Eelarvemenetlus
Käesolevas teabelehes selgitatakse, mis on ELi eelarve ja millised on eelarvemenetluse eesmärgid, õiguslik alus ja peamised etapid, ELi eelarvemenetluse areng alates 1970. aastatest, Euroopa Parlamendi roll eelarve kujundamisel ning ELi eelarve haldamisega seotud struktureeritud raamistikud ja koordineerimistegevus.
Õiguslik alus
Eelarvemenetlus põhineb peamistel ELi aluslepingutel, määrustel ja kokkulepetel, milles määratakse kindlaks, kuidas eelarve koostatakse, kuidas see vastu võetakse ja kuidas seda hallatakse, et tagada läbipaistvus, koostöö ja usaldusväärne finantsjuhtimine.
- Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 314 on sätestatud ELi aastaeelarve vastuvõtmise menetlus, milles on kindlaks määratud komisjoni, parlamendi ja nõukogu ülesanded ja koostöö.
- Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklis 106a on sätestatud, et ELi eelarve-eeskirju kohaldatakse ka Euratomi suhtes.
- Finantsmääruse artiklites 39–55 on sätestatud eelarveprojekti koostamise kord ja eelarve struktuur.
- Institutsioonidevaheline kokkulepe eelarvedistsipliini, koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta annab komisjonile, parlamendile ja nõukogule raamistiku tulemuslikuks koostööks, tagades eelarve läbipaistva ja vastutustundliku haldamise.
- otsustada, kui palju raha EL saab igal aastal kulutada;
- jaotada see raha eri poliitikavaldkondade ja programmide vahel.
- Eelarve täitmine (1.4.4)
- ELi kulutused (1.4.2)
- Eelarvekontroll (iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus) (1.4.5)
- kiita nõukogu seisukoht heaks;
- keelduda otsuse tegemisest; sellisel juhul loetakse eelarve vastuvõetuks;
- esitada muudatusettepanekud.
- Kui parlament lükkab kompromissi tagasi, peab komisjon esitama uue eelarveprojekti, olenemata nõukogu seisukohast. Praktikas ei ole kunagi olnud olukorda, kus parlamendi esindajad oleksid kompromisstekstis kokku leppinud ja kus parlament tervikuna oleks kokkuleppe tagasi lükanud.
-
Kui parlament kiidab kompromissi heaks, kuid nõukogu lükkab selle tagasi:
- kompromisstekst võetakse vastu esitatud kujul või
- parlament võib hääletada selle poolt, et kinnitada osaliselt või täielikult oma esialgne seisukoht komisjoni eelarveprojekti kohta.
- Kui parlament hääletab selle poolt, et kinnitada oma esialgne seisukoht osaliselt või täielikult, ja saavutab nõutava häälteenamuse, lisatakse need muudatusettepanekud ühisesse teksti, mis loetakse seejärel vastuvõetuks. Kuigi see on teoreetiliselt võimalik, ei ole praktikas kunagi olnud olukorda, kus nõukogu esindajad oleksid kompromisstekstis kokku leppinud ja nõukogu tervikuna oleks kokkuleppe tagasi lükanud. Igal juhul ei oleks nõukogu huvides kompromiss aktiivselt tagasi lükata, kui parlament selle heaks kiidab, kuna see annaks parlamendile võimaluse oma seisukohta tugevdada.
- Kui kokkulepet eelarveaasta alguseks ei saavutata, on ELi toimimise lepingus sätestatud, et kuni kokkuleppe saavutamiseni võidakse võtta kasutusele ajutiste kaheteistkümnendike süsteem. Ajutiste kaheteistkümnendike süsteemi on kasutatud neli korda: 1980., 1985., 1986. ja 1988. aastal.
-
Teatavatel tingimustel võib nõukogu lubada teha kulutusi üle piirmääraks seatud ühe kaheteistkümnendiku, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 315 ja üksikasjalikult kirjeldatud finantsmääruse artiklis 16. Sellistel juhtudel:
- peab komisjon tegema ettepaneku selliseks kulutuste suurendamiseks;
- parlamendil on aega 30 päeva, et otsustada, kas ta soovib nõukogu poolt heaks kiidetud lisakulutusi vähendada.
