Haridus
Käesolevas teabelehes selgitatakse ELi toetavat rolli hariduse valdkonnas, tutvustades peamisi poliitikaraamistikke ja juhtprogramme, mis võimaldavad Euroopa koostööd selles valdkonnas. ELi hariduspoliitika peamised eesmärgid on õppijate ja õpetajate liikuvuse ergutamine, diplomite ja välismaal veedetud õppeperioodide vastastikuse tunnustamise edendamine ning kõrgharidusasutuste vahelise koostöö soodustamine.
Õiguslik alus
Haridus tunnistati ametlikult ELi pädevusvaldkonnaks 1992. aastal Maastrichti lepinguga. ELi pädevusi on kirjeldatud järgmistes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites:
- artiklis 6 on sätestatud: „Liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Need meetmed puudutavad Euroopa tasandil järgmisi valdkondi: ... haridus, kutseõpe, noored ja sport“;
- artiklit 9 võib nimetada horisontaalseks „sotsiaalklausliks“ ja selles on sätestatud, et „[o]ma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid“;
- artikli 165 lõikes 1 on sätestatud: „Liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele, soodustades koostööd liikmesriikide vahel ning vajaduse korral toetades ja täiendades nende tegevust, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.“;
-
artikli 165 lõikes 2 on sedastatud: „Liidu tegevusega püütakse:
- arendada Euroopa mõõdet hariduses;
- ergutada õppijate ja õpetajate liikuvust, muu hulgas aidates kaasa diplomite ja õpiaja akadeemilisele tunnustamisele;
- soodustada haridusasutustevahelist koostööd; tõhustada informatsiooni ja kogemuste vahetamist liikmesriikide haridussüsteemidele ühistes küsimustes;
- ergutada kaugõppe arengut.“;
- artiklis 166 antakse ELile õigus rakendada kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid. Selle artikli kohaselt on ELi ülesanne suurendada kutseõppe kättesaadavust ning ergutada koolitajate ja koolitatavate, eelkõige noorte liikuvust.
- nende 15-aastaste osakaal, kellel puudub piisav lugemisoskus ning matemaatika ja loodusteaduste alased teadmised, peaks 2030. aastaks olema väiksem kui 15% (2022. aasta määr: 22,5%-l puudub piisav lugemisoskus, 29,5%-l puuduvad piisavad matemaatika alased teadmised, 24,2%-l puuduvad piisavad loodusteaduste alased teadmised);
- digikirjaoskuses ja infopädevuses kehvade tulemustega kaheksanda klassi õpilaste osakaal peaks 2030. aastaks olema alla 15% (2023. aasta määr: 43%);
- alushariduses ja lapsehoius peaks 2030. aastaks osalema vähemalt 96% lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku alghariduse alguseni (2023. aasta osaluse määr: 94,6%);
- madala haridustasemega noorte osakaal peaks 2030. aastaks olema alla 9% (2024. aasta määr: 9,3%);
- kõrghariduse omandanud 25–34aastaste inimeste osakaal peaks olema vähemalt 45% (2024. aasta määr: 44,1%);
- töökohapõhise õppe kogemusega hiljuti kutsehariduse ja -õppe lõpetanuid peaks 2025. aastaks olema vähemalt 60% (2023. aasta määr: 65,6%);
- 2025. aastaks peaks vähemalt 47% 25–64aastastest täiskasvanutest olema viimase 12 kuu jooksul õppetöös osalenud (2022. aasta määr: 46,6%).
- kõrgharidusvaldkonnas oskuste arendamise vastavusse viimine tööturu vajadustega;
- kõrghariduse muutmine kättesaadavamaks ja kaasavamaks ning selle ühiskondliku mõju suurendamine;
- kõrgharidussüsteemide innovatsioonivõime edendamine;
- kõrgharidussüsteemide tulemuslikkuse ja tõhususe parandamine.
