Toidujäätmed Euroopas: faktid, ELi meetmed ja 2030. aasta eesmärgid
Toidu raiskamine läheb Euroopa Liidule igal aastal maksma üle 130 miljardi euro ja mõjutab miljoneid kodumajapidamisi.
ELis läheb raisku umbes 10% toidukaupadest. Samas on ELis umbes 40 miljonit inimest, kes ei saa endale igapäevaselt lubada täisväärtuslikku toitu.
ELi eesmärk on vältida ja vähendada toidu raiskamist kogu Euroopas. 2025. aasta septembris kiitis parlament heaks uued siduvad toidujäätmete vähendamise eesmärgid ELi riikidele 2030. aastaks.
Euroopa statistika
Igal aastal läheb ELis raisku umbes 60 miljonit tonni toitu. See on umbes 130kg elaniku kohta.
Kodumajapidamised tekitavad üle poole ELi toidujäätmetest (53%). Ligikaudu 9% jäätmetest (12kg elaniku kohta) pärineb toidu esmatootmisest (näiteks põllumajandusest) ning 18% (23kg elaniku kohta) töötlemis- ja tootmissektorist (toiduainete ja jookide tootmine).
Restoranid ja toitlustusteenused moodustavad 12% toidujäätmetest (15kg elaniku kohta). Toidu jaemüük ja selle muul viisil tarnimine moodustavad 8% toidujäätmetest (10kg elaniku kohta).
2022. aastal tekitasid kõige rohkem toidujäätmeid elaniku kohta Küpros, Taani ja Kreeka. Kõige vähem toidujäätmeid tekitasid Hispaania, Sloveenia ja Horvaatia.
Miks on toidu raiskamine probleem?
Paljud inimesed arvavad, et toidu raiskamine on eetiliselt vale. Selle mõju on aga palju suurem, kuna toidu raiskamine kahjustab keskkonda, majandust ja ühiskonda.
Keskkonnamõju
Toidujäätmed moodustavad ligikaudu 16% kasvuhoonegaasidest. Toidujäätmete ja toidukao vähendamine aitab võidelda kliimamuutustega ja vähendada heitkoguseid.
Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) kohaselt moodustab raiskumineva toidu tootmine ja transport 8% maailma kasvuhoonegaaside hetikogustest.
Toidu raiskamine mõjutab ka loodusvarasid. Näiteks moodustab äravisatava toidu tootmiseks kasutatav vesi 12% kogu ELis toidu tootmiseks ja tarbimiseks kasutatavast veest.
Majanduslikud kulud
Toidu raiskamine on ka majanduslik probleem. Kodumajapidamised maksavad toidu eest, mida nad kunagi ei tarbi, ning põllumajandustootjad ja ettevõtjad kaotavad raha toidutarneahela igas etapis, sest osa toidust satub prügi hulka.
Toidu raiskamisega seotud kulud on hinnanguliselt umbes 132 miljardit eurot.
Lisaks hinnatakse komisjoni mõjuhinnangus tsiteeritud uuringutes toidujäätmete kogumise ja käitlemisega seotud lisakulusid ligikaudu 9,3 miljardi euro ulatuses.
Sotsiaalsed tagajärjed
Toidu raiskamisel on oluline sotsiaalne mõju. Eurostati andmetel kulutavad inimesed ELis umbes 13% oma rahast toidule.
Toidu annetamine aitaks parandada toiduga kindlustatust ja aidata inimesi, kellel on raskusi kvaliteetse toidu ostmisega.
Toiduraiskamise põhjused
Kodumajapidamiste toidukao põhjuseid on mitmeid: ostude ja söögikordade planeerimise puudulikkus, „koledad“ puu- ja köögiviljad, impulsiivsed ostud ning ebamugavad pakendid.
Probleemiks võib olla ka toidu kuupäevade märgistamine. ELis on toidul erinevad kuupäevamärgised. Märgis „parim enne“ tähendab, et pärast märgitud kuupäeva võib toit kaotada osa oma maitsest või värskusest, kuid seda on siiski ohutu tarbida. Märgis „kõlblik kuni“ tähendab, et toitu ei tohiks tarbida pärast märgitud kuupäeva.
2018. aastal viis komisjon läbi uuringu, mille kohaselt võib kuni 10% iga-aastastest toidujäätmetest olla tingitud märgiste väärtõlgendamisest.
Restoranides ning toitlustusettevõtetes põhjustab toiduraiskamist külaliste arvu ülehindamine ja standardiseeritud portsjonid.
Mida teeb EL toiduraiskamise vähendamiseks?
Toidu raiskamise ja toidukao vähendamine on ELi peamised eesmärgid, et saavutada 2050. aastaks ringmajandus.
Riiklikud eesmärgid
2023. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku ajakohastada jäätmete raamdirektiiv toidu- ja tekstiiljäätmete vähendamiseks.
2025. aasta veebruaris jõudsid parlament ja ELi liikmesriikide valitsused kokkuleppe õigusaktide ajakohastamises. Parlament andis reeglitele lõpliku heakskiidu 2025. aasta septembris.
2030. aastaks peavad liikmesriigid vähendama toidujäätmeid töötlemises ja tootmises 10% ning restoranides, toitlustusettevõtetes ja kodumajapidamistes 30%.
„Meil õnnestus tagada liikmesriikidele teostatavad ja realistlikud sätted toidujäätmete vähendamise poliitika rakendamiseks ning meil õnnestus tagada, et see ei avalda põllumajandussektorile negatiivset mõju,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Anna Zalewska (ECR, Poola).
Toidu märgistamine selgemaks
Komisjon on teinud tarbijauuringuid, et leida paremad toidu kuupäeva märgistamise viisid. Uuringus keskenduti ka erinevatele tarbijaprofiilidele, kes tekitavad toidujäätmeid.
Toiduainete annetamine
2017. aastal võeti vastu toiduainete annetamist käsitlevad ELi suunised, mille eesmärk on ohutute söögikõlblike toiduainete ümberjaotamine.
Jäätmete raamdirektiivi läbirääkimistel oli parlamendi üks eesmärkidest kindlustada meetmed, mis hõlbustaksid inimtoiduks ohutu müümata toidu annetamist.
Toidujäätmete tekke mõõtmine
2019. aastal võeti vastu ELi ühine metoodika toidujäätmete hulga mõõtmiseks.
