Äriühinguõigus
Käesolevas teabelehes selgitatakse ELi äriühinguõigust ja seda, kuidas sellega kehtestatakse ELi siseturul tegutsevatele ettevõtjatele ühised normid. Teabelehes tuuakse välja õiguslik alus ning kirjeldatakse asutamisvabaduse kasutamise hõlbustamise ja sidusrühmade kaitsmise eesmärke. Selles käsitletakse peamisi norme, millega reguleeritakse äriühingu asutamist, kapitali, aruandlust, ühinemisi ja piiriülest tegevust, ning ELis kehtivaid õiguslikke vorme, nagu Euroopa äriühing. Samuti kirjeldatakse selles jõupingutusi äriühinguid puudutavate menetluste digitaliseerimiseks ja piiriülese äritegevuse lihtsustamiseks. Ühtlasi tuuakse teabelehes esile Euroopa Parlamendi rolli nii läbipaistvuse suurendamisel kui ka ELis õiglaste ja tõhusate äritegevuse normide toetamisel.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikkel 49, artikli 50 lõige 1 ja lõike 2 punkt g ning artikli 54 teine lõik käsitlevad äriühingute ja füüsiliste isikute asutamisvabadust siseturul.
Eesmärgid
Mõjus äriühingute üldjuhtimise raamistik loob kogu ELi siseturul positiivse ettevõtluskeskkonna. Äriühinguõiguse ühtlustamise eesmärk on edendada asutamisõigust (ELi toimimise lepingu IV jaotise 2. peatükk) ning kaitsta Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 16 sätestatud põhiõigust ehk ettevõtlusvabadust harta artikli 17 piires (õigus omandile) (vt 4.1.2).
ELi toimimise lepingu artikli 49 teise lõiguga on tagatud õigus alustada ja jätkata tegutsemist iseenda tööandjana ning asutada ja juhtida ettevõtteid, eriti äriühinguid (vt 2.1.4).
ELi normide eesmärk selles valdkonnas on:
- võimaldada asutada äriühinguid kõikjal ELis, tagades isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise (vt 2.1.3);
- kaitsta aktsionäre ja muid äriühingute huvitatud osalisi;
- muuta äriühingud konkurentsivõimelisemaks;
- ergutada äriühingute piiriülest koostööd (vt 2.1.5).
- ELis äriühingute ees seisvate takistuste kindlakstegemine;
- äriühinguõiguse ühtlustamine;
- õigusnormidest kõrvalehoidmise vastased kaitsemeetmed;
- äriühingute registreerimise lihtsustamine;
- 28. õigusraamistiku kohaldamisala.
- ELi keskliidese kaudu 48 tunniga toimuv digitaalne asutamine, mille maksimaalne maksumus on 100 eurot;
- miinimumkapitali nõude puudumine;
- mitu aktsialiiki;
- ELis kohaldatav ühtlustatud töötajate aktsiaoptsiooni skeem (skeem EU-ESO) koos maksustamise edasilükkamisega kuni võõrandamiseni;
- ühtlustatud digitaalsed maksejõuetusmenetlused, mis põhinevad registriandmete ühekordse esitamise põhimõttel.
Siseturg soodustab kõikjal Euroopas tegutsevate äriühingute loomist. ELis on praegu registreeritud ligikaudu 24 miljonit äriühingut, millest umbes 80% on piiratud vastutusega äriühingud ja neist omakorda umbes 98–99% on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd). Need äriühingud peavad saama tegutseda kogu ELis ühtses õigusraamistikus.
Saavutused
A. Minimaalsed ühtsed kohustused
Ehkki kodifitseeritud EL äriühinguõigus kui selline puudub, on riiklike äriühinguõiguse normide ühtlustamisega loodud teatavad miinimumstandardid. Ühtlustatud on selliseid valdkondi nagu aktsionäride huvide ja õiguste kaitse, aktsiaseltside ülevõtmispakkumiste normid, filiaalidega seotud teabe avalikustamine, ühinemised ja jagunemised, ühe liikmega osaühingute miinimumnormid, finantsaruandlus ja raamatupidamine, lihtsam ja kiirem juurdepääs äriühinguid käsitlevale teabele ning teatavad äriühingute avalikustamisnõuded.
2019. aasta äriühinguõiguse paketiga ühtlustati aga paljusid norme, mida varem kohaldati mitme ELi õigusakti alusel.
