Märksõnaregister 
 Eelnev 
 Järgnev 
 Terviktekst 
Menetlus : 2013/0091(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A7-0096/2014

Esitatud tekstid :

A7-0096/2014

Arutelud :

PV 24/02/2014 - 20
CRE 24/02/2014 - 20

Hääletused :

PV 25/02/2014 - 5.12

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0121

Vastuvõetud tekstid
PDF 704kWORD 311k
Teisipäev, 25. veebruar 2014 - Strasbourg Lõplik väljaanne
Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet (Europol) ***I
P7_TA(2014)0121A7-0096/2014
Resolutsioon
 Terviktekst

Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK (COM(2013)0173 – C7-0094/2013 – 2013/0091(COD)) (Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0173),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2, artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b, mille alusel komisjon ettepaneku esitas (C7-0094/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Belgia esindajatekoja, Saksamaa Liidunõukogu ja Hispaania Parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni aruannet ning eelarvekomisjoni, eelarvekontrollikomisjoni ja põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0096/2014),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  rõhutab, et Europoli volituste laiendamise suhtes tuleb kohaldada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013 kokkuleppe ( eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(1) punkti 31; toonitab, et seadusandliku institutsiooni mis tahes otsus sellise laiendamise poolt võetakse vastu, ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide otsuseid iga-aastase eelarvemenetluse raames;

3.  nõuab, et kui Euroopa Parlament ja nõukogu on määruses kokku leppinud, võtaks komisjon seda kokkulepet täiel määral arvesse, et täita Europoli vajadused eelarve ja personali osas, arvestades ka Europoli uusi ülesandeid, eelkõige küberkuritegevusevastase võitluse Euroopa keskust, kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 19. juuli 2012. aasta ühisavalduse (detsentraliseeritud ametite kohta) punktiga 42;

4.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.


Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 25. veebruaril 2014. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr …/2014, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti (Europol) asutamist ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused nõukogu otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK [ME 1]
P7_TC1-COD(2013)0091

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti  b, [ME 2]

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt(1)

ning arvestades järgmist:

(1)  Europol loodi nõukogu otsusega 2009/371/JSK(2) Euroopa Liidu asutusena, mida rahastatakse liidu üldeelarvest ja mille eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Otsus 2009/371/JSK asendas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti asutamise konventsiooni (Europoli konventsioon)(3) .

(2)  Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord kooskõlas ELi lepingu artikli 12 punktiga c ja protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artikliga 9, et parandada Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja aruandekohustust Euroopa kodanike ees . Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad. [ME 3]

(3)  Euroopa Politseikolledž (CEPOL) loodi otsusega 2005/681/JSK (4) riiklike politseijõudude vahelise koostöö lihtsustamiseks Euroopa mõõtmega politseitööd käsitleva koolitustegevuse korraldamise ja koordineerimise kaudu. [ME 4]

(4)  Programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”(5) kohaselt peaks Europolist saama „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks. Stockholmi programmis on sätestatud ka eesmärk luua algupärane Euroopa õiguskaitsekultuur, luues Euroopa koolituskavad ja vahetusprogrammid kõikide asjakohaste õiguskaitsetöötajate jaoks nii liikmesriikides kui ka liidu tasandil. [ME 5]

(5)  Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks rohkem toetama liikmesriike liiduüleses kuritegevuse ennetamisel, analüüsimisel ja uurimisel. Seda seisukohta kinnitavad kinnitab ka otsuste otsuse 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK hinnangud hinnang . [ME 6]

(6)  Arvestades Europoli ja CEPOLi ülesannete seotust, suurendaks kahe ameti liitmine ja nende tegevuse optimeerimine operatiivtegevuse tõhusust, koolituse asjakohasust ja liidu politseikoostöö tulemuslikkust. [ME 7]

(7)  Seetõttu tuleks otsused otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada see käesoleva määrusega, milles järgitakse mõlema otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks Europoli ja CEPOLit ning võtaks üle nende ülesanded, mis on sätestatud kahes kehtetuks tunnistatud otsuses.

(8)  Kuna suur osa kuritegevusest on piiriülene, Europol peaks toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nende koostööd kaht või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Kuna üks suurimaid julgeolekuohte on terrorism kujutab endast ohtu liidu jaoks , peaks Europol aitama liikmesriikidel käsitleda sellealaseid ühiseid probleeme. ELi õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses ELi huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Samuti peaks ta pakkuma tuge selliste Europoli pädevusalas toimuvate seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, mille eesmärk on selliseid tegusid toime panna või toimepanemisele sellele kaasa aidata, hankida selleks vahendeid ja tagada toimepanijate karistamatus. [ME 9]

(9)  Europol peaks tagama iga astme õiguskaitsetöötajate koolituse parema kvaliteedi, sidususe ja järjepidevuse selges koolitusvajaduste raamistikus. [ME 10]

(10)  Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti. Europol peaks taotlust põhjendama. [ME 11]

(10a)  Europol peaks pidama arvestust Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses osalemise üle. [ME 12]

(10b)  Kui Europoli ja liikmesriikide vahel on loodud koostöö seoses konkreetse uurimisega, tuleks Europoli ja nende hõlmatud liikmesriikide vahel koostada selged sätted, milles määratletakse teostatavad eriülesanded, liikmesriikide uurimis- ja kohtumenetlustes osalemise ulatus ja vastutusalade jaotus ning kohaldatav õigus kohtuliku järelevalve teostamiseks. [ME 13]

(11)  Selleks et Europol suudaks liidu teabevahetuskeskusena tõhusamalt tegutseda, tuleb liikmesriike kohustada esitama Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peaksid tuleb liikmesriikidel ennekõike pidada silmas, et esitada tuleb ainult sellist teavet, mida on vaja ELi asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt oluliseks peetavate kuritegudega võitlemiseks, ning samuti tuleb märkida, millisest allikast andmed pärinevad . Liikmesriigid peaksid esitama Europolile ka koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegevust. Samal ajal peaks Europol suurendama toetust liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse tihendamisele. Europolil tuleb esitada kõikidele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruanne selle kohta, mil määral iga liikmesriik Europolile teavet esitab. [ME 14]

(12)  Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada siseriiklik üksus. See Määrusega tuleks säilitada Europoli siseriiklike üksuste roll siseriiklike huvide tagaja ning kaitsjana ametis. Siseriiklik üksus peaks põhimõtteliselt toimima kontaktkeskusena jääma Europoli ning riiklike õiguskaitseasutuste ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate ja pädevate asutuste vahel vaheliseks kontaktpunktiks, nii oleks sel keskne ja koordineeriv roll liikmesriigi koostöös Europoliga ja Europoli vahendusel, samuti kindlustaks see, et iga liikmesriik vastab Europoli nõuetele ühtsel viisil . Et tagada Europoli ja siseriiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga siseriiklik üksus lähetama Europoli juurde vähemalt ühe kontaktametniku. [ME 15]

(13)  Arvestades mõne liikmesriigi detsentraliseeritud struktuuri ja vajadust tagada teatavatel juhtudel kiire teabevahetus, tuleks Europolil võimaldada teha konkreetse uurimise käigus vahetut koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutustega, hoides seejuures Europoli siseriiklikke üksusi toimuvaga kursis.

(14)  Selleks et tagada liidu tasandi õiguskaitsealase koolituse kõrge kvaliteet, sidusus ja järjepidevus, peaks Europol tegutsema kooskõlas liidu õiguskaitsealase koolituse poliitikaga. Liidu tasandi koolitus peaks hõlmama iga astme õiguskaitsetöötajaid. Europol peaks tagama, et koolitust hinnatakse ning et koolitusvajaduste hindamiste järeldusi võetakse kavandamisel arvesse, et vähendada topelttegevust. Europol peaks edendama liidu tasandil pakutava koolituse tunnustamist liikmesriikides . [ME 16]

(15)  Samuti on vaja parandada Europoli juhtimist, muutes seda tõhusamaks ja optimeerides menetlusi.

(16)  Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid tema haldusnõukokku kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Vastavalt uue asutuse kahetisele ülesandele – operatiivtoetuse ja õiguskaitsealase koolituse pakkumine – tuleks Haldusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel tuleb võtta arvesse nende õiguskaitsekoostööalaseid teadmisi, asendusliikmete nimetamisel aga nende teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse valdkonnas. Asendusliikmetel on täisliikmete volitused, kui täisliige puudub ja kõikide koolitusküsimuste arutamisel või nende üle otsustamisel. Haldusnõukogule annab koolituse tehnilistes aspektides nõu teaduskomitee . [ME 17]

(17)  Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, võtta vastu meetmed liidu finantshuvide kaitseks ja pettuste vastu võitlemiseks ning eeskirjad huvide konflikti vältimiseks ja lahendamiseks, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus. [ME 18]

(18)  Europoli tõhusa igapäevase toimimise tagamiseks peaks tegevdirektor olema Europoli seaduslik esindaja ja juht, kes täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ning tagab selle, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Tegevdirektor vastutab eelkõige haldusnõukogule otsuse vastu võtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning Europoli aasta ja mitmeaastase tööprogrammi ning muude tegevuskavade rakendamise eest.

(19)  Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid ennetada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi asutuste esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet, kui Europoli saab pidada nende andmete seaduslikuks vastuvõtjaks, eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel eri õigusrikkumisi. [ME 19]

(20)  Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide õiguskaitseasutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peab olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, täites tagades siiski rangeid ranged isikuandmete kaitse nõudeid nõuded . Seepärast ei tohiks Europoli koostatavaid andmebaase eelnevalt kindlaks määrata, vaid tuleks võimaldada tal kujundada kõige tõhusam infotehnoloogiline struktuur. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ning teatavad täiendavad kaitsemeetmed. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida asjakohasuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. [ME 20]

(21)  Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada teabe kaitse, peaks liikmesriikidel ning kolmandate riikide asutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi. Eesmärgi piiramine aitab tagada läbipaistvust, õiguskindlust ja prognoositavust ning on eriti tähtis politseikoostöö valdkonnas, kus andmesubjektid ei ole tavaliselt sellest teadlikud, kui nende isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ning kus isikuandmete kasutamisel võib olla väga oluline mõju üksikisikute elule ja vabadustele. [ME 21]

(22)  Tagamaks, et andmetele pääsevad juurde üksnes need, kes vajavad andmeid oma ülesannete täitmiseks, tuleks käesolevas määruses sätestada Europolis töödeldavatele andmetele mitmeastmeline juurdepääsuõiguste süsteem. Selleks et austada andmetega seotud omandiõiguse põhimõtteid, ei tohiks sellised eeskirjad mõjutada juurdepääsupiiranguid, mille on ette näinud andmete esitajad. Europoli eesmärkidega seotud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tõhustamiseks peaks Europol teavitama liikmesriike neid käsitlevast teabest.

(23)  Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu Europolis olevatele andmetele ja nende otsimist kohta päringute tegemist kooskõlas eritagatistega . [ME 22]

(24)  Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste ning kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutuste , rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. [ME 24]

(25)  Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutustega, kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Kuna äriühingutel, ettevõtetel, ettevõtjate ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel eraõiguslikel isikutel on eriteadmisi ja andmeid, mis on olulised raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, peaks Europolil olema võimalik selliseid andmeid vahetada ka eraõiguslike isikutega. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile [direktiivi nimetus] meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus(6) , tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas. [ME 24]

(26)  Europolil peaks olema võimalik vahetada isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Euroopa andmekaitseinspektor peaks tagama, et teabevahetus puudutab ainult neid isikuid, kes on sooritanud Europoli pädevuse alla kuuluvaid kuritegusid või keda kahtlustatakse nende võimalikus sooritamises. [ME 25]

(27)  Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid Euroopa Liidu väliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Interpoliga, niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Isikuandmete vahetamisel kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega peab valitsema sobiv tasakaal tõhusa õiguskaitse vajaduse ja isikuandmete kaitse vahel. [ME 26]

(28)  Europolil peaks olema võimalik edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele ja rahvusvahelisele organisatsioonile, tuginedes komisjoni otsusele, millega kinnitatakse, et kõnealune riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava isikuandmete kaitse, või kui isikuandmete kaitse piisavust kinnitavat otsust ei ole, siis liidu sõlmitud rahvusvahelisele lepingule vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218 või koostöölepingule, mis on sõlmitud Europoli ja kõnealuse kolmanda riigi vahel enne käesoleva määruse jõustumist. Arvestades aluslepingule lisatud protokolli 36 artiklit 9 ajutiste sätete kohta, tuleks selliste lepingute õiguslikke mõjusid säilitada, kuni selliste lepingute tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmiseni aluslepingu rakendamisel.

(29)  Kui isikuandmete edastamine ei saa põhineda komisjoni otsusel, millega kinnitatakse kaitse piisavust, või liidu sõlmitud rahvusvahelisel lepingul või kehtival koostöölepingul, peaks haldusnõukogul ja Euroopa andmekaitseinspektoril olema võimalik lubada edastamist või edastamisi, eeldusel et tagatud on piisavad kaitsemeetmed. Kui ükski eespool nimetatud vahenditest ei ole kohaldatav, peaks tegevdirektoril olema võimalik lubada andmete edastamine erandjuhtudel konkreetse juhtumi piires, kui see on vajalik liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks, kuritegevuse või terrorismiga seotud vahetu ohu ennetamiseks või kui edastamine on muul viisil vajalik või seadusega nõutud olulistel avalikel põhjustel, kui andmesubjekt on sellega nõus või kui kaalul on andmesubjekti elulised huvid.

(30)  Europolil peaks olema võimalik töödelda eraõiguslikelt isikutelt ja eraisikutelt saadud isikuandmeid üksnes juhul, kui need edastab Europolile Europoli siseriiklik üksus kooskõlas asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega või kontaktamet kolmandas riigis, millega on enne käesoleva määruse jõustumist sisse seatud koostöö kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostöölepingu alusel, või kolmanda riigi asutus või rahvusvaheline organisatsioon, millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel.

(31)  Teavet, mille kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon mis on ilmselgelt saanud saadud inimõigusi rikkudes, ei töödelda. [ME 27]

(32)  Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja need tuleks viia vastavusse muude asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes politseikoostöö valdkonnas Euroopa Liidus, et tagada inimestele isikuandete töötlemise osas kõrgetasemeline kaitse. Kui otsusega 2009/371/JSK sätestatakse Europoli üldine isikuandmete kaitse kord, tuleks seda samas täiendavalt edasi arendada, et viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, kajastada Europoli kasvavat rolli, parandada andmesubjektide õigusi ning edendada usaldust liikmesriikide ja Europoli vahel, mis on vajalik edukaks teabevahetuseks. Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja järgida aluseks oleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001(7) või määrust (EÜ) nr 45/2001 asendava õigusakti põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase, ning muid isikuandmete kaitse põhimõtteid, sh aruandekohusluse põhimõtet, isikuandmete kaitse mõju hindamist, lõimitud ja vaikimist eeldatavat isikuandmete kaitset ning isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamist . Niipea kui võetakse vastu uus ELi institutsioonide ja asutuste isikuandmete kaitse raamistik, tuleks seda kohaldada Europoli suhtes .

Kuna Nagu aluslepingule lisatud deklaratsioonis 21 tunnistatakse, osutub õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda, peaksid eripära tõttu vajalikuks, et ELi toimimise lepingu artikli 16 põhjal oleksid Europoli jaoks kehtestatud isikuandmete ja nende andmete vaba liikumise kaitse eeskirjad olema autonoomsed erieeskirjad ja need oleksid kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas, eelkõige konventsiooniga nr 108(8) ja selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolliga ning Euroopa Nõukogu soovitusega R(87) 15(9) ning üldise isikuandmete kaitse korraga, mis on sätestatud nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta (10) [asendatakse vastuvõtmise ajal kehtiva asjakohase direktiiviga ]. Läbipaistvus on isikuandmete kaitse väga oluline osa, kuna see võimaldab kohaldada teisi isikuandmete kaitse põhimõtteid ja õigusi. Läbipaistvuse parandamiseks peaks Europolil olema läbipaistev isikuandmete kaitse poliitika, mille ta peaks muutma avalikkusele kergesti kättesaadavaks, kehtestades arusaadavas vormis ning selges ja lihtsas keeles sätted isikuandmete töötlemise kohta ja andmesubjektide õiguste teostamiseks kättesaadavate vahendite kohta ning avaldama loetelu rahvusvaheliste ja koostöölepingute kohta, mille ta on sõlminud kolmandate riikide, liidu asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. [ME 28]

(33)  Isikuandmeid tuleks võimaluste piires eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada üksikisikute kaitse ning Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleks tuleb fakte eristada isiklikest hinnangutest. [ME 29]

(33a)  Arvestades ameti erilist olemust, peaks tal olema eriomane kord, mis peaks tagama ka andmekaitse ning ei tohiks mingil juhul olla nõrgem Euroopa Liidule ja selle ametitele kohandatavast üldisest korrast. Seega peaksid andmekaitsealaste üldiste õigusaktide reformid rakenduma Europolile niipea kui võimalik ja mitte hiljem kui kaks aastat pärast uute üldeeskirjade jõustumist; kõnealune andmekaitsealaste õigusaktide kooskõlastamine ELi erikorra ja Europoli eriomase korra vahel peab toimuma varem kui kaks aastat enne mis tahes asjaomase õigusakti vastuvõtmist. [ME 30]

(34)  Politseikoostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooriate andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvrite, tunnistajate, olulist teavet omavate isikute ning alaealiste isikuandmeid. Seetõttu peaks Europol selliseid andmeid töötlema ainult juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli eesmärkidega määratletud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning kui need andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

(35)  Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks. Hiljemalt kolm aastat pärast andmete sisestamist tuleks kontrollida, kas kõnealuste andmete edasine säilitamine on vajalik. [ME 32]

(36)  Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peaks tuleb Europolil võtta asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised kõik vajalikud meetmed. [ME 33]

(37)  Igal isikul peaks olema õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, lasta ebatäpsed andmed parandada ning kustutada andmed või blokeerida juurdepääs andmetele, mida enam ei vajata. Andmesubjekti õigused ning nende kasutamine ei tohiks mõjutada Europoli kohustusi ning selliste õiguste suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud piiranguid. [ME 34]

(38)  Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete täpsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud andmete täpsuse ning ajakohastamise eest. Europolil peaks tuleb lisaks tagada, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil, et need on piisavad, asjakohased ja hulgalt vastavuses eesmärkidega, mille jaoks neid töödeldakse, ning et neid ei säilitata kauem, kui see on antud eesmärgi jaoks vajalik. [ME 35]

(39)  Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europol peaks olema on kohustatud tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga ja tegema sellised logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks. [ME 36]

(40)  Europol peaks ametisse nimetama isikuandmete kaitse ametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Isikuandmete kaitse ametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult. Isikuandmete kaitse ametniku peaks varustama tema ülesannete täitmiseks vajalike vahenditega. [ME 37]

(41)  Sõltumatu, piisavate volitustega, läbipaistev, aruandekohustuslik ja tõhus järelevalvestruktuur on hädavajalik üksikisikute kaitsmiseks seoses isikuandmete töötlemisega, nagu seda nõutakse põhiõiguste harta artiklis 8 ja ELi toimimise lepingu artiklis 16. Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise õiguspärasust, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult. [ME 38]

(42)  Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning tagama käesoleva määruse ühtlase kohaldamise kogu liidus.

