Tutvu meie ajajoonega, mis sisaldab üleilmse kliimamuutuste vastase võitluse olulisemaid verstaposte ja tähtsamaid algatusi.
Tutvu kliimaläbirääkimistega seotud kõige olulisemate sündmustega alates ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist ja lõpetades viimase ÜRO kliimamuutuste konverentsiga (vastupidises kronoloogilises järjekorras).
EL on kliimamuutuste vastu võitlemisel mänginud võtmerolli ning tegi 2021. aastal oma eesmärgi saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 seaduslikult siduvaks. Sealjuures võttes kliimaeesmärgiks kasvuhoonegaaside vähendamise 55% võrra aastaks 2030.
Nende eesmärkide saavutamiseks on EL vastu võtnud õigusaktide paketi, mida tuntakse „Eesmärk 55“ nime all. Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu, plaanib EL vähendada oma sõltuvust energiaimpordist kolmandatest riikidest ja suurendada taastuvenergia kasutamist.
Aserbaidžaanis Bakuus toimuval kliimamuutuste konverentsil COP29 jõuti kokkuleppele, et arenenud riigid peaksid 2035. aastaks eraldama arenguriikidele kliimameetmete toetamiseks vähemalt 300 miljardit USA dollarit aastas. Läbirääkimistel kehtestatakse ka eeskirjad selle kohta, kuidas riigid ja ettevõtjad saavad müüa ja osta CO2 arvestusühikuid, mis on seotud kasvuhoonegaaside heidet vähendavate või ennetavate tegevustega.
Dubais toimunud COP28 ajal leppisid riigid kokku tegevuskavas fossiilkütuste kasutamisest loobumise kiirendamiseks. Samuti otsustati kolmekordistada taastuvenergia suutlikkust ning kahekordistada energiatõhusust aastaks 2030. Kokkuleppele jõuti ka uues kaotuse ja kahju fondis.
Riigid leppisid kokku kliimakahjude fondi loomises, et toetada kliimakatastroofide tõttu kõige rohkem kannatada saanud riike. Vaatamata aeglasele edule fossiilkütuste kasutamise järkjärgulisel lõpetamisel ja Pariisi kliimalepingu eesmärgi poole liikumisel, mis sätestab planeedi keskmise temperatuuri tõusu piiramise 1,5 kraadi Celsiuseni, ei lepitud siiski kokku uutes meetmetes.
COP26 ajal nõustusid riigid kliimaneutraalsuse eesmärgiga, rahastuse suurendamisega haavatavatele arenguriikidele ja rahalise toetuse vähendamisega uutele fossiilkütuste projektidele. Ühise seisukohani ei jõutud aga kivisöe kasutuse vähendamise osas.
ELi esimesed kliimareeglid muudavad kliimaneutraalsuse saavutamise aastaks 2050 õigusaktiks. Selle eesmärk on saavutada negatiivsed heitkogused pärast 2050. aastat ja seada sisse vahendav kliimaeesmärk kasvuhoonegaaside heitkoguste vähemalt 55% vähendamiseks aastaks 2030.
Euroopa kliimareeglid: Euroopa Parlament võtab vastu oma seisukoha
Euroopa Parlament kiidab heaks oma läbirääkimispositsiooni kliimareeglite osas, tehes ettepaneku muuta EL ja kõik liikmesriigid 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Parlament soovib, et 2030. aasta eesmärgiks seataks heitkoguste 60%-line vähendamine.
Kõigi aegade pikim kliimakonverents lõpeb kokkuleppega CO2-heidet jõulisemalt piirata. Pettumust valmistab asjaolu, et otsused ülemaailmse CO2-ga kauplemise süsteemi, konkreetsete kärbete selguse ja kõige haavatavamatesse riikidesse uute rahaliste vahendite suunamise süsteemi kohta lükatakse edasi järgmisele osaliste konverentsile Glasgows.