1. Äriühingu loomine ning kapitali ja avalikustamisega seotud nõuded
Esimene äriühinguõiguse direktiiv (direktiiv 68/151/EMÜ) ja teine äriühinguõiguse direktiiv (direktiiv 77/91/EMÜ) olid ühed esimesed õigusaktid, millega kehtestati kõigis liikmesriikides ühtlustatud äriühinguõiguse normid.
1968. aastal vastu võetud esimese äriühinguõiguse direktiivi eesmärk oli muu hulgas tagada üldsusele lihtsam ja kiirem juurdepääs äriühinguid käsitlevale teabele ja tehingutele. Selles käsitleti ka äriühingu võetud kohustuste kehtivust ja äriühingu õigustühisust. Seda kohaldati kõikide aktsiaseltside ja osaühingute suhtes.
Teist äriühinguõiguse direktiivi kohaldati ainult aktsiaseltside suhtes. Selles nähti ette, et asjaomaste äriühingute asutamisel kehtib põhikirjajärgse miinimumkapitali nõue (direktiivi artikkel 6 (praegu 25 000 eurot, direktiivi (EU) 2017/1132 artikkel 45), et anda võlausaldajatele tagatis ja tasakaalustada aktsionäride piiratud vastutust. Samuti sätestati selles kapitali säilitamise ja muutmise normid ning selliste äriühingute asutamislepingu minimaalse sisu nõue.
Neid kahte direktiivi muudeti direktiiviga (direktiiv (EL) 2017/1132) äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta. Selle direktiiviga, nagu seda on muudetud direktiiviga (EL) 2019/1151 (seoses digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamisega äriühinguõiguses), kehtestati ka äriühingute välismaiste filiaalidele avalikustamisnõuded. See puudutab ELi äriühinguid, kes asutavad filiaale teises ELi riigis, ning kolmandate riikide äriühinguid, kes asutavad filiaale ELis.
12. äriühinguõiguse direktiiviga (direktiiv 2009/102/EÜ) nähti ette raamistik ühe osanikuga osaühingutele.
2. Rohkem kui ühte riiki hõlmav äriühingu tegevus
Ema- ja tütarettevõtjate direktiiviga (direktiiv 2011/96/EL) kehtestati maksunormid, mis on eri liikmesriikides tegutsevate kontsernide suhtes konkurentsi seisukohast neutraalsed. Sellega hoitakse ära dividendide topeltmaksustamine juhul, kui ühes liikmesriigis asuv tütarettevõtja jaotab dividende oma teises liikmesriigis asuvale emaettevõtjale (vt ka direktiivi 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta).
Direktiivi 2004/25/EÜ (ülevõtmispakkumiste kohta) eesmärk on näha ette miinimumnõuded selliste äriühingute ülevõtmise kohta, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriikide õigust. Sellega kehtestati ülevõtmispakkumiste ja kontrollis toimuvate muutuste miinimumstandardid, et kaitsta vähemusaktsionäre, töötajaid ja muid huvitatud isikuid. Et piiratud vastutusega äriühingud saaksid kasutada ühtsel turul oma asutamisvabadust, nähti direktiiviga (EL) 2017/1132 ette keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite (edaspidi „äriregistrid“) omavaheline ühendamine ning ühtlustati tagatisi, mis on kogu ELis vajalikud aktsionäride ja kolmandate isikute huvide kaitsmiseks jagunemiste või riigisiseste ühinemiste korral, aga ka piiratud vastutusega äriühingute, sealhulgas aktsiaseltside piiriüleste ühinemiste korral.
Lisaks sellele on määrusega (EL) 2021/1042 (mis käsitleb äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemi) sätestatud tehniline kirjeldus ja protseduurid, mis on vajalikud äriregistrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks.
2024. aasta detsembris võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi (EL) 2025/25, millega laiendati ja ajakohastati digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses. Sellega muudetakse teatavaid direktiivi (EL) 2017/1132 osi ning selle eesmärk on parandada ühtsel turul läbipaistvust ja usaldust ettevõtluskeskkonna vastu ning teha selleks rohkem teavet äriregistrites avalikult kättesaadavaks, tagades seejuures, et see teave on usaldusväärne ja ajakohane. Direktiiviga (EL) 2025/25 nähti ühtlasi ette ELi äriühingu tõend, et hõlbustada olemasolevate äriühingute tütarettevõtjate või filiaalide asutamist teistes liikmesriikides. Direktiiv jõustus 30. jaanuaril 2025 ja selle ülevõtmise tähtaeg liikmesriikide jaoks on 31. juuli 2027. Liikmesriigid hakkavad ülevõtmiseks kehtestatud riiklikke meetmeid kohaldama olenevalt sättest alates 31. juulist 2028 või 1. augustist 2029.
