Raviminappus ELis: põhjused ja lahendused
Selles artiklis uurime, kui tõsine probleem on Euroopas raviminappus, millest see tingitud on ja mida teeb EL selleks, et ravimid oleksid kättesaadavad.
Kui ravimitest on puudus, satuvad inimeste elud ohtu ja see tõstab märkimisväärselt tervishoiusüsteemi koormust.
Ravimite nappus on aastaid olnud probleem, mis Euroopa Liidus ikka ja jälle esile kerkib. Eriti ilmseks muutus see COVID-19 pandeemia ajal. Viimasetel aastatel on raviminappust süvendanud aga kasvavad geopoliitilised pinged.
ELi liikmesriikides esines 2023. ja 2024. aastal ravimite puudust rohkem kui kunagi varem. 2022. aasta jaanuarist kuni 2024. aasta oktoobrini tekkis ELi riikides ohtlik nappus 136 ravimist.
Euroopa Liit jälgib ravimite puudujääki liikmesriikides. Väljatöötamisel on õigusaktid, mille abil ennetada ravimite nappust, ja konkreetsed meetmed, et tagada eluohtlike seisundite raviks oluliste ravimite kättesaadavus.
Mis on raviminappus?
Raviminappus tähendab, et teatavat ravimit ei ole piisavalt patsientidele, kes seda vajavad, sel ajahetkel, kui nad seda vajavad, ja selles asukohas, kus nad seda vajavad. Apteekidel ei ole ravimit müüa ja ka haiglatel saavad varud otsa, mistõttu peavad patsiendid kas ravi edasi lükkama, leidma alternatiivsed ravimid või hoopis ravita jääma.
Mis on Euroopa raviminappuse põhjused?
Ravimite nappuse põhjused on keerukad, kuid üle poole puudujäägist on tingitud tootmisprobleemidest. Nende hulgas on ebapiisav tootmisvõimsus nõudluse ootamatu kasvu korral, ärilised otsused ja oluliste ravimikoostisosade kõikuv kättesaadavus, eriti juhul, kui need pärinevad väljaspool ELi asuvatelt üksikutelt tarnijatelt.
Liikmesriikides on ravimite kättesaadavus erinev. Iga riik ostab ravimeid vastavalt oma eelarvele ja vajadustele.
Tarneraskuste ohtu suurendab ka see, et enamik ravimeid saab müügiloa riigi tasandil ja et ravimeid, millele on antud müügiluba ELi tasandil, ei müüda kõigisse liikmesriikidesse.
Kuidas ravimite kättesaadavust jälgitakse?
Nappus võib tekkida mis tahes ravimitest, näiteks antibiootikumidest, insuliinist, vähiravimitest ja vaktsiinidest, aga ka näiteks meditsiiniseadmetest.
Euroopa Ravimiamet on aastaid jälginud ELis müügiloa saanud ravimite kättesaadavust ja tarneraskusi. Loodud on spetsiaalne platvorm, kuhu kogutakse riikide ametiasutustelt teavet ravimite kättesaadavuse, pakkumise ja nõudluse kohta. Ravimiamet peab järge, millest kusagil parasjagu puudus on, ja ka varasematest, juba lahenduse leidnud juhtumitest.
Mida teeb EL, et raviminappust ennetada?
2020.–2022. aasta COVID-19 pandeemia näitas, et Euroopa riigid peavad inimeste tervise kaitsmiseks oma tegevust paremini koordineerima. Seetõttu otsustas EL luua terviseliidu. Terviseliidu eesmärk on koondada kokku põhilised meetmed, mille abil parandada ELi ja liikmesriikide valmisolekut terviseohtudeks ning tagada meditsiinitarvete kättesaadavus.
ELi terviseliidu kõige olulisem osa on ELi ravimialaste õigusaktide põhjalik reform.
Uute, peatselt jõustuvate reeglite kohaselt jälgitakse ravimite tarneraskusi nii riiklikul kui ka ELi tasandil ning Euroopa Ravimiamet peab nimekirja ravimitest, millest on terav puudus. Uue korra mõte on selles, et kui mõnel riigil on mingist ravimist puudus, võib ta Euroopa vabatahtliku ravimite solidaarsusmehhanismi kaudu paluda abi teistelt riikidelt.
Ravimifirmad aga peavad tagama oma ELi riikides müüdavate ravimite vajadustele vastava ja pideva tarne ning teavitama Euroopa Ravimiametit võimalikult kiiresti kõigist tarnehäiretest. Samuti peavad nad suure hulga ravimite kohta koostama nappuse ennetamise kavad ja neid ajakohastena hoidma.
Mida teeb EL, et tagada esmatähtsate ravimite kättesaadavus?
Esmatähtsad ravimid on sellised ravimid, mis on hädavajalikud raskete või eluohtlike seisundite raviks ning millele on alternatiive vähe või pole üldse. Nende tarnekindlus on ELis prioriteet.
ELi esmatähtsate ravimite loetelu
Esimene ELi esmatähtsate ravimite loetelu avaldati 2023. aasta detsembris.
Esmatähtsate ravimite loetelu ajakohastatakse järjepidevalt. Loetelus olevate ravimite puhul ei eeldata tingimata, et nendest tekib lähitulevikus nappus, vaid et nende nappust vältida on väga oluline, sest neid vajavad patsiendid kannataksid tõsiselt, kui ravimeid enam saada ei oleks.
Praegu sisaldab loetelu rohkem kui 270 toimeainet, sealhulgas antibiootikume, insuliini, vaktsiine ning krooniliste ja harvikhaiguste ravimeid.
Esmatähtsate ravimite määrus: ELi tootmisvõimsuse suurendamine
Selleks et täiendada olemasolevaid meetmeid ja parandada esmatähtsate ravimite kättesaadavust ELis, esitas Euroopa Komisjon 2025. aasta märtsis esmatähtsate ravimite määruse ettepaneku.
Määruse eesmärk on suurendada investeeringuid ravimite tootmisvõimsusesse strateegiliste projektide kaudu, millele rahastuse saamine muudetaks lihtsamaks. Samuti looks see parema raamistiku, mis võimaldaks ELi riikidel jõud ühendada ja nii oma ostujõudu suurendada.
Praegu käivad määruse lõpliku kuju üle läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide valitsuste vahel. Kui kokkulepe on saavutatud, saab Euroopa Parlament määruse heaks kiita. Oma läbirääkimisseisukohas nõuab parlament,
- et järgmises ELi eelarves loodaks esmatähtsate ravimite tarnekindluse fond;
- et rakendataks põhimõtet osta Euroopa toodangut, mis võimaldaks riiklikel hankijatel eelistada tootjaid, kes toodavad suurema osa oma esmatähtsatest ravimitest ELis;
- et nähtaks ette võimalus jaotada riiklikke varusid ümber teistele liikmesriikidele, kus esineb puudujääke.
Lisateave selle kohta, mida EL veel inimeste tervise kaitsmiseks teeb
