ELi meetmed ringmajanduse saavutamiseks 2050. aastaks

Tutvu ELi ringmajanduse tegevuskava ja parlamendiliikmete välja pakutud lisameetmetega, mille abil vähendada jäätmete teket ja edendada toodete kestlikkust.

Rõivaste taaskasutamise silt kangasetiketil koos 100% ringlussevõetud tekstiga.
Taaskasutus on ringmajanduse oluline osa

Praeguse ressursikasutuse jätkudes oleks 2050. aastaks vaja kolme maakera. Ressursside ammendumise ja kliimaprobleemide tõttu tuleb aga „võta, tarbi, viska ära“ mentaliteedist loobuda ning saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalne, keskkonnasäästlik ja mürgivaba täielik ringmajandus.

Praegune kriis on juhtinud tähelepanu ressursi- ja väärtusahelate nõrkusele ning tabanud valusalt VKEsid ja tööstust. Ringmajanduse eesmärk on vähendada CO2-heidet, stimuleerida majanduskasvu ja luua uusi töövõimalusi.

ELi ringmajanduse tegevuskava


Nagu on öeldud ringmajanduse tegevusplaanis, esitas Euroopa Komisjon 2022. aasta märtsis kooskõlas ELi roheleppe 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärkidega esimese meetmetepaketi, kiirendamaks üleminekut ringmajandusele. Ettepanekud hõlmavad säästvate toodete edendamist, tarbijate mõjuvõimu suurendamist rohepöördes, ehitustoodete määruse läbivaatamist ja säästvate tekstiilide strateegiat.

2022. aasta novembris esitas komisjon uued kogu ELi hõlmavad pakendieeskirjad, sealhulgas ettepanekud pakendite disaini kriteeriumite kohta, mis aitab pakendeid õigesti ringlusse võtta. Eeskirjad toovad selgust ka biopõhiste, kompostitavate ja biolagunevate plastide osas.

2021. aasta oktoobris toetas Euroopa Parlament kava ja nõudis, et 2030. aastaks seataks nii materjalide kasutamisele kui ka tarbimisele siduvad eesmärgid.

Üleminek kestlikele toodetele


Tootmisprotsess algab toorainetest ning Covid-19 pandeemia mõjutas tugevalt ülemaailmseid tarneahelaid. Parlamendiliikmed tahavad, et EL mitmekesistaks kriitilise tähtsusega toorainete tarneallikaid, mis põhineks kõrgetel keskkondlikel- ja sotsiaalstandarditel ning jätkusuutlikul tarnel. Samuti soovib parlament, et EL vähendaks mõndadele ELi mitte kuuluvatele riikidele toetumist ja edendaks kriitilise tähtsusega toorainete ringlussevõttu ja taaskasutamist.

Komisjon soovitab ELi kestlike, kliimaneutraalsete ja ressursitõhusate toodete turu väljakujundamiseks laiendada ökodisaini määruse kohaldamisala ka energiamõju mitteomavatele toodetele.

Ühtlasi toetas parlament võitlemist toodete kavandatud vananemise vastu, vastupidavuse ja parandatavuse tähtsustamist ning toote parandada laskmise õiguse liigitamist tarbijaõiguseks. Parlamendiliikmete hinnangul on tarbijatel õigus saada oma kasutatavate toodete ja teenuste keskkonnamõju kohta õiget infot ning seepärast paluti komisjonil esitada ettepanek ka rohepesu vastu võitlemise kohta.

2022. aasta märtsis tegi komisjon ettepaneku ELi tarbijakaitse reeglite ajakohastamise asjus. Aasta hiljem tegi komisjon ettepaneku roheväiteid põhjendava määruse kohta.

2024. aasta jaanuari täiskogul kinnitas parlament nõukoguga saavutatud esialgse kokuleppe, mis keelustaksid rohepesu ning annaksid tarbijatele rohkem teavet toodete vastupidavuse kohta.

