ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja selle uuendamine

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) eesmärk on aidata kaasa süsinikuheite vähendamisele.

Soojuselektrijaama korstnatest tõuseb suitsu.
Heitkogustega kauplemise süsteem vajab uuendamist.

Mis on HKS?


Euroopa Liit on CO2-heidete mahu poolest maailmas kolmandal kohal, mistõttu tuleb kliimamuutustega võitlemiseks tegutseda otsustavalt. EL on võtnud sihiks oluliselt vähendada heitkoguseid 2030. aastaks ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

Kliimaeesmärkide saavutamiseks on EL koostanud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“. Õigusaktide hulka kuulub ka 2005. aastal loodud ELi tööstuse heitkogustega kauplemise süsteem.

Kuidas HKS töötab?


Heitkogustega kauplemise süsteemi põhimõtteks on „saastaja maksab“. Süsteemi alusel peavad enam kui 10 000 elektrijaama ja tehast omama luba iga tonni eritatud CO2 kohta. Heitelube peavad ettevõtted ostma enampakkumistelt ning hind on mõjutatud pakkumisest ja nõudlusest.

Teatav hulk lube jagatakse tasuta välja, enamasti sektorites, kus on oht, et ettevõtted kolivad tootmise mõnda teise maailmajakku, kus kliimanõuded pole nii ranged.

Süsiniku hinna reguleerimine


Peale 2008. aasta finantskriisi muutusid heiteload väga odavaks, sest nõudlus langes, aga pakkumine jäi samaks.

Kui heitelubade ülejääk on väga suur ja hind madal, pole ettevõtted motiveeritud saastamist vähendama ega keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse investeerima. See tähendab, et heitkogustega kauplemise süsteem ei täida enam eesmärki.

Probleemi lahendamiseks ning heitelubade pakkumise ja nõudluse reguleerimiseks otsustas EL 2015. aastal luua turustabiilsusreservi (MSR), asetades 24% kõigist heitelubadest reservi, kust need puudujäägi korral turule paisata saab. 2023. aasta märtsi täiskogul otsustas parlament pikendada MSRi 2030. aastani, et hoida ära CO2 hinna langemine väliste tegurite, näiteks Covid-19 pandeemia tõttu.

Heitkogustega kauplemise süsteemi reform


Võrreldes komisjoni esialgse ettepanekuga nõudis parlament ulatuslikumaid eesmärke.

  • Aastaste heitelubade arvu piiratakse veelgi, et vähendada heiteid tööstusest 2030. aastaks 62% (üks protsendipunkt enam kui komisjoni algses ettepanekus).
  • Uute tehnoloogiate arendamiseks eraldatakse rohkem raha ja energiasüsteemi kaasajastatakse innovatsiooni- ja moderniseerimisfondi abil. Osa uuest kauplemissüsteemist saadavast tulust pannakse kliimameetmete sotsiaalfondi, mille eesmärk on toetada kodumajapidamisi ja ettevõtteid küttearvete maksmisel.
  • Ettevõtetele tasuta heitelubade jagamist piiratakse järk-järgult ning alates 2034. aastast tasuta lube enam ei jagata. Samal ajal võetakse kasutusele piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM). EList leebemate kliimareeglitega riikidest pärit importkaupadele hakkab kehtima süsinikumaks, mis teeb tootmise EList väljaviimise ettevõtete jaoks vähem tulusaks.
  • Kava laiendatakse meretranspordile.
  • 2024. aastast hõlmab kava olmejäätmete põletuskäitistest pärit heiteid.
  • Uus heitkogustega kauplemise süsteem (ETS II) hõlmab alates 2027. aastast maanteetransporti ja hooneid (või 2028. aastast, kui energiahinnad on erakordselt kõrged).
  • 2026. aastaks kaotatakse järk-järgult lennundussektori tasuta heitekvoodid ja edendatakse säästvate lennukikütuste kasutamist.

Heitkogustega kauplemise süsteemist saadavat tulu kasutatakse üksnes kliimaga seotud tegevusteks.

Uuri lähemalt, kuidas plaanib EL vähendada lennukite ja laevade heitkoguseid.

Taust


2022. aastal saavutasid parlament ja ELi liikmesriigid kokkuleppe uuendatud heitkogustega kauplemise süsteemi reformi kohta, mille ajakohastatud versioon võeti vastu 2023. aasta aprilli täiskogul. Määrus sai kinnituse ka nõukogult ning see jõustus 2023. aasta mais.

ELi meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks


On teisigi meetmeid, mis aitavad ELil täita Pariisi kliimakokkuleppest tulenevaid kohustusi, vähendades CO2-heiteid kõigis majandussektorites.



Artikkel avaldati algselt veebruaris 2017 ja seda ajakohastati juulis 2023.

Vaata infograafikuid ELi 2020. aasta kliimaeesmärkide saavutamise edusammude kohta.