Plastijäätmed ja ringlussevõtt ELis: faktid ja arvud

Euroopas võetakse ringlusse vähem kui kolmandik plastijäätmetest. Rohkem teavet plastijäätmete ja nende ringlussevõtu kohta ELis leiate meie infograafikult.

Plastijäätmed ja ringlussevõtt Euroopas.
Plastijäätmed ja ringlussevõtt Euroopas.

Plasti tootmine on üle maailma vaid mõne aastakümne jooksul hüppeliselt suurenenud – 1,5 miljonilt tonnilt 1950. aastal 359 miljonile tonnile 2018. aastal – ja koos sellega ka plastijäätmete kogus. Pärast tootmise järsku langust 2020. aasta esimesel poolel Covid-19 tõttu taastus tootmine aasta teisel poolel uuesti.

EL on juba võtnud meetmeid plastijäätmete koguse vähendamiseks, kuid mis juhtub jäätmetega, mille teket ei ole vaatamata jõupingutustele võimalik ära hoida? Ja kuidas oleks võimalik suurendada plasti ringlussevõtu määra?

Loe lähemalt ELi plastistrateegiast.

Plastijäätmete käitlemine Euroopas

Euroopas aitab kõige rohkem plastijäätmeid kõrvaldada energia taaskasutus, teisel kohal on prügilasse ladestamine. 25% kõigist tekitatud plastijäätmetest kogutakse ringlussevõtuks ja ringlussevõtu määrad varieeruvad riigiti tunduvalt, nagu on näidatud infograafikul.

Pool ringlussevõtuks kogutud plastist eksporditakse käitlemiseks ELi-välistesse riikidesse. Ekspordi põhjuseks on suutlikkuse, tehnoloogia või rahaliste vahendite puudumine jäätmete käitlemiseks kohapeal. Varem veeti märkimisväärne osa eksporditavatest plastijäätmetest Hiinasse, kuid Hiina hiljutise plastijäätmete impordi keelu tõttu on üha olulisem leida muid lahendusi.

2020. aastal eksportis EL kolmandatesse riikidesse umbes 32,7 miljonit tonni jäätmeid. Suurem osa nendest jäätmetest koosneb raud- ja mitteraudmetallide vanametallist ning paber-, plast-, tekstiili- ja klaasijäätmetest, mis saadetakse peamiselt Türki, Indiasse ja Egiptusesse.  

Plasti ringlussevõtu väike osakaal ELis toob suurt kahju nii majandusele kui ka keskkonnale. Hinnangute kohaselt läheb 95 % plastpakendimaterjali väärtusest pärast lühikest esmakasutuse tsüklit majanduse jaoks kaotsi.

Teadlaste hinnangul eraldati 2019. aastal plasti tootmise ja põletamise tõttu atmosfääri üle 850 miljoni tonni kasvuhoonegaase. Aastaks 2050 võivad need heitkogused tõusta 2,8 miljardi tonnini.

Jäätmekäitlus ELis, numbrites.

Probleemid plasti ringlussevõtul

Peamised põhjused, mis raskendavad plasti ringlussevõttu, on ringlussevõetud toote kvaliteet ja hind võrreldes esmase ekvivalenttoote omaga. Plastitöötlejad vajavad suures koguses ringlussevõetud plasti, mis on toodetud rangelt kontrollitud spetsifikatsioonide kohaselt ja konkurentsivõimelise hinnaga.

Kuna aga plasti on iga tootja vajadustele (funktsionaalsed või esteetilised) lihtne kohandada, muudab tooraine mitmekesisus ringlussevõtuprotsessi keerukamaks ja kulukamaks ning mõjutab lõpptoote kvaliteeti. Seetõttu moodustab nõudlus ringlussevõetud plasti järele ainult 6 % Euroopa plastinõudlusest.

ELi lahendused ringlussevõtu määra suurendamiseks

2019. aasta juunis võttis EL vastu eeskirjad plastikust mereprügi probleemiga tegelemiseks. Ettepanek sisaldab keeldu toota kümmet ühekordselt kasutatavat plastiku tüüpi, mida leitakse liidu randadest kõige enam, ning samuti plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid. Alates 2025. aastast on joogipudelite koostises vähemalt 25 % ja alates 2030. aastast vähemalt ringlusse võetud plasti.

2022. aasta novembris esitas komisjon uued kogu ELi hõlmavad pakendieeskirjad, sealhulgas ettepanekud pakendite disaini kriteeriumite kohta, mis aitab pakendeid õigesti ringlusse võtta. Eeskirjad toovad selgust ka biopõhiste, kompostitavate ja biolagunevate plastide osas.

Rohelise kokkuleppe raames tuleks 2030. aastaks 55% plastpakendijäätmetest ringlusse võtta. See tähendaks ringlussevõetavuse paremat kujundamist, kuid parlamendiliikmete arvates on vaja ka meetmeid ringlussevõetud plasti turu stimuleerimiseks.

Sellised meetmed hõlmaksid järgmist:

  • teisese plasti kvaliteedistandardite kehtestamine
  • sertifitseerimise soodustamine, et suurendada nii tööstuse kui ka tarbijate usaldust
  • ringlussevõetud materjali miinimumsisaldust käsitlevate kohustuslike eeskirjade kehtestamine teatavate toodete puhul
  • liikmesriikide ergutamine kaaluma ringlussevõetud toodete käibemaksu vähendamist.

Samal ajal toetas Euroopa Parlament meetmeid plastijäätmete koguse vähendamiseks:


Parlamendiliikmed palusin komisjonil võtta meetmeid mikroplastide keelustamise osas.

2023. aasta jaanuaris hääletas parlament jäätmesaadetiste veo eeskirjade poolt, mille eesmärk on edendada korduvkasutust ja ringlussevõttu ning vähendada reostust. Parlament nõuab, et ELi ohtlike- ja plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse oleks keelatud ja eksport OECD riikidesse lõpetatakse järk-järgult 4 aasta jooksul.

Loe rohkem:

Veekogu, milles ulbivad vetikad, kilekotid ja muu prügi.
©AP images/European Union -EP.