Allpool on kronoloogiliselt järjestatud Euroopa Liidu ja Euroopa Parlamendi tegevus Ukraina toetamiseks 2025. aastal.
Carousel
Ruslan Stefantšuk Euroopa Parlamendis
Kolm aastat Ukraina sõda
Slide1 / of2
EL ja parlament on Ukrainat alates 24. veebruarist 2022 jõuliselt toetanud, kui Venemaa alustas Ukraina vastu ebaseaduslikku agressioonisõda.
Parlament on mõistnud hukka Venemaa agressiooni, võtnud vastu mitmeid sanktsioonide pakette ning andnud humanitaarabi.Samuti on parlament toetanud Ukraina püüdlusi saada ELi liikmesriigiks.
Euroopa Liit ja Euroopa Parlament toetasid Ukrainat järjepidevalt ka 2025. aastal.
Sort the timeline following the topics
Sanktsioonid
Euroopa Liit otsustas lõpetada Vene gaasi impordi
Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu plaanile keelata alates 2026. aastast järk-järgult Vene torugaasi ja veeldatud maagaasi import. Veeldatud maagaasi spot-ostud otsustati lõpetada juba 2026. aasta alguses. Torujuhtmete kaudu transporditava gaasi import tuleb järk-järgult lõpetada 30. septembriks 2027. Nii kaitseb Euroopa Liit oma energiajulgeolekut, sest Venemaa kasutab energiatarneid juba peaaegu kaks aastakümmet väljapressimisvahendina ja manipuleerib turuga sihilikult.
EL peab haarama Ukraina sõja rahuläbirääkimistel ohjad
Parlament nõuab Ukraina jaoks koostatud hiljutisele USA rahuplaanile osutades ELilt ja liikmesriikidelt geopoliitiliselt kriitilisel hetkel otsustavust ja ohjade haaramist. EL ja liikmesriigid peavad jätkama koostööd Ameerika Ühendriikide ja teiste vaatekaaslastega selle nimel, et rahuläbirääkimised põhineksid rahvusvahelise õiguse põhimõtetel, toonitab resolutsioon.
President Metsola avas Euroopa Parlamendi büroo Kiievis
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola külastas Ukrainat, et anda edasi tugev toetusavaldus ning avada ametlikult Euroopa Parlamendi büroo Kiievis. „Nii nagu oleme toetanud teid alates esimest päevast, oleme teiega ka edaspidi,“ ütles Metsola Ukrainas. Visiidil olnud Metsola avaldas austust Ukraina langenute mälestusmüüri juures, kohtus president Volodõmõr Zelenskõi, peaminister Svõrõdenko ja Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšukiga ning pidas kõne ülemraada ees.
Euroopa Parlament pooldab kiireid läbirääkimisi Ukraina ELiga ühinemise kohta
Raportis Ukraina ettevalmistuste kohta ELiga ühinemiseks julgustab parlament Ukraina valitsust reformide tempoga sammu pidama ning kinnitab veel kord ELi pühendumust õiglasele ja püsivale rahule. Samuti nõuab parlament tungivalt, et Euroopa Komisjon avaks läbirääkimisklastrid, et edendada Ukraina ELi liikmesuse pakkumist võimalikult kiires tempos.
Parlament mõistab jõuliselt hukka Venemaa rünnakud Ukraina tsiviilisikute vastu
Parlament väljendas suurt nördimust selle üle, et Venemaa ründab jõhkralt ja valimatult Ukraina tsiviilelanikke ja tsiviiltaristut. Parlamendi resolutsioonis märgiti et, Ukraina andmetel on Venemaal ja ajutiselt okupeeritud Ukraina aladel vangis ligikaudu 16 000 Ukraina tsiviilisikut, kuid tegelikud arvud on tõenäoliselt palju suuremad. Lisaks on Ukraina poolel teadmata kadunuks kuulutatud üle 70 000 tsiviilisiku, lapse ja sõjaväelase.
Parlament andis nõusoleku ELi–Ukraina maanteevedude kokkuleppe pikendamiseks
ELi ja Ukraina maanteetranspordi lepingut pikendatakse 2025. aasta lõpuni. 2022. aasta juunis sõlmis EL Ukrainaga maanteevedude kokkuleppe, mis võimaldab esmatähtsatel kaupadel, nt kütusel ja humanitaariabil jõuda Ukrainasse võimalikult sujuvalt ning Ukrainal eksportida oma vilja, maavarasid ja terast ELi ja sellest kaugemale.
