Loomade heaolu ja kaitse: ELi seadused lahtiseletatult
Euroopa Liidus on ühed kõrgeimad loomade heaolu standardid maailmas. Loe, missugused ELi seadused kaitsevad põllumajandus-, katse-, mets- ja lemmikloomi.
EL on edendanud loomade heaolu juba üle 40 aasta. ELi eeskirjad on mõjutanud positiivselt ka kolmandate riikide õigusakte, mis puudutavad peamiselt põllumajandusloomi (standardid kasvu ja veo ajal ning tapmisel), aga ka metsloomi, katseloomi ja lemmikloomi.
„[...] pööravad ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele [...].“
Põllumajandusloomade heaolu
2023. aasta märtsis avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub 84% eurooplastest, et põllumajandusloomade heaolu peab olema paremini kaitstud kui praegu.
Esimesed ELi põllumajandusloomade kaitse eeskirjad pärinevad 80ndatest, saades olulise sisendi 1978. aasta põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsioonist. Sel konventsioonil põhinev 1998. aasta põllumajandusloomade kaitse direktiiv kehtestas üldised standardid kõikide loomade kaitseks, keda kasvatatakse toidu, villa, naha, karusnaha või teistel põllumajanduslikel eesmärkidel. Lisaks on kaitstud ka kalad, roomajad ja kahepaiksed.
ELi loomade heaolu käsitlevad eeskirjad seavad eesmärgiks viie vabaduse tagamise
- Vabadus näljast ja janust
- Vabadus ebamugavustundest
- Vabadus valust, vigastustest ja haiguste puudumisest
- Vabadus saada käituda tavapäraselt
- Vabadus hirmust ja stressist
Muud ELi eeskirjad kehtestavad põllumajandusloomade heaolustandardid uimastamise ja tapmise ajal, lisaks konkreetsete loomaliikide, nagu näiteks vasikate, sigade ja munakanade paljunemistingimuste kohta.
2018. aasta oktoobris võttis parlament vastu uue veterinaarravimite määruse, et vähendada ravimite kasutamist halbade elutingimuste kompenseerimiseks ja loomade kiiremaks kasvuks.
2019. aastal esitas komisjon talust taldrikule strateegia, mis keskendub kestliku põllumajandusele ning algatusele, mida tuleks järgnevatel aastatel ellu viia.
Parlamendi üleskutse transporditavate loomade paremale kaitsele
2004. aastal kiideti heaks ELi eeskirjad loomade kaitseks ja heaoluks veo ajal. 14. veebruaril 2019 vastu võetud resolutsioonis nõudis parlament siiski nende eeskirjade paremat jõustamist, sanktsioone ja lühendatud sõiduaega.
19. juunil 2020 moodustas parlament uurimiskomisjoni, et tegeleda väidetavate rikkumistega ELi loomade heaolu käsitlevate eeskirjade kohaldamisel veo ajal ELis ja väljaspool.
2. detsembril 2020 toimunud arutelu käigus palus parlament põllumajandusvolinik Janusz Wojciechowskil tagada, et ELi põllumajanduspoliitika parandaks loomade heaolu vedamise ajal. Nad kutsusid komisjoni üles toetama tarneahelate lühendamist, elusloomade asemel lihatoodete transporti ning tagama, et import vastaks ELi loomade heaolu standarditele.
2021. aasta aprillis ütles loomade kaitsmise transpordi uurimiskomisjon (ANIT), et praeguste loomade heaolu eeskirjade jõustamine vedamise ajal on vastuvõetamatu. Ta kutsus üles probleemi lahendamiseks vastu võtma konkreetseid meetmeid, sealhulgas rikkumismenetlused liikmesriikide vastu, kes ei suuda jõustada kehtivaid ELi reegleid.
Uurimiskomisjon leidis loomade vedamise reeglite täitmisel süstemaatilisi vigu üle ELi. Komisjoni aruannet hääletati täiskogu istungil jaanuaris 2022.
Puurikasvatuse keelustamine
Vastusena Euroopa kodanikualgatusele "Lõpp puuriajastule!" kutsus parlament komisjoni üles esitama ettepanekut loomade puurides pidamise keelustamiseks põllumajanduses ELis 2027. aastaks.
Eluslooduse kaitse
ELis on 500 looduslikult esinevat metslindu, kes on kaitstud linnudirektiiviga. Elupaikade direktiivi eesmärgiks on aga tagada haruldaste, ohustatud või päriskoduste loomaliikide ja iseloomulike elupaikade säilimine.
2018. aastal käivitati tolmeldajaid käsitlev ELi algatus, tegelemaks looduslikult tolmeldavate putukate (nagu näiteks mesilaste) vähenemisega. Parlament nõuab siiski pestitsiidide kasutamise edasist vähendamist ja enamate vahendite eraldamist teadusuuringuteks. 2018. aasta jaanuaris vastuvõetud aruandes rõhutas parlament vajaduse kaitsta piirkondlikke ja kohalikke mesilasliike senisest paremini.
