Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Euroopa kodakondsus
Põhiõiguste harta
Põhiõigused
Avatud juurdepääs institutsioonide dokumentidele
Noorte haridus ja mobiilsus
Justiits- ja siseasjad
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Kaitstes põhiõigusi

Kuigi Euroopa Liit on rajatud inimõiguste, kodanikuõiguste ja õigusriigi põhimõtetele, rikutakse neid õigusi kogu Euroopas pidevalt. Euroopa Parlamendi saadikud tunnevad valitud rahvaesindajatena kohustust jälgida, et ükski EL institutsioonide või liikmesriikide toime pandud isikupuutumatuse rikkumine ei jääks vaidlustamata. Parim relv selleks on parlamendi iga-aastane ülevaade põhiõiguste kaitsest Euroopa Liidus.

Kuigi inimõiguste rikkumisi on peetud eelkõige mittedemokraatlike riikide probleemiks, on ka Euroopas enesega rahulolu vähenenud, sest päevavalgele on tulnud piinamised ja surmad eelvangistuses, vägivald naiste ja laste vastu ning asüüliotsijate ja immigrantide väärkohtlemine. Nii neile kui ka paljudele teistele probleemidele, mis olid varem vaid liikmesriikide valitsuste lahendada, hakkab EL järjest rohkem tähelepanu pöörama.

Põhiõiguste järkjärguline areng

1957. aasta Euroopa Ühenduse asutamisleping ei sisaldanud sätteid põhiõiguste kohta, nende eest jäi vastutavaks Euroopa Ühendusest täiesti iseseisev organ - Euroopa Inimõiguste Kohus Strasbourg´is. Siiski tegi Euroopa Ühendus aastate jooksul rea avaldusi põhiõiguste kohta. Lisaks sellele on Luksemburgis asuv Euroopa Ühenduste Kohus määranud pretsedendiõigusega kindlaks inimõiguste kaitse standardid.

1999. aastal sõlmitud Amsterdami leping muutis olukorda suuresti, kuna sillutas teed seadusandlusele, mille eesmärgiks on võidelda diskrimineerimise vastu näiteks soo, rassi, usu, veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

2000. aastast pärinev Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta sätestas esmakordselt selgelt ja ühtselt EL kodanike põhiõigused. Harta lisati Nizza lepingule õigusliku jõuta lisana. Euroopa Parlament on harta sünnist saadik taotlenud selle integreerimist EL põhiseaduslikku leppesse, et anda hartale täielik seadusandlik jõud. Euroopa Liidu Nõukogu koostab alates 1999. aastast inimõiguste olukorra aastaaruannet nii EL liikmesriikide kui ka väljapoole EL piire jäävate riikide kohta.

Pöörates tähelepanu liikmesriikidele

Kuigi Euroopa Parlamendil ei ole inimõiguste ja isikuvabaduse osas seadusandlikku pädevust, saab ta selles valdkonnas arengu saavutamiseks demokraatliku foorumina kasutada veenmise jõudu, moraalset survet ja avalikkuse tähelepanu. Euroopa Parlamendi saadikud võtavad vastu inimõigusi puudutavaid resolutsioone, samuti on viimase kümne aasta jooksul vastu võetud aastaaruannet põhivabaduste kaitse kohta Euroopa Liidus. Need raportid peegeldavad nii parlamendisaadikute seisukohti kui ka on vastuseks nõukogu inimõiguste aastaaruannetele, mis lähtuvad samuti hartast.

Parlamendi aastaaruanded annavad ülevaate inimõiguste ja isikuvabaduste olukorrast Euroopa Liidus ja analüüsivad nii praegust seadusandlust kui võimalikke uusi Euroopa tasandi poliitikaid. Ühtlasi pakuvad aruanded parlamendisaadikutele hea võimaluse kritiseerida ja kiita üksikuid liikmesriike.