- 1970. aasta Luxembourgi lepinguga anti parlamendile lõplik sõnaõigus nn mittekohustuslike kulude osas. Sellised kulud määratleti kui kulud, mis ei tulenenud aluslepingutest ega nendega seotud õigusaktidest. 1970. aastal moodustasid mittekohustuslikud kulud ligikaudu 8% eelarvest, kuid aja jooksul on need märkimisväärselt suurenenud ja ületasid 2010. aastal 60% eelarvest.
- 1975. aasta Brüsseli lepinguga anti parlamendile õigus kogu ELi eelarve tagasi lükata.
- Lõpetati kohustuslike ja mittekohustuslike kulude eristamine.
- Mindi üle eelarveprojekti ühele lugemisele igas institutsioonis – st nii nõukogu kui ka parlament vaatavad nüüd eelarveettepaneku läbi ja hääletavad selle üle ainult üks kord, nii et see ei läbi enam kaht läbivaatamis- ja muutmisvooru.
- Kehtestati kaasotsustamismenetlus eelarve suhtes, millega anti parlamendile ja nõukogule eelarve vastuvõtmisel võrdsed õigused.
- konkurentsivõime suurendamine ja piiriülese taristu parandamine;
- koordineerimise ja katastroofidele reageerimise parandamine;
- kaitsevalmidus ja sõjaväeline liikuvus;
- ELi lõuna- ja idanaabrus ning humanitaarabi;
- võimaluste loomine noortele põllumajandustootjatele;
- piirihaldus;
- keskkonna- ja kliimameetmed
- tervis;
- noorte liikuvus (Erasmus+).
- tagada eelarvedistsipliin,
- parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist,
- tõhustada institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes,
- tagada usaldusväärne finantsjuhtimine.
Mis on ELi eelarvemenetlus?
ELi eelarve on Euroopa Liidu iga-aastane rahastamiskava. Selle alusel rahastatakse poliitikat ja programme, millest saavad kasu inimesed, piirkonnad ja sektorid kogu ELis – alates teadusuuringutest ja kliimameetmetest kuni põllumajanduse, hariduse ja välisabini. Kuigi ELi eelarve on liikmesriikide eelarvetega võrreldes suhteliselt väike, on sellel lai haare ning seda tuleb hallata hoolikalt, läbipaistvalt ja vastutustundlikult. Aastaeelarved on osa pikaajalistest rahastamiskavadest, mida nimetatakse mitmeaastasteks finantsraamistikeks ja milles kirjeldatakse ELi eelarveprioriteete ja kulupiiranguid mitme aasta jooksul.
ELi eelarvemenetlus on struktureeritud protsess, mille käigus tehakse ettepanek ELi aastaeelarve kohta, peetakse selle üle läbirääkimisi ja seejärel võetakse vastu. Komisjon koostab esialgse eelarveprojekti; nõukogu ja Euroopa Parlament vaatavad selle läbi ja muudavad seda ning võtavad koos vastu lõpliku teksti.
Menetlus aitab tagada ELi rahaliste vahendite tõhusa ja vastutustundliku kasutamise ning selle, et need kajastavad ELi kodanike prioriteete ja vajadusi. Eelarvemenetluses järgitakse läbipaistvat ja koostööl põhinevat protsessi, et hoida usaldust ELi vahendite haldamise ja kasutamise vastu.
Eesmärgid
ELi eelarvemenetlusel on kaks peamist eesmärki:
Menetlus hõlmab ELi aastaeelarve ettevalmistamist, selle üle läbirääkimiste pidamist ja selle vastuvõtmist.
Kui eelarvemenetlus on lõpule viidud ja aastaeelarve vastu võetud, täidetakse eelarvet asjaomasel eelarveaastal järgmiselt: raha eraldatakse konkreetseteks eesmärkideks (kulukohustused) ja tehakse tegelikud maksed.
Kui eelarveaasta on lõppenud, kontrollitakse ELi kulutusi hoolikalt iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus, mil parlament otsustab, kas eelmise aasta rahalisi vahendeid kasutati nõuetekohaselt, ja kiidab lõpliku raamatupidamise aastaaruande heaks.