- toetada elukestva õppe kaudu hariduslikku, kutsealast ja isiklikku arengut;
- aidata sel viisil kaasa kestlikule majanduskasvule, kvaliteetsetele töökohtadele, sotsiaalse ühtekuuluvuse innovatsioonile, tugevamale ELi identiteeditundele ja kodanikuaktiivsusele;
- luua Euroopa haridusruum ning hõlbustada Euroopa strateegilist koostööd hariduse ja koolituse valdkonnas, sealhulgas selle aluseks olevates valdkondlikes tegevuskavades;
- edendada noortepoliitika alast koostööd Euroopa Liidu noortestrateegia 2019–2027 raames;
- arendada Euroopa mõõdet spordis.
- põhimeede 1: üksikisikute õpiränne;
- põhimeede 2: institutsioonidevaheline koostöö ja heade tavade vahetamine;
- põhimeede 3: poliitikavaldkonna reformi toetamine.
- töötavad välja moodulõppekavasid ja mikrokvalifikatsioonitunnistusi, mis on tööturu vajadustega kooskõlas;
- tugevdavad koostööd kutsehariduse ja -koolituse, kõrghariduse ja tööstuse vahel;
- lõimivad rohe- ja digioskusi koolitusprogrammidesse;
- rajavad teed uuenduslikele õpetamismeetoditele alates tehisintellektil põhinevatest vahenditest kuni probleemipõhise õppeni.
- õpetajate akadeemiad, mis loovad Euroopa partnerlusi ning edendavad koostööd õpetajahariduse asutuste ja koolitajate vahel, et toetada õpetajaid nende karjääri alguses ja tugevdada nende kutsealast arengut;
- eTwinning, mis on koolide veebikogukond, mis pakub õpetajatele ja õpilastele kogu Euroopas turvalist ja tasuta platvormi projektides osalemiseks, rühmades arutamiseks ja oskuste arendamiseks.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 14 sätestatakse, et „igaühel on õigus haridusele“.
Eesmärgid
A. Euroopa haridusruum
Komisjon visandas oma 30. septembril 2020. aastal vastu võetud teatises Euroopa haridusruumi saavutamise kohta aastaks 2025 lähenemise sellele, kuidas parandada Euroopa kodanike haridus- ja koolitustaset ning edendada nende Euroopa Liitu kuulumise tunnet. Euroopa haridusruum põhineb kuuel mõõtmel: hariduse ja koolituse kvaliteet; kaasatus; rohe- ja digiüleminek; õpetajad ja koolitajad; kõrgharidus, ja geopoliitiline mõõde. Nõukogu võttis 2021. aasta veebruaris vastu resolutsiooni, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030), milles esitas eesseisvatel aastatel saavutatavate eesmärkide loetelu:
2025. aasta juulis avaldas komisjon Euroopa haridusruumi 2021.–2030. aasta strateegilise raamistiku vahehindamise ja leidis, et liikmesriikide koostööga ühiste prioriteetide, sealhulgas kõrghariduse liikuvuse, kaasava ja digiõppe ning Euroopa ülikoolide algatuse valdkonnas on saavutatud esimesi positiivseid tulemusi. Komisjon tuvastas aga ka probleeme ja soovitas parandusi, nagu strateegiliste prioriteetide selgitamine, eri haridussektorite vaheliste sidemete tugevdamine, järelevalve parandamine ja koostoime tugevdamine muude Euroopa valdkondadega, näiteks teadusuuringutega.
B. Bologna protsess
Lisaks liikmesriikide endi algatustele toetab EL aktiivselt Bologna protsessi prioriteete. Bologna protsess on alates selle algatamisest 1999. aastal liikunud eesmärgi poole tagada Euroopa ja naaberpiirkondade kõrgharidussüsteemide parem võrreldavus, ühilduvus ja sidusus ning selle tulemusena loodi 2010. aasta märtsis Budapesti-Viini ministrite konverentsi deklaratsiooniga Euroopa kõrgharidusruum. Praeguseks kuulub Euroopa kõrgharidusruumi 49 riiki.
