Kliimamuutus: ülemaailmset kliimasoojenemist põhjustavad kasvuhoonegaasid

Süsinikdioksiid on vaid üks paljudest kasvuhoonegaasidest, mis põhjustab kliimasoojenemist. Loe lähemalt ELi meetmetest kliimamuutustega võitlemiseks.

F-gaasid moodustavad 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, aga nende mõju kliimale on kohati oluliselt suurem kui süsinikdioksiidil (CO2).
F-gaasid moodustavad 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, aga nende mõju kliimale on kohati oluliselt suurem kui süsinikdioksiidil (CO2).

EL liikmesriigid on võtnud endale eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Kuigi süsinikdioksiid (CO2) on kasvuhoonegaasidest kõige levinum, võib väiksemas koguses atmosfääris esinevatel gaasidel olla suurem mõju.


Kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele


Kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaias leiduv kasvuhoone: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt reguleerib Maa keskmist pinnatemperatuuri, tehes meie planeedi elamiskõlblikuks.

Paljud kasvuhoonegaasid esinevad atmosfääris looduslikult, kuid inimtegevus võib suurendada nende hulka. Selle tulemusena suureneb kasvuhooneefekt atmosfääris märgatavalt ning muudab meie planeedi kliimat, tuues kaasa lume- ja vihmamustrite muutumise, keskmise temperatuuri tõusu ja äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu kuumalained ja üleujutused.

Rohkem infot kliimamuutustest Euroopas, numbrites.

Kasvuhoonegaaside tüübid


Kasvuhoonegaaside mõju ülemaailmsele soojenemisele on erinev.

Atmosfääris võib esineda nii looduslikke, kui ka inimtegevuse käigus tekkinud gaase, näiteks süsinikdioksiid, metaan (CH4) ja dilämmastikoksiid (N2O).

Fluoritud kasvuhoonegaasid (F-gaasid) on inimtegevuse käigus tekkinud gaasid, mida kasutatakse paljudes majandusvaldkondades ja rakendustes. Nad suurendavad kasvuhooneefekti ning on sageli mitu tuhat korda tugevama mõjuga kui süsinikdioksiid. F-gaase on nelja liiki: fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsinik (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3).

F-gaase kasutatakse sageli osoonikihti kahandavate ainete asendajana. Osoonikihti kahandavad ained on inimtekkelised kasvuhoonegaasid, mis astmosfääri sattudes kahjustavad osoonikihti. F-gaasid osoonikihti aga ei kahjusta.

EL on kliima soojenemise pidurdamiseks ja muutusega kohanemiseks vastu võtnud rahvusvahelised kokkulepped nagu Pariisi kliimakokkulepe ja Kyoto protokoll. Nendes käsitletakse seitsme peamise kasvuhoonegaasi piiramist.

Süsinikdioksiid

Süsinikdioksiidi toodetakse süsinikuringe osana. Taimed eemaldavad seda atmosfäärist fotosünteesi käigus. Fotosüntees on protsess, mis muudab päikeseenergia keemiliseks energiaks ning CO2 ja vee glükoosiks ja hapnikuks. Neeldunud CO2 hoitakse atmosfäärist eemal taimede suremiseni, mistõttu on metsadel täita oluline roll atmosfäärist süsiniku sidumisel.

Metaan


Metaan on värvitu gaas, mis on maagaasi peamine koostisosa. Selle heitkogused tekivad söe, maagaasi ja nafta tootmisel ja transportimisel, samuti loomakasvatuse ja muude põllumajandustegevuste, maakasutuse ning orgaaniliste jäätmete lagunemise käigus tahkete olmejäätmete prügilates. Põllumajandus, metsandus ja kalapüük olid aastal 2021 peamised metaani heitkoguste tekitajad.