2021. aasta juunis nõudis parlament ELi tolmeldajate algatuste kiiret läbivaatamist ja täiendamist, et see hõlmaks kogu ELi tolmeldajate seireraamistikku koos kindlate meetmetega, selgeid ja siduvaid eesmärke ja näitajaid, sh tulemus- ja mõjuindikaatoreid. 2023. aasta jaanuaris vaatas komisjon läbi tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse.
Vaalad ja delfiinid on kaitstud püüdmise ja tapmise eest ELi vetes. Euroopa Liit on kaitsnud ka rahvusvahelise kaubandusliku vaalapüügi moratooriumi täielikku rakendamist, mis kehtib 1986. aastast saadik.
ELi määrused keelavad ka hülgetoodetega kauplemise.
Lisaks on ELis püünisjahi meetodeid käsitlevad eeskirjad, mis keelavad püünisraudade kasutamise loomade püügil ning kehtestavad humaansed standardid jahimeetoditele.
EL rakendab ohustatud looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES) sätteid ja ning isegi ületab esitatud nõudeid. Läbi looduslike liikidega kauplemist käsitlevate määruste tagab Euroopa Liit, et elusloodustoodetega kauplemine ei viiks liike väljasuremise ääreni.
2021. aasta juunis kinnitas parlament oma läbirääkimispositsiooni ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia kohta, mis on osa Euroopa roheleppest.
2024. aasta veebruaris andis parlament heakskiidu ELi looduse taastamise määrusele, mis näeb ette ökosüsteemide taastamise kõigis liikmesriikides.
ELi üks eesmärkidest on piirata metsa hävimist. 2023. aasta aprillis võttis parlament vastu uue seaduse üleilmse raadamise vastu. Määruse eesmärk on pidurdada kliimamuutusi ja elurikkuse vähenemist ning see kohustab ettevõtteid tagama, et ELis müüdavad tooted pole põhjustanud raadamist ega metsade seisundi halvenemist.
Loomaaiad
Metsloomade loomaaedades pidamist käsitlevate ELi eeskirjade eesmärk on tugevdada nende rolli bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel ja kehtestada standardid kaitsemeetmetele, nagu näiteks sobiliku majutuse tagamine loomadele.
Teaduslikel eesmärkidel tehtavad loomkatsed
EL on loonud õigusliku raamistiku, mis reguleerib loomkatsete kasutamist uute ravimite väljatöötamiseks, füsioloogilisteks uuringuteks ja toidulisandite või kemikaalide testimiseks. Reegliteks on:
- asendamine (alternatiivsete meetodite kasutamise eelistamine);
- vähendamine (sama eesmärgi saavutamiseks vähemate loomade kasutamine);
- täiustamine (töö valu ja kannatuste vähendamise nimel).
Kosmeetikatoodete katsetamine loomade peal ning selliste toodete turustamine on Euroopa Liidus keelatud. 2018. aasta resolutsioonis nõudis Euroopa Parlament ülemaailmset keeldu loomkatsete kasutamisele kosmeetikatööstuses.
Lemmikloomade kaitse
2025. aasta juunis võttis parlament vastu seisukoha koerte ja kasside aretamise, kohtlemise ja pidamise normeerimise küsimuses. Parlamendi hinnangul peaksid kõik kassid-koerad olema mikrokiibistatud ja tuvastatavad. Mikrokiibid tuleks registreerida riiklikes andmebaasides ning see info tuleks omakorda koondada ühtsesse indeksandmebaasi, mida haldab Euroopa Komisjon. Samuti tuleks parlamendi meelest keelata kasside ja koerte müük loomapoodides.
Koerte ja kasside ebaseadusliku kaubanduse piiramiseks nõudis parlament 2020. veebruaris vastuvõetud resolutsioonis üleeuroopalist tegevuskava, rangemaid karistusi rikkujatele ning kohustuslikku registreerimist. Komisjon tunnistas lemmikloomade ebaseaduslikku kaubandust organiseeritud kuritegevusena ELi organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise strateegias (2021–2025).
Euroopa kodanikud peavad lemmikloomi oma perekondade osaks. Eurooplaste muredele vastamiseks keelas Euroopa Liit 2008. aastal kauplemise kassi- ja koeranahkadega. Täpsemalt keelab seadusandlus kassi- ja koeranahkade ning neist tehtud toodete turustamise, impordi ja ekspordi.
Tänu ühtlustatud lemmikloomadega reisimise eeskirjadele saavad inimesed koos oma karvaste sõpradega Euroopa Liidus vabalt liikuda. Lemmiklooma pass või loomatervisesertifikaat on koerte, kasside ja tuhkrute jaoks ainus nõue (mõningate eranditega), et üle ELi piiride reisida.