C. ELi uus kõrghariduse tegevuskava
2017. aastal avaldas komisjon ELi uue kõrghariduse tegevuskava. See käsitleb nelja prioriteetset valdkonda:
Saavutused
A. Programm „Erasmus+“
„Erasmus+“ on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm aastateks 2021–2027. Programmi „Erasmus+“ üldeesmärgid on järgmised:
Programmiga täidetakse neid eesmärke järgmiste põhimeetmete raamistiku kaudu:
Programmi „Erasmus+“ üldises ülesehituses on keskne roll kõrgharidusel, millele eraldatakse vähemalt 34,6 % programmi kogueelarvest. Programm „Erasmus+“ toetab üliõpilaste ja kõrghariduse valdkonna töötajate liikuvust ning sellest rahastatakse ka Erasmus Munduse ühiseid magistriõppekavasid.
2018. aastal käivitatiEuroopa ülikoolide algatus, millega toetatakse liikmesriikide kõrgharidusasutuste võrgustike loomist, et arendada pikaajalist struktuurset, strateegilist ja kestlikku koostööd kõrgharidusasutuste vahel. Nende liitude kaudu saavad üliõpilased omandada oma kraadi, ühendades õpingud mitmes Euroopa riigis. Nüüdseks on 36 riigis 73 Euroopa ülikoolide liitu.
22. oktoobril 2021 võttis komisjon vastu „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpuse 2021.–2027. aasta programmidekaasamismeetmete uue raamistiku. Raamistiku eesmärk on lihtsustada juurdepääsu vähemate võimalustega inimestele ja kõrvaldada juurdepääsu takistada võivad tõkked. Raamistikuga toetatakse kutsehariduse ja -koolituse pakkujaid, kes soovivad korraldada õpirändega seotud tegevusi õppijatele ja töötajatele. Koostöö on oluline ka uue raamistiku puhul ning see hõlmab väikesemahulisi partnerlusi, mis laiendavad juurdepääsu programmile.
2025. aasta juulis avaldas komisjon programmi „Erasmus+“ (2021–2027) vahehindamise ja programmi „Erasmus+“ (2014–2020) lõpphindamise. 2023. aastaks oli programmis osalenud üle 1,6 miljoni osaleja ja üle 77 000 organisatsiooni. Selle valdkonnaülesed prioriteedid – eelkõige kaasatus ja mitmekesisus, digiüleminek ja rohepööre – on osutunud tõhusaks: peaaegu kolmandik reisidest on toimunud keskkonnahoidlikumate reisivõimaluste abil ning paljud osalejad on teatanud parematest digioskustest ja keskkonnateadlikkusest.
Samal ajal on programmi „Erasmus+“ käsitleva määruse ettepanekus aastateks 2028–2034kavandatud eelarve ligikaudu 40,8 miljardit eurot.
B. Marie Skłodowska-Curie meetmed
Marie Skłodowska-Curie meetmetega (MSCA) toetatakse teadlaste liikuvust ja koolitust. Need meetmed on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2021–2027) osa ning on üles ehitatud viiele allmeetmele. Kõrghariduse valdkonnas on MSCA meetmetest saanud Euroopa Liidu keskne doktoriõppe programm. Programmist „Euroopa horisont“ eraldatakse MSCA meetmetele ligikaudu 6,6 miljardit eurot.
C. Kõrghariduse alane koostöö
Nõukogu võttis 2022. aasta aprillis vastu järeldused Euroopa strateegia kohta, mis käsitleb kõrgharidusasutuste võimestamist Euroopa tuleviku nimel, ning soovituse, mis käsitleb võimaluste loomist tulemuslikuks Euroopa kõrghariduskoostööks. Nende eesmärk oli aidata Euroopa kõrgharidusasutustel kujundada oma panust kestlikku ja vastupanuvõimelisse majandusse ning tõhustada ja laiendada riikidevahelist koostööd.
