ELi meetmed ringmajanduse saavutamiseks 2050. aastaks
Tutvu ELi ringmajanduse tegevuskava ja parlamendiliikmete välja pakutud lisameetmetega, mille abil vähendada jäätmete teket ja edendada toodete kestlikkust.
Ressursside ammendumise ja kliimaprobleemide tõttu tuleb aga „võta, tarbi, viska ära“ mentaliteedist loobuda ning saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalne, keskkonnasäästlik ja mürgivaba täielik ringmajandus.
Praegune kriis on juhtinud tähelepanu ressursi- ja väärtusahelate nõrkusele ning tabanud valusalt VKEsid ja tööstust. Ringmajanduse eesmärk on vähendada CO2-heidet, stimuleerida majanduskasvu ja luua uusi töövõimalusi.
ELi ringmajanduse tegevuskava
Nagu on öeldud ringmajanduse tegevusplaanis, esitas Euroopa Komisjon 2022. aasta märtsis kooskõlas ELi roheleppe 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidega esimese meetmetepaketi, kiirendamaks üleminekut ringmajandusele. Ettepanekud hõlmavad ökodisaini kohaldamisala laiendamist, tarbijate mõjuvõimu suurendamist rohepöördes ja säästvate tekstiilide strateegiat.
2022. aasta novembris esitas komisjon uued kogu ELi hõlmavad pakendieeskirjad.
2023. aasta märtsis esitas komisjon kolmanda paketi, mis hõlmas ettepanekut ettevõtete roheliste väidete reguleerimiseks ja toodete parandamise õiguse tagamiseks.
2023. aasta juulis esitas komisjon ettepaneku jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks, et edendada tekstiil- ja toidujäätmete säästvat käitlemist.
2022. aasta novembris tegi komisjon ettepaneku kogu ELi hõlmava raamistiku kohta, mis võimaldaks usaldusväärselt sertifitseerida kvaliteetset süsiniku sidumist. 2024. aasta aprilli täiskogul kinnitas parlament ettepaneku.
Üleminek kestlikele toodetele
Tootmisprotsess algab toorainetest ning Covid-19 pandeemia mõjutas tugevalt ülemaailmseid tarneahelaid. Parlamendiliikmed tahtsid, et EL mitmekesistaks kriitilise tähtsusega toorainete tarneallikaid, mis põhineks kõrgetel keskkondlikel- ja sotsiaalstandarditel ning jätkusuutlikul tarnel. Samuti soovis parlament, et EL vähendaks mõndadele ELi mitte kuuluvatele riikidele toetumist ja edendaks kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõttu ja taaskasutamist. 2023. aasta detsembris kinnitati kriitilise toorainete määrus.
Komisjon soovitab ELi kestlike, kliimaneutraalsete ja ressursitõhusate toodete turu väljakujundamiseks laiendada ökodisaini määruse kohaldamisala ka energiamõju mitteomavatele toodetele. 2024. aasta aprilli täiskogul kiitis parlament ettepaneku heaks.
Ühtlasi toetas parlament võitlemist toodete kavandatud vananemise vastu, vastupidavuse ja parandatavuse tähtsustamist ning toote parandada laskmise õiguse liigitamist tarbijaõiguseks. 2024. aasta aprilli täiskogul kinnitati direktiiv toodete parandamise kohta.
2024. aasta jaanuari täiskogul kinnitas parlament nõukoguga saavutatud kokuleppe, mis keelustab rohepesu ning annab tarbijatele rohkem teavet toodete vastupidavuse kohta.
Ringmajanduse saavutamine tähtsaimates valdkondades
Täieliku ringmajanduse saavutamiseks tuleb ringlus ja kestlikkus lõimida väärtusahela kõikidesse etappidesse, alates projekteerimisest ja tootmisest kuni tarbimiseni. Euroopa Komisjoni tegevuskavas on tuvastatud seitse ringmajanduse saavutamiseks eriti olulist valdkonda: plast; tekstiil; elektroonikaromud; toit, vesi ja toitained; pakendid; patareid, akud ja sõidukid; hooned ja ehitus.
Plast
Parlament toetab Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mille kohaselt tuleb mikroplast järk-järgult kasutusest kõrvaldada.
Tekstiil
Tekstiili tootmiseks kulub palju toorainet ja vett, samas võetakse tekstiilist ringlusse vähem kui 1 %.
2022. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ELi jätkusuutlike tekstiilide strateegia, mille eesmärk on 2030. aastaks kindlustada, et ELi turule jõudvad tekstiilitooted on pikaealised ja taaskasutatavad, valmistatud võimalikult suures osas taaskasutatud kiududest ja vabad ohtlikest ainetest.
Elektroonika ja IKT
Elektri- ja elektroonikaseadmete romusid tekib ELis juurde kiiremini kui muid jäätmeid. Samas võetakse nendest ringlusse vähem kui 40%. Parlament tahab, et EL propageeriks toodete eluea pikendamist, eelkõige korduvkasutatavust ja parandatavust.
Toit, vesi ja toitained
ELis läheb kaduma või raisku hinnanguliselt 100% kogu toodetud toidust. Parlament nõuab, et 2030. aastaks vähendataks toidujäätmeid poole võrra. Selleks on kasutusele võetud strateegia „Talust taldrikule“.
Pakendid
2021. aastal tekkis iga ELi kodaniku kohta keskmiselt 189 kg pakendijäätmeid. EL kinnitas uued pakendieeskirjad, et vähendada jäätmete kogust. 2024. aasta aprillis kinnitas parlament nõukoguga saavutatud kokkuleppe.
Patareid, akud ja sõidukid
Euroopa Parlament nõustus uute reeglite osas, mille kohaselt peavad kõikide ELis turule lastavate patareide ja akude tootmisprotsessid ja materjalid olema väikese ökoloogilise jalajäljega ning need ei tohi seonduda inimõiguste või sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rikkumistega.
Hooned ja ehitus
Enam kui 35 % kõikidest ELis tekkivatest jäätmetest tuleb ehitussektorist. Seepärast pooldab parlament hoonete kasutusea pikendamist, materjalide CO2 jalajälje vähendamise eesmärke ning ressursi- ja energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamist. 2024. aasta märtsi täiskogul andis parlament lõpliku heakskiidu ajakohastatud reeglitele, mille eesmärk on muuta ehitussektor 2050. aastaks kliimaneutraalseks.
Jäätmete käitlemine ja vedu
ELis tekib igal aastal enam kui 2,5 miljardit tonni jäätmeid ja peamiselt tulevad need kodumajapidamistest. 2020. aastal ulatus ELi jäätmeeksport ELi mittekuuluvatesse riikidesse 32,7 miljoni tonnini. Suurem osa veetud jäätmetest koosneb raud- ja mitteraudmetallide vanametallist ning paber-, plast-, tekstiili- ja klaasijäätmetest, mis saadetakse peamiselt Türki, Indiasse ja Egiptusesse.
2024. aasta veebruari täiskogul kiitis parlament heaks rangemad eeskirjad jäätmesaadetiste veoks kolmandatesse riikidesse. Eeskirjadega keelatakse plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse ja kehtestatakse rangemad tingimused ekspordiks OECD-riikidesse. Jäätmete vedu teise ELi riiki on võimalik ainult erandjuhtudel.