Parlament kiitis heaks uue tollimaksumäära kehtestamise Venemaa ja Valgevene põllumajandustoodetele
Euroopa Parlament toetas kõrgema tollimaksumäära kehtestamist Venemaalt ja Valgevest pärit väetistele ja põllumajandustoodetele, nagu suhkur, äädikas, jahu ja loomasööt. Eesmärk on jätta Venemaa ilma olulisest sissetulekuallikast, mida kasutatakse Ukraina vastaste rünnakute rahastamiseks.
Euroopa Parlament kohtus Ukraina Ülemraada esindajaga
Parlamendikomisjonide esimehed ja teised parlamendi ja Ülemraada juhtivad liikmed kohtusid, et arutada kahe institutsiooni vahelist käimasolevat koostööd Ukraina ettevalmistamiseks tulevaseks ELiga ühinemiseks. Kohtumisel kinnitati oma kindlat pühendumust Ukraina vastupanuvõimele ja demokraatiale ning Ukraina Euroopa tulevikule.
EL võttis vastu seitsmeteistkümnenda sanktsioonide paketi
ELi Nõukogu võttis vastu majanduslike ja individuaalsete piiravate meetmete 17. paketi, millega lõigatakse ära Venemaa juurdepääs olulisele sõjatehnoloogiale ja piiratakse Venemaa energiatulusid, mis aitavad Venemaal pidada agressioonisõda Ukraina vastu.
Parlament on rahul 11. märtsil välja kuulutatud 30-päevase vaherahuettepanekuga ning ootab, et Venemaa sellega nõustub ja lõpetab kõik rünnakud Ukraina tsiviilelanike, taristu ja territooriumi vastu. EL ja selle liikmesriigid peavad säilitama oma rolli Ukraina suurima rahastajana. Selleks et toetada Ukraina õigust enesekaitsele, peavad EL ja liikmesriigid oluliselt suurendama ja kiirendama Ukrainale hädatarviliku abi andmist.
Parlament kutsus liikmesriike üles kaotama kõik piirangud Ukrainale tarnitud lääne relvasüsteemide kasutamisele
Parlament ütles resolutsioonis otse, et Euroopa seisab praegu silmitsi kõige sügavama sõjalise ohuga oma territoriaalsele terviklikkusele pärast külma sõja lõppu. Rahu ja stabiilsuse saavutamiseks peab EL toetama Ukrainat ja suurendama omaenda vastupanuvõimet. Seepärast kutsus parlament liikmesriike, rahvusvahelisi partnereid ja NATO liitlasi üles kaotama kõik piirangud Ukrainale tarnitud lääne relvasüsteemide kasutamisele Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide vastu.
Euroopa Parlament: kolm aastat Ukraina sõja algusest
Parlamendi presidendi, nõukogu eesistuja ja komisjoni presidendi ühisavalduses rõhutati, et Ukraina ja selle kodanike tulevik on ELis. Parlamendi president Roberta Metsola, kes pöördus oma kõnes aastapäeva tähistaval tippkohtumisel ELi juhtide poole, kinnitas parlamendi pühendumust Ukrainale ja nõdis tungivalt, et EL suurendaks toetust.
Parlament nõudis Ukraina täielikku kaasamist läbirääkimistesse
Juhtivad parlamendiliikmed ütlesid, et mis tahes rahu Ukrainas peab olema õiglane ja seda peab toetama Ukraina rahvas. Samuti rõhutasid nad, et Euroopa julgeolekustruktuuri ei saa arutada ilma ELi ja selle liikmesriikide aktiivse osaluseta.
Euroopa Parlamendi ees kõneles Ukraina ülemraada esimees
Ruslan Stefantšuk kutsus ELi üles jätkama ja suurendama toetust Ukrainale. Ta rõhutas, et riik vajab rohkem kaitsesüsteeme, rohkem lennukeid ja rohkem investeeringuid kaitsetööstusesse.
Parlamendi president Roberta Metsola ja fraktsioonide juhid tegid avalduse ELi jätkuva vankumatu toetuse kohta Ukrainale pärast kolme aastat kestnud Venemaa täiemahulist agressioonisõda.