Dilämmastikoksiid


Dilämmastikoksiid tekib peamiselt mikroobide tegevuse tulemusena mullas, lämmastikku sisaldavate väetiste kasutamisel, puidu põletamisel ja kemikaalide tootmisel. Seda eraldub põllumajanduslikus ja tööstuslikus tegevuses ning maakasutuses, fossiilkütuste ja tahkete jäätmete põletamisel ja reovee puhastamisel. Põllumajandus, metsandus ja kalapüük olid aastal 2021 peamised dilämmastikoksiidi tekitajad.

Fluorosüsivesinikud


Fluorosüsivesinikud moodustavad umbes 90% fluoritud kasvuhoonegaaside heitkogustest. Parlament soovib nende kasutamist järkjärgult vähendada aastaks 2050.

Fluorosüsivesinikke kasutatakse eri sektorites ja otstarbel, sh külmaainena külmutus- ja kliimaseadmetes ja soojuspumpades, paisutusainena vahtudes, lahustitena, ning tulekustutites ja aerosoolides. 2021. aastal leidus neid peamiselt hulgi- ja jaekaubanduses ning mootorsõidukite ja mootorrataste remondisektoris.

Perfluorosüsivesinikud

 
Perfluorosüsivesinikud on keemilised ühendid, mida kasutatakse tööstuslikes tootmisprotsessides.

Väävelheksafluoriid

 
Väävelheksafluoriidi kasutatakse eelkõige isolaatorina ja soojuskandjana kõrgepingeelektrotehnikas.

Lämmastiktrifluoriid

 
Lämmastiktrifluoriidi kasutatakse puhastusvahendina mikroprotsessorite ja vooluahelate osade valmistamise ajal.

Kasvuhoonegaaside mõju kliimale

 
Kuna kasvuhoonegaasidel võib olla erinev mõju kliima soojenemisele, arvestatakse nad kokku CO2-ekvivalendiks.

2021. aastal oli ELi majandustegevusest tulenev kasvuhoonegaaside heitkogus 3,6 miljardit tonni CO2-ekvivalenti, mis on 22% vähem kui 2008. aastal.

Süsinikdioksiid moodustas 2021. aastal peaaegu 80% ning metaan 12% kõigi ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste mahust.

Metaan püsib atmosfääris vähem aega kui süsinikdioksiid, kuid neelab rohkem päikeseenergiat, on ohtlik õhusaasteaine ning võib lekkimisel põhjustada plahvatusi.

F-gaaside heitkogused moodustavad 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest.

Loe rohkem kasvuhoonegaaside heitekogustest riikide ja valdkondade järgi.

ELi meetmed kasvuhoonegaaside vähendamiseks


Euroopa kliimaseadusega on EL endale seadnud ambitsioonikad eesmärgid: vähendada süsihappegaasi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Nende eesmärkide saavutamiseks võtab EL mitmesuguseid meetmeid:

  • heitkoguste vähendamine transpordisektoris,
  • energiasäästmist edendavate eeskirjade kehtestamine ja investeerimine taastuvenergiaalikatesse,
  • kasvuhoonegaase tekitavate tööstusharude ümberpaigutamise takistamine väljaspoole ELi,
  • ELi heitkogustega kauplemise süsteemi edendamine,
  • heitkoguste vähendamise eesmärkide kehtestamine ELi liikmesriikidele,
  • metsade rolli säilitamine süsiniku sidumisel.


Loe rohkem ELi eesmärkidest ja meetmetest CO2-heite vähendamiseks.


ELi eesmärk on piirata ka muude kasvuhoonegaaside heiteid:

  • kavandades metaani heitkoguste piiramist,
  • muutes fluoritud kasvuhoonegaaside eeskirju,
  • muutes osoonikihti kahandavate ainete eeskirju.

Uuri, kuidas kavatseb EL piirata peale CO2 ka muude kasvuhoonegaaside heiteid.

Lisateave kasvuhoonegaasidest ja kliimamuutustest

Seotud artiklid

Jaga seda artiklit teemal: