Sooline võrdõiguslikkus: EL naiste õiguste kaitsel
Millised muutused on hiljuti toimunud soolist võrdõiguslikkust ja naiste õigusi käsitlevates ELi õigusaktides? MIlliseid lisameetmeid nõuab Euroopa Parlament?
Sisukord
- Õigusaktid, mis käsitlevad naiste kaitsmist vägivalla eest, sh veebis
- Võrdne palk: läbipaistvusnõuded, et palgalõhe päevavalgele tuua ja kaotada
- Klaaslaest läbi: rohkem naisi ettevõtete juhatustesse
- Töö- ja eraelu tasakaal: paindlikumad võimalused lapsevanematele
- Sooline võrdõiguslikkus poliitiliste prioriteetide tipus
Diskrimineerimine tööl, rasked valikud karjääri ja perekondlike kohustuste vahel, veebiahistamine – paljud Euroopa naised puutuvad iga päev kokku ebavõrdse kohtlemisega.
Sooline võrdõiguslikkus on olnud algusest peale üks Euroopa Liidu põhiväärtustest. Euroopa Parlament tegutseb selle nimel, et see põhimõte ka praktikasse rakendada.
Viimastel aastatel on parlament võtnud vastu õigusakte, et suurendada töötasude läbipaistvust, tugevdada kaitset vägivalla eest, parandada õigust töö- ja eraelu tasakaalule ning suurendada naisjuhtide ja -otsustajate arvu.
Peale õigusloometöö avaldab Euroopa Parlament ELi riikidele ja institutsioonidele ka järjepidevat survet, et naiste õigusi edendada, jälgib nende edenemist ning nõuab konkreetseid meetmeid.
Artikkel annab ülevaate ELi õigusaktidest, mille abil võideldakse naiste ja meeste vahelise võrdsuse eest, ning valdkondadest, kus Euroopa Parlament ärgitab ELi riike ja institutsioone selle nimel rohkem pingutama.
ELi peamised meetmed soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas
- Nõuded töötasude läbipaistvuse kohta
- Õigusaktid naistevastase vägivalla tõkestamiseks
- Õigus võtta rohkem vanemapuhkust
- Meetmed, mis suurendavad naiste osakaalu juhtivatel ametikohtadel
Õigusaktid, mis käsitlevad naiste kaitsmist vägivalla eest, sh veebis
Iga kolmas ELi naine on 15. eluaastast saadik kogenud soolist vägivalda.
2024. aastal võttis parlament vastu esimesed ELi õigusnormid naistevastase vägivalla tõkestamiseks. Nendega nõutakse, et ELi riigid tugevdaksid kaitset suguelundite moonutamise, sundabielude ja kübervägivalla eest. Samuti nõutakse, et riigid võtaksid meetmeid vägistamise ennetamiseks, näiteks korraldaksid teadlikkuse suurendamiseks kampaaniaid.
Uute reeglite kohaselt peavad ELi liikmesriigid seadma esikohale ohvrite ohutuse ja heaolu ning parandama nende toetamist, näiteks pakkuma turvalist elukohta.
Naiste ja tütarlaste vastu suunatud kübervägivald on kasvav probleem. Sinna hulka kuulub näiteks küberahistamine, -jälitamine, intiimse sisuga või manipuleeritud materjali nõusolekuta jagamine ning vägivallale või vihkamisele õhutamine.
Selle probleemi lahendamiseks on olemas ja ettevalmistamisel ELi tasandi õigusaktid. Näiteks uues naistevastase vägivalla tõkestamist käsitlevas õigusaktis nõutakse, et ELi liikmesriigid karmistaksid oma kübervägivalla vastaseid reegleid ja pakuksid ohvritele tõhusamat abi. Uue digiteenuste määrusega kohustatakse ELi suuri digiplatvorme eemaldama oma veebisaitidelt ebaseadusliku sisu, näiteks naistevastase vägivalla õhutamise videod või ilma nõusolekuta jagatud intiimpildid.
Tehisintellekti määrusega püütakse omakorda maandada ohte, mis on seotud süvavõltsingute jagamisega, muutes kohustuslikuks nende märgistamise.
Võrdne palk: läbipaistvusnõuded, et palgalõhe päevavalgele tuua ja kaotada
ELi sooline palgalõhe ehk erinevus meeste ja naiste palkade vahel oli 2023. aastal 12%.
Selle probleemi lahendamiseks on Euroopa Parlament võtnud vastu siduvad reeglid töötasu läbipaistvuse kohta. Nende reeglitega kohustatakse ettevõtteid avalikustama palgainfo, et lihtsam oleks töötajate töötasusid võrrelda ja soolist palgalõhet märgata.
Õigusakt jõustub 2026. aasta juunis. Kui pärast seda ilmneb palgaaruannetest, et sooline palgalõhe on üle 5%, peavad tööandjad koostöös töötajate esindajatega läbi viima töötasude hindamise. Liikmesriigid peavad tööandjatele, kes nõudeid rikuvad, määrama karistuse, näiteks trahvi.
Tööalase diskrimineerimise vältimiseks peavad töökuulutused ja ametinimetused olema sooneutraalsed.