3. Äriühingu restruktureerimine (ühinemised ja jagunemised, asukoha üleviimine)
Piiratud vastutusega äriühingu registrijärgse asukoha üleviimine ühest liikmesriigist teise, samuti äriühingute ühinemine ja jagunemine on ELi toimimise lepingu artiklitega 49 ja 54 tagatud asutamisvabaduse lahutamatu osa (vt Euroopa Liidu Kohtu otsust Cartesio kohtuasjas (C-210/06), punktid 111–113). Asutamisvabaduse põhimõte ei taga aga seda, et äriühing, mis viiakse oma päritoluliikmesriigist üle teise liikmesriiki, võib säilitada oma staatuse äriühinguna, mille suhtes kehtib asutamisliikmesriigi õigus.
Aktsionäridel ja kolmandatel isikutel on äriühingu restruktureerimise (ühinemiste ja jagunemiste) käigus ühesugused garantiid. Piiratud vastutusega äriühingute, sealhulgas aktsiaseltside ühinemist ja jagunemist käsitlevaid norme muudeti direktiiviga (EL) 2017/1132, millega tagatakse ka aktsionäride, võlausaldajate ja töötajate kaitse.
Võimalus tegutseda väljaspool oma riigi piire on äriühingu eksistentsi oluline osa ja võib hõlmata piiriülest ühinemist, jagunemist või ümberkujundamist, millega antakse võimalus ellu jääda ja kasvada, näiteks kasutades ära uusi ettevõtlusvõimalusi teistes liikmesriikides või kohanedes muutuvate turutingimustega. 2019. aasta novembris võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi (EL) 2019/2121 äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise kohta (piiriülese liikuvuse direktiiv). Direktiivi eesmärk on kõrvaldada põhjendamatud tõkked, mis takistavad ELi äriühingutel asutamisvabaduse kasutamist ühtsel turul, ning hõlbustada selleks piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist. Direktiiviga kehtestatakse kõnealuste tehingute jaoks ka põhjalikud menetlused ning ELi liikmesriigis asutatud piiratud vastutusega äriühingute piiriülest ühinemist käsitlevad lisanormid. Peale selle nähakse direktiivis ette töötajate osalusõigusi käsitlevad sarnased normid, millega püütakse tagada, et töötajaid teavitatakse piisavalt ja töötajatega konsulteeritakse selliste tehingute eeldatava mõju osas. Vähemus- ja hääleõiguseta aktsionäride õigused on paremini kaitstud ning asjaomaste äriühingute võlausaldajatele antakse selgemad ja usaldusväärsemad tagatised.
Kuigi piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist reguleerib nüüd piiriülese liikuvuse direktiiv, ei ole seadusandlikul tasandil veel lahendatud küsimust, kas äriühing võib viia oma registrijärgse asukoha üle teise riiki ilma, et see kujundataks ümber vastuvõtva liikmesriigi õigusega reguleeritavaks äriühinguks. Polbudi kohtuasjas (C-106/16) sedastati juba, et asutamisvabadus hõlmab äriühingu registrijärgse asukoha piiriülest üleviimist eesmärgiga kujundada see ümber vastuvõtva liikmesriigi õigusega reguleeritavaks äriühinguks, sillutades sellega teed piiriülese liikuvuse direktiivile.
4. Äriühingute finantsseisundit puudutavad tagatised
Selleks et tagada raamatupidamisdokumentides esitatud teabe samaväärsus kõigis liikmesriikides, võeti vastu direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit, ja direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta (raamatupidamisdirektiiv). Nendes nõutakse, et äriühingu raamatupidamisaruanded, nagu raamatupidamise aastaaruanded ja konsolideeritud aruanded, annaksid õige ja õiglase ülevaate äriühingu varadest, kohustustest, finantsseisundist ning kasumist või kahjumist, ning nendega kehtestatakse normid kohustuslike auditite tegemise eest vastutavate isikute tunnustamiseks. Direktiivi 2006/43/EÜ eesmärk on tugevdada äriühingute finantsaruannete usaldusväärsust, kehtestades raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustusliku auditeerimise miinimumnõuded. Raamatupidamisdirektiiviga lihtsustati mikroettevõtjate suhtes kehtivaid finantsaruandlusnõudeid, et suurendada nende konkurentsivõimet, ning ühtlasi kehtestati ELi börsil noteeritud äriühingutele kohustus lisada aastaaruandele ühingujuhtimise aruanne.
Määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta) ühtlustati börsil noteeritud äriühingute esitatava finantsteabe nõudeid, et tagada investorite kaitse. Määruse (EL) 2015/848 (maksejõuetusmenetluse kohta) aluseks on ELi toimimise lepingu artikkel 81, mis käsitleb õigusalast koostööd tsiviilasjades, ning see aitab lahendada kohtualluvuse ja õigusnormide konflikte ning tagab otsuste tunnustamise kogu ELis. Selle eesmärk ei ole liikmesriikide maksejõuetusõigust sisuliselt ühtlustada. Sellega lihtsalt kehtestatakse ühised normid, mis käsitlevad kohtualluvust seoses maksejõuetusmenetluse algatamisega, kohaldatavat õigust ja kohtuotsuste tunnustamist. Peamine eesmärk on vältida vara või kohtumenetluste ühest ELi liikmesriigist teise üleviimist. Saneerimist, maksejõuetust ja võlgadest vabastamist käsitleva direktiivi (EL) 2019/102 eesmärk on anda ettevõtjatele uus võimalus. Selles direktiivis käsitletakse paljude investorite tõstatatud mureküsimusi, mis on seotud ohuga sattuda välismaal pikaajalistesse ja keerulistesse maksejõuetusmenetlustesse. Seda nimetavad investorid peamise põhjusena, miks nad ei investeeri oma riigist väljapoole.
5. Aktsionäride õiguste piiriülene kasutamine
Direktiiviga 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (mida on muudetud direktiiviga, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik, ja direktiiviga, mis käsitleb aktsionäride pikaajalise kaasamise soodustamist) kaotati peamised piiriülese hääletamisega seotud takistused noteeritud äriühingutes, mille registreeritud asukoht on mõnes liikmesriigis, kehtestades üldkoosolekutel aktsionäride teatavate õiguste kasutamise suhtes erinõuded. Samuti kehtestati sellega noteeritud äriühingute aktsionäride teatavad õigused, muu hulgas õigeaegne juurdepääs üldkoosolekuid puudutavale asjakohasele teabele ning lihtsam volituse alusel hääletamine. Direktiiviga (EL) 2017/828 edendatakse aktsionäride kaasamist ning sellega kehtestati nõuded aktsionäride isiku tuvastamise, teabe edastamise, aktsionäride õiguste kasutamise hõlbustamise, institutsionaalsete investorite, varahaldurite ja volitatud nõustajate läbipaistvuse, juhtide tasustamise ning seotud isikute tehingutele kohaldatava äramärkimise, heakskiitmise ja avalikustamise suhtes, et kaitsta vähemusaktsionäre ja hoida ära kuritarvituslikke tehinguid.
6. Äriühingute aruandlus
EL on kehtestanud äriühingute poolt avalikustamisele kuuluvat finantsteavet ja auditeerimist käsitlevad normid, et suurendada finantsaruannete usaldusväärsust.
a. Finantsaruandlus
Kõik piiratud vastutusega äriühingud peavad koostama finantsaruandeid, et jälgida oma äritegevuse seisukorda ning esitada õige ja õiglane ülevaade oma finantsseisundist. Raamatupidamisdirektiiviga kehtestas EL normid, mille eesmärk on tagada kogu ELis järjepidev ja võrreldav finantsaruandlus.
b. Äriühingute kestlikkusaruandlus
ELi normide kohaselt peavad teatavad äriühingud andma igal aastal aru ka oma tegevusega seotud sotsiaal- ja keskkonnamõjust ning -riskidest. See aitab investoritel, kodanikuühiskonna organisatsioonidel, tarbijatel, poliitikakujundajatel ja muudel sidusrühmadel hinnata suurte äriühingute muid kui finantstulemusi ning seeläbi innustatakse äriühinguid kujundama äritegevuse valdkonnas välja vastutustundliku lähenemisviisi.
Muud kui finantsaruandlust käsitlevas direktiivis (direktiiv 2014/95/EL) on sätestatud normid teatavate suurte äriühingute poolt muu kui finantsteabe ja mitmekesisust käsitleva teabe avalikustamise kohta. Need normid hõlmavad selliseid valdkondi nagu keskkonnaküsimused, sotsiaalküsimused ja töötajate kohtlemine, inimõiguste austamine, korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane võitlus ning mitmekesisus juhtorganites (nt vanuse, soo ning haridusliku ja ametialase tausta aspektist). Direktiivi kohaldatakse suurte avalikku huvi pakkuvate äriühingute suhtes, millel on rohkem kui 500 töötajat.
