Naised Euroopa Parlamendis: faktid ja arvud
Naistel peaks poliitikas olema oluline roll. Kuidas on sellega lood Euroopa Parlamendis?
Kuigi parlament seisab soolise võrdõiguslikkuse eest, näitab värske statistika, et nii kohaliku, riikliku kui ka Euroopa tasandi poliitikas ja avalikus elus on naisi vähem kui mehi.
Parlamendi naisliikmete osakaal on aastate jooksul siiski suurenenud. Alates parlamendi asutamisest 1952. aastal kuni esimeste valimisteni 1979. aastal oli selle liikmete seas vaid 31 naist. Esimeses otse valitud Euroopa Parlamendis oli naiste osakaal 15,9%.
2025. aasta juuni andmetel oli naiste osakaal Euroopa Parlamendis 38,7%.
Naiste esindatus Euroopa Parlamendis ületab nii riikide parlamentide maailma keskmist kui ka ELi keskmist.
2022. aastast on Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola. 2024. juulis valiti ta presidendiks tagasi.
2024-2029 ametiajal on parlamendi 14 asepresidendist seitse naised, mis on rohkem kui eelmisel ametiajal, mil parlamendil oli kuus naissoost asepresidenti.
Euroopa Parlamendi liikmete rasedus- ja sünnituspuhkuse eeskirjade ajakohastamine
2025. aasta juunis esitas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola kava tugevdada Euroopa Parlamendi liikmete rasedus- ja sünnituspuhkuse reegleid. Kavandatud meetmed, mis nõuavad Euroopa Parlamendi valimisi käsitleva õigusakti ajakohastamist, võimaldaksid rasedus- ja sünnituspuhkusel olevatel parlamendiliikmetel delegeerida oma hääle teisele parlamendiliikmele.
Naised ELi juhtivatel ametikohtadel
Alates 2019. aastast juhivad kahte ELi institutsiooni naispresidendid.
Euroopa Komisjoni presidendiks valiti Ursula von der Leyen ja Euroopa Keskpanga juhiks nimetati Christine Lagarde.
2024. aasta juuli täiskogul valis parlament Ursula von der Leyeni uuesti Euroopa Komisjoni presidendiks.
2024. aastal määrati ka Kaja Kallas liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgeks esindajaks ja Euroopa Komisjoni asepresidendiks.