Lisateabe saamiseks vt teabelehti:
Kuidas eelarvemenetlus toimub?
ELi aastaeelarve kohta teeb ettepaneku komisjon ning parlament ja nõukogu võtavad selle ühiselt vastu vastavalt kokkulepitud ajakavale. Eelarvepädevad institutsioonid on Euroopa Parlament ja nõukogu kahekesi.
Eelarvemenetluse käigus järgitavad etapid ja maksimaalsed tähtajad on määratud kindlaks ELi toimimise lepingu artiklis 314. Igal aastal enne menetluse algust lepivad institutsioonid siiski kokku ajakavas, mida praktikas järgida. Menetlus koosneb mitmest etapist.
A. Komisjon esitab eelarveprojekti
Parlament ja komisjon määravad kõigepealt kindlaks oma järgmise aasta kuluprioriteedid. Seejärel koostab komisjon eelarveprojekti ning saadab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kuigi ametlikult on eelnõu esitamise tähtaeg 1. september, valmib see tavaliselt varem – kas mai lõpuks või juuni alguseks.
Komisjon võib eelarveprojekti uute asjaolude ilmnedes ajakohastada, kuid kõik muudatused tuleb teha enne allpool esitatud 4. etappi. Praktikas teeb komisjon seda igal aastal (tavaliselt oktoobri alguses) kirjaliku muutmisettepanekuga.
B. Nõukogu võtab vastu oma seisukoha
Nõukogu vaatab eelarveprojekti läbi ja saadab oma seisukoha parlamendile. Praktikas teeb nõukogu alati ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks. Nõukogu peab oma otsuseid parlamendile arusaadavalt selgitama.
Kuigi ametlik tähtaeg on 1. oktoober, saadab nõukogu oma seisukoha parlamendile tavaliselt varem – juuli lõpuks.
C. Parlament vastab
Parlamendil on vastamiseks aega 42 päeva. Võimalused on järgmised:
Kui parlament teeb ettepanekuid muudatuste tegemiseks, mida ta praktikas alati teeb, saadetakse muudetud projekt tagasi nõukogule ja komisjonile. Parlamendi president peab seejärel kutsuma kokkuleppel nõukogu eesistujaga viivitamata kokku lepituskomitee koosoleku.
Kui nõukogu kiidab parlamendi muudatused 10 päeva jooksul heaks, võetakse eelarve vastu.
D. Kui nõukogu ja parlament ei jõua kokkuleppele: lepituskomitee
Lepituskomiteesse kuulub 27 esindajat nii nõukogust kui ka parlamendist. Kui komitee on kokku kutsutud, on tal kompromissini jõudmiseks aega 21 päeva.
Kompromissi peab toetama nõukogu esindajate kvalifitseeritud häälteenamus ja parlamendi esindajate enamus.
Osaleb ka komisjon, aidates ületada parlamendi ja nõukogu vahelisi erimeelsusi.
1. Tavapärased tulemused
Praktikas on komitee kokkukutsumisel kaks tavapärast tulemust.
Kokkulepe. Parlamendi ja nõukogu esindajad lepivad lepituskomitees kokku kompromissis. Seejärel on kahel institutsioonil 14 päeva aega, et kompromisseelarve ühine tekst ametlikult heaks kiita.
Kui kokkuleppele ei jõuta. Kui kompromissi 21 päeva jooksul ei saavutata, peab komisjon esitama uue eelarveprojekti ja protsess algab uuesti 1. etapist.
Alates Lissaboni lepingu vastuvõtmisest ei ole lepituskomiteel õnnestunud kokkuleppele jõuda neljal korral (2011., 2013., 2015. ja 2019. aasta eelarve puhul). Iga kord võeti lõpuks vastu komisjoni uus eelarveprojekt, mis sisaldas kõiki valdkondi, milles jõuti kokkuleppele esimeses voorus.
2. Muud võimalikud tulemused
Muud tulemused on ELi toimimise lepingu alusel teoreetiliselt võimalikud, kuid praktikas neid ei kasutata. Need on järgmised.
E. Eelarve võetakse vastu
Kui parlament ja nõukogu on eelarveprojekti või kompromisseelarve heaks kiitnud, kuulutab parlamendi president eelarve lõplikult vastuvõetuks.
