Ohutumad teed: ELi meetmed liiklusõnnetuste vähendamiseks
EL soovib saavutada 2050. aastaks liiklussurmade nulltaseme. Uurige, milliseid meetmeid on Euroopa Parlament viimastel aastatel autoõnnetuste vähendamiseks võtnud.
ELi maanteed on maailma kõige ohutumad. Keskmiselt toimub siin aastas 44 surmaga lõppenud liiklusõnnetust miljoni elaniku kohta, võrrelduna ülemaailmse keskmisega 174 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Viimasel kahel kümnendil on ELi teedel hukkunute arv enam kui poole võrra vähenenud.
EL jätkab siiski tööd liiklusohutuse parandamiseks. Hiljuti võttis parlament vastu uue seaduse, millega tagatakse, et juhid, kes rikuvad olulisi liikluseeskirju välismaal, võivad kaotada oma juhiloa oma päritoluriigis.
Liiklusõnnetustes hukkunute arv ELis
ELi kohta kättesaadavad liiklussurmade arvud näitavad:
- 2024. aastal hukkus teedel ligikaudu 19 800 inimest;
- igal aastal saab liiklusõnnetustes raskelt vigastada ligikaudu 100 000 inimest;
- 2023. aastal toimus ligikaudu 52 % surmajuhtumitest ELis maapiirkondade teedel, 38 % linnapiirkondades ja 9 % kiirteedel;
- 2023. aastal oli ligikaudu kolm neljandikku liiklusõnnetustes hukkunutest mehed.
Liiklussurmade arvu vähendamine ELis 2050. aastaks
2018. aastal seadis EL endale eesmärgi vähendada 2030. aastaks liiklussurmade ja raskete vigastuste arvu 50%. See on sätestatud komisjoni liiklusohutuse strateegilises tegevuskavas ja ELi liiklusohutuspoliitika raamistikus aastateks 2021-2030, milles on esitatud ka liiklusohutuskavad, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks liiklussurmade nulltase.
2024. aasta liiklusohutuse andmed näitavad, et surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arv väheneb kogu ELis järk-järgult, kuid edusammud on endiselt aeglased. Enamik ELi riike ei ole ELi vähendamiseesmärkide saavutamisel graafikus. On selge, et liiklusohutuse parandamiseks ja elude päästmiseks on vaja teha täiendavaid jõupingutusi.
2023. aasta märtsis esitas komisjon kolmest liiklusohutust käsitlevast ettepanekust koosneva paketi. Juhtimiskeelu määrus on tänaseks vastu võetud. Parlament hääletas ülejäänud kahe määruse - juhtimiskeelu ja juhilubade - üle 2025. aasta oktoobris.
2025. aasta aprillis avaldas komisjon uue ettepaneku vähendada ohtlike sõidukite arvu ELi teedel.
ELi meetmeid ohutumate teede tagamiseks
ELi-ülesed juhtimisõiguse äravõtmised
Kui ELi liikmesriigi ametiasutused võtavad isikult ära juhiloa teises ELi liikmesriigis toime pandud raske liiklusrikkumise tõttu, kohaldatakse karistust tavaliselt ainult selles riigis, kus rikkumine toime pandi. Seda ei tohi jõustada litsentsi väljastanud riigis ega teistes ELi liikmesriikides.
Uue juhtimiskeelu määrusega tagatakse, et hoolimatutel juhtidel ei lubata jätkata sõidukijuhtimist üheski ELi liikmesriigis. Kui riik otsustab kellegi juhiloa ära võtta, peab ta sellest kiiresti teavitama juhiloa väljastanud riiki, et see saaks karistuse täitmisele pöörata ja veenduda, et seda järgitakse kogu ELis.
Eeskirjades keskendutakse juhtimisõiguse äravõtmisele väga raskete rikkumiste korral, nagu sõiduki juhtimine alkoholijoobes, lubatud sõidukiiruse ületamine (näiteks lubatud sõidukiiruse ületamine 50 km/h) või surmaga lõppenud õnnetuse põhjustamine.
