Euroopa Liidu pikaajaline eelarve lahtiseletatult
Kuidas rahastatakse Euroopa Liitu ja millesse investeeritakse? Räägime sellest, mis on ELi pikaajaline eelarve ja kuidas seda otsustatakse.
ELi pikaajalisest eelarvest toetatakse miljoneid üliõpilasi, tuhandeid teadlasi, linnu, ettevõtteid, piirkondi ja valitsusväliseid organisatsioone. Sellega aidatakse kaasa tervislikumale ja ohutumale toidule, uutele ja parematele teedele, raudteedele ja lennujaamadele, puhtamale keskkonnale ja paremale julgeolekule ELi välispiiridel.
Mõte on selles, et ressursside koondamine muudab Euroopa tugevamaks ja on jõukuse suurendamiseks hädavajalik. ELi eelarvest rahastatakse projekte, millest saavad kasu miljonid eurooplased.
Mis on ELi pikaajaline eelarve?
ELi pikaajalist eelarvet nimetatakse mõnikord ka mitmeaastaseks finantsraamistikuks. Sellega otsustatakse, kui palju raha saab EL vähemalt viieaastase perioodi jooksul investeerida eri poliitikavaldkondadesse. Viimased pikaajalised eelarved on kehtestatud seitsmeks aastaks.
Üks põhjus, miks ELil on nii pikaajaline eelarve kui ka aastaeelarve, on püüe lihtsustada nende programmide kavandamist, mida EL soovib rahastada, ja muuta need tõhusamaks. Selline prognoositavus on vajalik näiteks teadlastele, kes töötavad teadusprojektidega, mille lõpuleviimiseks kulub mitu aastat.
Pikaajaline eelarve peab olema ka piisavalt paindlik, et tulla toime ettenägematute kriiside ja hädaolukordadega. Seetõttu hõlmab see mitmeid vahendeid, et tagada raha kasutamine seal, kus seda ettenägematutel asjaoludel kõige rohkem vajatakse.
Näiteks on Euroopa Liidu Solidaarsusfond loodud rahalise abi andmiseks suurõnnetuse korral liikmesriigis. On ka globaliseerumisega kohanemise fond, mille eesmärk on aidata inimestel leida uusi töökohti, kui nad on kaotanud töö maailmakaubanduse struktuurimuutuste või majanduskriisi tagajärjel.
Erinevalt liikmesriikide eelarvetest on ELi eelarve pigem investeerimiseelarve, näiteks ei rahastata algharidust ega riigikaitset. Selle asemel keskendutakse peamiselt valdkondadele, kus EL saab kaasa aidata majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamisele või solidaarsuse rakendamisele.
Mille peale EL oma raha kulutab?
Eelarvest toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, investeeringuid üleeuroopalistesse võrkudesse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) arengut, mille eesmärk on hoogustada majanduskasvu ja luua ELis töökohti.
Kõige rohkem rahastatakse praegusest pikaajalisest eelarvest ELi ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), ühist kalanduspoliitika ja keskkonnapoliitikat. Neile järgnevad ühtekuuluvusprogrammid, mis toetavad vaesemaid piirkondi. Pikaajalisest eelarvest rahastatakse ka rahvusvahelisi humanitaarabi ja arenguprojekte.
Lisateave programmide kohta, mida pikaajalisest eelarvest toetatakse, ja projektide kohta, mida teie piirkonnas rahastatakse.
Kuidas ELi pikaajalist eelarvet rahastatakse?
ELi pikaajalise eelarve rahastamine on keeruline, sest sissetulekuallikaid on mitu, näiteks:
- ELi liikmesriikide osamaksed;
- liitu imporditavate toodete tollimaksud;
- ELi konkurentsieeskirju rikkuvate firmade makstavad trahvid;
- alates 1. jaanuarist 2021 liikmesriikide panus, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel.
Lähitulevikus võib ELi eelarvesse lisanduda teisigi tuluallikaid. 2023. aasta novembris toetas parlament komisjoni ettepanekut võtta kasutusele kolm uut tuluallikat: heitkogustega kauplemine, imporditud kaupadelt võetav süsinikdioksiidimaks ja ettevõtete kasumil põhinev panus.
ELi nõukogu peab ettepaneku ühehäälselt heaks kiitma ja seejärel 27 liikmesriigi poolt ratifitseerima, et see saaks jõustuda.
Kuidas ELi pikaajalise eelarve üle otsustatakse?
Praegune pikaajaline eelarve kehtib aastatel 2021-2027. Enne selle kehtivusaja lõppu teeb komisjon ettepaneku järgmise eelarve kohta. See peaks toimuma 2025. aasta jooksul.
Parlament töötab juba praegu uue pikaajalise eelarve eesmärkide kallal. Kui komisjon esitab oma ettepaneku, vaatavad Euroopa Parlamendi liikmed selle läbi ja valmistavad ette oma läbirääkimispositsiooni. Seejärel alustavad nad nõukogus kõnelusi liikmesriikidega, et jõuda kokkuleppele enne 2027. aasta lõppu. ELi pikaajalise eelarve võtavad liikmesriigid nõukogus ühehäälselt vastu. Enne seda peab aga parlament andma oma nõusoleku.
