Plastijäätmed ja ringlussevõtt ELis: faktid ja arvud
ELi eesmärk on vähendada jäätmeid ning edendada nende korduvkasutamist. Loe rohkem plastijäätmete ja nende ringlussevõtu kohta ELis.
2021. aastal tekitas iga ELi kodanik keskmiselt 36,1 kg plastijäätmeid. 2010-2021 kasvas ühe elaniku kohta tekkivate plastpakendijäätmete kogus umbes 29% (+8,1 kilo inimese kohta).
ELis tekitatud plastijäätmete kogumaht oli 2021. aastal 16,13 miljonit tonni. Ligikaudu 6,56 miljonit tonni sellest võeti ringlusse.
EL on juba võtnud meetmeid plastijäätmete koguse vähendamiseks, kuid mis juhtub jäätmetega, mille teket ei ole vaatamata jõupingutustele võimalik ära hoida? Ja kuidas oleks võimalik suurendada plasti ringlussevõtu määra?
Plastijäätmete käitlemine Euroopas
Euroopas aitab kõige rohkem plastijäätmeid kõrvaldada energia taaskasutus, teisel kohal on prügilasse ladestamine.
Pool ringlussevõtuks kogutud plastist eksporditakse käitlemiseks kolmandatesse riikidesse. Ekspordi põhjuseks on suutlikkuse, tehnoloogia või rahaliste vahendite puudumine jäätmete käitlemiseks kohapeal. Varem veeti märkimisväärne osa eksporditavatest plastijäätmetest Hiinasse, kuid Hiina hiljutise plastijäätmete impordi keelu tõttu on üha olulisem leida muid lahendusi.
2021. aastal eksportis EL kolmandatesse riikidesse ligikaudu 33 miljonit tonni jäätmeid. Suurem osa nendest jäätmetest koosneb raud- ja mitteraudmetallide vanametallist ning paber-, plast-, tekstiili- ja klaasijäätmetest, mis saadetakse peamiselt Türki, Indiasse ja Egiptusesse.
Plasti ringlussevõtu väike osakaal ELis toob suurt kahju nii majandusele kui ka keskkonnale. Hinnangute kohaselt läheb 95% plastpakendimaterjali väärtusest pärast lühikest esmakasutuse tsüklit majanduse jaoks kaotsi.
2019. aastal sattus pinnasesse, jõgedesse ja ookeanidesse umbes 22 miljonit tonni plastijäätmeid. Samuti tekitasid plastijäätmed 3,4% kasvuhoonegaaside koguheitest.
Uuringute kohaselt kahekordistuvad plastijäätmete heitkogused 2060. aastaks, ulatudes 4,3 miljardi tonnini.
Probleemid plasti ringlussevõtul
Peamised põhjused, mis raskendavad plasti ringlussevõttu, on ringlussevõetud toote kvaliteet ja hind võrreldes esmase ekvivalenttoote omaga. Plastitöötlejad vajavad suures koguses ringlussevõetud plasti, mis on toodetud rangelt kontrollitud spetsifikatsioonide kohaselt ja konkurentsivõimelise hinnaga.
Kuna aga plasti on iga tootja vajadustele (funktsionaalsed või esteetilised) lihtne kohandada, muudab tooraine mitmekesisus ringlussevõtuprotsessi keerukamaks ja kulukamaks ning mõjutab lõpptoote kvaliteeti.
ELi lahendused ringlussevõtu määra suurendamiseks
2019. aasta juunis võttis EL vastu eeskirjad plastikust mereprügi probleemiga tegelemiseks. Ettepanek sisaldab keeldu toota kümmet ühekordselt kasutatavat plastiku tüüpi, mida leitakse liidu randadest kõige enam, ning samuti plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid. Alates 2025. aastast on joogipudelite koostises vähemalt 25% ja alates 2030. aastast vähemalt 30% ringlusse võetud plasti.
2022. aasta novembris esitas komisjon uued kogu ELi hõlmavad pakendieeskirjad ning määrus võeti lõplikult vastu 2024. aasta aprillis. Uued reeglid näevad ette pakendamise vähendamist 2030. aastaks 5%, 2035. aastaks 10% ja 2040. aastaks 15%.
Alates 1. jaanuarist 2030 keelatakse ka osa ühekordseid plastpakendeid. Samuti tuleb 2029. aastaks kuni kolmeliitristest ühekordselt kasutatavatest joogipakenditest (plast- või metallnõud) eraldi koguda 90%.
Rohelise kokkuleppe raames tuleks 2030. aastaks 55% plastpakendijäätmetest ringlusse võtta. See tähendaks ringlussevõetavuse paremat kujundamist, kuid parlamendiliikmete arvates on vaja ka meetmeid ringlussevõetud plasti turu stimuleerimiseks.
Sellised meetmed hõlmaksid järgmist:
- teisese plasti kvaliteedistandardite kehtestamine;
- sertifitseerimise soodustamine, et suurendada nii tööstuse kui ka tarbijate usaldust;
- ringlussevõetud materjali miinimumsisaldust käsitlevate kohustuslike eeskirjade kehtestamine teatavate toodete puhul;
- liikmesriikide ergutamine kaaluma ringlussevõetud toodete käibemaksu vähendamist.
Samal ajal toetas Euroopa Parlament meetmeid plastijäätmete koguse vähendamiseks:
- õhukeste kilekottide kasutamise piiramine ELis 2015. aastal.
Parlamendiliikmed palusid komisjonil võtta meetmeid ka mikroplastide keelustamise osas.
2024. aasta veebruaris kiitis parlament heaks rangemad reeglid jäätmetele, mis saadetakse kolmandatesse riikidesse. Uued eeskirjad keelavad plastijäätmete ekspordi OECD-välistesse riikidesse.
Loe rohkem:
