Ringmajanduse tähendus, vajalikkus ja kasulikkus

Mis on ringmajandus, mis kasu me sellest saame ning miks on see kasulik keskkonnale ja majandusel?

Parlament soovib näha üleminekut ringmajandusele (02.12.2015)

Euroopa Liidus tekitatakse igal aastal üle 2,2 miljardi tonni jäätmeid. Liidu jäätmekäitluse õigusakte ajakohastatakse pidevalt, et võtta kasutusele kestlikum mudel, mida nimetatakse ringmajanduseks.

Mis on ringmajandus?


Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Sellega pikendatakse toodete olelusringi.

Praktikas tähendab see, et jäätmeid vähendatakse nii palju kui võimalik. Kui toote kasutusaeg lõpeb, jäetakse toote koostisosad võimaluse korral majandusse ringlema. Tänu ümbertöötlemisele saab neid korduvalt uuesti kasutada. Sellega luuakse lisaväärtust.

See eristab ringmajandust traditsioonilisest nn lineaarsest majandusmudelist, mis toimib nii, et toorainest valmistatakse toode ja tarbija viskab selle pärast kasutamist ära. See mudel põhineb suurel kogusel odavatel ja kergesti kättesaadavatel materjalidel ja energial.

Mudel hõlmab ka kavandatud vananemist. See tähendab, et toote valmistamisel on sellele meelega ette nähtud lühike kasutusiga, et meelitada tarbijat uut toodet ostma. Euroopa Parlament on nõudnud, et selle vastu võetaks midagi ette.

Ringmajanduse mudel: vähem toorainet, vähem jäätmeid, vähem heitkoguseid
Ringmajanduse mudel

Ringmajanduse eelised


Keskkonnakaitse

Toodete korduvkasutamine ja ringlussevõtt aitaks kaasa loodusvarade säästvale kasutamisele, maastiku ja elupaikade häirimise vähendamisele ning aitaks piirata bioloogilise mitmekesisuse vähenemist.

Samuti väheneks kasvuhoonegaaside aastane koguheide. Euroopa Keskkonnaameti andmetel moodustavad tööstusprotsessid ja toodete kasutamised 9,10% ning jäätmekäitlus 3,32% ELi kasvuhoonegaasidest.

Tarbijatele pakutaks ka vastupidavamaid ja innovatiivsemaid tooteid, mis pikas perspektiivis aitavad vähendada energia ja ressursside tarbimist. Hinnanguliselt määratakse 80% kogu tootega seotud keskkonnamõjust kindlaks projekteerimisetapis.

Üleminek usaldusväärsetele toodetele, mida saab uuesti kasutada, uuendada ja parandada, vähendaks jäätmete kogust. Üks Euroopa kodanik tekitab keskmiselt ligi 180 kg pakendijäätmeid aastas, mis teeb pakendamise üha suurenevaks probleemiks. ELi eesmärgiks on edendada korduvkasutust ning ringlusessevõttu, keelates üleliigset pakendamist ja parandades tootedisaini.

Tooraine sõltuvuse vähendamine


Kuna maailma rahvaarv suureneb, on ka tooraineid vaja üha rohkem. Tähtsaimaid tooraineid ei ole aga lõputus koguses.

Piiratud kogus tähendab ühtlasi seda, et osa ELi riike sõltub toorainetarnete puhul teistest riikidest. Eurostati andmetel impordib EL umbes poole tarbitavast toorainest.

ELi ja muu maailma vahelise toorainekaubanduse koguväärtus on alates 2002. aastast peaaegu kolmekordistunud. 2021. aastal oli kaubavahetuse puudujääk 35,5 miljardit eurot.

Tooraine ringlussevõtt vähendab tarnimisega seotud riske, näiteks hinnavolatiilsust, kättesaadavust ja sõltuvust impordist.

See puudutab eelkõige kriitilise tähtsusega toorainet, mida on vaja tehnoloogiate tootmiseks, mis on vajalikud kliimaeesmärkide saavutamiseks (näiteks patareid ja elektrimootorid).

Töökohtade loomine ja tarbijate raha säästmine


Ringmajanduse poole liikumine võib olla mitmes mõttes kasulik. Näiteks suurendaks see konkurentsivõimet, hoogustaks majanduskasvu ning aitaks luua töökohti. Tänu sellele lisanduks 2030. aastaks ainuüksi ELis 700 000 töökohta. Samuti soodustaks ökodisain innovatsiooni erinevates majandussektorites.

Tarbijatele pakutaks ka vastupidavamaid ja innovatiivsemaid tooteid, mis parandavad pikas perspektiivis elukvaliteeti ja säästavad raha.

Mida teeb EL ringmajanduse saavutamiseks?

Euroopa Komisjon esitas 2020. aasta märtsis uue ringmajanduse tegevuskava, mis kuulub Euroopa rohelise kokkuleppe alla ja on osa kavandatud uuest tööstusstrateegiast. Ringmajanduse tegevuskava sisaldab ettepanekuid kestlikuma tootekujunduse, jäätmete vähendamise ja kodanikele suurema sõnaõiguse andmise (näiteks toodete parandamise õiguse) kohta. Eritähelepanu pööratakse sektoritele, kus kasutatakse väga palju ressursse. Nende hulka kuuluvad elektroonika- ja IKT-, plasttoodete, tekstiiltoodete ja ehitussektor.

2021. aasta veebruari täiskogul võttis Euroopa Parlament vastu uue ringmajanduse tegevuskava resolutsiooni, milles nõudis lisameetmeid saavutamaks süsinikuneutraalset ja keskkonnasõbralikku, mürgivaba ja täielikult ringmajanduslikku majandust 2050. aastaks, sealhulgas rangemaid taaskasutusreegleid ja siduvaid eesmärke materjalikasutuseks ja tarbimiseks 2030. aastaks.

2022. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon osana ringmajanduse tegevuskavast esimese meetmetepaketi, et kiirendada üleminekut ringmajandusele. Ettepanekud hõlmavad säästvate toodete edendamist, tarbijate mõjuvõimu suurendamist rohepöördes, ehitustoodete määruse läbivaatamist ja säästvate tekstiilide strateegiat.

2022. aasta novembris esitas komisjon uued kogu ELi hõlmavad pakendieeskirjad, sealhulgas ettepanekud pakendite disaini kriteeriumite kohta, mis aitab pakendeid õigesti ringlusse võtta. Eeskirjad toovad selgust ka biopõhiste, kompostitavate ja biolagunevate plastide osas.