2024. aasta märtsis võttis komisjon vastu ettepanekute paketi Euroopa kõrgharidussektori kohta koos kavaga kõrgharidusasutuste tihedamaks ja ulatuslikumaks riikidevaheliseks koostööks. Sellele paketile järgnes esmalt nõukogu 25. novembri 2024. aasta soovitus atraktiivse ja kestliku karjääri kohta kõrghariduses, milles kirjeldatakse viise, kuidas parandada akadeemiliste töötajate tingimusi ning tugevdada kõrgharidust ja selle rolli ühiskonnas. Seejärel avaldas nõukogu 12. mail 2025 soovituse ja täiendava resolutsiooni. Soovituses määratakse kindlaks ühised Euroopa kriteeriumid ja kvaliteedi tagamise kord ühisõppekavade jaoks ning resolutsioonis kehtestatakse järkjärguline lähenemisviis kvaliteedimärgise kasutuselevõtule, järelevalvele ja hindamisele, et anda teavet tulevase poliitilise otsuse tegemiseks ühise Euroopa kraadi loomise kohta.
D. Oskuste liit
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 18. aprillil 2018. aastal vastu otsuse (EL) 2018/646, milles käsitletakse oskuste ja kvalifikatsioonidega seotud paremate teenuste pakkumise ühist raamistikku (Europass).
2025. aasta märtsis käivitas komisjon oskuste liidu – strateegilise raamistiku, mille eesmärk on anda inimestele ELis rohe-, digi- ja konkurentsivõimeliseks majanduseks vajalikud oskused. Algatuses rõhutatakse põhioskusi (lugemine, matemaatika, teadus ja digipädevused), haridust MATI valdkonnas (teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika), elukestvat täiendus- ja ümberõpet (sealhulgas mikrokvalifikatsioonitunnistused), oskuste ja kvalifikatsioonide ülekantavust liikmesriikide vahel, talentide ligimeelitamist ja hoidmist ning töötamist Euroopa kraadi/märgise ning uue kutsehariduse ja -õppe diplomi/märgise nimel. Sellega luuakse uued juhtimisvahendid (Euroopa oskuste prognoosimise vaatluskeskus ja kõrgetasemeline oskuste nõukogu) ning seatakse eesmärk saavutada mitmesugused eesmärgid, näiteks vähendada 2030. aastaks kirjaoskuse, matemaatika, teaduse ja digioskuste valdkonnas kehvade tulemustega õpilaste osakaalu alla 15%.
Alates 2019. aastast on programmist „Erasmus+“ rahastatud 69 kutsehariduse tipptaseme keskuse projekti, mis:
E. Muud saavutused
2020. aastal kuulutas komisjon välja Euroopa innovatiivse õpetamise auhinna, mille eesmärk on tunnustada nende õpetajate (ja nende koolide) tööd, kes annavad sellesse kutsealasse erakordse panuse. Selle viienda aastapäeva puhul lisati kaks uut kategooriat: Euroopa keelemärk ja täiskasvanuharidus. Õpetajatele suunatud algatust täiendavad muud programmi „Erasmus+“ alla kuuluvad algatused:
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlamendil on Euroopa hariduspoliitika kujundamisele järjest suurem mõju.
A. Programm „Erasmus+“
2021. aasta mais võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse, millega luuakse programm „Erasmus+“ ajavahemikuks 2021–2027 (määrus (EL) 2021/817). Praeguse programmi eelarve on 26,6 miljardit eurot (võrreldes 14,7 miljardi euroga eelmisel perioodil) ja selle eesmärk on tagada võrdsed võimalused, parandades ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu.
Euroopa Parlamendi 23. juuni 2022. aasta resolutsioonis kaasavate meetmete rakendamise kohta programmis „Erasmus+“ (2014–2020) jõuti järeldusele, et kuigi kaasamine on muutunud tähtsamaks ning sellega tegeletakse terviklikumalt ja sihipärasemalt kui varasemates programmides, esineb endiselt märkimisväärseid probleeme ja puudusi. See kinnitas vajadust pöörata rohkem tähelepanu kaasavatele meetmetele programmis „Erasmus+“ (2021–2027), mille õiguslikus aluses oli kaasamine selgelt määratletud programmi ühe põhieesmärgina.
2024. aasta jaanuaris võttis parlament programmi vahehindamise raames vastu resolutsiooni praeguse programmi „Erasmus+“ (2021–2027) rakendamise kohta. Parlament toonitas asjaolu, et programm „Erasmus+“ on endiselt väga edukas, nõudis täiendavaid rahastamis- ja lihtsustamismeetmeid, et parandada vähemate võimalustega õppijate juurdepääsu, ning innustas komisjoni tugevdama programmi rohe- ja digikomponente kooskõlas digiõppe tegevuskavaga aastateks 2021–2027.