(43)  Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, nagu Europoli personali, teenuseosutajate või külastajate isikuandmed, tuleks selliste andmete töötlemise suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 40]

(44)  Euroopa andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul täielikuks väljaselgitamiseks vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Euroopa andmekaitseinspektor peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul viivitamata . [ME 41]

(45)  Igal üksikisikul peaks olema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid teda käsitlevate Euroopa andmekaitseinspektori otsuste suhtes.

(46)  Europoli suhtes tuleks rakendada liidu institutsioonidele, ametitele ja organitele kohaldatavaid lepingulise ja mittelepingulise vastutuse üldeeskirju. Neid eeskirju ei tuleks siiski kohaldada andmete ebaseadusliku töötlemise korral tekkiva vastutuse suhtes.

(47)  Asjaomane üksikisik ei pruugi aru saada, kas andmete ebaseadusliku töötlemisega tekitatud kahju on Europoli või liikmesriigi tegevuse tagajärg. Seetõttu peaksid Europol ja liikmesriik, kus kahju põhjustanud sündmus toimus, vastutama solidaarselt.

(48)  Et austada parlamentide rolli Euroopa vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala üle järelevalve teostamisel ning liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi poliitilisi vastutusalasid oma asjaomaste volituste austamisel ja teostamisel seadusandlikus tegevuses, on vaja tagada Europoli täieliku vastutuse ja sisemise läbipaistvuse tagamiseks tuleb täielik vastutus ja sisemine läbipaistvus. Selleks tuleks ELi toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord vastavalt protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) II jaotises esitatud parlamentidevahelist koostööd käsitlevatele sätetele , võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus. [ME 42]

(49)  Europoli töötajate suhtes tuleks kohaldada nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68(11) sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi. Europolil peaks olema võimalik võtta tööle töötajaid liikmesriikide pädevatest asutustest ajutiste teenistujatena, kelle teenistusaeg oleks rotatsiooni põhimõtte järgimiseks piiratud, kuna selliste töötajate järgnev tagasisaatmine asjakohasesse pädevasse asutusse aitab kaasa tihedale koostööle Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et Europoli ajutiste teenistujatena töötanud töötajad saaksid Europolis teenistuse lõppemisel naasta oma liikmesriigi avalikku teenistusse.

(50)  Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, võib tegevdirektori tuleks tegevdirektor kutsuda enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ette ja vastama viimase küsimustele. Tegevdirektor peaks esitama Euroopa Parlamendile kõnealusele parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ja nõukogule ka tegevusaruande. Lisaks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta. [ME 43]

(51)  Europoli täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks Europolil olema oma eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu eelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu toetust ja liidu üldeelarvest kantavaid muid kulusid. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(52)  Europoli suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 966/2012(12) .

(53)  Europoli suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999(13) .

(54)  Europol töötleb erilist kaitset nõudvaid andmeid, sealhulgas Euroopa Liidu salastatud teavet ja tundlikku, kuid salastamata teavet. Seetõttu peaks Europol kehtestama sellise teabe töötlemise ja konfidentsiaalsuse eeskirjad vastavalt nõukogu otsuse 2011/292/EL(14) üldpõhimõtetele ja miinimumnõuetele.

(55)  Käesoleva määruse kohaldamist tuleks hinnata korrapäraselt.

(56)  Vajalikud sätted Europoli majutustingimuste kohta Madalmaades, kus on tema peakorter, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata peakorterit käsitlevas kokkuleppes. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama Europoli nõuetekohaseks tegutsemiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas koolid lastele ning transpordiühenduse, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast. [ME 44]

(57)  Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende selle õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide nende lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima, välja arvatud leping, mille CEPOL on sõlminud peakorteri kohta . [ME 45]

(58)  Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga, ning määrata kindlaks Europoli koolituseelarve kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest . [ME 46]

(59)  Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik täiel määral täita käesoleva määruse eesmärki – asutada liidu tasandil õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet –, vaid selle eesmärgi saab meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit meetmeid võtta kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Osutatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks. [ME 47]

(60)  [ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] VÕI [Ilma et see piiraks ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(61)  ELilepingule ja ELitoimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(62)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 7 ja 8 ning ELi toimimise lepingu artikliga 16,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

ÜLDSÄTTED NING EUROPOLI EESMÄRGID

Artikkel 1

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti asutamine [ME 48]

1.  Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks, ning nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks ning Euroopa tasandil sidusa koolituspoliitika teostamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja ‑koolituse amet (Europol). [ME 49]

2.  Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende selle õigusjärglane. [ME 50]

2a.  Europol on igas liikmesriigis seotud üheainsa siseriikliku üksusega, mis luuakse või määratakse kooskõlas artiklis 7 sätestatuga. [ME 51]

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)  „liikmesriikide pädevad asutused” – liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid avalik-õiguslikud asutused , mis kooskõlas liikmesriigi õiguse kohaselt kohaldatava õigusega vastutavad selliste kuritegude ärahoidmise ja nende vastu võitlemise eest, mis jäävad Europoli pädevusalasse ; [ME 52]

(b)  „analüüs” – andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine teabe põhjalik uurimine, et avastada selle konkreetne tähendus ja olemuslikud omadused kriminaaluurimise toetamiseks ja mis tahes muude artiklis 4 loetletud ülesannete täitmiseks ; [ME 53]

(c)  „liidu asutused” – institutsioonid, üksused, lähetused, bürood ja ametid, mis on moodustatud ELi lepingu või ELi toimimise lepinguga või nende alusel;

(d)  „õiguskaitseametnikud” – politsei-, tolli- ja muude asjaomaste talituste, sealhulgas liidu asutuste ametnikud, kelle ülesanne on kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades esinevat ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamine ja nende vastu võitlemine, tsiviilkriisiohje ning suurte üritustega seotud rahvusvahelise politseitöö läbiviimine;

(e)  „kolmandad riigid” – riigid, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid;

(f)  „rahvusvahelised organisatsioonid” – rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad avalik-õiguslikud asutused ja muud asutused, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel;

(g)  „eraõiguslikud isikud” – üksused ja organid, mis on asutatud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teised juriidilised isikud, keda ei hõlma punkt f;

(h)  „eraisikud” – füüsilised isikud;

(i)  „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, keda ( edaspidi nimetatakseandmesubjektiks andmesubjekt ”); tuvastatav isik on selline isik, keda saab kelle isikusamasus on otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identiteedile omase teguri põhjal tuvastatav, näiteks viitega sellisele identifikaatorile nagu nimi, isikukood, asukohaandmed, kordumatu tunnus või üks või mitu isiku füüsilist, füsioloogilist, geneetilist, vaimset, majanduslikku, kultuurilist ja sotsiaalset tunnust ; [ME 54]

(j)  „isikuandmete töötlemine” (edaspidi „töötlemine”) – isikuandmetega tehtavad automatiseeritud ja automatiseerimata toimingud ja toimingute kogumid, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine ja muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine ja ühendamine, blokeerimine, kustutamine ja hävitamine;

(k)  „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, amet või mõni muu asutus, kellele andmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte; vastuvõtjateks ei peeta asutusi, kes võivad andmeid saada seoses konkreetse järelepärimisega; [ME 55]

(l)  „isikuandmete edastamine” – isikuandmete edastamine, muutes andmed kättesaadavaks piiratud arvule tuvastatud isikutele saatja teadmisel või kavatsusel võimaldada vastuvõtjale juurdepääs isikuandmetele;

(m)  „isikuandmete kataloog” (edaspidi „kataloog”) – isikuandmete korrastatud kogumid, millest võib andmeid saada teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või funktsionaalsetel või geograafilistel põhimõtetel hajutatud;

(n)  „andmesubjekti nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne, selge ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab ühetähenduslikult ja sõnaselgelt nõusoleku töödelda tema kohta käivaid isikuandmeid; [ME 56]

(o)  „halduslikku laadi isikuandmed” – isikuandmed, mida Europol töötleb lisaks nendele, mida töödeldakse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.  Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude raskete kuriteovormide, nagu need on määratletud I lisas ja mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki, mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel vastavalt artiklile 1 sellisel viisil, mis nõuab liikmesriikide ühist lähenemisviisi, võttes arvesse õigusrikkumiste ulatust, tähtsust ja tagajärgi . [ME 57]

2.  Europol toetab ja tugevdab ka liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja nende omavahelist koostööd lõikes 1 osutatud õigusrikkumistega seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Seotud kuritegudeks peetakse järgmisi õigusrikkumisi:

(a)  Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude jaoks vahendite hankimiseks toime pandud kuriteod;

(b)  Europoli pädevusvaldkonda kuuluvatele kuritegudele kaasaaitamiseks või nende elluviimiseks toime pandud kuriteod;

(c)  Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude eest karistuse kandmise vältimiseks toime pandud kuriteod.

3.  Europol toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust. [ME 58]

II peatükk

ÕIGUSKAITSEALASE KOOSTÖÖGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 4

Ülesanded

1.  Europol on Euroopa Liidu asutus, mis kooskõlas käesoleva määrusega täidab järgmisi ülesandeid:

(a)  teabe kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja vahetamine;

(b)  liikmesriikide viivitamata teavitamine Europoli siseriiklike üksuste kaudu, nagu viidatud artiklis 7, nende kohta käivatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest; [ME 59]

(c)  sellise uurimis- ja operatiivtegevuse kooskõlastamine, korraldamine ja rakendamine,

i)  mida viiakse läbi koos liikmesriikide pädevate asutustega kas liikmesriikides juba algatatud uurimiste raames või Europoli poolt liikmesriigile kriminaaluurimise algatamiseks esitatud taotluse tulemusel või [ME 60]

ii)  mida viivad läbi ühised uurimisrühmad kooskõlas artikliga 5 ning vajaduse korral koostöös Eurojustiga,

(d)  osalemine ühistes uurimisrühmades ning kooskõlas artikliga 5 selliste rühmade moodustamise ettepanekute tegemine;

(e)  liikmesriikide toetamine andmete ja analüüsiga suurte rahvusvaheliste sündmuste korral;

(f)  ohuhinnangute, strateegiliste ja operatiivanalüüside ning üldolukorda käsitlevate aruannete koostamine;

(g)  kuritegude ennetamise meetodite, uurimismenetluste ning tehniliste ja kohtuekspertiisimeetodite väljatöötamine, levitamine ja nende kasutamise edendamine ning liikmesriikide nõustamine;

(h)  tehnilise ja finantsabi andmine, kui liikmesriigid viivad läbi piiriüleseid operatsioone ja uurimisi, sealhulgas ühistes uurimisrühmades kooskõlas artikliga 5 ; [ME 61]

(i)  õiguskaitseametnike koolituse toetamine, väljatöötamine, pakkumine, koordineerimine ja rakendamine koostöös liikmesriikide koolitusasutuste võrgustikuga vastavalt III peatükile; [ME 62]

(j)  aluslepingu V jaotise alusel asutatud liidu asutustele ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) kriminaalandmete ja analüütilise toe pakkumine nende pädevusse kuuluvates valdkondades; [ME 63]

(k)  ELi lepingu alusel toimuvatele ELi kriisiohjestruktuuridele ning ELi kriisiohjemissioonidele teabe ja toe pakkumine;

(l)  Europoli eesmärkidega hõlmatud kuriteoliikide vastu võitlemise ELi eriteadmiste keskuste, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse arendamine.

(la)  liikmesriikides uurimiste hõlbustamine, nimelt riiklikele üksustele kogu asjakohase teabe edastamine. [ME 64]

2.  Europol esitab strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et aidata nõukogul ja komisjonil sätestada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu. Europol osaleb ka nende prioriteetide operatiivsel rakendamisel.

3.  Europol esitab strateegilisi luureandmeid, et toetada liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusat ja tulemuslikku kasutamist ning operatiivtegevust.

4.  Europol toimib euro võltsimise vastu võitlemise keskasutusena kooskõlas nõukogu otsusega 2005/511/JSK(15) . Europol edendab samuti liikmesriikide pädevate asutuste ja ühiste uurimisrühmade raames euro võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, vajaduse korral koostöös liidu asutuste ja kolmandate riikide asutustega.

4a.  Europol ei kohalda sunnimeetmeid. [ME 65]

Artikkel 5

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1.  Europol võib osaleda Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses.

2.  Europoli töötajad võivad osaleda ühise uurimisrühma kogu tegevuses ja vahetada teavet uurimisrühma kõigi liikmetega vastavalt piirangutele, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusnormidega, kus ühine uurimisrühm tegutseb. Europoli töötajad ei osale sunnimeetmete rakendamises. [ME 66]

3.  Kui Europolil on põhjust arvata, et ühise uurimisrühma moodustamine võib anda uurimisele lisaväärtust, võib ta teha asjaomastele liikmesriikidele ühise uurimisrühma moodustamise ettepaneku ja võtta meetmeid liikmesriikide aitamiseks uurimisrühma loomisel.

3a.  Ühise uurimisrühma moodustavate liikmesriikide pädevad asutused peavad olema nõus Europoli osalusega selles ja see peab kajastuma dokumendis, mille on Europoli juhataja eelnevalt allkirjastanud ning mis lisatakse vastavale ühise uurimisrühma loomise lepingule. [ME 67]

3b.  Lõikes 3a nimetatud lisas määratakse kindlaks Europoli töötajate ühises uurimisrühmas osalemise tingimused, sealhulgas asjaomaste töötajate privileege ja puutumatust reguleerivad sätted ning nende võimalikust eeskirjade eiramisest tulenevad vastutused. [ME 68]

3c.  Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad on rikkumiste osas, mis nende suhtes toime pannakse või mida nad sooritavad, hõlmatud selle liikmesriigi õigusega, kus ühine uurimisrühm tegutseb, ning kõnealust õigust kohaldatakse nende suhtes samalaadselt asjaomases liikmesriigis analoogseid ülesandeid täitvate ühise uurimisrühma liikmetega. [ME 69]

3d.  Ühises uurimisrühmas osalevad Europoli töötajad võivad Europoli andmesalvestussüsteemidest pärinevat teavet rühma liikmetega vahetada. Arvestades, et see hõlmab otsekontakte kooskõlas artikliga 7, teavitab Europol samaaegselt Europoli siseriiklikke üksusi liikmesriikides, kes on esindatud ühises uurimisrühmas, ja Europoli siseriiklikke üksusi teabe esitanud liikmesriikides. [ME 70]

3e.  Ühises uurimisrühmas osaleva Europoli töötaja kogutud teave võidakse sisestada mis tahes Europoli andmesalvestussüsteemi Europoli siseriiklike üksuste kaudu teabe esitanud pädeva asutuse nõusolekul ja vastutusel. [ME 71]

4.  Europol ei kohalda sunnimeetmeid.

Artikkel 6

Europoli taotlused kriminaaluurimise algatamiseks

1.  Erijuhtudel Juhtudel , kui Europol leiab, et seoses tema eesmärkidega seotud kuriteoga tuleks algatada kriminaaluurimine, teavitab ta sellest Eurojusti. [ME 72]

2.  Samal ajal palub võib Europol paluda asjaomaste liikmesriikide siseriiklikel üksustel, mis on asutatud artikli 7 lõike 2 alusel, algatada või viia läbi kriminaaluurimine või koordineerida seda. [ME 73]

2a.  Kahe või enama liikmesriigi või liidu asutuste võrgu või teabesüsteemi pahatahtliku rünnaku kahtluse korral, mille on teostanud kolmandas riigis asuv riiklik või mitteriiklik osaline, algatab Europol omaalgatusliku uurimise. [ME 74]

3.  Siseriiklikud üksused Liikmesriigid kaaluvad selliseid taotlusi piisavalt ning teavitavad oma siseriiklike üksuste kaudu viivitamatult Europoli uurimise algatamisest viivituseta sellest, kas uurimine algatatakse . [ME 75]

4.  Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad jätta Europoli taotluse rahuldamata, teavitavad nad Europoli sellise otsuse põhjustest ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Põhjuse võib jätta teatamata, kui teatamine:

(a)  kahjustab riigi julgeolekuga seotud olulisi huve või

(b)  ohustab käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust.

5.  Europol teavitab Eurojusti liikmesriigi pädeva asutuse otsusest uurimise algatamise või algatamisest keeldumise kohta.