Lisaks palgalõhele on meestega võrreldes väiksemad ka naiste pensionid. Euroopa Parlament on palunud Euroopa Komisjonil pakkuda välja õigusakt pensionilõhe kaotamiseks. Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmetel oli pensionilõhe 2024. aastal 25%.
Iga liikmesriik tagab meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte rakendamise.
Klaaslaest läbi: rohkem naisi ettevõtete juhatustesse
2022. aastal võttis Euroopa Parlament vastu nõuded, mille eesmärk on parandada soolist tasakaalu suurettevõtete juhtkondades. Nendega nähakse ette, et 2026. aasta juuliks peavad ettevõtete värbamismenetlused olema läbipaistvad. Eesmärk on, et vähemalt 40% tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete ametikohtadest ja 33% juhtorgani liikmete ametikohtadest oleksid täidetud alaesindatud soost töötajatega.
Õigusakt kehtib ELi börsiettevõtete juhtorganitele. Reeglid ei puuduta alla 250 töötajaga ettevõtteid.
Töö- ja eraelu tasakaal: paindlikumad võimalused lapsevanematele
Töö- ja perekohustused jagunevad meeste ja naiste vahel endiselt ebavõrdselt. Naised vähendavad hoolduskohustuste tõttu suurema tõenäosusega oma töökoormust või teevad karjääris pausi.
ELi-üleste reeglitega tugevdatakse nüüd õigust vanemapuhkusele ja julgustatakse ka isasid puhkust võtma.
Lisaks saavad lapsevanemad paremad võimalused taotleda paindlikku töökorraldust, näiteks paindlikku või lühendatud tööaega.
ELi õigusaktid soolise võrdõiguslikkuse kohta töökohal
- Tööhõive valdkonna õigusnormid (sh võrdne palk, sotsiaalkindlustus, töötingimused ja ahistamise keeld)
- Füüsilisest isikust ettevõtjaid puudutavad õigusnormid
- Õigus ema-, isa- ja vanemapuhkusele
Sooline võrdõiguslikkus poliitiliste prioriteetide tipus
Euroopa Parlament ei võta aga ainult vastu õigusakte, vaid avaldab ka liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele järjepidevat survet, et nad soolise võrdõiguslikkuse vallas edasi liiguksid.
Parlamendis on eraldi komisjon, mis tegeleb naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkusega ning tähistab iga aasta märtsis rahvusvahelist naistepäeva. Lisateave ürituse veebilehel.
Alates 2020. aastast on parlament korraldanud ka iga-aastast Euroopa soolise võrdõiguslikkuse nädalat. Sellega soovitakse ärgitada kõiki, ka teiste poliitikavaldkondade parlamendikomisjone, hindama oma poliitika mõju naistele. Lisateave ürituse veebilehel.
Parlament nõuab naistevastase vägivalla vastu jõulisemaid meetmeid
2025. aasta novembris kutsus parlament Euroopa Komisjoni üles esitama aastateks 2026–2030 julge soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Parlament nõudis, et sooline vägivald tunnistataks eriti raskeks kuriteoks, millel on piiriülene mõõde.
Samuti palus parlament Euroopa Komisjonil esitada seadusandlik ettepanek, millega toodaks ELi õigusaktides vägistamise määratluse keskmesse nõusolek.
Parlament nõudis, et komisjon sõnastaks liikmesriikide jaoks suunised, mis aitaksid rakendada 2024. aastal vastu võetud naistevastase vägivalla tõkestamise direktiivi.
Abort ning naiste seksuaal- ja reproduktiivtervis
Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud, et Euroopa Liidu Nõukogu, kus kogunevad liikmesriikide valitsused, lisaks ELi põhiõiguste hartasse seksuaal- ja reproduktiivtervishoiu ning õiguse ohutule ja seaduslikule abordile.
Parlament on kutsunud kõiki ELi riike üles aborti täielikult dekriminaliseerima, nagu on kirjas Maailma Terviseorganisatsiooni 2022. aasta suunistes.
Naised poliitikas
Euroopa Parlament on korduvalt tähelepanu juhtinud sellele, kui tähtis on sooline võrdõiguslikkus poliitikas, ning edendab naiste võrdset osalemist kõikide tasandite otsustusprotsessides.
2024. aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistel oli parlamenti valitud naiste osakaal 38,5%. Esimestel Euroopa Parlamendi valimistel 1979. aastal oli see vaid 15,9%.
2019. aastal kutsus parlament Euroopa tasandi erakondi üles tagama, et Euroopa Parlamendi juhtorganitesse esitataks nii nais- kui ka meeskandidaate.
Rohkem naisi digisektoris ja teadustöös
Naised on Euroopas digisektoris alaesindatud, kuna nad valivad väiksema tõenäosusega selle valdkonna õpingud või töö. 2018. aastal kutsus parlament liikmesriike üles võtma meetmeid, mille toel saaksid ka naised täielikult digi- ja teadussektori töös osaleda ning mis edendaksid info- ja sidetehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika alast haridust ja koolitust.
Andmed näitavad, et viimastel aastatel ongi tehtud aeglasi, kuid kindlaid edusamme.
