It-tmien leġiżlatura Ivari PADAR

Olin ettepaneku poolt, sest õigusriigi austamine ja kõik Euroopa Liidu väärtused on peamised põhimõtted, millele Euroopa projekt on üles ehitatud. Liikmesriikide valitsused, kes ei austa neid põhiväärtusi, millele nad on alla kirjutanud, lähevad oma tegudega ELi põhimõtetega vastuollu. Selle määruse eesmärk on kaitsta ELi põhimõtteid ja ka ELi eelarvet. Valitsused, kes ei austa õigusriigi põhimõtteid, sekkuvad kohtusüsteemi, teevad finantspettused ja korruptsiooni lihtsamaks, võivad eelnõu kohaselt ELi rahalised vahendid kaotada. Sõltuvalt puuduste ulatusest ja eelarve haldamise menetlusest võib Euroopa Komisjon otsustada ühe või mitme meetme kasuks, sealhulgas maksete peatamine, eelfinantseerimise vähendamine või kohustuste peatamine. ELi otsusest olenemata peab liikmesriigi valitsus siiski vastavat programmi või fondi rakendama ning tegema ise makseid lõplikele toetuste saajatele, sealhulgas teadlastele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Kui EL on tuvastanud, et liikmesriik on puudujäägid parandanud, vabastatakse külmutatud summad. Valitsused, kes õigusriigi põhimõtteid ei rakenda, ei peaks saama kasutada ELi rahalisi vahendeid nii nagu nad ise soovivad.

Mõistagi toetasin antud resolutsiooni, mis kutsub üles Vene Föderatsiooni võimuesindajaid lõpetama laevade ja kaupade vaba liikumise takistamist Aasovi merel ja austama ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni. Venemaa peab arvestama, et rahvusvaheliste lepete räige rikkumine võib tuua täiendavaid sanktsioone ning vastavate meetmete rakendamise, mistõttu kannatab ennekõike ja veelgi enam nende endi majandus. Näiteks miks peaks NATO liige Türgi lubama Vene sõjalaevadel liikuda läbi Bosporuse väina Mustast merest Vahemerre ja vastupidi, kui Vene Föderatsioon ei järgi mereõiguse konventsiooni? Tulenevalt eelmainitud konventsioonist on ka Eestil ja Soomel õigus nihutada oma merepiiri, mis tähendaks, et Soome lahel puuduks territooriumiväline „koridor” ehk meie piirid seisaksid vastastikku. See annaks omakorda meile sisuliselt õiguse kontrollida nö sissepääsu Venemaa Euroopa sadamatesse. Arvestades ajaloolist kogemust, oleks Venemaa enda huvides lõpetada oma naabrite suhtes agressiivne poliitika ning naasta rahvusvahelise õiguse järgimise juurde.

Toetasin raportit, sest määrus toob olulisi muudatusi meie ellu, vähendades plastide kasutust suurel määral. Inimkond lähtub üha rohkem ühekordse kasutamise mentaliteedist: 85% merereostusest on plast ning poole sellest moodustavad ühekordselt kasutatavad plasttooted ja veerandi kalapüügivahendid. See mõjutab ookeanide heaolu ning ka mereelustikku, sh kilpkonni, vaalalisi, linde, aga ka kalu ja karpe, kes neelavad alla plasttooteid, mis ohustavad nende elu ning võivad mõjutada ka inimeste tervist, kuigi see mõju on veel teadmata. Selle määruse eesmärk on keelata alates 2021. aastast ühekordselt kasutatavad plastesemed, nagu nõud, söögiriistad, kõrred, õhupallide pulgad, vatitikud ja joogisegamispulgad. Need tooted moodustavad rohkem kui 70% merekeskkonna reostusest. Mitmete teiste toodete tarbimise osas, millel puudub alternatiiv, peavad liikmesriigid tarbimist vähendama (2025. aastaks 25% võrra). Nende hulka kuuluvad ühekordselt kasutatavad burgerite ja võileibade karbid jne. Lisaks peavad liikmesriigid seadma eesmärgid, et vähendada sigarettide plastfiltrite kasutamist 2025. aastaks 50% ja 2030. aastaks 80% võrra, kuna üks sigaretiots võib teele visates laguneda kuni kaksteist aastat. Ka peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 50% plasti sisaldavatest kaotatud või mahajäetud kalapüügivahenditest kogutakse kokku aasta jooksul. Selle määruse rakendamine on oluline, et kaitsta merekeskkonda ja vähendada plastidest tulenevat keskkonnakahju.