Artikkel 7

Liikmesriikide ja Europoli koostöö

1.  Liikmesriigid ja Europol teevad Europoliga tema Europoli ülesannete täitmisel koostööd. [ME 76]

2.  Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, mis on Europoli ja liikmesriikide määratud pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vaheline kontaktasutus. Iga liikmesriik nimetab ametisse siseriikliku üksuse juhi. [ME 77]

3.  Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikud üksused saavad täita neile käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid, eelkõige võimaldades neile juurdepääsu asjakohastele riiklikele andmebaasidele.

4.  Siseriiklik üksus on ainus kontaktasutus Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Europol võib siiski teha vahetult koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutustega konkreetse uurimise raames, mida need asutused läbi viivad, juhul kui see otsene kontakt kujutab endast lisandväärtust seoses uurimise eduka lõpetamisega ning kooskõlas siseriikliku õigusega . Europol teavitab siseriiklikku üksust viivitamata sellise koostöö tegemisest ja edastab talle kontakti vajadusest ette. Europol esitab võimalikult kiiresti koopia kogu teabest, mida on nende otseste kontaktide kaudu vahetatud Europoli ja asjaomaste pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide tulemusel teabe kohta . [ME 78]

5.  Liikmesriigi Oma siseriikliku üksuse või pädeva asutuse kaudu liikmesriigid eelkõige: [ME 79]

(a)  esitavad omal algatusel Europolile tema eesmärkide funktsioonide täitmiseks vajalikku teavet ja andmeid ning vastavad Europoli esitatud teabe-, andmeesitamis- ja nõuandetaotlustele . See hõlmab Europolile viivitamata teabe esitamist liidu poolt prioriteetsetena käsitatavate kuriteovaldkondade kohta. Lisaks edastatakse talle teise liikmesriigi või teiste liikmesriikidega vahetatud teabe koopia niivõrd, kuivõrd kõnealune teave käsitleb sellist kuritegu, mis on hõlmatud Europoli eesmärkidega;

Ilma et see piiraks liikmesriikidel lasuvate kohutuste täitmise vastutust avaliku korra kaitse ja sisejulgeoleku tagamisel, ei ole siseriiklikud üksused konkreetsel juhul kohustatud andmeid ja teavet edastama, juhul kui sellega ei kaasne:

i)  riigi julgeolekuga seotud oluliste huvide kahjustamine või

ii)  käimasoleva uurimise või üksikisikute turvalisuse ohustamine või

iii)  organisatsioonide või konkreetse riikliku julgeoleku valdkonna luuretegevusega seotud teabe avaldamine. [ME 80]

(b)  tagavad Europoli ja liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö; [ME 81]

(c)  tõstavad teadlikkust Europoli tegevusest. [ME 82]

(ca)  taotlevad Europolilt asjaomast teavet, mis võib hõlbustada määratud pädevate asutuste uurimistööd; [ME 83]

(cb)  tagavad tulemusliku teabevahetuse ja koostöö pädevate asutustega; [ME 84]

(cc)  tagavad, et iga teabevahetus Europoliga oleks õiguspärane. [ME 85]

6.  Siseriiklike üksuste juhid kohtuvad korrapäraselt, eelkõige selleks, et arutada ja lahendada probleeme, mis tekivad Europoliga tehtava operatiivkoostöö käigus.

7.  Iga liikmesriik näeb ette siseriikliku üksuse organisatsiooni ja personali vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele.

8.  Iga liikmesriik kannab ise oma siseriiklike üksuste ja pädevate asutuste ning Europoli vahelisest suhtlusest tulenevad kulud ega nõua Europolilt nende kulude, välja arvatud sidekulude katmist.

9.  Liikmesriigid tagavad Europoliga ühenduse pidamiseks kasutatavate kõikide süsteemide turvalisuse miinimumtaseme kõrgeima võimaliku taseme . [ME 86]

10.  Europol koostab igal aastal aruande, mis sisaldab teavet liikmesriikide esitatud iga liikmesriigi poolt lõike 5 punkti a kohase alusel jagatud teabe hulga ja kvaliteedi ning oma siseriikliku üksuse tegevuse kohta. Aruannet analüüsib haldusnõukogu, eesmärgiga pidevalt parandada Europoli ja liikmesriikide vahelist vastastikust koostööd. Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. [ME 229]

Artikkel 8

Kontaktametnikud

1.  Iga riiklik üksus lähetab Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigusnorme.

2.  Kontaktametnikud moodustavad Europolis riikide kontaktbüroosid ja Europoli siseriiklikud üksused juhendavad neid kooskõlas lähetanud liikmesriigi õiguse ning Europoli juhtimise suhtes kohaldatavate sätetega.

3.  Kontaktametnikud aitavad kaasa Europoli ja oma liikmesriigi vahelisele teabevahetusele edastavad oma siseriiklike üksuste teavet Europolile ning Europol siseriiklikele üksustele . [ME 87]

4.  Kontaktametnikud aitavad kaasa oma liikmesriigi ja teiste riikide kontaktametnike vahelisele teabevahetusele vastavalt oma siseriiklikule õigusele. Europoli infrastruktuuri võib kooskõlas siseriikliku õigusega kasutada ka selliseks kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab Europoli eesmärkidega mitte seotud kuritegusid. Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike õigused ja kohustused seoses Europoliga. Kogu selline teabevahetus peab olema kooskõlas ELi ja siseriikliku õigusega, eelkõige vastavalt kas otsusega 2008/977/JSK või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ (16) . Europol töötleb selle sätte alusel saadud andmeid ainult juhul, kui teda on võimalik siseriikliku ja liidu õiguse alusel õigusjärgse vastuvõtjana käsitleda. [ME 88]

5.  Kontaktametnikel on artikli 65 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja immuniteet.

6.  Europol tagab, et kontaktametnikke informeeritakse täielikult ja neid kaasatakse Europoli kogu tegevusse niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

7.  Europol tasub Europoli hoones liikmesriikidele vajalike ruumide ja kontaktametnikele nende ülesannete täitmiseks vajaliku toe pakkumise kulud. Muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud, kannab lähetanud liikmesriik, kui eelarvepädevad institutsioonid ei otsusta haldusnõukogu soovituse põhjal teisiti.

III peatükk

ÕIGUSKAITSEAMETNIKE KOOLITUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 9

Europoli akadeemia

1.  Europoli üksusena tegutsev käesoleva määrusega asutatud Europoli akadeemia toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude ja terrorismivastase võitluse, suure riskiga spordi- ja muude avalike ürituste haldamise, liidu mittesõjaliste missioonide strateegilise kavandamise ja juhtimise, õiguskaitse juhtimise ja keeleoskuse valdkonnas eelkõige selleks, et:

(a)  parandada teadlikkust ja teadmisi

i)  õiguskaitsealast koostööd käsitlevatest rahvusvahelistest ja ELi õigusaktidest;

ii)  liidu asutuste, eelkõige Europoli, Eurojusti ja Frontexi toimimisest ja rollist;

iii)  õiguskaitsealase koostöö juriidilistest aspektidest ja teabekanalitele juurdepääsu praktilistest teadmistest;

(b)  edendada liikmesriikide omavahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist piirkondlikku ja kahepoolset koostööd;

(c)  käsitleda selliseid kuriteoliikidega võitlemise ja politseitöö valdkondi, kus liidu tasandil koolituse pakkumine loob lisaväärtust;

(d)  töötada välja ühised õiguskaitseametnike koolitamise õppekavad, et valmistada nad ette osalemiseks ELi tsiviilmissioonidel;

(e)  aidata liikmesriikidel osaleda kolmandates riikides võetavates kahepoolsetes õiguskaitsesuutlikkuse suurendamise meetmetes;

(f)  koolitada koolitajaid ning toetada hea koolitustava arendamist ja vahetust.

2.  Europoli akadeemia töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt õppevahendeid ja -metoodikat ning rakendab neid elukestva õppe pakkumisel, et parandada õiguskaitseametnike oskusi. Europoli akadeemia hindab kõnealuste meetmete tulemuslikkust, et parandada tulevaste meetmete kvaliteeti, järjekindlust ja tõhusust.

Artikkel 10

Europoli akadeemia ülesanded

1.  Europoli akadeemia koostab mitmeaastased strateegilised koolitusvajaduste analüüsid ja mitmeaastased õppeprogrammid.

2.  Europoli akadeemia töötab välja ja kasutab koolitust ja koolitusvahendeid, sealhulgas järgmist:

(a)  kursused, seminarid, konverentsid ning veebipõhine ja e-õpe;

(b)  ühised õppekavad, mis aitavad parandada teadlikkust, täita lünki ja/või edendada ühist piiriülese kuritegevuse käsitust;

(c)  sihtrühmade vajadustest lähtuvad järk-järgulised koolitusmoodulid astmete või raskusastmete kaupa ning kooskõlas geograafilise piirkonna, kuritegevusvaldkonna või konkreetsete kutsenõuetega;

(d)  õiguskaitseametnike vahetus- ja lähetusprogrammid praktika käigus toimuva koolituse edendamiseks.

3.  Selleks et tsiviilmissioonide ja kolmandate riikide suutlikkuse suurendamise vajadusi toetav Euroopa koolituspoliitika oleks sidus, teeb Europoli akadeemia järgmist:

(a)  hindab olemasolevate liitu käsitlevate õiguskaitsekoolituse poliitika ja algatuste mõju;

(b)  töötab välja ja pakub koolitust, et valmistada liikmesriikide õiguskaitseametnikke ette osalemiseks tsiviilmissioonidel, sealhulgas võimaldades neil omandada vajalikku keeleoskust;

(c)  töötab välja ja korraldab koolitusi kolmandate riikide õiguskaitseametnikele, eelkõige liiduga ühinemise kandidaatriikide ametnikele;

(d)  haldab sihtotstarbelisi liidu välisabi vahendeid, millest kooskõlas liidu prioriteetidega toetatakse kolmandate riikide tegevust asjakohastes poliitikavaldkondades suutlikkuse suurendamisel.

4.  Europoli akadeemia aitab kaasa sellele, et liikmesriigid tunnustaksid üksteise õiguskaitsekoolitust ning asjakohaseid Euroopa kvaliteedistandardeid.

Artikkel 11

Koolitusalane teadustegevus

1.  Europoli akadeemia osaleb käesolevas peatükis käsitletud koolitustegevusega seotud teadusuuringute tegemises.

2.  Europoli akadeemia edendab ja loob partnerlusi liidu asutustega, samuti avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadusasutustega ning toetab liikmesriikides tugevama partnerluse loomist ülikoolide ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate asutuste vahel. [ME 89]

IV peatükk

EUROPOLI ORGANISATSIOON

Artikkel 12

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuur

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuuri kuuluvad:

(a)  haldusnõukogu, kes täidab artiklis 14 sätestatud ülesandeid;

(b)  tegevdirektor, kes täidab artiklis 19 sätestatud kohustusi;

(c)  koolituse teaduskomitee vastavalt artiklile 20; [ME 90]

(d)  vajaduse korral muu nõuandeorgan, mille loob haldusnõukogu vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile p;

(e)  vajaduse korral juhatus vastavalt artiklitele 21 ja 22. [ME 91]

1.JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 13

Haldusnõukogu koosseis

1.  Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni hääleõiguslikku esindajat hääleõiguslik esindaja . [ME 92]

1a.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajal on võimalik osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana. Esindajal ei ole hääleõigust. [ME 93]

2.  Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse, arvestades nende avaliku ja erasektori organisatsioonide juhtimise kogemusi ja teadmisi õiguskaitsealase koostöö valdkonnas.

3.  Igal haldusnõukogu liikmel võib olla on asendusliige, kes nimetatakse kelle nimetab ametisse, arvestades tema avaliku ja erasektori organisatsioonide juhtimise kogemusi ning teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse poliitika valdkonnas haldusnõukogu täisliige artikli 13 lõikes 2 esitatud kriteeriumide alusel . Asendusliige tegutseb liikmena kõikides õiguskaitseametnike koolitusega seotud küsimustes. Täisliikme puudumise korral esindab teda asendusliige. Asendusliikme puudumise korral esindab täisliige teda kõikides küsimustes, mis on seotud õiguskaitseametnike koolitusega. [ME 94]

4.  Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus saavutada meeste ja naiste võrdse esindatuse . Osaliste eesmärk on võrdne esindatus haldusnõukogus. [ME 95]

5.  Täisliikme ja asendusliikme ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jääb liige haldusnõukogu koosseisu seni, kuni tema volitusi pikendatakse või ta asendatakse nii pikk, kui nende ametisse nimetanud liikmesriik on määranud . [ME 96]

5a.  Esimeest abistab haldusnõukogu sekretariaat. Eelkõige on sekretariaadi ülesanneteks:

(a)  osaleda tihedalt ja püsivalt haldusnõukogu töö korraldamises, kooskõlastamises ja sidususe kontrollimises esimehe vastutusel ja suunitlusel;

(b)  pakkuda haldusnõukogule ülesannete täitmiseks vajalikku administratiivset tuge. [ME 97]

5b.  Kõik haldusnõukogu liikmed esitavad oma ametiaja algul huvide deklaratsiooni. [ME 98]

Artikkel 14

Haldusnõukogu ülesanded

1.  Haldusnõukogu:

(a)  võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli järgmise aasta tööprogrammi kooskõlas artikliga 15;

(b)  võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu mitmeaastase tööprogrammi kooskõlas artikliga 15;

(c)  võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli aastaeelarve ja täidab muid Europoli eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas XI peatükiga;

(d)  võtab vastu Europoli aasta üldise tegevusaruande, edastab ja ja esitab selle parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile . Aastane üldine tegevusaruanne avalikustatakse; [ME 99]

(e)  võtab vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastavalt artiklile 63;

(f)  võtab pärast komisjoni arvamuse arvesse võtmist 31. jaanuariks vastu mitmeaastase personalipoliitika kava;

(g)  võtab vastu pettustevastase võitluse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga; [ME 100]

(h)  võtab vastu haldusnõukogu ning koolituse teaduskomitee liikmete huvikonfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjad; [ME 101]

(i)  kasutab kooskõlas lõikega 2 Europoli personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”); [ME 102]

(j)  võtab direktori ettepanekul ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110; [ME 103]

(k)  nimetab ametisse tegevdirektori ja tema asetäitjad ning vajaduse korral pikendab nende ametiaega või kõrvaldab nad ametist vastavalt artiklitele 56 ja 57;

(l)  kehtestab tulemusnäitajad ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

(m)  nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

(n)  nimetab koolituse teaduskomitee liikmed; [ME 104]

(o)  tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja Euroopa andmekaitseinspektori uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve; [ME 105]

(p)  võtab vastu Europoli struktuuri kehtestamise ja vajaduse korral edasiarendamise otsused; [ME 106]

(q)  võtab vastu oma töökorra.

(qa)  nimetab ametisse andmekaitseametniku, kes on oma ülesannete täitmisel haldusnõukogust sõltumatu ning vastutab andmetöötlussüsteemide loomise ja haldamise eest. [ME 107]

Haldusnõukogu võib vastavalt artikli 46 lõike 3 punktile f esitatud Euroopa andmekaitseinspektori ettepaneku alusel töötlemise oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega ajutiselt või tähtajatult keelata. [ME 108]

2.  Haldusnõukogu võtab vastavalt ametnike personalieeskirjade artiklile 110 vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratletakse tingimused, mille korral võib sellise volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib haldusnõukogu tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused oma otsusega ajutiselt peatada ning teostada neid volitusi ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või muule töötajale peale tegevdirektori. [ME 109]

Artikkel 15

Aasta tööprogramm ja mitmeaastane tööprogramm

1.  Haldusnõukogu võtab hiljemalt iga aasta 30. novembriks vastu aasta tööprogrammi tegevdirektori esitatud ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale edastatud eelnõu põhjal, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu edastab tööprogrammi Euroopa Parlamendile parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale , nõukogule, komisjonile, ja liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile . [ME 110]

2.  Aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Lisaks esitatakse selles rahastatavate meetmete kirjeldus koos meetmetele ettenähtavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarve koostamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm on järjepidev allutatud lõikes 4 viidatud mitmeaastase tööprogrammiga mitmeaastasele tööprogrammile . Aasta tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele. [ME 111]

3.  Kui Europolile antakse uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi.

Aasta tööprogrammis oluliste muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui esialgse aasta tööprogrammi vastuvõtmisel. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis ebaolulisi muudatusi. [ME 112]

4.  Võttes arvesse komisjoni arvamust ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega ning Euroopa andmekaitseinspektoriga võtab haldusnõukogu iga aasta 30. novembriks vastu ja ajakohastab mitmeaastase tööprogrammi. [ME 114]

Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm saadetakse Euroopa Parlamendile, parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastatakse nõukogule, komisjonile, ja liikmesriikide parlamentidele ja Euroopa andmekaitseinspektorile . [ME 113]

Mitmeaastases tööprogrammis määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Ühtlasi esitatakse selles igale eesmärgile ettenähtav soovituslik summa ja töötajate arv kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ja mitmeaastase personalipoliitika kavaga. Selles esitatakse ka artiklis 29 nimetatud strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Mitmeaastast tööprogrammi rakendatakse aasta tööprogrammide kaudu ning vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt välis- ja sisehindamiste tulemustele. Kui see on asjakohane, kajastatakse selliste hindamiste tulemusi ka järgmise aasta tööprogrammis.

Artikkel 16

Haldusnõukogu esimees

1.  Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.  Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli viis aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal tema ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg. [ME 115]

Artikkel 17

Haldusnõukogu koosolekud

1.  Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.  Aruteludel osaleb Europoli tegevdirektor.

3.  Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Haldusnõukogu koosolek toimub ka selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4.  Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejana oma koosolekule kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus on arutatava küsimuse seisukohalt asjakohane.

4a.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindajal on võimalik osaleda haldusnõukogu koosolekutel vaatlejana. [ME 116]

5.  Haldusnõukogu kodukorras sätestatud tingimustel võivad haldusnõukogu liikmeid abistada nõustajad ja eksperdid.

6.  Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Europol.