5. jaanuaril 2023 jõustus äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (EL) 2022/2464. Direktiiviga ajakohastatakse norme seoses sotsiaalse ja keskkonnaalase teabega, mis peab äriühingute aruandluses sisalduma. Kestlikkuse kohta peab aru andma senisest rohkem suuri äriühinguid, samuti peavad nüüd aru andma noteeritud VKEd. Sellega tagatakse ka juurdepääs teabele, mis on vajalik kliimamuutustest ja muudest kestlikkusega seotud küsimustest tulenevate investeerimisriskide hindamiseks, ning luuakse läbipaistvuskultuur seoses äriühingute tegevuse mõjuga inimestele ja keskkonnale.
Aruandluskoormuse vähendamise püüdluste raames muudeti hiljuti vastu võetud nn aja peatamise direktiiviga (direktiiv (EL) 2025/794) äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi (direktiiv (EL) 2024/1760) seoses kuupäevadega, millest alates peavad liikmesriigid teatavaid äriühingute kestlikkusaruandluse ja kestlikkusalase hoolsuskohustuse nõudeid kohaldama. Samal ajal algatas komisjon läbivaatamise, mille eesmärk on äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi, äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ja taksonoomiamääruse raames ette nähtud kestlikkusaruandlust ja kestlikkusalast hoolsuskohustust hõlbustada.
B. ELi juriidilised isikud
ELi juriidilise isiku vormid kehtivad kõikjal ELis ja eksisteerivad kõrvuti riiklike juriidiliste isikutega. EL on kasutanud mitmesuguseid õigusloomevõtteid, sealhulgas määrustega loodud autonoomsed üleeuroopalised õiguslikud vormid (Euroopa äriühing, Euroopa ühistu ja Euroopa majandushuviühing) ning 28. õigusraamistiku meetod, mille puhul ühtlustatud ELi õigusnormid kehtivad paralleelselt riiklike õigusnormidega, võimaldades ettevõtjatel ELi raamistiku rakendamise vabatahtlikult valida.
1. Euroopa äriühing
Pärast pikki, 30 aastat kestnud läbirääkimisi võttis nõukogu vastu kaks Euroopa äriühingu asutamiseks vajalikku õigusakti, täpsemalt määruse (EÜ) nr 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta ja direktiivi 2001/86/EÜ, millega täiendatakse Euroopa äriühingu põhikirja töötajate kaasamise suhtes. See võimaldab liidu territooriumil asutada äriühingu aktsiaseltsina (ladinakeelse nimetusega Societas Europaea (SE)).Euroopa äriühingu asutamisel peavad osalema vähemalt kahe liikmesriigi ettevõtjad, kuid võimalikud on eri variandid: ühinemine, valdusettevõtja asutamine, tütarettevõtja moodustamine või ümberkujundamine Euroopa äriühinguks. Euroopa äriühing peab võtma kapitaliühingu vormi. Selliste äriühingute mõistliku suuruse tagamiseks on määruse artiklis 4 sätestatud miinimumkapitali nõue 120 000 eurot.
Direktiivi 2001/86/EÜ eesmärk on tagada, et Euroopa äriühingu asutamine ei tooks kaasa töötajate senise kaasamise kadumist või vähenemist nendes äriühingutes, mis Euroopa äriühingu asutamises osalevad.
2. Euroopa ühistu
Euroopa ühistu (SCE) põhikirja käsitleva määrusega (EÜ) nr 1435/2003 kehtestati Euroopa ühistu jaoks ühtne õiguslik vorm. See võimaldab eri liikmesriikides elavatel isikutel või eri liikmesriikide õiguse alusel asutatud juriidilistel isikutel asutada ühistu. Selliste ühistute miinimumkapital peab olema 30 000 eurot ning need saavad tegutseda kogu ühtsel turul ühe juriidilise isikuna, ühtsete reeglite alusel ja ühe struktuuriga.
Direktiiviga 2003/72/EÜ täiendatakse Euroopa ühistu põhikirja töötajate kaasamise osas, et välistada töötajate senise kaasamise kadumine või vähenemine Euroopa ühistu asutamises osalevates äriühingutes.