Euroopa Komisjon tutvustab rohelist kokkulepet. Selles nähakse ette, et Euroopa kliimaseadust kasutades muudetakse Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Euroopa Parlament kuulutab välja kliimaga seotud hädaolukorra
Euroopa Parlament teatab, et Euroopas ja kogu maailmas valitseb kliimaga seotud hädaolukord. Parlament palub komisjonil tagada, et kõik asjaomased seadusandlikud ja eelarve-ettepanekud oleksid täielikult kooskõlas eesmärgiga hoida globaalne soojenemine allpool 1,5°C piiri.
Kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 24. istungjärk Poolas lõpeb vastakate tulemustega. Riigid lepivad kokku Pariisi kokkuleppe rakendamises, kuid jätavad lahendamata põhiküsimused, mis on seotud ülemaailmse CO2-heitkogustega kauplemise süsteemi ja 1,5 °C ületava temperatuuritõusu hoiatustele reageerimisega.
ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) avaldab aruande, milles uuritakse, millist mõju avaldab ülemaailmne 1,5 °C temperatuuritõus (üle industriaalühiskonna eelse taseme). Jõutakse järeldusele, et heitkoguseid tuleb vähendada rohkem, kui teadlased algul prognoosisid.
COP23 istungjärgul tehakse arvestatavaid edusamme Pariisi kokkuleppe rakendamiseks selgete ja põhjalike suuniste koostamisel, et muuta kokkulepe toimivaks.
Osalised lubavad jätkata Pariisi kokkuleppe täielikku rakendamist ja väljendavad heameelt erakordse ülemaailmse aktiivsuse üle kliimamuutuste pidurdamisel.
Ajaloolisel hääletusel annab Euroopa Parlament nõusoleku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiseks ELis
Tänu parlamendi nõustumisele täidetakse vajalikud tingimused loodetust palju varem. Nii saab võimalikuks Pariisi kokkuleppe jõustumine 2016. aasta novembris
Pariisi kokkulepe on esimene ülemaailmne õiguslikult siduv kliimakokkulepe. Kokkuleppe eesmärk on hoida üleilmne temperatuuritõus tunduvalt alla kahe Celsiuse kraadi võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, tehes samal ajal jõupingutusi temperatuuritõusu piiramiseks 1,5 kraadiga. Kokkuleppe eesmärk on üleilmne kasvuhoonegaaside heitkoguste tipptase võimalikult peatselt langusele pöörata ning sajandi teisel poolel heitkogused ja nende sidumine tasakaalu viia.
Aruandes antakse ülevaade kliimamuutusi käsitlevatest teadusuuringutest, rõhutades pärast eelmise aruande avaldamist saadud uusi tulemusi. Rõhutatakse, et inimmõju kliimale on selge ja kasvab ning kui kliimamuutusi ei suudeta kontrolli alla saada, on tõenäoline, et nende mõju inimestele ja ökosüsteemidele kujuneb tõsiseks, ulatuslikuks ja pöördumatuks.
Osalised lepivad kokku ajakavas, mille kohaselt riigid peavad esitama oma kavandatud panuse uude ülemaailmsesse kliimakokkuleppesse ja võimalused jõupingutuste suurendamiseks enne 2020. aastat. Luuakse mehhanism, mis peab aitama leevendada arenguriikides kliimamuutustest põhjustatud kaotusi ja kahju. Samuti tõhustatakse juba kokku lepitud meetmete rakendamist (näiteks kliimameetmete rahastamise asjus) ja heitkogustest aruandmise läbipaistvust.
Dohas toimub raamkonventsiooni osaliste 18. konverents (COP18)
Valitsused lepivad kokku, et töötavad kiiresti selle nimel, et saavutada 2015. aastaks üldine kliimamuutusi käsitlev kokkulepe ja leida viise, kuidas suurendada enne 2020. aastat jõupingutusi, mis lähevad kaugemale olemasolevatest heitkoguste piiramise lubadustest. Samuti võtavad nad vastu Koyoto protokolli Doha muudatuse, millega lisatakse osalevatele riikidele uued heitkoguste vähendamise eesmärgid aastateks 2012–2020.
Durbanis toimub raamkonventsiooni osaliste 17. konverents (COP17)
Durbanis võtavad valitsused selge kohustuse sõlmida hiljemalt 2015. aastal 2020. aastale järgnevaks ajaks uus üldine kliimamuutuste teemaline kokkulepe, et kõik annaksid oma parima ja saaksid üheskoos kasu.