Artikkel 18

Hääletamise kord

1.  Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 1 esimese lõigu punktide a, b ja c, artikli 14 lõike 1 esimese a lõigu, artikli 16 lõike 1 ning artikli 56 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogus otsused vastu liikmete häälteenamusega. [ME 117]

2.  Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.  Esimees osaleb hääletamisel.

4.  Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

4a.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma esindaja ei võta hääletamistest osa. [ME 118]

5.  Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

2.JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 19

Tegevdirektori ülesanded

1.  Europoli juhib tegevdirektor. Ta annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2.  Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.  Tegevdirektor osaleb korrapäraselt parlamentaarse ühiskontrolli töörühmas ja esitab Euroopa Parlamendile töörühmale viimase taotlusel aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta. [ME 119]

4.  Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja.

5.  Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Europolile pandud ülesannete täitmise eest. Tegevdirektor:

(a)  juhib Europoli igapäevast tööd;

(b)  rakendab haldusnõukogu otsuseid;

(c)  koostab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning esitab need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist , võttes arvesse komisjoni arvamust ; [ME 120]

(d)  rakendab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning annab haldusnõukogule aru nende rakendamisest;

(e)  koostab konsolideeritud aastaaruande Europoli tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(f)  koostab sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste alusel tegevuskava ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aruandeid tegevuskava täitmise kohta;

(g)  kaitseb liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ning, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, teostades tõhusat kontrolli, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldades tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(h)  koostab Europoli pettustevastase võitluse strateegilise analüüsi ja huvide konfliktide vältimise ja lahendamise strateegia ja ning esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks; [ME 121]

(i)  töötab välja Europoli suhtes kohaldatavate finantseeskirjade eelnõu;

(j)  valmistab ette Europoli eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse eelnõu ja täidab Europoli eelarvet;

(k)  valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava eelnõu ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule, võttes arvesse komisjoni arvamust ; [ME 122]

(ka)  piiramata artikli 14 lõike 1 punktiga j antud volituste teostamist Europoli personali suhtes, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”). [ME 123]

(kb)  võtab vastu Europoli struktuuri kehtestamise ja vajaduse korral edasiarendamise otsused; [ME 124]

(l)  abistab haldusnõukogu esimeest haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

(m)  teavitab haldusnõukogu korrapäraselt liidu kuritegevusevastase võitluse strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamisest.

3.JAGU

KOOLITUSE TEADUSKOMITEE

Artikkel 20

Koolituse teaduskomitee

1.  Koolituse teaduskomitee on sõltumatu nõuandev organ, mis tagab, et Europoli koolitustegevus lähtub teaduslikest alustest, ning suunab nende kujundamist. Sel eesmärgil kaasab tegevdirektor koolitus teaduskomitee juba varases etapis kõikide artiklis 14 viidatud dokumentide ettevalmistamisse, kuivõrd need on seotud koolitusega.

2.  Koolituse teaduskomitee koosneb üheteistkümnest kõrgeima akadeemilise kraadi või ametikohaga isikust, kes tegutsevad käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud valdkondades. Liikmed nimetab ametisse haldusnõukogu pärast Euroopa Liidu Teatajas konkursiteate avaldamist läbipaistva valikumenetluse põhjal. Koolituse teaduskomiteesse ei või kuuluda haldusnõukogu liikmeid. Koolituse teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.  Europol avalikustab koolituse teaduskomitee liikmete nimekirja oma veebilehel ja ajakohastab seda.

4.  Koolituse teaduskomitee liikme ametiaeg on viis aastat. Liikme ametiaega ei pikendata ja juhul, kui liige ei vasta sõltumatuse kriteeriumidele, võidakse ta ametist vabastada.

5.  Koolituse teaduskomitee valib esimehe ja tema asetäitja, kelle ametiaeg on viis aastat. Komitee seisukohad võetakse vastu lihthäälteenamusega. Esimees kutsub komitee kokku kuni neli korda aastas. Vajaduse korral kutsub esimees erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või vähemalt nelja komiteeliikme taotlusel.

6.  Tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja koolituse alal või nende esindaja kutsutakse koosolekutel osalema hääleõiguseta vaatlejana.

7.  Koolituse teaduskomiteed aitab sekretär, kelleks on komitee välja valitud ja tegevdirektori poolt ametisse nimetatud Europoli töötaja.

8.  Teaduskomitee eelkõige:

(a)  nõustab tegevdirektorit ja tegevdirektori asetäitjat koolituse alal aasta tööprogrammi ja muude strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada nende teaduslik kvaliteet ning kooskõla liidu vastava sektori poliitika ja prioriteetidega;

(b)  esitab haldusnõukogule sõltumatuid arvamusi ja annab talle nõu oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;

(c)  esitab sõltumatuid arvamusi ja annab nõu õppekavade kvaliteedi, õppetöö meetodite, õppetöö valikuvõimaluste ja teaduse arengu küsimustes;

(d)  annab muud nõu seoses Europoli koolitustegevuse teaduslike aspektidega, kui seda taotleb haldusnõukogu, tegevdirektor või tegevdirektori asetäitja koolituse alal.

9.  Koolituse teaduskomitee aastaeelarve nähakse ette Europoli eelarve eraldi real. [ME 125]

4.JAGU

JUHATUS

Artikkel 21

Moodustamine

Haldusnõukogu võib moodustada juhatuse.

Artikkel 22

Ülesanded ja korraldus

1.  Juhatus abistab haldusnõukogu.

2.  Juhatusel on järgmised ülesanded:

(a)  valmistada ette haldusnõukogu vastuvõetavad otsused;

(b)  tagada koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmise sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ja soovituste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste alusel;

(c)  ilma et see piiraks artiklis 19 sätestatud tegevdirektori ülesandeid, abistada tegevdirektorit ja anda talle nõu haldusnõukogu otsuste rakendamisel, et tugevdada järelevalvet haldusjuhtimise üle.

3.  Kiireloomulistest juhtudest tingitud vajaduse korral võib juhatus haldusnõukogu nimel teha teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusjuhtimise küsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta.

4.  Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja veel kolm liiget, kelle haldusnõukogu nimetab oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid ei oma hääleõigust.

5.  Juhatuse liikme ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samaaegselt tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

6.  Juhatusel on vähemal üks korraline koosolek iga kolme kuu tagant. Peale selle tuleb juhatus kokku oma esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7.  Juhatus järgib haldusnõukogu kehtestatud kodukorda. [ME 126]

V peatükk

TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 23

Teabeallikad

1.  Europol töötleb ainult teavet, mille talle on esitanud:

(a)  liikmesriigid vastavalt siseriiklikule õigusele;

(b)  liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt VI peatükile;

(c)  eraisikud vastavalt artikli 29 lõikele 2.

2.  Europol võib otse saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit avalikult kättesaadavatest allikatest, nagu meedia, sealhulgas internetist ja avalikest andmebaasidest.

3.  Kui see on kooskõlas liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega ning kui on võimalik tõendada Europoli mandaadiga hõlmatud ülesande täitmisega seotud juurdepääsu vajalikkust ja proportsionaalsust , võib Europol saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit riigi, liidu ja rahvusvahelise tasandi infosüsteemidest, sealhulgas sellistest, millele tal on vahetu elektrooniline juurdepääs.

Nendes sätestatakse eesmärgid, isikuandmete kategooriad ning otstarve, vahendid ja kord, mida tuleb teabe vastuvõtmisel ja töötlemisel järgida, täites kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusnorme ja põhimõtteid. Selliste liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle kasutamist niivõrd, kuivõrd nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad kui käesolevas määruses. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele, kui see on tingimata vajalik ja proportsionaalne nende tema ülesannete täitmiseks. [ME 127]

Artikkel 24

Teabe töötlemise eesmärgid

1.  Niivõrd, kuivõrd see on vajalik artikli artiklis  3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib Europol töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, ainult selleks, et: .

Isikuandmeid võib töödelda ainult selleks, et:

(a)  välja selgitada teabes esinevaid seoseid või muid olulisi kokkupuuteid andmete võrdlemise teel, kusjuures see teave piirdub ;

(i)  isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellises rikkumises süüdi mõistetud;

(ii)  isikutega, kelle kohta on faktilisi tõendeid või alust arvata, et nad panevad toime kuriteo;

(b)  teostada strateegilist või temaatilist analüüsi;

(c)  teostada konkreetsetel juhtudel operatiivanalüüsi.

Neid ülesandeid täites järgitakse järgmisi kriteeriume:

–  punktis a osutatud kontrolli teostatakse kooskõlas vajalike andmekaitsetagatistega ja eelkõige on sel puhul nõutav piisav põhjendus andmepäringu ja selle otstarbe kohta. Võetakse ka vajalikke meetmeid tagamaks, et ainult need ametiasutused, kes algselt vastutavad andmete kogumise eest, tohivad neid hiljem vahetada;

–  iga punktis c osutatud operatiivanalüüsi juhtumi suhtes kohaldatakse järgmist:

(i)  määratakse kindlaks konkreetne otstarve; isikuandmeid tohib töödelda ainult juhul, kui need on sel konkreetsel otstarbel vajalikud;

(ii)  kõik Europoli töötajate teostatavad andmete võrdlemise toimingud on üksikasjalikult põhjendatud; andmete hankimine pärast konsulteerimist piirdub miinimumvajadustega ja on üksikasjalikult põhjendatud;

(iii)  andmeid tohivad muuta ainult andmete esialgse kogumise otstarbe eest vastutavad töötajad.

Europol dokumenteerib need toimingud nõuetekohaselt. Dokumentatsioon tehakse töötlemistoimingu õiguspärasuse kinnitamise otstarbel taotluse alusel kättesaadavaks andmekaitseametnikule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

2.  Isikuandmete ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib igal punktis 1 loetletud konkreetsel eesmärgil koguda, on loetletud 2. lisas.

2a.  Europol võib erandjuhtudel ajutiselt andmeid töödelda, et kindlaks teha, kas need andmed on tema ülesannete jaoks vajalikud ja millisel lõikes 1 osutatud otstarbel on need vajalikud. Haldusnõukogu määrab direktori ettepanekul ja Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteerimise järel kindlaks selliste andmete töötlemisega seotud tingimused, eelkõige seoses andmetele juurdepääsu ja nende kasutamisega ning andmete säilitamise ja kustutamise ajapiirangutega, mis ei või ületada kuut kuud, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 34 osutatud põhimõtteid.

2b.  Euroopa andmekaitseinspektor koostab suunised, milles määratletakse lõike 1 punktides a, b ja c loetletud otstarbed. [ME 128]

Artikkel 25

Teabe töötlemise eesmärgi kindlaksmääramine

1.  Europolile teabe esitanud liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik ja rahvusvaheline organisatsioon määrab kindlaks selle töötlemise konkreetse ja hästi määratletud eesmärgi vastavalt artiklile 24. Kui nemad ei ole seda teinud, määrab sellise teabe asjakohasuse ja töötlemise eesmärgi kindlaks Europol. Europol võib töödelda teavet muul konkreetsel ja sõnaselgel eesmärgil kui eesmärk, milleks teave esitati, üksnes andmete esitaja sõnaselgel loal kooskõlas kohaldatava õigusega . [ME 129]

2.  Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad teabe edastamise ajal teatavaks teha üldised ja konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad piirangud. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe edastamist, teavitavad nad sellest Europoli. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

3.  Europol võib piirata liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabele ja selle teabe kasutamist.

Artikkel 25a

Isikuandmete kaitse mõju hindamine

1.  Enne isikuandmete mis tahes töötlemistoiminguid hindab Europol kavandatud töötlemissüsteemide ja -protseduuride mõju isikuandmete kaitsele ja annab sellest teada Euroopa andmekaitseinspektorile.

2.  Hindamine sisaldab vähemalt kavandatud töötlemistoimingute üldkirjeldust, andmesubjektide õigusi ja vabadusi ohustavate asjaolude hindamist, nende ohtude ennetamiseks kavandatud meetmeid, kaitsemeetmeid, julgeolekumeetmeid ja mehhanisme, mis tagavad isikuandmete kaitse ja tõendavad kooskõla käesoleva määruse sätetega, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õiguspäraseid huve. [ME 130]

Artikkel 26

Liikmesriikide ja Europoli töötajate juurdepääs Europolis säilitatavale teabele

1.  Liikmesriikidel Juhul kui liikmesriigid saavad põhjenduseks tuua oma ülesannete seaduspärase täitmise vajaduse, on neil juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil esitatud teabele ning võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Liikmesriigid määravad kindlaks need pädevad asutused, kellel on õigus selliseid päringuid teostada.

2.  Liikmesriikidel on kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud konkreetsel eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral teavitab Europol teabe edastajat ning algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile talle teabe edastanud edastanu otsusega ning sellises ulatuses, mis on vajalik asjaomase liikmesriigi otsusega ülesannete õiguspäraseks täitmiseks .

3.  Tegevdirektori poolt nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel on juurdepääsuõigus Europolis töödeldavale teabele niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

3a.  Europol dokumenteerib kõik päringutabamused ja kogu saadud teabe vastavalt artiklile 43. [ME 131]

Artikkel 27

Eurojusti ja OLAFi juurdepääs Europoli teabele

1.  Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) nende tema volituste piires juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärkidel esitatud teabele ja võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Kui Eurojusti või OLAFi päringu käigus ilmneb kokkulangevus Europoli töödeldava teabega, teavitatakse sellest Europoli.

2.  Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja OLAFile nende tema volituste piires kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud konkreetsel eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe edastanud liikmesriigi, liidu asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni otsusega. Päringutabamuse korral täpsustab Eurojust, milliseid andmeid ta vajab, ja Europol võib andmeid jagada üksnes selles ulatuses, milles tabamuse moodustanud andmed on vajalikud Eurojusti ülesannete õiguspäraseks täitmiseks. Europol registreerib, millisele teabele juurdepääs võimaldati.

3.  Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuvaid teabepäringuid teostatakse ainult selle kindlakstegemiseks, kas vastavalt Eurojustile või OLAFile kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

4.  Europol lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid üksnes pärast seda, kui ta on saanud Eurojustilt teavet selle kohta, millistel liikmesriikide liikmetel, asetäitjatel, assistentidel ja Eurojusti töötajatel on luba selliseid päringuid teostada, ning OLAFilt teavet selle kohta, millistel töötajatel on luba selliseid päringuid teostada .

5.  Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise, koostöö või toetuse vajaduse vastavalt Eurojusti või OLAFi volitustele, teavitab Europol neid sellest ning algatab menetluse teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi otsusega. Sellisel juhul konsulteerivad konsulteerib Eurojust või OLAF Europoliga.

6.  Eurojust, sealhulgas kolleegium, liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti töötajad, ning OLAF peavad kinni kõikidest üldistest ja konkreetsetest juurdepääsu- ja kasutamispiirangutest, mille liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kooskõlas artikli 25 lõikega 2 teatavaks teinud.

6 a.  Europol ja Eurojust teavitavad teineteist, kui pärast vastastikku andmetega tutvumist ilmneb, et andmed võivad olla ebakorrektsed või vastuolus muude andmetega. [ME 132]

Artikkel 28

Liikmesriikide teavitamise kohustus

1.  Kui Europol peab vastavalt artikli 4 lõike 1 punktist b tulenevale kohustusele teavitama liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest, kuid kõnealuse teabe suhtes kehtivad vastavalt artikli 25 lõikele 2 selle jagamist välistavad juurdepääsupiirangud, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud andmete esitajaga nõu ja taotleb küsib tema nõusolekut teabe jagamiseks.

Ilma sellise sõnaselge nõusolekuta teavet ei edastata.

Kui nimetatud teabele ei ole kehtestatud artikli 25 kohaseid juurdepääsupiiranguid, teavitab Europol teabe esitanud liikmesriiki sellise teabe edastamisest. [ME 133]

2.  Olenemata juurdepääsupiirangutest, teavitab Europol liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest juhul, kui see on:

(a)  tingimata vajalik raske kuriteo või terroriakti otsese ohu vältimiseks või

(b)  see on hädavajalik asjaomase liikmesriigi avalikku korda ähvardava tõsise ja vahetu ohu ärahoidmiseks.

Sellisel juhul teavitab Europol andmete esitajat võimalikult kiiresti kõnealuse teabe jagamisest ja põhjendab oma olukorraanalüüsi.

VI peatükk

SUHTED PARTNERITEGA

1.JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 29

Üldsätted

1.  Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas kõnealuste asutuste eesmärkidega, kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja kolmandate riikide koolitusasutustega , rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega.

2.  Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning võttes arvesse artikli 25 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid, võib Europol otse vahetada lõikes 1 nimetatud üksustega igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid.

3.  Kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne tema õiguspäraste ülesannete täitmiseks ja kooskõlas käesoleva peatüki sätetega , võib Europol saada ja töödelda lõikes 1 nimetatud üksustelt, kuid mitte eraõiguslikelt isikutelt, saada üksuste, välja arvatud eraõiguslike isikute, valduses olevaid isikuandmeid ja töödelda neid kooskõlas käesoleva peatükiga .

4.  Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 4 5 kohaldamist ja kooskõlas käesoleva peatükiga edastab Europol isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega ülesannetega seotud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui andmete saaja selgelt kohustub andmeid kasutama üksnes otstarbel, milleks need edastati . Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik, taotleb Europol asjaomase liikmesriigi asjaomaselt liikmesriigilt eelnevalt selget nõusolekut, välja arvatud juhul, kui:

(a)  nõusolekut võib eeldada, sest asjaomane liikmesriik ei ole edastamisvõimalust sõnaselgelt piiranud, või

(b)  asjaomane liikmesriik on andnud sellisele edastamisele oma eelneva nõusoleku kas üldiselt või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

5.  Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei tohi saadud isikuandmeid omakorda edastada ilma Europoli eelneva sõnaselge nõusolekuta ega enne, kui andmete saaja on selgelt kohustunud kasutama andmeid üksnes otstarbel, milleks need edastati .