3. Euroopa majandushuviühing
Euroopa majandushuviühingut käsitleva määrusega (EMÜ) nr 2137/85 kehtestati Euroopa majandushuviühingu põhikiri. Õigus- ja teovõimet omavad Euroopa majandushuviühingud võimaldavad ühes liikmesriigis asuval äriühingul teha ühisettevõttes koostööd teistes liikmesriikides asuvate äriühingute või füüsiliste isikutega, et endale kasumi teenimise asemel hõlbustada või arendada oma liikmete majandustegevust. Saadud kasum jagatakse liikmete vahel. Euroopa majandushuviühing ei või kaasata üldsuse investeeringuid.
4. 28. õigusraamistik: liikudes uuenduslikele äriühingutele ette nähtud õigusraamistiku suunas
Komisjon avaldas 28. mail 2025 teatise ELi idu- ja kasvufirmade strateegia kohta, milles ta annab teada kavatsusest esitada ettepanek Euroopa 28. õigusraamistiku kohta, millega kehtestataks äriühingutele ühtsed õigusnormid, sealhulgas äriühingute suhtes kohaldatav ELi õigusraamistik, mis põhineks vaikimisi digitaalsetel lahendustel. Selle eesmärk on aidata ületada takistusi äriühingute asutamisel, laiendamisel ja käitamisel kogu ühtsel turul. Selleks lihtsustataks õigusraamistikus kohaldatavaid õigusnorme ja vähendataks ebaõnnestumiskulusid, käsitledes konkreetseid aspekte asjaomastes õigusvaldkondades, sealhulgas maksejõuetus-, töö- ja maksuõiguses. Samuti uurib komisjon võimalust, et äriühingud saaksid alustada tegevust Euroopas kiiremini, parimal juhul 48 tunni jooksul.
Komisjoni varasemad algatused Societas Privata Europaea (SPE) ja Societas Unius Personae (SUP) kohta ei andnud tulemusi.
Euroopa Parlamendi roll
Parlamendil on alati õnnestunud õigusakte muuta, näiteks kaitstes töötajate osalemist äriühingutes või toetades eri Euroopa äriühinguvormide loomist, et lihtsustada ettevõtjate piiriülest tegevust. Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu direktiiv Euroopa piiriüleste ühingute kohta, et parandada siseturu toimimist, kõrvaldades õiguslikud ja haldustõkked ning luues võrdsed tingimused ELi mittetulundusühingutele, kes soovivad tegutseda rohkem kui ühes liikmesriigis. 13. märtsil 2024 võttis parlament vastu oma esimese lugemise seisukoha, kuid esitas hulga muudatusettepanekuid, milles nõutakse võlausaldajate huvide paremat kaitset ja selgemaid norme, millega reguleeritakse olemasolevate mittetulunduslike üksuste ühinemist.
Parlament nõudis ka sihtasutustele asjakohase õigusraamistiku loomist. 8. veebruaril 2012 esitas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus Euroopa sihtasutuse (Fundatio Europaea) põhikirja kohta. Selle eesmärk oli võimaldada sellistel organisatsioonidel lihtsamini kõikjal ELis avalikes huvides tegutseda.
Oma 2012. aasta resolutsioonis Euroopa äriühinguõiguse tuleviku kohta asus parlament seisukohale, et riiklike õigusaktide alusel toimivaid äriühinguvorme täiendavatel ELi äriühinguvormidel on märkimisväärne potentsiaal ja neid tuleks edasi arendada. VKEde erivajaduste käsitlemiseks nõudis parlament tungivalt, et komisjon teeks uusi pingutusi Euroopa osaühingu põhikirja vastuvõtmise nimel. Vastuseks komisjoni sellekohasele teatisele võttis parlament 2013. aasta veebruaris vastu resolutsiooni ELi uuendatud strateegia kohta ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas. Oma 2013. aasta märtsi resolutsioonis Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta esitas parlament komisjonile sellist põhikirja käsitlevaid soovitusi. Ühtlasi on parlament eri resolutsioonides ja suuliselt vastatavates küsimustes mitmel korral esitanud nõudmise koostada direktiiv äriühingu asukoha piiriülese muutmise kohta, pidades kahetsusväärseks ühiste normide puudumist, sest see kahjustab äriühingute liikuvust ja seega asutamisvabadust.