Seni ei ole kriitikast pääsenud ükski riik. 1999. aastal viitas parlament, et viieteistkümnest liikmesriigist ühteteist süüdistas Amnesty International tõsistes ja vähem tõsistes inimõiguste rikkumistes. Viimase viie aasta põhiküsimuste hulgas on olnud näiteks moraalsetel põhjustel sõjaväeteenistusest keeldujate ebaõiglane kohtlemine Kreekas. Itaaliale on ette heidetud, et rida kohtuasju ei ole jõudnud piisavalt kiiresti kohtu ette. Vanglate ülerahvastatust on täheldatud Suurbritannias, Portugalis, Belgias, Itaalias ja Prantsusmaal. Saksamaalt, Taanilt, Prantsusmaalt, Itaalialt ja Iirilt on parlament tungivalt nõudnud avalike teenistujate streikimisõiguse mittepiiramist. Samas on transseksuaalide õiguste tunnistamine Soomes ja samasooliste abielu aktsepteerimine Belgias tunnustavalt välja toodud. Samuti on parlamendi heakskiidu saanud mitmete riikide juudi- ja islamivastase meelestatuse vastased kampaaniad, sest eelarvamused on peale 2001. aasta 11. septembril toimunud terroriakte hoogu juurde saanud.

Kaitstes nõrku ja haavatavaid

Parlament ei keskendu mitte ainult liikmesriikide eksimustele, vaid teeb vajaduse korral ettepanekuid uute Euroopa tasandi poliitikate väljatöötamiseks. Euroopa Liitu tuuakse ja müüakse prostituutideks igal aastal ligi pool miljonit Kesk- ja Ida-Euroopa naist. Euroopa Parlamendi saadikud nõuavad inimkaubanduse vastast Euroopa tasandi poliitikat. Nad leiavad näiteks, et inimkaubanduse ohvritele, kes ametiasutustega koostööd teevad, võiks pakkuda lühiajalist elamisluba.

Põgenike ja immigrantite kohtlemine on parlamendile jätkuvalt muret tekitanud ja seetõttu on ta korduvalt nõudnud ühtset EL asüülipoliitikat. Saadikud on hukka mõistnud kõik diskrimineerimise vormid, sealhulgas seksuaalvähemuste ja etniliste vähemuste, eriti mustlaste, tagakiusamise. Nad on ka tihti laste, vanemate ja puuetega inimeste õiguste eest välja astunud. 

Meediaturul kasvava kontsentratsiooni tõttu on tõstatunud sõna- ja infovabaduse küsimus. Euroopa Parlamendi saadikud on teinud ettepaneku luua EL meediatööstusseadusandlusega ""Euroopa meedia siseturg"", et üle saada järjest suurenevatest erinevustest liikmesriikide seadusandlustes ja tagada teabevabadus."

Pärast 11.septembrit on Euroopa Parlamendi liikmed terrorismi avalikult hukka mõistnud, aga ühtlasi nõudnud, et ennetavad ja karistavad meetmed oleksid seadusega kooskõlas. Kuna Ameerika Ühendriigid on nõudnud lennureisijate andmete väljastamist, on parlament hakanud rohkem tähelepanu pöörama isikuandmete kaitsele.

Parlamendi õhutusel lõi Euroopa Komisjon lõpuks 2002. aasta septembris sõltumatute ekspertide grupi, kelle ülesandeks on koostada iga-aastane aruanne põhiõiguste harta järgimise kohta liikmesriikides.



  
Raportöörid:
  
Aastaaruanne (juuni 1998 - juuni 1999): Bertel Haarder (ELDR, DK) - ei ole enam Euroopa Parlamendi liige
2000. aasta aruanne: Thierry Cornillet (EPP-ED, F)
2001. aasta aruanne: Joke Swiebel (PES, NL)
2002. aasta aruanne : Fodé Sylla (EUL-NGL, F)
  
Euroopa Liidu Teataja- lõppaktid:
  
Aastaaruanne (juuni 1998 kuni juuni 1999)- EP poolt vastu võetud
2000. aasta aruanne - EP poolt vastu võetud
2001. aasta aruanne - EP poolt vastu võetud
2002. aasta aruanne - EP poolt vastu võetud

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004