F. Paranduseelarve projektid
Vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaolude korral (nagu on sätestatud finantsmääruse artiklis 44) võib komisjon esitada paranduseelarve projekte. Nende ettepanekute eesmärk on muuta vastuvõetud eelarvet, et võtta arvesse uusi vajadusi ja arenguid.
Paranduseelarvete heakskiitmisel ja täitmisel järgitakse samu reegleid mis üldeelarve puhul, kuigi paranduseelarved võetakse peaaegu kõigil juhtudel vastu muudatusteta. 2024. aastal võeti vastu viis paranduseelarvet.
Lepituskomitee ühise teksti heakskiitmise protsess
| Seisukohad ühise teksti kohta | Parlament | Nõukogu | Tulemus |
|---|---|---|---|
| + = vastu võetud − = tagasi lükatud Puudub = otsust ei tehtud |
+ | + | Ühine tekst on vastu võetud |
| − | Parlament võib oma seisukoha kinnitada | ||
| Puudub | Ühine tekst on vastu võetud | ||
| Puudub | + | Ühine tekst on vastu võetud | |
| − | Komisjon koostab uue eelarveprojekti | ||
| Puudub | Ühine tekst on vastu võetud | ||
| − | + | Komisjon koostab uue eelarveprojekti | |
| − | Komisjon koostab uue eelarveprojekti | ||
| Puudub | Komisjon koostab uue eelarveprojekti |
ELi eelarvemenetlus on aastate jooksul märkimisväärselt muutunud. Praegu jagab Euroopa Parlament nõukoguga täielikku vastutust ELi aastaeelarve vastuvõtmise eest. Kuid see ei ole alati nii olnud.
A. Varasemad etapid
Enne 1970. aastat oli ELi eelarve üle otsustamise õigus ainult nõukogul. Parlament sai esitada ainult oma arvamuse (nõuandemenetlus). See muutus kahe olulise lepinguga.
B. Peamised Lissaboni lepinguga seotud muutused
2009. aastal jõuti Lissaboni lepinguga pöördepunkti.
Selle reformiga lihtsustati eelarvemenetlust ning tehti see tõhusamaks ja läbipaistvamaks.
Euroopa Parlamendi roll
A. ELi toimimise lepingu artikli 314 kohased õigused
Parlament teeb nüüd nõukoguga võrdsetel alustel otsuse kõigi eelarvekulude kohta.
Parlament võib isegi olla tugevamas seisus kui nõukogu, sest nõukogu ei või mingil juhul kiita eelarvet heaks parlamendi heakskiiduta, kuid parlament võib teatud asjaoludel suruda eelarve läbi ka siis, kui nõukogu sellega nõus ei ole.
See on siiski üsna ebatõenäoline ja uut eelarvemenetlust on kõige parem kirjeldada kui tasakaalustatud kaasotsustamismenetlust, kus nii parlamendil kui ka nõukogul on kõigi ELi kulutuste üle otsustamisel võrdne roll.
B. Parlamendi strateegiline mõju ELi eelarvele
Parlamendi õigus eelarve tagasi lükata näitab selgelt tema mõju ja vastutust selle tagamisel, et rahastamiskavad oleksid kooskõlas parlamendi prioriteetide ja ELi kodanike huvidega. Parlament on kasutanud seda õigust aastate jooksul valikuliselt ja strateegiliselt.
Parlament on pärast vastava õiguse saamist 1975. aastal lükanud eelarve tervikuna tagasi kahel korral – 1979. aasta detsembris ja 1984. aasta detsembris.
C. 2026. aasta eelarve
Parlament ja nõukogu jõudsid 2026. aasta eelarve suhtes esialgsele kokkuleppele enne lepitustähtaega – 15. novembril 2025. Nõukogu võttis lõpliku eelarve vastu 24. novembril 2025 ja parlament kiitis selle heaks 26. novembri 2025. aasta täiskogu istungil. 2026. aasta eelarves on kulukohustuste assigneeringute kogusumma 192,8 miljardit eurot ja maksete assigneeringute kogusumma 190,1 miljardit eurot.