5a.  Europol tagab vastavalt käesolevale määrusele isikuandmete kõikide edastamiste ja edastamise põhjuste üksikasjaliku dokumenteerimise.

5b.  Kui kolmas riik, rahvusvaheline organisatsioon või eraõiguslik isik on omandanud teavet, rikkudes ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, siis sellist teavet ei töödelda. [ME 134]

2.JAGU

ISIKUANDMETE EDASTAMINE JA VAHETUS

Artikkel 30

Isikuandmete edastamine liidu asutustele

Võttes arvesse artikli 25 lõigetest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid ja ilma , et see piiraks artikli 27 kohaldamist , võib Europol edastada isikuandmeid otse liidu asutustele, kui see on vajalik tema või andmeid saava liidu asutuse ülesannete täitmiseks. Europol avalikustab nende ELi institutsioonide ja asutuste loendi, kellega ta teavet jagab, ja avaldab selle loendi oma veebisaidil. [ME 135]

Artikkel 31

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

1.  Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol edastada isikuandmeid kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile vastavalt:

(a)  [Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ artiklite 25 ja 31] kohaselt vastu võetud komisjoni otsusele, mille alusel asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon või kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni töötlemissektor tagab piisava kaitsetaseme (piisava kaitse otsus) või

(b)  liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelisele lepingule, millega nähakse ette piisavad kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, või

(c)  Europoli ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostöölepingule.

Neid koostöölepinguid muudetakse nelja aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja need asendatakse järgneva lepinguga vastavalt käesoleva lõike punktile b. [ME 136]

Sellise edastamise puhul ei ole vaja täiendavat luba. Aegsasti enne läbirääkimiste alustamist punktis b osutatud rahvusvahelise lepingu üle ja läbirääkimiste ajal ning eelkõige enne läbirääkimisvolituste vastuvõtmist ja ka enne lepingu lõplikku vormistamist konsulteeritakse Euroopa andmekaitseinspektoriga.

Europol teeb üldsusele juurdepääsetavaks regulaarselt ajakohastatud loendi oma rahvusvahelistest ja koostöölepingutest kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, avaldades selle loendi oma veebisaidil. [ME 137]

Europol võib sõlmida töökorra selliste lepingute või piisava kaitse otsuste rakendamiseks.

2.  Erandina lõikest 1 võib tegevdirektor, pidades kinni diskreetsuse, konfidentsiaalsuse ja proportsionaalsuse kohustustest, anda iga juhtumi puhul eraldi loa isikuandmete edastamiseks kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui:

(a)  andmete edastamine on tingimata vajalik ühe või mitme liikmesriigi esmaste andmesubjekti või teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks Europoli eesmärkide ulatuses või ;

(b)  andmete edastamine on tingimata vajalik raske kuriteo või terroriakti otsese ohu vältimiseks andmesubjekti õigustatud huvi kaitsmiseks vastavalt andmeid edastava liikmesriigi või kolmanda riigi õigusele või ;

(c)  andmete edastamine on muul põhjusel vajalik liikmesriigi või õigusaktiga nõutav üldistest huvidest tuleneval olulisel põhjusel ja õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks kolmanda riigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja tõsise ohu vältimiseks või

(d)  andmete edastamine on vajalik andmesubjekti või mõne teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks konkreetsete kuritegude tõkestamiseks, uurimiseks, avastamiseks või kuritegude eest vastutusele võtmiseks või kriminaalkaristuste täitmisele pööramiseks või .

(da)  edastamine on vajalik konkreetsete kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramisega seotud konkreetsete õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks.

Europoli tegevdirektor kaalub igal juhul kõnealuses kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kohaldatavat andmekaitsetaset, võttes arvesse andmete laadi, andmete kavandatavat otstarvet, kavandatava töötlemise kestust, kõnealuses riigis kohaldatavaid üldisi või konkreetseid andmekaitsesätteid ja seda, kas Europoli poolt andmete puhul nõutavaid eritingimusi tunnustatakse või mitte.

Süstemaatilistele, suuremahulistele või struktuursetele edastamistele ei tohi erandeid kohaldada.

Peale selle võib haldusnõukogu kokkuleppel Euroopa andmekaitseinspektoriga andmekaitseinspektor lubada andmete edastamist või korduvat edastamist kooskõlas punktidega a–d eespool, võttes arvesse lisades piisavad kaitsemeetmed olemasolu üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav. [ME 138]

3.  Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektorit viivitamata juhtumitest, mille puhul ta kohaldas lõiget 2. [ME 139]

3a.  Europol dokumenteerib kõik käesoleva artikli kohased edastamised. [ME 140]

Artikkel 32

Eraõiguslike isikute edastatud isikuandmed

1.  Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid tingimusel, et andmed on esitatud ei ole saadud otse eraõiguslikelt isikutelt, vaid üksnes : [ME 141]

(a)  liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega;

(b)  sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne käesoleva määruse kohaldamist sõlminud koostöölepingu kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

(c)  kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kellega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.

2.  Juhul kui saadud andmed mõjutavad mõne riigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi siseriiklikku üksust.

3.  Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraõiguslike isikutega. [ME 142]

4.  Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise algust hindab komisjon, kas isikuandmeid on vaja vahetada otse eraõiguslike isikutega, ning sellise vahetamise võimalikku mõju. Kõnealuse hindamise käigus täpsustatakse muu hulgas põhjused, miks isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega on Europoli jaoks vajalik.

Artikkel 33

Eraisikutelt saadud teave

1.  Europol võib töödelda eraisikutelt saadud teavet, sealhulgas isikuandmeid, tingimusel, et see on esitatud:

(a)  liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega;

(b)  sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne käesoleva määruse kohaldamist sõlminud koostöölepingu kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

(c)  kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kellega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.

2.  Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid, eraisikult, kes elab kolmandas riigis, millega ei ole otsuse 2009/371/JSK artikli 23 ega ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelist lepingut, võib Europol teavet edastada üksnes asjaomasele liikmesriigile või kolmandale riigile, kellega selline rahvusvaheline leping on sõlmitud.

3.  Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraisikutega. [ME 143]

VII peatükk

ISIKUANDMETE KAITSE TAGATISED

Artikkel 34

Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted

1.  Tuleb tagada, et:

(a)  isikuandmeid töödeldakse seaduslikult, õiglaselt ning andmesubjekti suhtes läbipaistval ja kontrollitaval viisil ;

(b)  isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on kõnealuste nende eesmärkidega vastuolus. Isikuandmete hilisem töötlemine ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärkidel ei ole keelatud, kui Europol annab asjakohase tagatise eelkõige selle kohta, et andmeid ei töödelda muudel eesmärkidel ;

(c)  isikuandmed on piisavad, asjakohased, olulised ja neid on piisavalt, kuid mitte rohkem, kui on minimaalselt vaja töötlemise ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis seisukohalt; neid töödeldakse ainult sel juhul ja senikaua, kui eesmärki ei saa täita, töödeldes teavet, mis ei hõlma isikuandmeid ;

(d)  isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et viivitamata kustutada või parandada andmed, mis andmete töötlemise eesmärki silmas pidades ei ole õiged;

(e)  isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ning ainult seni, kuni see on vajalik seoses isikuandmete töötlemise eesmärkidega selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse .

(ea)  isikuandmeid töödeldakse viisil, mis võimaldab andmesubjektil oma õigusi tulemuslikult kasutada;

(eb)  isikuandmeid töödeldakse viisil, millega neid kaitstakse loata ja ebaseadusliku töötlemise ning juhusliku kaotuse, hävimise või kahjustumise vastu, kasutades asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid;

(ec)  isikuandmeid töötlevad üksnes nõuetekohaselt volitatud töötajad, kes vajavad neid oma ülesande täitmiseks;

1a.  Europol teeb üldsusele kättesaadavaks dokumendi, milles esitatakse arusaadavas vormis isikuandmete töötlemisega seotud sätted ning andmesubjektide õiguste kasutamiseks olemasolevad vahendid. [ME 144]

Artikkel 35

Erineva täpsuse ja usaldusväärsusega isikuandmed

1.  Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallikale võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode: [ME 145]

A: allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või teave pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;

B: teave pärineb allikast, mis on enamikul juhtudel olnud usaldusväärne;

C: teave pärineb allikast, mis ei ole enamikul juhtudel olnud usaldusväärne;

X: allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.

2.  Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabe usaldusväärsusele võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi teabe hindamise koode: [ME 146]

1: teave, mille täpsuse suhtes ei ole kahtlust;

2: teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;

3: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem jäädvustatud teave;

4: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.

3.  Kui Europol jõuab juba tema valduses oleva teabe põhjal järeldusele, et hinnangut on vaja muuta, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab hinnangu muutmises kokku leppida. Europol ei muuda hinnangut ilma sellise kokkuleppeta.

4.  Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut, püüab hindab Europol võimaluse piires hinnata allika ja teabe usaldusväärsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2 osutatud koodid X ja 4. [ME 147]

5.  Kui Europol saab andmeid või teavet kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või liidu asutuselt, kohaldatakse vastavalt käesolevat artiklit.

6.  Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud koode X ja 4 . [ME 148]

Artikkel 36

Isikuandmete eriliikide ja erinevate kategooriate andmesubjektide isikuandmete töötlemine

1.  Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste kuritegude kohta teavet anda võivate isikute ja alla 18-aastaste isikute isikuandmete töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. [ME 149]

2.  Rassilist, ja etnilist või sotsiaalset päritolu, poliitilisi vaateid, religiooni ja usku ning ametiühingusse kuulumist kajastavate isikuandmete, samuti tervist ja seksuaalelu käsitlevate andmete automaatne või muul viisil töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui need andmed täiendavad muid isikuandmeid, mida Europol juba töötleb. [ME 150]

3.  Ainult Europolil on juurdepääs lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmetele. Tegevdirektor annab nõuetekohase juurdepääsuloa sellistele andmetele piiratud arvule ametnikele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

4.  Ükski otsus, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi seoses andmesubjektiga, ei tohi põhineda ainult lõikes 2 viidatud andmete automaatsel töötlemisel, välja arvatud juhul, kui selline otsus on sõnaselgelt lubatud siseriiklike või liidu õigusaktidega või vajaduse korral Euroopa andmekaitseinspektori poolt. [ME 151]

5.  Lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmeid ei edastata liikmesriikidele, liidu asutustele, kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud üksikjuhtudel, kui see on hädavajalik ja nõuetekohaselt põhjendatud seoses Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegudega. Sellised edastamised on kooskõlas käesoleva määruse VI peatüki sätetega. [ME 152]

6.  Europol esitab iga kuue kuu tagant Euroopa andmekaitseinspektorile ülevaate kõikidest lõikes 2 viidatud isikuandmetest, mida ta on töödelnud.

Artikkel 37

Isikuandmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1.  Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui on tingimata vaja tema eesmärkide saavutamiseks selleks otstarbeks, milleks andmeid töödeldakse . [ME 153]

2.  Europol vaatab isikuandmete edasise säilitamise vajaduse läbi igal juhul hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete esmase töötlemise algust. Kui Europol siiski vajab isikuandmete edasist säilitamist oma ülesannete täitmiseks, võib ta otsustada, et säilitab isikuandmeid järgmise läbivaatamiseni, mis toimub pärast järgmist kolmeaastast ajavahemikku. Edasise säilitamise põhjuseid põhjendatakse ja need dokumenteeritakse. Kui isikuandmete edasise säilitamise otsust ei tehta, kustutakse need andmed kolme aasta möödumisel automaatselt.

3.  Kui artikli 36 lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuid käsitlevaid andmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa andmekaitseinspektorit.

4.  Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on isikuandmete edastamise ajal vastavalt artikli 25 lõikele 2 teatanud piirangutest, mis seisneb isikuandmete varasemas kustutamises või hävitamises, kustutab Europol isikuandmed kooskõlas selliste piirangutega. Kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, taotleb Europol andmete esitajalt luba andmeid edasi säilitada ning põhjendab sellist taotlust.

5.  Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon kustutab oma andmebaasist Europolile edastatud andmed, teatab ta sellest Europolile. Europol kustutab asjaomased andmed, välja arvatud juhul, kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik. Europol teavitab andmete esitajat kõnealuste andmete edasisest säilitamisest ning põhjendab sellist edasist säilitamist.

6.  Isikuandmeid ei kustutata, kui:

(a)  see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti selgesõnalisel ja kirjalikul nõusolekul; [ME 154]

(b)  andmesubjekt seab kahtluse alla nende täpsuse ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või, kui see on asjakohane, Europolil kontrollida andmete täpsust;

(c)  isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks ; [ME 155]

(d)  andmesubjekt on vastu nende kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist.

Artikkel 38

Töötlemise turvalisus

1.  Europol võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kadumise ja loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu ning igasuguse muu loata töötlemise eest.

2.  Europol rakendab andmete automaattöötluse suhtes meetmeid, mis on kavandatud selleks, et:

(a)  takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

(b)  hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine ja kõrvaldamine (andmekandjate kontroll);

(c)  hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine ja kustutamine (säilitamise kontroll);

(d)  takistada selleks volitamata isikuil kasutada automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

(e)  tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi volitatud kasutajatel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele (juurdepääsu kontroll);

(f)  tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib edastada või on edastatud isikuandmeid andmesidevahendite abil (andmeedastuse kontroll);

(g)  tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

(ga)  tagada, et on võimalik kontrollida ja välja selgitada, milline töötaja on millistele andmetele juurde pääsenud ja millal (juurdepääsulogi); [ME 156]

(h)  hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine ja kustutamine andmete edastamise ja andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

(i)  tagada, et paigaldatud süsteemide tõrke korral on võimalik nende toimimine kohe taastada (taastamine);

(j)  tagada, et süsteem toimib veatult, et selles ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et süsteemi rikked ei moonuta säilitatavaid andmeid (terviklus).

3.  Europol ja liikmesriigid määratlevad mehhanismid turbevajaduste arvestamiseks kogu infosüsteemi piires.

Artikkel 38a

Isikuandmete lõimitud kaitse ja vaikimisi kaitse

1.  Europol rakendab asjakohaseid tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid ja menetlusi sellisel viisil, et töötlemine vastab käesoleva määruse kohaselt vastuvõetud sätete nõuetele ning et tagatakse andmesubjekti õiguste kaitse.

2.  Europol rakendab mehhanisme, tagamaks, et vaikimisi töödeldakse üksnes isikuandmeid, mis on vajalikud töötlemise otstarbeks. [ME 157]

Artikkel 38b

Euroopa andmekaitseinspektori teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.  Europol teavitab Euroopa andmekaitseinspektorit isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivitusteta ja võimaluse korral 24 tunni jooksul pärast isikuandmetega seotud rikkumise avastamist. Kui Europol teavitab sellest hiljem kui 24 tunni jooksul, esitab ta nõudmise korral selle kohta põhjenduse.

2.  Lõikes 1 osutatud teates tuleb vähemalt

(a)  kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning nimetada asjaomaste andmesubjektide kategooriad ja arv ning isikuandmete liigid ja arv;

(b)  kirjeldada soovitatavaid meetmeid, mis võimaldavad leevendada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikku negatiivset mõju;

(c)  kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;

(d)  kirjeldada vastutava töötleja kavandatud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks.

3.  Europol dokumenteerib kõik isikuandmetega seotud rikkumised, sealhulgas rikkumise asjaolud, nende mõju ja võetud parandusmeetmed, mis võimaldab Euroopa andmekaitseinspektoril kontrollida vastavust käesolevale artiklile. [ME 158]

Artikkel 38c

Andmesubjekti teavitamine isikuandmetega seotud rikkumisest

1.  Kui artiklis 38b osutatud isikuandmetega seotud rikkumine võib kahjustada andmesubjekti isikuandmete ja tema eraelu kaitset, teavitab Europol isikuandmetega seotud rikkumisest põhjendamatu viivituseta ka andmesubjekti.

2.  Andmesubjektile lõike 1 kohaselt esitatud teates kirjeldatakse isikuandmetega seotud rikkumise laadi ning see sisaldab artiklis 44 osutatud andmekaitseametniku nime ja kontaktandmeid.

3.  Andmesubjekti ei pea teavitama isikuandmetega seotud rikkumisest, kui Europol suudab Euroopa andmekaitseinspektorile tõendada, et ta on rakendanud vajalikke tehnilisi kaitsemeetmeid ja et neid meetmeid kohaldati nende isikuandmete suhtes, mille suhtes rikkumine toime pandi. Selliste tehniliste kaitsemeetmetega muudetakse andmed loetamatuks kõikidele juurdepääsuõiguseta isikutele.

4.  Asjaomase isiku õigustatud huvisid nõuetekohaselt arvesse võttes võib andmesubjektile teabe esitada hiljem või piiratud ulatuses või jätta selle esitamata, kui see on vajalik ja proportsionaalne meede:

(a)  teenistuslike või õiguslike uurimiste, juurdluste või menetluste takistamise vältimiseks;

(b)  kuritegude tõkestamise, avastamise uurimise või kuritegude eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise kahjustamise vältimiseks;

(c)  avaliku ja riigi julgeoleku kaitseks;

(d)  kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Artikkel 39

Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda

1.  Andmesubjektil on mõistlike ajavahemike järel õigus saada teavet selle kohta, kas Europol töötleb tema kohta käivaid isikuandmeid. Kui selliseid isikuandmeid töödeldakse, esitab Europol andmesubjektile vähemalt järgmise teabe: [ME 160]

(a)  kinnitus selle kohta, kas temaga seotud andmeid töödeldakse või mitte;

(b)  teave vähemalt töötlemistoimingute eesmärkide, asjaomaste andmeliikide, andmete säilitamise tähtaja ja vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid avalikustatakse; [ME 161]

(c)  arusaadaval kujul teave töödeldavate andmete ja võimalik teave nende allikate kohta.

