kaotamist käsitlev ELi strateegia aastateks 2012–2016” (COM(2012)0286) esitatud meetmeid ja vahendeid;

139.  kutsub komisjoni üles esitama vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatule seadusandliku ettepaneku Europoli kohta, eesmärgiga parandada Europoli tegevuse tõhusust ja tulemusi tõsise ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas; rõhutab, et nimetatud ameti tulevane reform ei tohiks kahjustada Euroopa Politseikolledži (CEPOL) ainulaadset rolli ELi koolitustegevuses õiguskaitse valdkonnas;

140.  kutsub kõiki liikmesriike üles võtma oma õiguskorras õigeaegselt vastu kõik kehtivad Euroopa ja rahvusvahelised õigusaktid, vastates eelkõige komisjoni arvukatele üleskutsetele võtta nõuetekohaselt üle mitmed kehtivad raamotsused;

141.  rõhutab vajadust edendada seaduslikkuse kultuuri ja suurendada kodanike teadmisi maffiast kui nähtusest; tunnustab sellega seoses kultuuri-, meelelahutus- ja spordiühenduste põhitähtsat rolli kodanikuühiskonna teadlikkuse suurendamisel organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning seaduslikkuse ja õigluse edendamisel;

142.  kutsub komisjoni üles töötama välja Euroopa tegevuskava metsloomade salakaubaveo vastu, rõhutades selle selgeid tulemusi nii ELis kui ka sellest väljaspool, et vähendada metsloomaliikide ja nende kehaosade salakaubavedu; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kasutama oma kaubandus- ja arenguvahendeid, et luua eriprogrammid koos olulise rahastamisega, et tugevdada CITESi konventsiooni rakendamist ja tagada vahendid salaküttimise ja salakaubaveo vastase suutlikkuse parandamiseks, eelkõige selliste algatuste nagu ASEAN-WEN ja HA-WEN jõustamise toetamise, tugevdamise ja laiendamise kaudu, mille eesmärk on luua piirkondlikud eksperdikeskused ja pakkuda koostöömudeleid metsloomade vastu suunatud kuritegevuse vastu;

143.  nõuab ühtlustatud ja tõsiseid karistusi metsloomade ja nende kehaosade ning haruldaste taimede ja puude salakaubaveo eest Euroopa Liitu;

o
o   o

144.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele, Euroopa Politseikolledžile, Europolile, Eurojustile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Nõukogule, OECD-le, Interpolile, UNODCile, Maailmapangale ja rahapesuvastasele töökonnale.

(1) ELT C 115, 4.5.2010, lk 1. (2) EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1. (3) ELT L 300, 11.11.2008, lk 42. (4) EÜT L 182, 5.7.2001, lk 1. (5) ELT L 196, 2.8.2003, lk 45. (6) ELT L 68, 15.3.2005, lk 49. (7) ELT L 328, 24.11.2006, lk 59. (8) ELT L 332, 18.12.2007, lk 103. (9) EÜT L 190, 18.7.2002, lk 1. (10) EÜT L 162, 20.6.2002, lk 1. (11) ELT L 321, 8.12.2009, lk 44. (12) ELT L 101, 15.4.2011, lk 1. (13) ELT L 335, 17.12.2011, lk 1. (14) ELT L 309, 25.11.2005, lk 15. (15) ELT L 309, 25.11.2005, lk 9. (16) ELT L 47, 18.2.2004, lk 1. (17) ELT L 345, 8.12.2006, lk 1. (18) ELT L 192, 31.7.2003, lk 54. (19) ELT L 134, 30.4.2004, lk 1. (20) ELT L 134, 30.4.2004, lk 114. (21) ELT L 315, 14.11.2012, lk 57. (22) ELT C 199 E, 7.7.2012, lk 37. (23) ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 121. (24) ELT C 131 E, 8.5.2013, lk 66. (25) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0208. (26) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0516. (27) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0098. (28) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0004. (29) ELT C 124 E, 25.5.2006, lk 254. (30) Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0205. (31) Uurimus „ELi rahaliste vahenditega seotud pettuste avastamine EL 27 riikide uuriva ajakirjanduse mõjul”, (PE 490.663), 17. oktoober 2012. (32) Eurobaromeetri eriuuring 374 korruptsiooni kohta, veebruar 2012.