9

vaste(t)

Sõna(d)
Väljaande liik
Poliitikavaldkond
Autor
Märksõna
Kuupäev

Cooperation of the Committee on Petitions with the Committees of the European Parliament and impact on their work

22-06-2021

This study was requested by the European Parliament’s Committee on Petitions. It was written and published by the Policy Department for Citizens’ Rights and Constitutional Affairs. The paper describes the methods and procedures of cooperation between the Committee on Petitions and other parliamentary committees on petitions sent for opinion and information and examines improvements brought by the establishment of the Petitions Network. The study analyses impact of petitions on the activities of the ...

This study was requested by the European Parliament’s Committee on Petitions. It was written and published by the Policy Department for Citizens’ Rights and Constitutional Affairs. The paper describes the methods and procedures of cooperation between the Committee on Petitions and other parliamentary committees on petitions sent for opinion and information and examines improvements brought by the establishment of the Petitions Network. The study analyses impact of petitions on the activities of the parliamentary committees and describes follow-up actions to integrate EU citizens concerns in the parliamentary work. It raises areas for improvement and proposes recommendations to strengthen cooperation between committees.

Women's rights and well-being in a post-Covid world: Internet of things (IoT) and related abuses, new ways of working, teleworking, tele-learning, unpaid care and housework, women in leadership and decision-making process

02-03-2021

On the International Women’s Day, let us recall the context in which the current event is taking place. Just about a year ago, the World Health Organisation proclaimed the COVID 19 as the global pandemics. In the scope of several weeks, it has affected all the countries in the world and persists until this day, in spite of the existence of vaccines. Hence, further societal developments are uncertain and more changes within it are to be expected. In the sections below, the Policy Department tries ...

On the International Women’s Day, let us recall the context in which the current event is taking place. Just about a year ago, the World Health Organisation proclaimed the COVID 19 as the global pandemics. In the scope of several weeks, it has affected all the countries in the world and persists until this day, in spite of the existence of vaccines. Hence, further societal developments are uncertain and more changes within it are to be expected. In the sections below, the Policy Department tries to address the selected sectors of society affecting women and girls by changes resulting from the effects of the COVID 19 pandemics.

Commitments made at the hearing of Margaritis SCHINAS, Vice-President-designate - Promoting the European Way of Life

22-11-2019

The Vice President-designate, Margaritis Schinas, appeared before the European Parliament on 03 October 2019 to answer questions from MEPs in the Committees on Civil Liberties, Justice and Home Affairs, Culture and Education, Employment and Social Affairs. During the hearing, he made a number of commitments which are highlighted in this document. These commitments refer to his portfolio, as described in the mission letter sent to him by Ursula von der Leyen, President-elect of the European Commission ...

The Vice President-designate, Margaritis Schinas, appeared before the European Parliament on 03 October 2019 to answer questions from MEPs in the Committees on Civil Liberties, Justice and Home Affairs, Culture and Education, Employment and Social Affairs. During the hearing, he made a number of commitments which are highlighted in this document. These commitments refer to his portfolio, as described in the mission letter sent to him by Ursula von der Leyen, President-elect of the European Commission, including: - Skills, education and integration; - Finding common ground on migration; and - Security Union.

Common European Asylum System: achievements during the legislative term 2014-2019

08-04-2019

The right to asylum is a fundamental right and recognising the refugee status where the criteria are fulfilled is an international obligation, first recognised in the 1951 Geneva Convention on the protection of refugees and the Protocol of 31 January 1967 relating to the status of refugees. In the EU, an area of open borders and freedom of movement, Member States need to have a joint approach to guarantee high standards to persons in need of international protection through establishment of a ...

The right to asylum is a fundamental right and recognising the refugee status where the criteria are fulfilled is an international obligation, first recognised in the 1951 Geneva Convention on the protection of refugees and the Protocol of 31 January 1967 relating to the status of refugees. In the EU, an area of open borders and freedom of movement, Member States need to have a joint approach to guarantee high standards to persons in need of international protection through establishment of a Common European Asylum System based on fundamental rights. The European Parliament always strongly promoted a Common European Asylum System in accordance with the Union’s legal commitments. The Parliament worked as well as for the reduction of illegal migration as well as for the protection of vulnerable groups. In 2015, the unprecedented high number of arrivals of refugees and irregular migrants in the EU exposed a series of deficiencies and gaps in Union policies on asylum. Therefore, the European Commission proposed in May and July 2016 a third package of legislation to reform of the Common European Asylum System. and the European Parliament took an active part as a co-legislator to achieve this objective.

Euroopa Parlamendi valimise kord

01-02-2018

Euroopa Parlamendi valimise korda reguleeritakse nii ELi õigusaktidega, millega määratakse kindlaks kõikide liikmesriikide jaoks ühised nõuded, kui ka siseriiklike erisätetega, mis on liikmesriigiti erinevad. Ühissätetega on kindlaks määratud proportsionaalse esindatuse põhimõte, valimiskünniseid käsitlevad reeglid ja teatavad Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga kokkusobimatud ametikohad. Mitmed muud tähtsad küsimused, näiteks kasutatav valimissüsteem ja valimisringkondade arv, on reguleeritud liikmesriikide ...