(ca)  õiguslik alus, mille kohaselt andmeid töödeldakse; [ME 162]

(cb)  on olemas õigus taotleda Europolilt andmesubjektiga seotud isikuandmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist; [ME 163]

(cc)  töödeldavate andmete koopia. [ME 164]

2.  Andmesubjekt, kes soovib kasutada õigust tutvuda oma isikuandmetega, võib ilma ülemääraseid kulusid kandmata tasuta esitada sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Europol kinnitab taotluse kättesaamist. [ME-d 165 ja 234]

3.  Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle riikliku ametiasutuse taotluse kättesaamisest. [ME 166]

4.  Europol peab asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega nõu, milline otsus vastu võtta. Andmetega tutvumise otsuse vastuvõtmise eeltingimus on tihe koostöö Europoli ja nende liikmesriikide vahel, kes on otseselt seotud andmesubjekti juurdepääsuga sellistele andmetele. Kui liikmesriik ei nõustu Europoli kavandatud vastusega, teavitab ta Europoli oma vastuseisu põhjustest.

5.  Isikuandmetega tutvumine Teabe esitamine vastusena käesoleva artikli kohasele taotlusele keelatakse ulatuses, milles selline osaline või seda piiratakse, kui see täielik keelamine on vajalik meede, et: [ME 167]

(a)  võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

(b)  kaitsta liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda või ennetada kuritegusid;

(c)  tagada, et ei kahjustataks ühtegi siseriiklikku uurimist;

(d)  kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

Mis tahes otsuse puhul taotletud teabe piiramise või taotluse tagasilükkamise kohta tuleks võtta arvesse andmesubjekti põhiõigusi ja huvisid. [ME 168]

6.  Europol teavitab andmesubjekti kirjalikult isikuandmetega tutvumise keeldumisest või piiramisest, esitab sellise otsuse põhjendused ning teavitab teda tema õigusest esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile. Otsuse faktilised ja õiguslikud alused võib jätta teatamata, kui sellise teabe esitamise tõttu kaoks lõikega 5 kehtestatud piirangu mõju.

Artikkel 40

Õigus isikuandmeid parandada, kustutada ja blokeerida

1.  Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate väärade isikuandmete parandamist ning, kui see on võimalik ja vajalik, nende täiendamist või ajakohastamist. [ME 169]

2.  Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate isikuandmete kustutamist, kui neid ei vajata enam eesmärgil, milleks need on õiguspäraselt kogutud ja edasi töödeldud.

3.  Isikuandmed blokeeritakse nende kustutamise asemel, kui on piisavalt alust arvata, et andmete kustutamine võib mõjutada andmesubjekti õiguspäraseid huve. Blokeeritud andmeid töödeldakse üksnes sel eesmärgil, mis takistas nende kustutamist.

4.  Kui lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või on need saadud Europoli enda analüüside tulemusel, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid Europol ning vajaduse korral teavitab andmeallikaid . [ME 170]

5.  Kui lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud otse liikmesriik, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid asjaomane liikmesriik koostöös Europoliga.

6.  Kui väärad andmed on edastatud teiste nõuetekohaste vahendite abil või kui vead liikmesriikide esitatud andmetes on tingitud vigasest edastamisest või kui edastamisega rikuti käesolevat määrust või kui andmed ei ole õiged seetõttu, et Europol on need sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud valesti või käesolevat määrust rikkudes, parandab või kustutab Europol andmed koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

7.  Lõigetes 4, 5 ja 6 viidatud juhtudel teavitatakse viivitamata selliste andmete saajaid. Andmed saanud isikud parandavad, kustutavad või blokeerivad need andmed oma süsteemides vastavalt andmed saanud isikute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

8.  Europol teatab andmesubjektile põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul kirjalikult, et tema kohta käivad andmed on parandatud, kustutatud või blokeeritud.

9.  Kui andmete parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest keeldutakse, teatab Europol sellest andmesubjektile kirjalikult ning selgitab talle võimalust esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 41

Isikuandmete kaitsega seotud vastutus

1.  Europol säilitab isikuandmeid sellisel viisil, mis võimaldab teha kindlaks nende päritolu vastavalt artiklile 23.

1a.  Europol säilitab isikuandmeid viisil, mis võimaldab neid parandada ja kustutada. [ME 171]

2.  Artikli 34 punktis d viidatud isikuandmete kvaliteedi eest vastutab isikuandmed Europolile edastanud liikmesriik, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud ning avalikult kättesaadavatest allikatest saadud isikuandmete puhul aga Europol. Liidu asutused vastutavad andmete kvaliteedi eest kuni edastamise hetkeni ja edastamise hetkel. [ME 172]

3.  Artikli 34 punktides a, b, c ja e nimetatud põhimõtete järgimise eest vastutab Europol.

4.  Edastamise õiguspärasuse Kohaldatavate andmekaitsepõhimõtete järgimise eest vastutab: [ME 173]

(a)  andmed edastanud liikmesriik, kui tegemist on liikmesriikide poolt Europolile edastatud isikuandmetega, ja

(b)  Europol, kui tegemist on Europoli poolt liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmetega.

5.  Europoli ja liidu asutuste vahelise andmeedastuse puhul vastutab edastamise õiguspärasuse eest Europol. Ilma et see piiraks eelmist lauset, vastutavad juhul, kui Europol edastab andmeid andmete saaja taotlusel, edastamise õiguspärasuse eest nii Europol kui ka andmete saaja. Peale selle vastutab Europol kõikide enda teostatavate andmetöötlustoimingute eest.

Europol kontrollib andmete saaja pädevust ja hindab andmete edastamise vajalikkust. Kui vajalikkuse asjus tekib kahtlusi, taotleb Europol andmete saajalt lisateavet. Andmete saaja tagab, et andmete edastamise vajalikkust on võimalik hiljem kontrollida. Andmete saaja töötleb isikuandmeid üksnes otstarbel, milleks need edastati. [ME 174]

Artikkel 42

Eelkontroll

1.  Selliste Isikuandmete töötlemise suhtes, mis kantakse uude loodavasse kataloogi, mis tahes töötlemisprotsessis, mis on mõeldud ühe või mitme omavahel seotud eesmärgi saavutamiseks seoses põhitegevusega, kohaldatakse eelkontrolli, kui: [ME 175]

(a)  töödeldakse artikli 36 lõikes 2 osutatud andmete eriliike;

(b)  vastasel juhul toob töötlemise laad, eelkõige uute tehnoloogiate, mehhanismide ja menetluste kasutamine endaga kaasa konkreetse ohu andmesubjekti põhiõigustele ja ‑vabadustele, eelkõige tema isikuandmete kaitsele.

2.  Eelkontrolli teostab Euroopa andmekaitseinspektor pärast teate saamist isikuandmete kaitse ametnikult, kes eelkontrolli vajalikkuses kahtlemise korral konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektoriga.

3.  Euroopa andmekaitseinspektor esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul alates teate saamisest. Nimetatud tähtaja kulu võib peatada igal ajal , kuni Euroopa andmekaitseinspektor on saanud taotletud täiendavat teavet. Kui küsimuse keerukus seda nõuab, võib Euroopa andmekaitseinspektor nimetatud tähtaega oma otsusega veel kahe kuu võrra pikendada. Pikendamisi on võimalik teha kuni kahel korral. Vastavasisulise otsuse teeb ta Europolile teatavaks enne esimese kahekuulise tähtaja möödumist. [ME 176]

Kui arvamust ei ole kahekuulise tähtaja või võimaliku pikendatud tähtaja jooksul esitatud, loetakse arvamus positiivseks.

Kui Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et kõnesolev töötlemine võib viia käesoleva määruse mõne sätte rikkumiseni, teeb ta vajaduse korral ettepanekud, et nimetatud rikkumist vältida. Kui Europol töötlustoimingut sellele vastavalt ei kohanda, võib Euroopa andmekaitseinspektor kasutada talle artikli 46 lõikega 3 antud volitusi.

4.  Euroopa andmekaitseinspektor peab registrit kõikide talle lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud töötlustoimingute kohta. Kõnealune register lõimitakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 lõikes 5 viidatud registrisse.

Artikkel 43

Logimine ja dokumenteerimine

1.  Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu, neist väljavõtete tegemist ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Kõnealused logid ja dokumendid kustutatakse kolme aasta pärast, välja arvatud juhul kui andmeid vajatakse käimasoleva kontrolli jaoks. Logide muutmine peab olema võimatu. [ME 177]

2.  Lõike 1 kohaselt koostatud logid ja dokumendid edastatakse taotluse korral isikuandmete kaitse kontrollimiseks Euroopa andmekaitseinspektorile. Euroopa andmekaitseinspektor kasutab seda teavet ainult isikuandmete kaitse kontrollimiseks ning nõuetekohase andmetöötluse, andmetervikluse ja -turbe tagamiseks.

Artikkel 44

Isikuandmete kaitse ametnik

1.  Haldusnõukogu nimetab ametisse isikuandmete kaitse ametniku, kes on ameti töötaja. Isikuandmete kaitse ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

2.  Isikuandmete kaitse ametnik valitakse tema isikuomaduste ja ametialaste võimete ning eelkõige tema isikuandmete kaitse alaste eriteadmiste alusel.

3.  Isikuandmete kaitse ametnikuks valimine ei tohi kaasa tuua huvide konflikti isikuandmete kaitse ametnikuna tegutsemise ning teiste ametlike tööülesannete vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

4.  Isikuandmete kaitse ametniku ametiaeg kestab kaks kuni viis aastat. Teda võib uuesti ametisse nimetada kokku kuni kümneks aastaks. Isikuandmete kaitse ametniku ametisse nimetanud liidu institutsioon või asutus võib ta ametikohalt vabastada üksnes Euroopa andmekaitseinspektori nõusolekul, kui ta ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele.

5.  Pärast ametisse nimetamist registreerib isikuandmete kaitse ametniku ametisse nimetanud institutsioon või asutus ta Euroopa andmekaitseinspektori juures.

6.  Töökohustuste täitmiseks ei tohi isikuandmete kaitse ametnikule anda mingeid juhendeid.

7.  Isikuandmete kaitse ametnikul on seoses isikuandmetega, mis ei hõlma Europoli töötajate isikuandmeid ega halduslikku laadi isikuandmeid, eelkõige järgmised ülesanded:

(a)  tagada sõltumatult õiguspärasus ja käesoleva määruse sätete täitmine ametisisene kohaldamine isikuandmete töötlemisel; [ME 178]

(b)  tagada isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine vastavalt käesolevale määrusele;

(c)  tagada andmesubjekti taotluse korral tema teavitamine tema õigustest vastavalt käesolevale määrusele;

(d)  teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmetöötluse korra ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

(e)  teha koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga, eriti seoses artiklis 42 osutatud töötlustoimingute tegemisel ; [ME 179]

(f)  koostada aastaaruanne ning edastada see haldusnõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

(fa)  tegutseda kontaktisikuna, kellele esitada isikuandmetega tutvumise taotlus vastavalt artiklile 39; [ME 180]

(fb)  pidada kõikide Europoli poolt teostatavate töötlustoimingute registrit, mis hõlmab vajaduse korral teavet eesmärgi, isikuandmete kategooriate, vastuvõtjate, blokeerimise ja kustutamise ajapiirangute, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamise ja turvameetmete kohta; [ME 181]

(fc)  pidada registrit vahejuhtumite ja turvarikkumiste kohta, mis mõjutavad operatiivandmeid ja halduslikku laadi isikuandmeid. [ME 182]

8.  Seoses Europoli töötajate isikuandmete ja halduslikku laadi isikuandmetega täidab isikuandmete kaitse ametnik ka määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud ülesandeid. [ME 183]

9.  Oma ülesannete täitmisel on isikuandmete kaitse ametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele. Selline juurdepääs on võimalik igal ajal ja ilma eelneva taotluseta . [ME 184]

10.  Kui isikuandmete kaitse ametnik leiab, et käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, teavitab ta tegevdirektorit, paludes viimasel mittevastavus määratud aja jooksul kõrvaldada. Kui tegevdirektor ei vii töötlemist ettenähtud aja jooksul vastavusse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega, teavitab isikuandmete kaitse ametnik haldusnõukogu ning nad lepivad kokku kindla aja vastamiseks. Kui haldusnõukogu ei vii töötlemist ettenähtud aja jooksul vastavusse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega, esitab isikuandmete kaitse ametnik juhtumi Euroopa andmekaitseinspektorile.

11.  Haldusnõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige isikuandmete kaitse ametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi. Europol tagab isikuandmete kaitse ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja vahendid. Nimetatud töötajatel on juurdepääs Europolis töödeldavatele isikuandmetele ja Europoli ruumidele üksnes niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks. Selline juurdepääs on võimalik igal ajal ja ilma eelneva taotluseta. [ME 185]

11a.  Isikuandmete kaitse ametnikule antakse vajalikud vahendid tema ülesannete täitmiseks. [ME 186]

Artikkel 45

Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve

1.  Iga liikmesriik määrab riikliku järelevalveasutuse, kelle ülesanne on kooskõlas siseriikliku õigusega sõltumatult jälgida asjaomase liikmesriigi poolt Europolile isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise ja nendest teatamise lubatavust ning kontrollida, kas selline edastamine, väljavõtete tegemine või teatamine kahjustab andmesubjekti õigusi. Selleks on riiklikul järelevalveasutusel siseriikliku üksuse ja kontaktametnike ruumides juurdepääs isikuandmetele, mille liikmesriik on asjakohase riikliku korra kohaselt Europolile edastanud.

2.  Oma järelevalveülesannete täitmiseks on riiklikul järelevalveasutusel juurdepääs tema Europoli kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele.

3.  Riiklikud järelevalveasutused teostavad asjakohase riikliku korra kohaselt järelevalvet siseriiklike üksuste tegevuse ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad Euroopa andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

4.  Igal isikul on õigus taotleda riiklikult järelevalveasutuselt teda käsitlevate andmete mis tahes kujul Europolile edastamise või teatavaks tegemise ning asjaomase liikmesriigi poolt selliste andmetega tutvumise õiguspärasuse kontrollimist. Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitatakse.

Artikkel 46

Euroopa andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1.  Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse ning teiste ühenduse õigusaktide sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis, samuti nõustada Europoli ja andmesubjekte kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Nimetatud eesmärgil täidab ta lõikes 2 ette nähtud ülesandeid ning kasutab talle lõikega 3 antud volitusi.

2.  Käesoleva määruse alusel Euroopa andmekaitseinspektor:

(a)  kuulab ja uurib kaebusi ning teavitab andmesubjekti tulemustest mõistliku aja jooksul;

(b)  teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb tulemuse andmesubjektile viivitamata teatavaks mõistliku aja jooksul ; [ME 187]

(c)  jälgib ning tagab, et kohaldataks käesoleva määruse ja muude liidu õigusaktide sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis;

(d)  nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Europoli kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui viimane koostab oma sise-eeskirjad põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta isikuandmete töötlemisel;

(e)  määrab kindlaks ja avaldab artikli 36 lõikes 4 nimetatud erandid, tagatised, load ja tingimused ning põhjendab neid;

(f)  peab registrit talle artikli 42 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud ning artikli 42 lõike 4 kohaselt registreeritud töötlemistoimingute kohta;

(g)  teostab eelkontrolli töötluste kohta, millest talle on teatatud.

3.  Käesoleva määruse alusel võib Euroopa andmekaitseinspektor:

(a)  nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

(b)  edastada isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Europolile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;

(c)  anda käsu täita taotlusi, mis on seotud andmeid käsitlevate õiguste kasutamisega, kui sellised taotlused on artikleid 39 ja 40 rikkudes tagasi lükatud;

(d)  Europoli hoiatada või teha talle märkus;

(e)  anda käsu kõik andmed parandada, blokeerida, kustutada või hävitada, kui neid on kasutatud isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid rikkudes, ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele andmed on avaldatud;

(f)  teha haldusnõukogule ettepaneku kehtestada ajutise või tähtajatu töötlemiskeelu ajutine või tähtajatu töötlemiskeeld ; [ME 189]

(g)  edastada asja arutamiseks Europolile ja vajaduse korral Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(h)  edastada asja aluslepingus sätestatud tingimustel arutamiseks Euroopa Liidu Kohtusse;

(i)  sekkuda Euroopa Liidu Kohtusse antud asjade arutamisse.

4.  Euroopa andmekaitseinspektoril on õigus:

(a)  saada Europolilt juurdepääs kõikidele tema uurimisteks vajalikele isikuandmetele ja kogu teabele;

(b)  pääseda kõikidesse tööruumidesse, kus Europol tegutseb, kui on põhjust arvata, et seal teostatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid.

5.  Euroopa andmekaitseinspektor koostab Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 48 viidatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruandest.

Kõnealune aruanne hõlmab statistilisi andmeid, mis käsitlevad kaebusi, uurimisi, juurdlusi, tundliku teabe töötlemist ning isikuandmete edastamist kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele, eelkontrolli ja teavitamist ning lõikes 3 osutatud õiguste kasutamist.

