Kapitali vaba liikumine
Kapitali vaba liikumine on üks ELi ühtse turu neljast põhivabadusest. See on üks uusimaid vabadusi, aga ka üks laiemaid, sest hõlmab ELi mittekuuluvaid riike. Selles teabelehes toome välja kapitali vaba liikumise eesmärgid, vaatame ajalukku ja kirjeldame praegust süsteemi. Lõpuks selgitame Euroopa Parlamendi rolli selle põhivabaduse arendamisel.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 63 on keelatud kapitali liikumise piirangud ELi riikide vahel ning ELi riikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel.
- ELi toimimise lepingu artikkel 64 võimaldab siiski ELi mittekuuluvate riikide suhtes kehtestada teatavad piirangud.
- ELi toimimise lepingu artikliga 65 on lubatud teatavad erandid, näiteks maksustamise, usaldatavusnõuete täitmise järelevalve, avaliku korra ja avaliku julgeoleku valdkonnas.
- ELi toimimise lepingu artikkel 66 lubab võtta erandjuhtudel ajutisi kaitsemeetmeid.
- välismaised otseinvesteeringud;
- kinnisvarainvesteeringud või -ostud;
- väärtpaberiinvesteeringud (nt aktsiatesse, võlakirjadesse, vekslitesse, usaldusfondidesse);
- laenude ja krediidi andmine;
- muud tehingud finantsasutustega, sealhulgas isikliku kapitaliga tehtavad tehingud (nt kaasavarad, annakud, annetused).
- kõrvaldada kõik piirangud, mis takistavad kapitali liikumist ELi liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel, kuigi on ka teatavaid erandeid (vt jaotis „Saavutused“, punkt B);
- tagada, et kapitali liikumisega seotud makseid saab teha ilma piiranguteta, nii et inimesed ja äriühingud saavad oma raha ja finantsvara kõikjal ELis ja ka liidust väljaspool vabalt kasutada, investeerida ja/või kõrvale panna.
- avada pangakontosid välismaal;
- osta välismaiste ettevõtjate aktsiaid;
- investeerida sinna, kus investeering on kõige tulusam, ning
- osta kinnisvara teises riigis.
- investeerida äriühingutesse ja omada äriühinguid kõigis teistes ELi riikides ning
- kaasata raha kõige kulutõhusamatel turgudel.
- meetmed, et takistada liikmesriigi õigusnormide rikkumist (eriti maksustamise ja finantsteenuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve valdkonnas);
- kapitali liikumise deklareerimise kord, et saada haldamiseks vajalikke või statistilisi andmeid, ning
- meetmed, mis on õigustatud avaliku korra ja avaliku julgeoleku seisukohalt.
- tollimaksude kehtestamine,
- piirangute kehtestamine teenuskaubandusele ja intellektuaalomandi õiguste ärilisele kasutamisele ning
- piirangute kehtestamine välismaistele otseinvesteeringutele ja riigihangetes osalemisele.
Mis on kapitali liikumine?
Kuna ELi toimimise lepingus pole kapitali liikumist määratletud, on Euroopa Liidu Kohus otsustanud, et selle termini määratlemiseks võib kasutada 1988. aasta kapitalidirektiivi lisas esitatud liigitust. Selle järgi hõlmab kapitali piiriülene liikumine järgmist:
Kapitali vaba liikumise eesmärgid
Kapitali vaba liikumise peamised eesmärgid on
Kapitali vaba liikumine on ühtse turu alus ja täiendab ülejäänud kolme põhivabadust (inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine).
Inimeste jaoks tähendab see võimalust
Ettevõtjate jaoks tähendab see võimalust
Ilma kapitali vaba liikumiseta ei oleks saanud luua majandus- ja rahaliitu ega võtta kasutusele eurot. Kapitali vaba piiriülest liikumist võimaldades edendab EL euro kasutamist rahvusvahelise vääringuna.
Saavutused: ajalugu ja praegune süsteem
A. Sammud kapitali vaba liikumise suunas (enne ja pärast ühtse turu loomist)
1960. ja 1962. aastal vastu võetud esimeste kapitalidirektiividega kaotati piirangud teatavat liiki äri- ja erakapitali liikumisele, nagu kinnisvara ja börsil kaubeldavate väärtpaberite ostmine ning äritehinguteks lühiajaliste ja keskpika tähtajaga laenude andmine. Mõned ELi riigid kehtestasid lisaks ühepoolsed riiklikud meetmed, millega tühistati peaaegu kõik kapitali liikumise piirangud (nt Saksamaa ja Beneluxi riigid).