Euroopa Parlamendi valimise korda reguleeritakse nii ELi õigusaktidega, millega määratakse kindlaks kõikide liikmesriikide jaoks ühised nõuded, kui ka siseriiklike erisätetega, mis on liikmesriigiti erinevad. Ühissätetega on kindlaks määratud proportsionaalse esindatuse põhimõte, valimiskünniseid käsitlevad reeglid ja teatavad Euroopa Parlamendi liikme mandaadiga kokkusobimatud ametikohad. Mitmed muud tähtsad küsimused, näiteks kasutatav valimissüsteem ja valimisringkondade arv, on reguleeritud liikmesriikide seadustega.

Esimesed lepingud

01-01-2018

Teise maailmasõja katastroofilised tagajärjed ning ida ja lääne vastasseisu pidev oht olid viinud selleni, et Prantsusmaa ja Saksamaa leppimine kujunes peamiseks prioriteediks. Kuue Euroopa riigi söe- ja terasetööstuse ühendamine, mis otsustati 1951. aastal Pariisi lepinguga, oli esimene samm Euroopa integratsiooni suunas. 1957. aasta Rooma lepingud tugevdasid selle integratsiooni alustalasid ja ka ideed kuue osaleva Euroopa riigi ühisest tulevikust.

Teise maailmasõja katastroofilised tagajärjed ning ida ja lääne vastasseisu pidev oht olid viinud selleni, et Prantsusmaa ja Saksamaa leppimine kujunes peamiseks prioriteediks. Kuue Euroopa riigi söe- ja terasetööstuse ühendamine, mis otsustati 1951. aastal Pariisi lepinguga, oli esimene samm Euroopa integratsiooni suunas. 1957. aasta Rooma lepingud tugevdasid selle integratsiooni alustalasid ja ka ideed kuue osaleva Euroopa riigi ühisest tulevikust.

Ühtse Euroopa akti sünd

01-01-2018

Aluslepingute peamised muudatused on seotud ühenduse omavahendite süsteemi loomise, Euroopa Parlamendi eelarvepädevuse suurendamise, Euroopa Parlamendi otseste ja üldiste valimiste kehtestamise ning Euroopa Rahasüsteemi loomisega. Ühtne Euroopa akt, millega muudeti olulisel määral Rooma lepingut ja tugevdati integratsiooni suure siseturu loomise kaudu, jõustus 1986. aastal.

Aluslepingute peamised muudatused on seotud ühenduse omavahendite süsteemi loomise, Euroopa Parlamendi eelarvepädevuse suurendamise, Euroopa Parlamendi otseste ja üldiste valimiste kehtestamise ning Euroopa Rahasüsteemi loomisega. Ühtne Euroopa akt, millega muudeti olulisel määral Rooma lepingut ja tugevdati integratsiooni suure siseturu loomise kaudu, jõustus 1986. aastal.

Maastrichti ja Amsterdami leping

01-01-2018

Maastrichti lepinguga muudeti eelnevaid Euroopa aluslepinguid ja rajati Euroopa Liit, mis tugineb kolmele sambale: Euroopa ühendused, ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning koostöö justiits- ja siseküsimustes (JSK). Liidu laienemist silmas pidades viidi Amsterdami lepinguga sisse kohandused, mida oli vaja liidu tõhusamaks ja demokraatlikumaks toimimiseks.

Maastrichti lepinguga muudeti eelnevaid Euroopa aluslepinguid ja rajati Euroopa Liit, mis tugineb kolmele sambale: Euroopa ühendused, ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning koostöö justiits- ja siseküsimustes (JSK). Liidu laienemist silmas pidades viidi Amsterdami lepinguga sisse kohandused, mida oli vaja liidu tõhusamaks ja demokraatlikumaks toimimiseks.

Nice’i leping ja Euroopa tuleviku konvent

01-01-2018

Nice’i leping valmistas Euroopa Liidu vaid osaliselt ette 1. mai 2004. aasta ja 1. jaanuari 2007. aasta olulisteks laienemisteks itta ja lõunasse. Seetõttu tegi Euroopa tuleviku konvent Laekeni deklaratsioonis püstitatud küsimustest lähtudes jõupingutusi, et luua Euroopa põhiseaduse lepingu vormis liidule uus õiguslik alus. Põhiseaduslepingut ei ratifitseeritud, kuna kahes liikmesriigis lõppes referendum negatiivse tulemusega.

Nice’i leping valmistas Euroopa Liidu vaid osaliselt ette 1. mai 2004. aasta ja 1. jaanuari 2007. aasta olulisteks laienemisteks itta ja lõunasse. Seetõttu tegi Euroopa tuleviku konvent Laekeni deklaratsioonis püstitatud küsimustest lähtudes jõupingutusi, et luua Euroopa põhiseaduse lepingu vormis liidule uus õiguslik alus. Põhiseaduslepingut ei ratifitseeritud, kuna kahes liikmesriigis lõppes referendum negatiivse tulemusega.

Eelseisvad üritused

29-11-2021
The Mutual Defence Clause (Article 42(7) TEU) in the face of new threats
Kuulamine -
SEDE
29-11-2021
Competitiveness of EU agriculture
Kuulamine -
AGRI
30-11-2021
Eliminating Violence against Women - Inter-parliamentary committee meeting
Muu sündmus -
FEMM

Partnerid