Läbirääkimiste käigus kindlustas parlament komisjoni esialgse ettepanekuga võrreldes ELi 2026. aasta eelarvele peaaegu 372,7 miljoni euro ulatuses lisavahendeid. 2026. aasta eelarve lisarahastamine on suunatud järgmistele peamistele prioriteetidele:
Nendest rahalistest vahenditest kaetakse ka COVID-19ga seotud laenukasutuse kulutusi, mis on kaks korda suuremad kui komisjoni algselt prognoositud summa. Läbirääkimistel tagas Euroopa Parlament siiski, et need ootamatud kulud ei mõjutaks peamisi prioriteete.
ELi eelarvemenetluse koordineerimine
ELi eelarve tulemuslik haldamine sõltub kooskõlastatud raamistikest ja poliitikast. Institutsioonidevahelised kokkulepped, mitmeaastased finantsraamistikud ja Euroopa poolaasta on olulised tagamaks, et ELi kulutused oleksid hästi kavandatud ja jääksid heakskiidetud piiridesse ning et majanduspoliitika oleks kogu ELis järjepidev.
A. Mitmeaastased finantsraamistikud
Mitmeaastased finantsraamistikud (1.4.3) on pikaajalised rahastamiskavad, milles kirjeldatakse ELi eelarveprioriteete ja kulupiiranguid mitme aasta lõikes. Mitmeaastased finantsraamistikud ei asenda iga-aastast eelarvemenetlust, vaid kujutavad endast struktureeritud lähenemisviisi finantsplaneerimisele ja tagavad stabiilsuse. Kehtiv mitmeaastane finantsraamistik hõlmab ajavahemikku 2021–2027.
Lissaboni lepingu ja finantsmääruse kohaselt peab aastaeelarve jääma mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud piiridesse, mis omakorda peab jääma omavahendeid käsitlevas otsuses sätestatud kulude ülemmäärade piiresse.
B. Institutsioonidevahelised kokkulepped eelarvedistsipliini kohta
Vastuseks korduvatele vaidlustele eelarve täitmise õigusliku aluse üle võtsid institutsioonid 1982. aastal vastu ühisavalduse, et aidata teha eelarvemenetlus selgemaks ja sujuvamaks.
Selle tulemusena sõlmiti mitu institutsioonidevahelist kokkulepet, mis hõlmasid eri ajavahemikke aastatel 1988–2013. Kõige viimane institutsioonidevaheline kokkulepe aastateks 2021–2027 jõustus 2020. aasta detsembris. Need kokkulepped on märkimisväärselt parandanud eelarvemenetluse toimimist.
Kehtiva institutsioonidevahelise kokkuleppe eesmärk on:
Samuti esitatakse selles kava uute omavahendite kasutuselevõtmiseks, et katta ELi taasterahastu tagasimaksed ajavahemikus 2021–2027.
C. Euroopa poolaasta
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu poolt 2010. aastal kasutusele võetud Euroopa poolaasta on iga-aastane ELi tasandi majanduspoliitika koordineerimise tsükkel.
Algselt oli selle eesmärk saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid ning sellel on jätkuvalt oluline roll majanduspoliitika suunamisel kogu ELis.
Euroopa poolaasta pikkus on igal aastal kuus kuud. Selle aja jooksul vaatab komisjon läbi liikmesriikide eelarve- ja struktuuripoliitika, et tuvastada võimalikud vastuolud ja tekkiv tasakaalustamatus.
Nende majandushinnangute põhjal annab komisjon liikmesriikidele poliitikasuuniseid ja/või soovitusi eelarve-, makromajanduslike ja struktuurireformide kohta.
Euroopa poolaasta eesmärk on tugevdada liikmesriikide vahelist koordineerimist ajal, mil olulised eelarvealased otsused on riigi tasandil alles ettevalmistamisel. Lisaks liikmesriikide eelarvete ühtlustamise kaasa aitamisele püüab parlament kasutada maksimaalselt ära valdkondi, kus liikmesriikide eelarved ja ELi eelarve üksteist täiendavad, ning tugevdada nendevahelist koordineerimist.
Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi eelarve tugiüksus. Lisateabega on võimalik tutvuda eelarvekomisjoni veebisaidil.
Eleanor Remo James