Pärast esimeste direktiivide muutmist ja kehtetuks tunnistamist pandi 1988. aasta kapitalidirektiiviga lõpuks paika kapitali ümberpaigutuste liigitus, millele kapitali vaba liikumise vabadus kehtib. 1993. aasta Maastrichti lepinguga sai kapitali vabast liikumisest üks aluslepingutega kaitstud põhivabadusi. Eesmärgiks seati, et hiljemalt 1994. aastaks tuleb kõrvaldada kõik kapitali liikumist takistavad tõkked. See tuli saavutada enne, kui sai alata ühisraha euro kasutuselevõtu kolmas ja viimane ettevalmistusfaas. Euro võeti lõpuks kasutusele 1999. aastal. Kapitali liikumine on nüüd üldiselt vaba, välja arvatud mõned erandlikud piirangud, mida saab ELi toimimise lepingu artikli 64 alusel kehtestada ELi mittekuuluvate riikide suhtes.
B. Praegune kapitali vaba liikumise süsteem
1. Õigusraamistik kapitali vaba liikumise piiramise vältimiseks
Kapitali vaba liikumist käsitlevate ELi reeglite täitmise tagab Euroopa Komisjon. Selleks jälgitakse kapitali liikumist ja kontrollitakse, et liikmesriigid rakendavad reegleid ettenähtud viisil. Lisaks avaldatakse igal aastal ELi ja kogu maailma kapitalivoogude kohta aruandeid ja uuringuid.
ELi toimimise lepingu artikliga 63 on keelatud kõik piirangud kapitali ja maksete vabale liikumisele ELi riikide vahel ning ELi riikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel. Kapitali vaba liikumist käsitlevate reeglite tõlgendamine on Euroopa Liidu Kohtu ülesanne ning selles vallas on olemas ulatuslik kohtupraktika. Kui ELi liikmesriik piirab kapitali liikumist põhjendamatult, alustatakse ELi toimimise lepingu artiklites 258–260 kirjeldatud rikkumismenetlust.
2. Erandid ja põhjendatud piirangud
ELi toimimise lepingu artikli 64 kohaselt piirduvad erandid suuresti ELi mittekuuluvate riikidega seotud kapitali liikumisega. ELi liikmesriigid võivad kehtestada piiranguid ELi mittekuuluvatest riikidest pärit otseinvesteeringutele ja muudele tehingutele. Liikmesriikide valitsused võivad samuti pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist Euroopa Liidu Nõukogu ühehäälse otsusega piirata kapitali liikumist ELi ja liitu mittekuuluvate riikide vahel.
Ainsad õigustatud üldised piirangud kapitali liikumisele (sh ELi piires) on kirjas ELi toimimise lepingu artiklis 65. Need on järgmised:
Viimati nimetatud meetmed võeti näiteks kasutusele Euroopa võlakriisi ajal, mil Küpros (2013) ja Kreeka (2015) olid sunnitud kehtestama kapitalikontrolli, et vältida kapitali ülemäärast väljavoolu.
ELi toimimise lepingu artikkel 66 võimaldab liidul piirata erandjuhtudel ja maksimaalselt kuueks kuuks kapitali vaba liikumist ELi ja ELi mittekuuluvate riikide vahel, kui see võiks tõsiselt raskendada majandus- ja rahaliidu toimimist.
ELi toimimise lepingu artikkel 144 lubab võtta maksebilansi toetamise programmide raames maksebilansi kaitseks meetmeid, kui tekkinud raskused võivad ohustada ühtse turu toimimist või kui esineb ootamatu maksebilansi kriis. Seda kaitseklauslit saavad siiski kasutada ainult need ELi riigid, kes ei ole euroala liikmed (st kus ei ole eurot kasutusele võetud).
ELi toimimise lepingu artiklid 75 ja 215 võimaldavad kehtestada finantssanktsioone kas terrorismi ennetamiseks ja sellega võitlemiseks või ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames tehtud otsuste põhjal. Kapitali vaba liikumist on piiratud näiteks majandussanktsioonidega, mis kehtestati Venemaa suhtes pärast tema täiemahulist sissetungi Ukrainasse.