B. Muud konkreetsed valdkonnad
Parlament on väga huvitatud konkreetsete haridusvaldkondade käsitlemisest ja toetamisest, nagu ilmneb järgmistest näidetest.
Parlament väljendas 25. märtsi 2021. aasta resolutsioonis digiõppe poliitika kujundamise kohta oma seisukohta komisjoni teatise „Digiõppe tegevuskava 2021–2027. Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ suhtes. 2023. aasta märtsis avaldas Euroopa Parlamendi uuringuteenistus ülevaate digiõppe tegevuskava edusammudest, vaadates läbi selle rakendamise. Ülevaates rõhutati vajadust tegeleda püsivate puudujääkidega digioskustes, taristus ja kaasamises, et tagada kava tõhus ja õiglane mõju kogu ELis.
Parlament juhib Euroopa Parlamendi partnerkooli programmi ja Euroscola programmi, et aidata suurendada teadlikkust Euroopa demokraatiast ja väärtustest. Euroopa Parlament võttis 6. aprillil 2022. aastal vastu resolutsiooni kodanikuhariduse meetmete rakendamise kohta. Resolutsioonis väljendatakse muret keskmiste kodanikuteadmiste tasakaalustamatuse pärast liikmesriikide vahel ja nende sees ning esitatakse mitmeid soovitusi selle probleemi lahendamiseks.
Parlamendi 11. novembri 2021. aasta resolutsioonis Euroopa haridusruumi kohta rõhutati vajadust tervikliku lähenemisviisi ja ühiste jõupingutuste järele ning rõhutati, kui oluline on edendada Euroopa haridusruumi hariduslikust seisukohast, et pakkuda Euroopa kodanikele rohkem ja paremaid võimalusi välismaal õppimiseks, koolitumiseks ja töötamiseks. Euroopa Parlament võttis 19. mail 2022. aastal vastu resolutsiooni Euroopa haridusruumi loomise kohta 2025. aastaks, väljendades heameelt komisjoni ettepanekute üle töötada välja Euroopa lähenemisviis mikrokvalifikatsioonitunnistustele, isiklikele õppekontodele ja õppimisele kestliku keskkonna nimel. Kõik need kuuluvad Euroopa haridusruumi 2025. aastaks saavutamise eesmärkide hulka.
Parlament võttis 11. septembril 2025 vastu ka resolutsiooni, milles esitas oma nägemuse Euroopa ülikoolide liitudest, andes suuniseid nende tulevase arengu, juhtimise ning rolli kohta akadeemilise tipptaseme, liikuvuse ja Euroopa identiteedi edendamisel.
C. Ettepanekud aluslepingute muutmiseks
Euroopa Parlament võttis 22. novembril 2023. aastal vastu resolutsiooni Euroopa Parlamendi ettepanekute kohta aluslepingute muutmiseks. Hariduse valdkonnas nõutakse resolutsioonis, et EL töötaks välja ühised eesmärgid ja standardid hariduse jaoks, mis edendab demokraatlikke väärtusi ja õigusriiki ning digi- ja majanduskirjaoskust; parlament nõudis ka seda, et EL edendaks haridusasutuste süsteemide vahelist koostööd ja sidusust, tagades samal ajal kultuuritraditsioonid ja piirkondliku mitmekesisuse; samuti nõudis ta, et EL töötaks välja ühtsed kutseõppestandardid, et suurendada töötajate liikuvust. Resolutsioonis tehti ettepanek, et ELi eesmärk oleks kaitsta ja edendada juurdepääsu tasuta ja universaalsele kooliharidusele, institutsionaalsele ja individuaalsele akadeemilisele vabadusele ning inimõigustele.
Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi kodanike, võrdõiguslikkuse ja kultuuri poliitikaosakond. Lisateavet selle teema kohta leiate kultuuri- ja hariduskomisjoni veebisaidilt.
Léanne Emma Clara COSTES / Anastasia MITRONATSIOU