189

vaste(t)

Sõna(d)
Väljaande liik
Poliitikavaldkond
Autor
Märksõna
Kuupäev

Õiglase ülemineku fond

21-10-2020

Õiglase ülemineku fond on ühtekuuluvuspoliitika uus rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaal-majanduslike probleemidega. Õiglase ülemineku fond aitab ellu viia Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Õiglase ülemineku fond on ühtekuuluvuspoliitika uus rahastamisvahend, mille eesmärk on toetada piirkondi, mis seisavad silmitsi kliimaneutraalsusele üleminekust tulenevate tõsiste sotsiaal-majanduslike probleemidega. Õiglase ülemineku fond aitab ellu viia Euroopa rohelist kokkulepet, mille eesmärk on muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antav taasteabi (REACT-EU)

15-10-2020

REACT-EU on seadusandlik ettepanek COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks ning rohelise, digitaalse ja vastupidava taastumise ettevalmistamiseks. REACT-EU eesmärk on võtta ajavahemikul 2020–2022 struktuurifondide jaoks kasutusele veel 58 miljardit eurot ja suurendada ühtekuuluvuspoliitika kulutuste paindlikkust.

REACT-EU on seadusandlik ettepanek COVID-19 pandeemia põhjustatud sotsiaalse ja majandusliku kahju korvamiseks ning rohelise, digitaalse ja vastupidava taastumise ettevalmistamiseks. REACT-EU eesmärk on võtta ajavahemikul 2020–2022 struktuurifondide jaoks kasutusele veel 58 miljardit eurot ja suurendada ühtekuuluvuspoliitika kulutuste paindlikkust.

Liidu kulud

01-05-2018

Eelarvesse kantavate kulude heakskiitmise eest vastutavad ühiselt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament. ELi aastaeelarve peab jääma nende ülemmäärade piiresse, mis on eri programmide ja poliitikavaldkondade (näiteks ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja välispoliitika) jaoks kokku lepitud mitmeaastases finantsraamistikus. Ootamatu rahavajaduse täitmiseks on ELil olemas paindlikkusinstrumendid. ELi kulutuste mõju suurendamiseks kasutatakse rahastamisvahendeid.

Eelarvesse kantavate kulude heakskiitmise eest vastutavad ühiselt Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament. ELi aastaeelarve peab jääma nende ülemmäärade piiresse, mis on eri programmide ja poliitikavaldkondade (näiteks ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja välispoliitika) jaoks kokku lepitud mitmeaastases finantsraamistikus. Ootamatu rahavajaduse täitmiseks on ELil olemas paindlikkusinstrumendid. ELi kulutuste mõju suurendamiseks kasutatakse rahastamisvahendeid.

Eelarvekontroll

01-05-2018

Euroopa Liidu eelarve kontrolli teostatakse igas ELi institutsioonis ja liikmesriikide tasandil. Eri tasanditel viivad üksikasjalikku kontrolli läbi Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Parlament. Euroopa Parlament kontrollib igal aastal eelarve täitmist, et anda heakskiit Euroopa Komisjoni, teiste Euroopa Liidu institutsioonide ja liidu ametite tegevusele.

Euroopa Liidu eelarve kontrolli teostatakse igas ELi institutsioonis ja liikmesriikide tasandil. Eri tasanditel viivad üksikasjalikku kontrolli läbi Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Parlament. Euroopa Parlament kontrollib igal aastal eelarve täitmist, et anda heakskiit Euroopa Komisjoni, teiste Euroopa Liidu institutsioonide ja liidu ametite tegevusele.

Euroopa Liit ja Maailma Kaubandusorganisatsioon

01-05-2018

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) püüab kindlustada kindlatel reeglitel põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi. Hoolimata kaubandusläbirääkimiste takerdumisest kaalutakse võimalusi WTO eeskirjade kaasajastamiseks ja uute ülemaailmsete probleemide lahendamiseks. Vastavalt Lissaboni lepingule on Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandja, kellel on rahvusvahelises kaubanduspoliitikas oluline kontrolliv roll.

Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) püüab kindlustada kindlatel reeglitel põhinevat rahvusvahelist kaubandussüsteemi. Hoolimata kaubandusläbirääkimiste takerdumisest kaalutakse võimalusi WTO eeskirjade kaasajastamiseks ja uute ülemaailmsete probleemide lahendamiseks. Vastavalt Lissaboni lepingule on Euroopa Parlament koos Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandja, kellel on rahvusvahelises kaubanduspoliitikas oluline kontrolliv roll.

Inimõigused

01-05-2018

Lähtudes oma aluspõhimõtetest, milleks on vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriik, toetab Euroopa Liit välissuhetes kindlalt demokraatiat ja inimõigusi. EL püüab inimõiguste probleeme arvesse võtta kõigis oma poliitikavaldkondades ja programmides. Liidul on mitmesuguseid inimõigustepoliitika vahendeid erimeetmete võtmiseks, sealhulgas projektide rahastamiseks rahastamisvahendite kaudu.