Cancúni kokkulepped on terviklik meetmepakett, mille valitsused võtavad vastu, et aidata arengumaadel kliimamuutustega kohaneda. Asutatakse Roheline Kliimafond.
Avaldatakse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma neljas hindamisaruanne
Aruanne on koostatud suure hulga teadlaste ja valitsusesindajate kaasabil. See kujutab endast kõigi aegade suurimat ja üksikasjalikemat kokkuvõtet kliimamuutuste olukorrast. Aruande peamised järeldused: Maa kliimasüsteemi soojenemine on vaieldamatu ja on väga tõenäoline, et alates 20. sajandi keskpaigast täheldatud ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu on enamjaolt põhjustanud inimtekkeline kasvuhoonegaaside kontsentratsioon.
Käivitatakse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem. See on maailma esimene ja suurim omataoline süsteem ja sellest kujuneb ELi kliimapoliitika oluline tugisammas.
Kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi seitsmendal istungjärgul (COP7) võetakse vastu Marrakechi lepingud, milles nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad Kyoto protokolli rakendamiseks ja uus rahastamine, kavandatakse kohanemisvahendid ja määratakse kindlaks tehnoloogiasiirde raamistik, mis peab toetama arenguriike kliimamuutustega toimetulekul.
President George W. Bushi algatusel lahkuvad Ameerika Ühendriigid Kyoto protsessist
President George W. Bushi algatusel lahkuvad Ameerika Ühendriigid Kyoto protsessist. Bush väidab, et Kyoto protokoll paneb tööstusriikidele suurema heitkoguste vähendamise koorma kui arenguriikidele.
Kyoto protokoll on maailma esimene kasvuhoonegaaside heite vähendamise leping. Protokoll paneb arenenud riikidele õiguslikult siduva kohustuse täita heitkoguste vähendamise eesmärgid – keskmiselt 5% ajavahemikuks 2008–2012 – kusjuures üksikutele riikidele seatud eesmärkide vahel on suured erinevused.
Berliinis toimub raamkonventsiooni osaliste konverentsi esimene istungjärk (COP1)
Konventsiooniosalised jõuavad järeldusele, et konventsioonis võetud kohustustest ei piisa konventsiooni eesmärkide saavutamiseks. Nad algatavad läbirääkimisprotsessi, et kehtestada arenenud riikidele nõudlikumad kohustused. Sellega pannakse alus Kyoto protokollile.
ÜRO keskkonna- ja arengukonverents Rios
ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil Rio de Janeiros kutsutakse valitsusi üles kliimamuutuste raamkonventsioonile alla kirjutama.
Võetakse vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon
ÜRO peakorteris New Yorgis võetakse vastu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni tekst. Tegemist on tähtsaima rahvusvahelise lepinguga ülemaailmse kliimasoojenemise pidurdamiseks ja kliimamuutuse tagajärgedega toimetuleku toetamiseks. Esimest korda määratakse tööstusriikidele kohustuslikud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid.
Toimub valitsustevahelise läbirääkimiskomitee esimene koosolek
IPCC avaldab oma esimese hindamisaruande
Oma esimeses hindamisaruandes jõuab IPCC järeldusele, et inimtegevusest tulenevad heitkogused suurendavad atmosfääri looduslikku kasvuhoonegaaside komponenti. Aruandes rõhutatakse, et kliimamuutuse tagajärgedega toimetulekuks on vaja rahvusvahelist koostööd. Seetõttu on IPCC aruandel otsustav roll ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ettevalmistamisel.
Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) on ÜRO egiidi all tegutsev valitsustevaheline teadusnõukogu, mis annab maailmale selge teadusliku ülevaate praegustest teadmistest kliimamuutuste ning nende võimaliku keskkonna- ja sotsiaal-majandusliku mõju kohta.
1979. aastal toimub Genfis ülemaailmne kliimakonverents
See on üks esimesi suuri rahvusvahelisi kliimamuutuste teemalisi kohtumisi. Tegu on teaduskonverentsiga, kus osalevad paljude eri valdkondade teadlased. Konverentsi tulemusel algatatakse maailma kliimaprogramm.