Aruanne esitatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ning edastatakse nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele. Kõnealuse aruande põhjal võivad Euroopa Parlament ja nõukogu taotleda Euroopa andmekaitseinspektorilt täiendavate meetmete võtmist, et tagada käesoleva määruse sätete kohaldamine. [ME 190]

6.  Euroopa andmekaitseinspektori liikmed ja töötajad on kohustatud hoidma ametisaladust vastavalt artiklile 69.

Artikkel 47

Euroopa andmekaitseinspektori ja riiklike isikuandmete kaitse asutuste koostöö

1.  Euroopa andmekaitseinspektor teeb tihedat koostööd riiklike järelevalveasutustega riikide kaasamist nõudvates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus leiab, et liikmesriikide tavad on üksteisest väga erinevad, või kui avastatakse potentsiaalselt ebaseaduslik teabeedastus Europoli teabevahetuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

2.  Täites oma kohustusi, mis on sätestatud artikli 46 lõikes 2, kasutab Euroopa andmekaitseinspektor vajaduse korral riiklike isikuandmete kaitse asutuste oskusteavet ja kogemusi. Tegutsedes koostöös Euroopa andmekaitseinspektoriga, on riiklike isikuandmete kaitse asutuste liikmetel ja töötajatel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet nõuetekohaselt arvesse võttes samasugused õigused, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 4, ja neile kehtivad samasugused kohustused, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 6. Lõikes 1 nimetatud juhtudel Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vahetavad vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, uurivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi ning sõltumatu järelevalve ja andmesubjektide õiguste teostamisel esinevaid probleeme, koostavad kooskõlastatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja edendavad teadlikkust isikuandmete kaitse alastest õigustest. [ME 191]

2a.  Euroopa andmekaitseinspektor teavitab riiklikke järelevalveasutusi kõigist neile olulistest küsimustest. [ME 192]

2b.  Kui teatavad küsimused puudutavad ühelt või mitmelt liikmesriigilt saadud andmeid, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutustega. Euroopa andmekaitseinspektor ei otsusta täiendavate meetmete võtmist enne, kui asjaomased ja pädevad riiklikud järelevalveasutused on Euroopa andmekaitseinspektorit teavitanud oma seisukohast Euroopa andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul, mis on vähemalt kaks kuud. Euroopa andmekaitseinspektor võtab asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutuste arvamust täiel määral arvesse. Juhul kui Euroopa andmekaitseinspektor ei kavatse nende seisukohta järgida, teavitab ta neid ja esitab põhjenduse. Juhtudel, mida Euroopa andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa andmekaitseinspektor kohe asjaomaseid ja pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet. [ME 193]

2c.  Euroopa andmekaitseinspektor konsulteerib asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutustega, enne kui võtab artikli 46 lõike 3 punktides e kuni h sätestatud meetmeid. Euroopa andmekaitseinspektor võtab täiel määral arvesse asjaomaste ja pädevate riiklike järelevalveasutuste arvamust, mis on edastatud andmekaitseinspektori kehtestatud tähtaja jooksul, mis on vähemalt kaks kuud. Juhul kui Euroopa andmekaitseinspektor ei kavatse riiklike järelevalveasutuste seisukohta järgida, teavitab ta neid ja esitab põhjenduse. Juhtudel, mida Euroopa andmekaitseinspektor peab äärmiselt kiireloomuliseks, võib ta otsustada võtta viivitamata meetmeid. Sellistel juhtudel teavitab Euroopa andmekaitseinspektor kohe asjaomaseid ja pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ning põhjendab olukorra kiireloomulisust ja võetud meedet. Euroopa andmekaitseinspektor hoidub meetmete võtmisest, kui kõik riiklikud järelevalveasutused on Euroopa andmekaitseinspektorile edastanud eitava seisukoha. [ME 194]

3.  Riiklikud järelevalveasutused Riiklike järelevalveasutuste juhid ja Euroopa andmekaitseinspektor korraldavad vajaduse korral koosolekuid kohtuvad vähemalt kord aastas, et arutada strateegilisi ja üldisi poliitikaküsimusi või muid lõigetes 1 ja 2 osutatud küsimusi . Euroopa andmekaitseinspektor kannab nende koosolekute kulud ja vastutab nende korraldamise eest. Esimesel koosolekul võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. [ME 195]

Artikkel 48

Halduslikku laadi isikuandmed ja töötajate isikuandmed [ME 196]

Kõikide Europoli töötajate isikuandmete ja Europoli valduses olevate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001. [ME 197]

VIII peatükk

ÕIGUSKAITSEVAHENDID JA VASTUTUS

Artikkel 49

Õigus esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile

1.  Igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile, kui ta leiab, et teda käsitlevate isikuandmete töötlemine ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Kui kaebus on seotud artiklis 39 või 40 viidatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor selle liikmesriigi (nende liikmesriikide) järelevalveasutuste või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad, või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga (liikmesriikidega) . Euroopa andmekaitseinspektor teeb oma otsuse, millega võidakse keelata igasuguse teabe edastamine, tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega. [ME 198]

3.  Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor tihedas koostöös andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutusega, et andmete töötlemine asjaomases liikmesriigis on toimunud seadusepäraselt ning et vajalik kontroll on teostatud nõuetekohaselt. [ME 199]

4.  Kui kaebus on seotud liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et Europol on teostanud vajaliku kontrolli.

Artikkel 50

Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid Euroopa andmekaitseinspektori vastu

Kaebused Euroopa andmekaitseinspektori otsuste kohta esitatakse Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 51

Üldsätted vastutuse ja hüvitise saamise õiguste kohta

1.  Europoli lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.  Otsuse tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt Europoli sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.  Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, hüvitab Europol liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida tema talitused ja töötajad on tekitanud oma kohuste täitmisel.

4.  Lõikes 3 viidatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.  Europoli töötajate isiklik vastutus Europoli ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Artikkel 52

Vastutus isikuandmete väära töötlemise eest ja õigus saada hüvitist

1.  Isikutel, kellele on tekitatud kahju ebaseadusliku töötlemisega, on õigus saada kahjuhüvitist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 340 Europolilt või siseriikliku õiguse kohaselt liikmesriigilt, kus kahju põhjustanud sündmus aset leidis. Asjaomane isik esitab kaebuse Europoli vastu Euroopa Liidu Kohtule ning kaebuse liikmesriigi vastu kõnealuse liikmesriigi pädevale riiklikule kohtule.

2.  Europoli ja liikmesriigi võimalikud vaidlused seoses lõpliku vastutusega isikutele kooskõlas lõikega 1 makstud hüvitise eest suunatakse lahendamiseks haldusnõukogule, kes teeb otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, ilma et see piiraks õigust seda otsust vaidlustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 263.

IX peatükk

PARLAMENTAARNE KONTROLL

Artikkel 53

Parlamentaarne kontroll ühiskontroll

1.  Mehhanismiks, mille abil Euroopa Parlament koos liikmesriikide parlamentide saab kontrollida Europoli tegevust, on spetsiaalne parlamentaarse ühiskontrolli töörühm, mis luuakse Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni raames ja millesse kuuluvad kõnealuse pädeva komisjoni kõik liikmed ning üks esindaja ja asendusliige iga liikmesriigi parlamendi pädevast komisjonist. Liikmesriigid, kus on kahekojaline parlament, võivad selle asemel saata ühe esindaja kummastki kojast.

2.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekud kutsub alati kokku Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees Euroopa Parlamendi ruumides. Koosolekuid juhtavad koos Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees ja nõukogus roteeruvaks eesistujaks oleva liikmesriigi parlamendi esindaja.

3.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm jälgib käesoleva määruse sätete kohaldamist, eelkõige seoses nende mõjuga füüsiliste isikute põhiõigustele ja -vabadustele.

4.  Sel eesmärgil on parlamentaarse ühiskontrolli töörühmal järgmised ülesanded:

1.a)   Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral osalevad haldusnõukogu esimees, ja tegevdirektor ja Euroopa Komisjoni esindaja parlamentaarse ühiskontrolli töörühma parlamentide aruteludel, et käsitleda Europoliga seotud küsimusi, võttes vajaduse korral arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. Töörühm võib vajaduse korral kutsuda oma koosolekutele teisi ajaomaseid isikuid;

2.  Euroopa Parlament teostab koos liikmesriikide parlamentidega kontrolli Europoli tegevuse üle kooskõlas käesoleva määrusega.

b)   parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotluse korral osaleb Euroopa andmekaitseinspektor töörühma koosolekul vähemalt kord aastas, et Europoli toimingutega seoses arutada küsimusi, mis on seotud füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, eriti isikuandmete kaitsega, võttes vajaduse korral arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma koosolekutel tutvustatakse ja arutatakse järgmisi dokumente:

–  artiklis 15 osutatud aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi projekt;

–  artiklis 14 osutatud iga-aastane üldine tegevusaruanne;

–  artiklis 46 osutatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruanne Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta;

–  artiklis 70 osutatud Euroopa Komisjoni koostatud hindamisaruanne, et üle vaadata Europoli tulemuslikkus ja tõhusus.

Parlamentaarse ühiskontrolli töörühma taotlusel osalevad töörühma koosolekul järgmised isikud:

–  artikli 56 lõikes 2 osutatud valitud kandidaadid tegevdirektori kohale;

–  tegevdirektor, kelle ametiaega kavatsetakse artikli 56 lõike 5 kohaselt pikendada;

–  tegevdirektor, kes annab aru oma ülesannete täitmisest.

Enne tegevdirektori ametist tagandamist teavitab haldusnõukogu esimees parlamentaarse ühiskontrolli töörühma, tuues ära ka sellise otsuse põhjendused.

35.  Lisaks käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Europol, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele nende teavitamiseks parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale teavitamise eesmärgil :

(a)  ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused;

(b)  artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud töökorra.

6.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib nõuda asjakohaseid dokumente, mis on vajalikud töörühma ülesannete täitmiseks, lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1049/2001 (17) ja konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleerivast eeskirjast.

7.  Parlamentaarse ühiskontrolli töörühm võib Euroopa Parlamendile esitamiseks koostada järelduste kokkuvõtteid Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta. [ME 200]

Artikkel 54

Euroopa Parlamendi õigus tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud salastatud teabega

1.  Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 53 parlamentaarse kontrolli teostamiseks võib lubada Euroopa Parlamendil lubatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmal ja tema esindajatel taotluse korral ja asjakohasel juhul andmeesitaja nõusolekul tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud Euroopa Liidu salastatud teabega ja tundliku, kuid salastamata teabega.

2.  Arvestades selle teabe tundlikkust ja salastatust, on juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule, kuid salastamata teabele on kooskõlas artiklis 69 viidatud aluspõhimõtete ja miinimumnõuetega. Vastavad üksikasjad on reguleeritud konfidentsiaalse teabe käsitlemist Euroopa Parlamendis reguleeriva eeskirjaga (18) Täiendavaid üksikasju võidakse reguleerida Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud töökorraga. [ME 201]

X peatükk

TÖÖTAJAD

Artikkel 55

Üldsätted

1.  Europoli töötajate suhtes, välja arvatud nende töötajate suhtes, kellel on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtiv leping Europoli konventsiooni alusel loodud Europoliga, kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2.  Europoli töötajaskond koosneb ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loeteluga ette nähtud ajutised ametikohad võib täita üksnes töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide pädevatest asutustest. Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajad on ajutised töötajad ning nendega saab sõlmida üksnes tähtajalisi lepinguid, mida saab uuendada ühe korra kindlaksmääratud ajavahemikuks.

2a.  Ametisse nimetav asutus kasutab kõiki personalieeskirjadega antud võimalusi ning tagab erialaspetsialistid, nagu IT-eksperdid, kes vastavalt oma kvalifikatsioonile kuuluvad kõrgemasse tegevusüksusesse ja kõrgemale palgaastmele, et võimalikult hästi täita artikli 4 kohased Europoli ülesanded. [ME 202]

Artikkel 56

Tegevdirektor

1.  Tegevdirektor võetakse tööle Europoli ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.  Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast vastavalt koostöömenetlusele, mis on järgmine:

(a)  pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust võetakse aluseks vähemalt kolme kandidaadiga nimekiri, mille esitab komisjon, mis koosneb Euroopa Komisjoni esindajast haldusnõukogus ja kahest teisest haldusnõukogu liikmest; enne ametisse nimetamist palutakse kandidaatidel pöörduda nõukogu ja parlamentaarse ühiskontrolli töörühma poole ja vastata küsimustele; .

(b)  parlamentaarse ühiskontrolli töörühm ja nõukogu esitavad seejärel oma arvamused ja avaldavad oma eelistusjärjekorra;

(c)  neid arvamusi arvesse võttes määrab haldusnõukogu tegevdirektori ametisse.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Europoli haldusnõukogu esimees.

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist võidakse tal paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele. [ME 203]

3.  Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle ajavahemiku lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hinnangut ning Europoli edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.  Komisjoni ettepanekul Pärast parlamentaarse ühiskontrolli töörühma arvamuse küsimist ning lähtudes komisjoni ettepanekust , milles võetakse arvesse lõikes 3 viidatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra. [ME 204]

5.  Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse palutakse tegevdirektoril paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni parlamentaarse ühiskontrolli töörühma ees ja vastata selle liikmete küsimustele. [ME 205]

6.  Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale korraldatud valikumenetluses.

7.  Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel , mida selgitatakse parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale ja nõukogule . [ME 206]

8.  Tegevdirektori ja/või tegevdirektori asetäitja(te) ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 57

Tegevdirektori asetäitjad

1.  Tegevdirektorit abistavad neli kolm tegevdirektori asetäitjat, sealhulgas asetäitja koolituse alal . Tegevdirektori asetäitja koolituse alal vastutab Europoli akadeemia ja selle tegevuse eest. Teiste asetäitjate ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor. [ME 207]

2.  Tegevdirektori asetäitjate suhtes kohaldatakse artiklit 56. Enne nende ametisse nimetamist või ametist tagandamist peetakse nõu tegevdirektoriga.

Artikkel 58

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

1.  Europol võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole.

2.  Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Europoli lähetamise kohta.

XI peatükk

FINANTSSÄTTED

Artikkel 59

Eelarve

1.  Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Europoli tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Europoli eelarves.

2.  Europoli eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.  Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Europoli tulud liidu toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse.

4.  Europol võib saada liidu rahalisi vahendeid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste ja erakorraliste toetuste vormis kooskõlas liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega.

5.  Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 60

Eelarve koostamine

1.  Igal aastal koostab tegevdirektor Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.  Kõnealuse projekti põhjal koostab haldusnõukogu Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Europoli tulude ja kulude eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile iga aasta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab ja esitab haldusnõukogu parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele 31. märtsiks. [ME 208]

3.  Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

4.  Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.  Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Europoli toetuseks ette nähtud assigneeringud.

6.  Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Europoli ametikohtade loetelu.

7.  Europoli eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Europoli eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

8.  Kõikide projektide, eelkõige hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad eelarvele olulist mõju, kohaldatakse [raamfinantsmääruse] sätteid.

Artikkel 61

Eelarve täitmine

1.  Europoli eelarvet täidab tegevdirektor.

2.  Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe hindamismenetluse tulemuste kohta.

Artikkel 62

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.  Europoli peaarvepidaja esitab eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

2.  Europol saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile ja esitab selle parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale , nõukogule ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks. [ME 209]

3.  Komisjoni peaarvepidaja edastab komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kontrollikojale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks.

4.  Kui kontrollikoda on finantsmääruse artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab peaarvepidaja Europoli lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.  Haldusnõukogu esitab arvamuse Europoli lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.  Tegevdirektor saadab ja esitab lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale , nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele. [ME 210]

7.  Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.  Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema aastaaruandes tehtud tähelepanekute kohta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.  Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

10.  Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 63

Finantseeskirjad

1.  Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda [raamfinantsmäärusest], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku. Euroopa Parlamenti teavitatakse kõikidest sellistest lahknevustest. [ME 211]

2.  Tulenevalt riiklike koolitusasutuste võrgustiku liikmete eripärast, kellel on ainsana vastav suunitlus ja tehniline pädevus pakkuda asjakohast koolitust, võib sellistele liikmetele anda vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 (19) artikli 190 lõike 1 punktile d toetusi ilma toetustaotluse esitamise kutseta. [ME 212]

XII peatükk

MUUD SÄTTED

Artikkel 64

Õiguslik seisund

1.  Europol on liidu asutus. Europol on juriidiline isik.

2.  Europolil on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mida selle riigi õigusnormid juriidilisele isikule võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

3.  Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.

Artikkel 65

Privileegid ja immuniteedid

1.  Europoli ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

2.  Kontaktametnike ja nende pereliikmete privileegide ja immuniteetide suhtes kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahelist kokkulepet. Kõnealuse kokkuleppega nähakse ette sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 66

Keelesätted

1.  Europoli suhtes kohaldatakse määrust nr 1(20) .

2.  Europoli tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 67

Läbipaistvus

1.  Kõikide Europoli valduses olevate dokumentide haldusdokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. [ME 213]

2.  Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul ja hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta Europoli dokumentide suhtes.

3.  Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud Europoli otsuste kohta võib ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile ja Euroopa Liidu Kohtule.

3a.  Europol avaldab oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete ning ametis töötavate ja välisekspertide nimekirja koos nende huvide deklaratsioonide ja elulookirjeldustega. Haldusnõukogu koosolekute protokollid tuleb korrapäraselt avaldada. Kui avaldamine võib kahjustada Europoli ülesannete täitmist, võib Europol dokumentide avaldamist ajutiselt või alaliselt piirata, võttes seejuures arvesse oma vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust. [ME 214]

Artikkel 67a

Eelnev teavitamine ja hoiatusmehhanism

Komisjon aktiveerib hoiatussüsteemi, kui tal on põhjust tõsiselt muret tunda, et haldusnõukogu kavatseb vastu võtta otsuseid, mis ei pruugi olla kooskõlas Europoli volitustega, võivad rikkuda liidu õigust või olla vastuolus liidu poliitiliste eesmärkidega. Nendel juhtudel tõstatab komisjon ametlikult küsimuse haldusnõukogus ja palub tal asjaomase otsuse vastuvõtmisest loobuda. Kui haldusnõukogu palvet ei täida, teavitab komisjon sellest ametlikult Euroopa Parlamenti ja nõukogu, et nad saaksid kiiresti reageerida. Komisjon võib nõuda, et haldusnõukogu ei rakendaks vaidlusalust otsust niikaua, kuni institutsioonide esindajad probleemi arutavad. [ME 215]

Artikkel 68

Pettuste vastu võitlemine

1.  Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb Europol kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta(21) ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.  Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on Europolilt saanud liidu vahendeid.

3.  OLAF võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96(22) kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Europoli rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust.

4.  Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Europoli lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja uurimisi.