Lähtudes oma aluspõhimõtetest, milleks on vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamine ning õigusriik, toetab Euroopa Liit välissuhetes kindlalt demokraatiat ja inimõigusi. EL püüab inimõiguste probleeme arvesse võtta kõigis oma poliitikavaldkondades ja programmides. Liidul on mitmesuguseid inimõigustepoliitika vahendeid erimeetmete võtmiseks, sealhulgas projektide rahastamiseks rahastamisvahendite kaudu.

Demokraatia edendamine ja valimiste vaatlemine

01-05-2018

Demokraatia toetamine kogu maailmas on Euroopa Liidule esmatähtis. Demokraatia on jätkuvalt ainus valitsemissüsteem, mille raames inimesed saavad täielikult kasutada oma inimõigusi, ning see on arengu ja pikaajalise stabiilsuse otsustav tegur. Ainsa otsevalitud ELi institutsioonina on Euroopa Parlament kindlalt pühendunud demokraatia edendamisele.

Demokraatia toetamine kogu maailmas on Euroopa Liidule esmatähtis. Demokraatia on jätkuvalt ainus valitsemissüsteem, mille raames inimesed saavad täielikult kasutada oma inimõigusi, ning see on arengu ja pikaajalise stabiilsuse otsustav tegur. Ainsa otsevalitud ELi institutsioonina on Euroopa Parlament kindlalt pühendunud demokraatia edendamisele.

Euroopa Majanduspiirkond (EMP), Šveits ja põhjapoolsed riigid

01-05-2018

Euroopa Majanduspiirkond (EMP) loodi 1994. aastal, et laiendada ELi siseturgu käsitlevaid sätteid Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele. Norra, Island ja Liechtenstein on EMP osalised. Šveits on EFTA liige, kuid ei osale EMPs. EL ja selle EMP EFTA partnerid (Norra ja Island) on omavahel seotud ka mitmesuguste põhjamõõtme poliitika meetmete ja foorumite kaudu, mis keskenduvad Euroopa kiiresti arenevatele põhjapiirkondadele ja Arktika piirkonnale tervikuna.

Euroopa Majanduspiirkond (EMP) loodi 1994. aastal, et laiendada ELi siseturgu käsitlevaid sätteid Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele. Norra, Island ja Liechtenstein on EMP osalised. Šveits on EFTA liige, kuid ei osale EMPs. EL ja selle EMP EFTA partnerid (Norra ja Island) on omavahel seotud ka mitmesuguste põhjamõõtme poliitika meetmete ja foorumite kaudu, mis keskenduvad Euroopa kiiresti arenevatele põhjapiirkondadele ja Arktika piirkonnale tervikuna.

Eelarvemenetlus

01-05-2018

Aastatel 1970 ja 1975 sõlmitud lepingute järel on Euroopa Parlamendi osatähtsus eelarvemenetluses järk-järgult suurenenud. Lissaboni lepinguga anti parlamendile kogu ELi eelarve üle otsustamisel nõukoguga võrdne sõnaõigus.

Aastatel 1970 ja 1975 sõlmitud lepingute järel on Euroopa Parlamendi osatähtsus eelarvemenetluses järk-järgult suurenenud. Lissaboni lepinguga anti parlamendile kogu ELi eelarve üle otsustamisel nõukoguga võrdne sõnaõigus.

Töötervishoid ja tööohutus

01-05-2018

EL hakkas töötervishoiu ja tööohutuse parandamist tähtsustama 1980. aastatel. Euroopa tasandil on õigusaktidega sätestatud töötajate kaitseks miinimumnõuded, kuid liikmesriigid võivad jätta alles või kehtestada ka rangemad meetmed. Lissaboni lepingu jõustumisel muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, mistõttu sai töötervishoiust ja tööohutusest ELi õigustikus veelgi olulisem valdkond.

EL hakkas töötervishoiu ja tööohutuse parandamist tähtsustama 1980. aastatel. Euroopa tasandil on õigusaktidega sätestatud töötajate kaitseks miinimumnõuded, kuid liikmesriigid võivad jätta alles või kehtestada ka rangemad meetmed. Lissaboni lepingu jõustumisel muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks, mistõttu sai töötervishoiust ja tööohutusest ELi õigustikus veelgi olulisem valdkond.

Eelseisvad üritused

20-01-2021
EPRS online policy roundtable with the World Bank: Where next for the global economy
Muu sündmus -
EPRS
25-01-2021
Public Hearing on "Gender aspects of precarious work"
Kuulamine -
FEMM
27-01-2021
Public hearing on AI and Green Deal
Kuulamine -
AIDA

Partnerid