Oma 2017. aasta resolutsioonis piiriülese ühinemise ja jagunemise rakendamise kohta juhtis parlament tähelepanu vähemusaktsionäride õigustele ja võlausaldajate kaitset käsitlevatele normidele ning piiriülese jagunemise korral ette nähtud pikkadele ja keerukatele menetlustele. Samuti on parlament korduvalt nõudnud ettepaneku koostamist äriühingu asukoha piiriülese muutmise kohta (14. äriühinguõiguse direktiiv, mille kohta ei ole seni ettepanekut vastu võetud).
Parlament on saanud mitu petitsiooni, mis puudutavad ELi äriühinguõiguse digitaliseerimist ja piiriülest tegevust. Tavaliselt palub petitsioonikomisjon Euroopa Komisjonilt asjakohast teavet või arvamust petitsioonis tõstatatud küsimuste kohta (vt4.1.4).
2017. aasta mais võttis parlament vastu resolutsiooni ELi e-valitsuse tegevuskava kohta, milles ta kutsus komisjoni üles kaaluma täiendavaid võimalusi, et edendada digilahendusi formaalsuste täitmiseks äriühingu kogu elutsükli vältel, ja rõhutas äriregistrite omavahelise ühendamise tähtsust. Parlamendil on ka pikaajaline uuringukogu, milles nõutakse selles valdkonnas digitaalset lihtsustamist.
2019. aasta novembris võeti vastu direktiiv äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise kohta ning selles kehtestati piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta täiendavad õigusnormid. Seadusandliku protsessi käigus esitas parlament direktiivi ettepaneku kohta olulisi muudatusettepanekuid.
2019. aasta juulis võttis parlament vastu direktiivi digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamise kohta äriühinguõiguses, mille eesmärk on hõlbustada ettevõtete asutamist elektrooniliste vahendite abil ja edendada internetipõhiseid tehinguid äriühingu kogu elutsükli jooksul. Kõik liikmesriigid ei ole seni veel internetipõhiseid registreerimismenetlusi ettevõtjatele täielikult kättesaadavaks teinud, hoolimata asjaolust, et internetipõhine registreerimine on keskmiselt kaks korda kiirem ja võib olla kuni kolm korda odavam kui tavapärased paberipõhised võimalused. 10. jaanuaril 2025 võtsid parlament ja nõukogu vastu direktiivi (EL) 2025/25, millega laiendatakse ja ajakohastatakse digitaalsete vahendite ja menetluste kasutamist äriühinguõiguses.
Vastuseks komisjoni teatisele ELi idu- ja kasvufirmade strateegia kohta avaldas parlamendi õiguskomisjon 30. juunil 2025 raporti projekti, milles soovitatakse võtta vastu ELi toimimise lepingu artiklil 50 ja artikli 114 lõikel 1 põhinev direktiiv, et luua 28. õigusraamistik, mis annaks börsil noteerimata piiratud vastutusega äriühingutele võimaluse kasutada Euroopa idu- ja kasvufirma (ESSU) märgist. Kõnealuse raporti projekti kohaselt oleks ESSU riiklik ettevõtlusvorm, millega ühtlustataks teatavaid olulisi elemente. Erinõuetele vastavad äriühingud lisaksid oma riigisisesele nimetusele „ESSU“ (nt „[äriühingu nimi] GmbH ESSU“), mida tunnustataks automaatselt kõigis liikmesriikides. Liikmesriikidele jääks vabadus lubada riiklike ettevõtlusvormide ümberkujundamist ESSUks või luua sel eesmärgil uusi riiklikke ettevõtlusvorme. Erinevalt tavapärastest äriühinguõiguse nõuetest võimaldaks ESSU omada registrijärgset ja tegelikku asukohta eri liikmesriikides.
Peamised kavandatud elemendid on registreerimine 48 tunniga ELi tasandi digiregistri kaudu, ühtlustatud omakapitalilaadsed võlainstrumendid (nt kasumis osalemise õigused ja hääleõiguseta osalus) standardsete näidisdokumentidega ja vabatahtlikud korraldaja omandimehhanismid (nt varalukud ja erineva hääleõigusega aktsiad), mille puhul on lisatud märge „juhtomanduses“. Raporti projekt sisaldab ka piiriülese ümberkujundamise piiranguid direktiivi (EL) 2017/1132 tehtavate muudatuste kaudu ja vaidluste lahendamise erimehhanisme.