Ringmajanduse saavutamine tähtsaimates valdkondades


Täieliku ringmajanduse saavutamiseks tuleb ringlus ja kestlikkus lõimida väärtusahela kõikidesse etappidesse, alates projekteerimisest ja tootmisest kuni tarbimiseni. Euroopa Komisjoni tegevuskavas on tuvastatud seitse ringmajanduse saavutamiseks eriti olulist valdkonda: plast; tekstiil; elektroonikaromud; toit, vesi ja toitained; pakendid; patareid, akud ja sõidukid; hooned ja ehitus.

Plast


Parlament toetab Euroopa strateegiat plasti kohta ringmajanduses, mille kohaselt tuleb mikroplast järk-järgult kasutusest kõrvaldada.

Tekstiil


Tekstiili tootmiseks kulub palju toorainet ja vett, samas võetakse tekstiilist ringlusse vähem kui 1 %.

2020. aasta märtsis esitas Euroopa Komisjon ELi jätkusuutlike tekstiilide strateegia, mille eesmärk on 2030. aastaks kindlustada, et ELi turule jõudvad tekstiilitooted on pikaealised ja taaskasutatavad, valmistatud võimalikult suures osas taaskasutatud kiududest ja vabad ohtlikest ainetest.

Euroopa Parlamendi liikmed tahavad uusi meetmeid mikrokiudude kadumise vastu ja rangemaid veekasutuse standardeid.

Elektroonika ja IKT


Elektri- ja elektroonikaseadmete romusid tekib ELis juurde kiiremini kui muid jäätmeid. Samas võetakse nendest ringlusse vähem kui 40%. Parlament tahab, et EL propageeriks toodete eluea pikendamist, eelkõige korduvkasutatavust ja parandatavust.

Toit, vesi ja toitained


ELis läheb kaduma või raisku hinnanguliselt 100% kogu toodetud toidust. Parlament nõuab, et 2030. aastaks vähendataks toidujäätmeid poole võrra. Selleks on kasutusele võetud strateegia „Talust taldrikule“.

Pakendid


2021. aastal tekkis iga ELi kodaniku kohta keskmiselt 189 kg pakendijäätmeid. EL kinnitas uued pakendieeskirjad, et vähendada jäätmete kogust.

Patareid, akud ja sõidukid


Euroopa Parlament nõustus uute reeglite osas, mille kohaselt peavad kõikide ELis turule lastavate patareide ja akude tootmisprotsessid ja materjalid olema väikese ökoloogilise jalajäljega ning need ei tohi seonduda inimõiguste või sotsiaalsete ja keskkonnastandardite rikkumistega.

Hooned ja ehitus


Enam kui 35 % kõikidest ELis tekkivatest jäätmetest tuleb ehitussektorist. Seepärast pooldab parlament hoonete kasutusea pikendamist, materjalide CO2 jalajälje vähendamise eesmärke ning ressursi- ja energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamist.

Jäätmete käitlemine ja vedu


ELis tekib igal aastal enam kui 2,5 miljardit tonni jäätmeid ja peamiselt tulevad need kodumajapidamistest. 2020. aastal ulatus ELi jäätmeeksport ELi mittekuuluvatesse riikidesse 32,7 miljoni tonnini. Suurem osa veetud jäätmetest koosneb raud- ja mitteraudmetallide vanametallist ning paber-, plast-, tekstiili- ja klaasijäätmetest, mis saadetakse peamiselt Türki, Indiasse ja Egiptusesse.

Parlament ärgitab kõiki liikmesriike edendama kvaliteetset ringlussevõttu, loobuma prügilasse ladestamisest ja minimeerima prügi põletamist. 2023. aasta jaanuaris hääletas parlament jäätmesaadetiste veo eeskirjade poolt, mille eesmärk on edendada korduvkasutust ja ringlussevõttu ning vähendada reostust.

Eeskirjade kohaselt tuleks käidelda EList eksporditavaid jäätmesaadetisi sihtriikides keskkonnasõbralikult. Samuti tuleks suurendada kontrolli ebaseaduslike ja ohtlike tegevuste vastu võitlemiseks.

Parlament soovib ELi siseselt paremat teabevahetust ja läbipaistvust jäätmesaadetise kohta. ELi ohtlike- ja plastijäätmete eksport OECD-välistesse riikidesse tuleks keelata. Eksport OECD-riikidesse tuleks järk-järgult lõpetada 4 aasta jooksul.