Artikkel 69

Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Europol kehtestab oma eeskirjad vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustuse kohta, samuti Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitsmise kohta, võttes arvesse otsuse 2011/292/EL üldpõhimõtteid ja miinimumnõudeid. See hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 70

Hindamine ja läbivaatamine

1.  Hiljemalt viie aasta möödudes [käesoleva määruse kohaldamise algusest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva hinnangu, milles hinnatakse ka seda, kuidas toimib Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide kontrollimehhanism Europoli tegevuse üle . Hinnangu eesmärk on kõigepealt välja selgitada vajadus muuta Europoli eesmärke ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju. [ME 216]

2.  Komisjon edastab ja esitab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta, millele on vajaduse korral lisatud ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, parlamentaarse ühiskontrolli töörühmale, Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule. Lisaks annab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele nende nõudmisel muud hindamist puudutavat teavet. [ME 217]

3.  Iga teise hindamise käigus käsitleb komisjon ka Europoli tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et Europolile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt ei ole Europoli tegevuse jätkamine enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku seadusandliku tavamenetluse kohaselt käesolevat määrust muuta või see kehtestuks tunnistada. [ME 218]

Artikkel 71

Haldusjuurdlused

Europoli tegevuse üle teostab kontrolli Euroopa Ombudsman vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228.

Artikkel 72

Peakorter

1.  Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, Europoli töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist hiljemalt [kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest].

2.  Asukohaliikmesriik tagab Europolile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

XIII peatükk

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 73

Üldine õigusjärglus

1.  Käesoleva määrusega asutatud Europol on nõukogu otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning nõukogu otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi üldine õigusjärglane kõikide nende sõlmitud lepingute, neil lasuvate kohustuste ja nende omandatud vara suhtes. [ME 219]

2.  Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2009/371/JSK asutatud Europol sõlmis enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

3.  Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOL sõlmis enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva. [ME 220]

4.  Erandina lõikest 3 lõpetatakse otsuse 2005/681/JSK alusel sõlmitud peakorterileping alates käesoleva määruse kohaldamise algusest. [ME 221]

Artikkel 74

Üleminekukord seoses haldusnõukoguga

1.  Otsuse 2005/681/JSK artikli 10 alusel moodustatud CEPOLi juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb [käesoleva määruse jõustumiskuupäeval]. [ME 222]

2.  Otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu liikmete ametiaeg lõpeb [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval].

3.  Määruse jõustumiskuupäeva ja kohaldamise alguskuupäeva vahelisel ajavahemikul otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu :

(a)  täidab haldusnõukogu ülesandeid, millele on viidatud käesoleva määruse artiklis 14;

(b)  valmistab vastuvõtmiseks ette konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust ning ELi salastatud teabe kaitset käsitlevad eeskirjad, millele on viidatud käesoleva määruse artiklis 69;

(c)  valmistab ette muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud õigusaktid ja

(d)  vaatab läbi muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK, et võimaldada käesoleva määruse artikli 13 alusel moodustatud haldusnõukogul teha artikli 78 lõike 2 kohane otsus.

4.  Komisjon võtab pärast käesoleva määruse jõustumist viivitamata vajalikud meetmed, millega tagatakse, et vastavalt artiklile 13 moodustatud haldusnõukogu alustab oma tööd [määruse kohaldamise alguskuupäeval].

5.  Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast komisjonile nende isikute nimed, kelle nad on määranud vastavalt artiklile 13 haldusnõukogu liikmeks ja asendusliikmeks.

6.  Käesoleva määruse artikli 13 alusel moodustatud haldusnõukogu esimene koosolek toimub [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval]. Vajaduse korral teeb haldusnõukogu sellel koosolekul artikli 78 lõikes 2 viidatud otsuse.

6a.  Haldusnõukogu koostab üksikasjalikud eeskirjad artiklis 67a ette nähtud menetluse kohta ja esitab need komisjonile heakskiitmiseks. [ME 223]

Artikkel 75

Üleminekukord seoses tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjatega

1.  Otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud direktorile määratakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

2.  Kui tegevdirektor ei soovi või ei saa lõike 1 kohaselt tegutseda, määrab komisjon komisjoni ametniku, kes tegutseb tegevdirektori kohusetäitjana ja täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid kuni 18 kuud, kuni artiklis 56 nimetatud isikud on ametisse nimetatud.

3.  Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud tegevdirektori asetäitjate suhtes.

4.  Otsuse 2005/681/JSK artikli 11 lõike 1 alusel ametisse nimetatud CEPOLi direktor määratakse kuni tema ametiaja lõpuni Europoli tegevdirektori asetäitjaks koolituse alal. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. [ME 224]

Artikkel 76

Üleminekusätted seoses eelarvega

1.  Käesoleva määruse jõustumisele järgnevaks kolmeks eelarveaastaks nähakse III peatükis kirjeldatud koolitustegevuseks tegevuskuludena ette vähemalt 8 miljonit eurot aastas. [ME 225]

2.  Otsuse 2009/371/JSK artikli 42 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artiklis 43 kehtestatud eeskirjade ja Europoli finantseeskirjadega.

XIV peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 77

Asendamine

Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsused otsus 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK .

Viiteid asendatud otsustele otsusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. [ME 226]

Artikkel 78

Kehtetuks tunnistamine

1.  Kõik õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsuseid otsust 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK , tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

2.  Kõik muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) ja otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)) , jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui Europoli haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse rakendamisel teisiti. [ME 227]

Artikkel 79

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

2.  Seda kohaldatakse alates [kohaldamise alguskuupäevast].

Artikleid 73, 74 ja 75 kohaldatakse aga alates [käesoleva määruse jõustumiskuupäevast].

…,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

1. LISA

Muude õigusrikkumiste nimekiri, mille puhul Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide meetmeid ning nende vastastikust koostööd vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 1

–  terrorism,

–  organiseeritud kuritegevus,

–  ebaseaduslik uimastikaubandus,

–  rahapesu,

–  tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuriteod,

–  immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine,

–  inimkaubandus,

–  mootorsõidukitega seotud kuriteod,

–  tahtlik tapmine, raskete kehavigastuste tekitamine,

–  ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

–  inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

–  rassism ja ksenofoobia,

–  rööv,

–  ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega,

–  kelmus ja pettus, kaasa arvatud liidu finantshuve mõjutav pettus,

–  väljapressimine ja raha väljapressimine,

–  toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

–  haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

–  raha või maksevahendite võltsimine,

–  arvutikuriteod,

–  korruptsioon,

–  ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

–  ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,

–  ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,

–  keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus,

–  ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

–  isikute, eriti naiste ja laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine. [ME 228]

II LISA

Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda artikli 24 lõike 1 punktis a viidatud võrdlemise eesmärgil

1.  Võrdlemiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud:

a)  isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b)  isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või on piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusse kuuluvaid kuritegusid.

2.  Lõikes 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada üksnes järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a)  perekonnanimi, neiupõlvenimi ja eesnimed ning varjunimed ja oletatavad nimed;

b)  sünniaeg ja -koht;

c)  kodakondsus;

d)  sugu;

e)  asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f)  sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid ja passiandmed ning

g)  vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud, näiteks sõrmejäljed ja DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeerivast osast).

3.  Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele võib koguda ja töödelda lõikes 1 osutatud isikute järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a)  kuriteod, arvatavad kuriteod ning millal, kus ja kuidas nende (arvatav) toimepanemine toimus;

b)  vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada nende kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas teave juriidiliste isikute kohta;

c)  juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d)  kahtlustus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e)  süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusse kuuluvate kuritegudega;

f)  andmed sisestanud pool.

Selliseid andmeid võib Europolile esitada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele.

4.  Europoli või siseriikliku üksuse valduses olevat lisateavet lõikes 1 osutatud isikute kohta võib edastada mis tahes teisele siseriiklikule üksusele või Europolile, kui nad seda taotlevad. Siseriiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

5.  Kui asjaomase isiku vastane menetlus on lõplikult lõpetatud või kui isik mõistetakse lõplikult õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta üks nimetatud otsustest on vastu võetud.

III LISA

Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda strateegilise ning muud üldist laadi analüüsi ja operatiivanalüüsi teostamiseks (nagu on viidatud artikli 24 lõike 1 punktides b ja c)

1.  Strateegilise või muud üldist laadi analüüsi ja operatiivanalüüsi teostamiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud:

(a)  isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

(b)  isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevuse kuuluvaid kuritegusid;

(c)  isikud, keda võidakse kutsuda uurimise käigus andma tunnistusi seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

(d)  isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

(e)  isikud, kes on asjaomase isikuga ühenduses või tema kaaslased ning

(f)  isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

2.  Lõike 1 punktides a ja b osutatud isikute kategooriate puhul võib töödelda järgmisi isikuandmete kategooriaid, sealhulgas seonduvaid haldusandmeid:

(a)  isikuandmed:

i)  praegused ja endised perekonnanimed;

ii)  praegused ja endised eesnimed;

iii)  neiupõlvenimi;

iv)  isa nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

v)  ema nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

vi)  sugu;

vii)  sünnikuupäev;

viii)  sünnikoht;

ix)  kodakondsus;

x)  perekonnaseis;

xi)  varjunimi;

xii)  hüüdnimi;

xiii)  väljamõeldud või vale nimi;

xiv)  praegune ja endine elukoht ja/või asukoht,

(b)  füüsilised tunnused:

i)  füüsilised tunnused;

ii)  eritunnused (sünnimärgid, armid, tätoveeringud jne),

(c)  isiku tuvastamise vahendid:

i)  isikut tõendavad dokumendid / juhiluba;

ii)  riikliku ID-kaardi/passi number;

iii)  riiklik isikukood / sotsiaalkindlustuse number, olemasolu korral;

iv)  visuaalsed kujutised ja muu teave välimuse kohta;

v)  ekspertiisi abil isiku tuvastamiseks kasutatav teave, nagu sõrmejäljed, DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeeritavast osast), hääleprofiil, veregrupp, teave hammaste kohta,

(d)  amet ja oskused:

i)  praegune töökoht ja amet;

ii)  endine töökoht ja amet;

iii)  haridus (kool/ülikool/kutseharidus);

iv)  kvalifikatsioonid;

v)  oskused ja muud teadmiste valdkonnad (keel/muu),

(e)  majanduslik ja finantsteave:

i)  finantsandmed (pangakontod ja -koodid, krediitkaardid jne);

ii)  sularahavahendid;

iii)  aktsiad / muud varad;

iv)  andmed kinnisvara kohta;

v)  seosed ettevõtetega;

vi)  panga- ja krediidikontaktid;

vii)  maksuandmed;

viii)  muu teave, millest selgub isiku finantsasjade korraldus,

(f)  käitumisalane teave:

i)  elustiil (näiteks elamine üle oma võimete) ja tavapärane käitumine;

ii)  liikumine;

iii)  sageli külastatavad kohad;

iv)  relvad ja muud ohtlikud vahendid;

v)  ohtlikkuse aste;

vi)  konkreetsed ohud, nagu põgenemise tõenäolisus, topeltagentide kasutamine, sidemed õiguskaitsetöötajatega;

vii)  kriminaalsed käitumisjooned ja profiilid;

viii)  narkootikumide kuritarvitamine,

(g)  isikuga ühenduses olevad isikud või tema kaaslased, sealhulgas sellise ühenduse liik ja laad;

(h)  kasutatavad sidevahendid, näiteks telefon (laua-/mobiiltelefon), faks, piipar, e-post, postiaadress, internetiühendus(ed);

(i)  kasutatavad transpordivahendid, nagu sõidukid, laevad, õhusõidukid, sealhulgas teave selliste transpordivahendite tuvastamiseks (registreerimisnumbrid);

(j)  teave kuritegeliku tegevuse kohta:

i)  varasemad süüdimõistvad kohtuotsused;

ii)  kuritegelikus tegevuses osalemise kahtlus;

iii)  toimimisviisid;

iv)  vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuriteo ettevalmistamiseks ja/või toimepanemiseks;

v)  kuritegeliku grupi/organisatsiooni liikmelisus ja positsioon asjaomases grupis/organisatsioonis;

vi)  roll kuritegelikus organisatsioonis;

vii)  kuritegeliku tegevuse geograafiline ulatus;

viii)  uurimise käigus kogutud materjal, näiteks videomaterjal ja fotod,

(k)  viited muudele andmebaasidele, kus isiku kohta teavet säilitatakse:

i)  Europol;

ii)  politsei- ja tolliasutused;

iii)  muud õiguskaitseasutused;

iv)  rahvusvahelised organisatsioonid;

v)  avalik-õiguslikud asutused;

vi)  eraõiguslikud asutused,

(l)  teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud punktides e ja j osutatud teabega:

i)  juriidilise isiku nimetus;

ii)  asukoht;

iii)  asutamise kuupäev ja koht;

iv)  administratiivne registreerimisnumber;

v)  õiguslik vorm;

vi)  kapital;

vii)  tegevusvaldkond;

viii)  riiklikud ja rahvusvahelised tütarettevõtjad;

ix)  juhid;

x)  seosed pankadega.

3.  Punkti 1 alapunktis e osutatud isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, on isikud, kelle puhul on piisav alus eeldada, et nende käest võib saada käesoleva lisa punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud isikutega seotud ja analüüsimiseks asjakohast teavet, tingimusel et nad ei kuulu ühte punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f nimetatud isikukategooriasse. Isikuga ühenduses olevad isikud on need isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega juhuslikult kokku. Tema kaaslased on isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega korrapäraselt kokku.

Isikute puhul, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, võib lõike 2 kohaseid andmeid vajaduse korral säilitada, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute asjaomase rolli analüüsimiseks.

Sellega seoses tuleks võtta arvesse järgmist:

(a)  nii kiiresti kui võimalik tuleb täpsustada nende isikute suhe punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega;

(b)  kui eeldus, et on olemas suhe kõnealuste isikute ning punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikute vahel, osutub alusetuks, kustutatakse andmed viivitamata;

(c)  kui selliseid isikuid kahtlustatakse sellise kuriteo toimepanemises, mis kuulub Europoli pädevusse, või need isikud on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud või kui on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime selliseid kuritegusid, siis võib säilitada kõiki punktis 2 osutatud andmeid;

(d)  säilitada ei tohi andmeid isikute kohta, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, samuti isikute kohta, kellega tema kaaslane on ühenduses või kes on tema kaaslase kaaslased, välja arvatud andmed punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega ühenduses oleku või nende kaaslaseks oleku liigi ja laadi kohta;

(e)  kui eelmistes punktides osutatud täpsustusi ei ole võimalik saada, võetakse seda arvesse, kui otsustatakse andmete vajalikkuse ja edaspidiseks analüüsimiseks säilitamise ulatuse üle.

4.  Punkti 1 alapunktis d osutatud isikute kohta, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taande i kuni punkti 2 alapunkti c taande iii kohaseid andmeid ning samuti järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid:

(a)  kannatanud isiku tuvastamise andmed;

(b)  kannatanuks langemise põhjus;

(c)  kahju (füüsiline/rahaline/psühholoogiline/muu);

(d)  kas tuleb tagada anonüümsus;

(e)  kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

(f)  kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud punki 1 alapunktis d osutatud isikud või mis on nende kaudu saadud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kui on vaja tuvastada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikuid.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui kannatanute või potentsiaalsete kannatanute rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

5.  Punkti 1 alapunktis c osutatud isikute kohta, keda võidakse kutsuda uurimise käigus tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taandes i kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud kõnealused isikud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili;

(b)  kas tuleb tagada anonüümsus;

(c)  kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

(d)  uus identiteet;

(e)  kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui tunnistajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

6.  Punkti 1 alapunktis f osutatud isikute kohta, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taandes i kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(a)  kodeeritud isikuandmed;

(b)  antud teabe liik;

(c)  kas tuleb tagada anonüümsus;

(d)  kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

(e)  uus identiteet;

(f)  kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

(g)  negatiivsed kogemused;

(h)  tasu (rahaline/soodustused).

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui teavitajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

7.  Kui analüüsimise käigus mis tahes ajahetkel selgub tõsiste ja kinnitavate tõendite põhjal, et isik, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili, tuleks liigitada mõnda teise käesolevas lisas määratletud isikukategooriasse kui see, kuhu ta oli algselt liigitatud, võib Europol töödelda üksnes neid isikuandmeid, mida on uue kategooria puhul lubatud töödelda, ning kõik muud andmed tuleb kustutada.

Kui selliste tõendite põhjal selgub, et isik tuleks liigitada kahte või enamasse käesolevas lisas määratletud kategooriasse, võib Europol töödelda kõiki andmeid, mida on selliste kategooriate puhul lubatud töödelda.

(1) Euroopa Parlamendi 25. veebruari 2014. aasta seisukoht.
(2)Nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsus, millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol) (ELT L 121, 15.5.2009, lk 37).
(3)EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.
(4)ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.
(5)ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.
(6) To insert reference to the adopted Directive (Proposal: COM(2013)0048 final).
(7)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta ( EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1) .
(8)Konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, Strasbourg, 28.1.1981.
(9)Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R(87) 15 liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, 17.9.1987.
(10)Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsus 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta ( ELT L 350, 30.12.2008, lk 60) .
(11)Nõukogu 29. veebruari 1968 . aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (Personalieeskirjad) (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).
(12)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes rakendatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus) (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).
(13)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).
(14)Nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsus 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 141, 27.5.2011, lk 17).
(15)Nõukogu 12. juuli 2005. aasta otsus 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest määrates Europoli eurode võltsimise vastu võitlemise keskasutuseks (ELT L 185, 16.7.2005, lk 35).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (ELT L 281, 23.11.1995, lk 31).
(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).
(18) Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi juhatuse 15. aprilli 2013. aasta otsusega.
(19)ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.
(20)Nõukogu määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58).
(21)EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.
(22)Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

Viimane päevakajastamine: 6. juuni 2017Õigusalane teave