C. Survestamisvastane õigusakt
27. detsembril 2023 jõustus survestamisvastane õigusakt, mis aitab ELil ära hoida majanduslikku survestamist ja sellele reageerida. Majanduslik survestamine tähendab olukorda, kus ELi mittekuuluv riik kehtestab või ähvardab kehtestada ELi või ELi liikmesriigi suhtes kaubandust või investeeringuid mõjutavaid meetmeid, et sundida liitu või liikmesriiki tegema teatavat poliitilist otsust. Survestamisvastane õigusakt võimaldab võtta järgmisi vastumeetmeid:
D. ELi-siseste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamine
Komisjon teeb tööd ka selle nimel, et lõpetada ELi-sisesed kahepoolsed investeerimislepingud, millest paljud olid olemas juba enne ELi viimaseid laienemisvoore. Komisjon peab neid ELi riikide vahelisi lepinguid ühtse turu takistuseks, sest need on ELi õigusraamistikuga vastuolus ning osaliselt ka kattuvad sellega. Näiteks välistab kahepoolsetes investeerimislepingutes kasutatav vahekohtusüsteem nii riiklikud kohtud kui ka Euroopa Liidu Kohtu, takistades nii ELi õiguse kohaldamist. Kahepoolsed investeerimislepingud võivad samuti tuua kaasa olukorra, kus lepingu sõlminud liikmesriikide investoreid koheldakse teistest soodsamalt. 2020. aasta mais allkirjastas 23 ELi liikmesriiki Euroopa Liidu liikmesriikide vaheliste kahepoolsete investeerimislepingute lõpetamise lepingu.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlament on kapitali vaba liikumise nimel tehtud pingutusi igati toetanud. Siiski leiab parlament, et kapital peaks ELi sees liikuma vabamalt kui ELi ja ülejäänud maailma vahel, muu hulgas selleks, et liidu säästud investeeritaks eelkõige kohapeal. Parlament on samuti juhtinud tähelepanu sellele, et kapitali vaba liikumisega peaks kaasnema finantsteenuste (sealhulgas pangandus- ja kindlustusteenuste) liberaliseerimine, nagu on kirjas ELi toimimise lepingu artikli 58 lõikes 2, ning maksuseaduste ühtlustamine, et (finants)teenuste ühtne turg saaks lõplikult välja kujuneda.
2025. aasta septembris võttis parlament vastu resolutsiooni ELi siseturureeglite rakendamise ja ühtlustamise kohta siseturu tugevdamiseks. Parlament on korduvalt viidanud Rahvusvahelise Valuutafondi koostatud ELi vastupanuvõime analüüsile, kus ELi riikide vahelised kaubandustõkked võrdsustatakse ELi-siseste tollimaksudega. Kaupade puhul võib tõkkeid võrrelda kuni 44%-lise, teenuste puhul aga lausa 110%-lise tollimaksuga. See tähendab, et tõkked, mida teises riigis teenuste osutamiseks ületada tuleb, rohkem kui kahekordistavad nende teenuste osutamise hinna.
Parlament toetas kapitaliturgude liidu loomist ning lisaks seadusandlikus protsessis osalemisele teeb parlament korrapäraselt üleskutseid kujundada kapitaliturgude liit lõplikult välja. Muu hulgas võeti 2015. aastal vastu resolutsioon kapitaliturgude liidu loomise kohta, milles rõhutati vajadust luua osalistele võrdsed tingimused, et parandada kapitali jaotust ELis. Resolutsioonis nõuti piiriülese rahastamise tõkete kaotamist, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks. Samuti leiti, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tuleks anda rohkem võimalusi järelevalve ühtlustamiseks. 2020. aasta oktoobris võttis parlament vastu resolutsiooni kapitaliturgude liidu edasise arengu kohta, milles tehti üleskutse parandada kapitaliturgude kaudu rahastamise kättesaadavust, pidades eelkõige silmas VKEsid, ja ärgitada inimesi investeerima. 2024. aasta septembris avaldas Euroopa Keskpanga endine president Mario Draghi Euroopa konkurentsivõime teemalise raporti. Seepeale kinnitas parlament 2025. aasta septembris veelkord oma seisukohta resolutsioonis investeeringute ja reformide rahastamise hõlbustamise kohta Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ning kapitaliturgude liidu loomise kohta.
Teabelehe koostas Euroopa Parlamendi majanduse juhtimise ning majandus- ja rahaliidu kontrollimise üksus. Lisateavet leiab majandus- ja rahanduskomisjoni veebisaidilt.
Harald Wilhelm STIEBER / Mentor MEHMEDI