Parlament hääletas uute normide üle 2025. aasta oktoobris.
Uute juhtide katseaeg
Juhilube käsitlevate eraldi eeskirjadega kehtestatakse uutele juhtidele vähemalt kaheaastane katseaeg. Parlament rõhutas ELi valitsustega peetud läbirääkimistel, et selle aja jooksul kohaldatakse uute juhtide suhtes rangemaid eeskirju ja karistusi alkoholijoobes juhtimise eest ning selle eest, et nad ei kasuta juhtimise ajal turvavöösid ega lapse turvasüsteeme.
Parlament hääletas nende eeskirjade üle 2025. aasta oktoobris.
Liikluseeskirjade parem piiriülene jõustamine
2019. aastal jäi ligikaudu 40% piiriülestest kuritegudest karistamata kas seetõttu, et õigusrikkujat ei tuvastatud, või seetõttu, et trahvi ei täidetud. 2024. aastal täiustas EL kehtivaid norme, et aidata riikidel teha paremat koostööd, kui keegi rikub teises ELi riigis sõites liiklusseadusi.
Näiteks pärast 2024. aasta ajakohastamist peab riik, kus auto on registreeritud, liiklusnõuete rikkumise korral aitama kahe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete saamist välja selgitada, kes autot juhtis. Teatavatel juhtudel võib riik, kus rikkumine aset leidis, paluda sõidukijuhi päritoluriigil trahv sisse nõuda.
Lisaks hõlmavad need eeskirjad nüüd rohkem liikluseeskirjade rikkumisi, mitte ainult lubatud sõidukiiruse ületamist või sõiduki juhtimist alkoholijoobes. Nende hulka kuuluvad ka ohtlik parkimine, ohtlik möödasõit, tugevate joonte ületamine, sõidukite piirangute eiramine, raudteeületuskohtade eeskirjade rikkumine, vale tee juhtimine, ülekoormatud sõidukid ja kokkupõrked.
Kohustuslikud elupäästvad tehnoloogiad uutes maanteesõidukites
Kõigis uutes sõidukites peab olema ligikaudu 30 turvasüsteemi, sealhulgas järgmised:
- Arukas kiirusekontrollisüsteem, mis annab juhile teada, kui ta kiirust ületab.
- Kõrgtehnoloogiline juhi tähelepanu hajumise eest hoiatamise süsteem, mis aitab liiklusolusid tähelepanelikult jälgida.
- Hädapidurdustuli, mis annab sõiduki taga asuvatele liiklejatele märku, et juht pidurdab järsult.
- Tagurdamise abisüsteem, mis aitab kaamera või seiresüsteemi abil vältida kokkupõrget sõiduki taga asuvate inimeste ja objektidega.
- Rehvirõhu jälgimise süsteem, mis hoiatab juhti, kui rõhk rehvis alaneb.
- Sündmuste salvesti asjakohaste andmete registreerimiseks veidi enne ja vahetult pärast liiklusõnnetust ning selle ajal.
Samuti nõutakse sõiduautode ja väikeste tarbesõidukite varustamist hädapidurdussüsteemiga (veoautode ja busside puhul on see juba kohustuslik) ja hädaolukorras sõiduraja hoidmise süsteemiga. Veokitele ja bussidele kehtestati nõue kasutada otsese nähtavuse elemente, mis võimaldavad juhil näha vähekaitstud liiklejaid, ning hoiatussüsteeme, mis tuvastavad jalakäijate ja jalgratturite viibimise sõiduki vahetus läheduses.
Ligikaudu 95% kõikidest liiklusõnnetustest on seotud inimliku eksimusega ning kohustuslikud turvaelemendid peaksid liiklussurmade arvu oluliselt vähendama.