Mis puudutab tööõigust, siis individuaalseid töölepinguid reguleeritaks Rooma I määrusega, samas kui töötajate kaasotsustusõigus juhatuse tasandil määrataks kindlaks selle liikmesriigi õiguse alusel, kus on äriühingu tegelik asukoht. Sellest tulenevalt kaldutakse kõrvale traditsioonilisest käsitusest, mille kohaselt kaasotsustusõigus määratakse kindlaks äriühinguõiguse alusel. Kaitsemeetmed hoiaksid ära kõrvalehoidmise riigisisestest kaitsenormidest, mis on kooskõlas Euroopa äriühingu direktiiviga.
Parlamendi resolutsiooni ettevalmistamise protsessi toetas 28. õigusraamistikku käsitlev seminar ja mitu uuringut järgmistel teemadel:
5. juulil 2024 võtsid parlament ja nõukogu vastu äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi. Õigusakt kohustab äriühinguid tegema kindlaks enda ja oma äripartnerite tegevuse negatiivse mõju inimõigustele ja keskkonnale ning vajaduse korral seda mõju ennetama, vastava tegevuse lõpetama või selle tagajärgi leevendama. See hõlmab lapstööjõu kasutamist, orjust, tööalast ärakasutamist, reostust, keskkonnaseisundi halvenemist ja elurikkuse vähenemist. Äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muudeti hiljuti aga nn aja peatamise direktiiviga seoses kuupäevadega, millest alates liikmesriigid peaksid selle mitmesuguseid nõudeid kohaldama.
Lisaks tehti 18. märtsil 2026 jõustunud I koonddirektiiviga (direktiiv (EL) 2026/470) olulisi muudatusi nii äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kui ka äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi, sealhulgas kitsendati kohaldamisala, ühtlustati hoolsuskohustuse raamistikku ja muudeti äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi kohaldamise ajakava. Muudetud ajakava kohaselt peavad liikmesriigid võtma äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi riigisisesesse õigusesse üle 26. juuliks 2028, kusjuures direktiivi hakatakse täielikult kohaldama alates 26. juulist 2029. Ühtlasi nõuetakse iga-aastast hoolsuskohustuse aruandlust 1. jaanuaril 2030 või pärast seda algavate majandusaastate kohta.
30. septembril 2025 lõppenud komisjoni avaliku konsultatsiooni järel võttis parlament 20. jaanuaril 2026 vastu resolutsiooni, milles käsitletakse 28. õigusraamistikku ehk uut õigusraamistikku uuenduslike ettevõtete jaoks ning milles nõutakse, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku 2026. aasta esimeses kvartalis. Parlamendi soovituste kohaselt oleks kavandatava ELi õigusliku vormi nimi Societas Europaea Unificata (ühtne Euroopa äriühing (S.EU)).
Selles resolutsioonis võtsid parlamendiliikmed vastu rea soovitusi, mille eesmärk on anda oma panus komisjoni ettepanekusse uue õigusraamistiku kohta, millega toetatakse ELi äriühinguid. Kavandatava raamistiku kohaselt saaksid liikmesriigid kas luua uue ettevõtlusvormi või hõlmata kogu ELi hõlmavad normid olemasoleva vormiga. Parlamendiliikmed nõudsid ühiseid ühtlustatud norme (28. õigusraamistik), et tagada ettevõtjatele võrdsed tingimused kogu ELis. Parlamendiliikmete tööd toetasid 28. õigusraamistikku käsitleva seminari käigus saadud Euroopa akadeemilised teadmised ja mitu eespool nimetatud eksperdiuuringut.
18. märtsil 2026 avaldas komisjon ettepaneku võtta vastu määrus, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku – „EU Inc.“, ning teatise „Liikudes ELi ettevõtetele ette nähtud 28. äriühingute õigusraamistiku suunas“. Erinevalt parlamendi raporti projektist, milles soovitati võtta vastu direktiiv, millega luuakse olemasolevatele riiklikele vormidele lisatav märgis, otsustas komisjon esitada ettepaneku võtta vastu määrus, millega kehtestatakse täiesti eraldiseisev üleeuroopaline õiguslik vorm. Põhielemendid hõlmavad järgmist:
Järgmisel päeval, 19. märtsil 2026 kiitis Euroopa Ülemkogu äriühinguvormi „EU Inc.“ heaks kui prioriteetse meetme tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ raames, kutsudes kaasseadusandjaid (parlament ja nõukogu) üles võtma teksti vastu 2026. aasta lõpuks.
Käesole va teabelehe koostas Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond. Lisateabe saamiseks külastage õiguskomisjoni veebisaiti.
Christophe BEAUDOUIN / Jagoda Karolina MACIEJEWSKA / Mariusz MACIEJEWSKI