Noored

Noortepoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse, seega ei ole õigusaktide ühtlustamine ELi tasandil võimalik. Seetõttu saab EL etendada vaid toetavat rolli. Programmi „Erasmus+“ 1. põhimeetme (üksikisikute õpiränne) alusel edendatakse noortevahetust ELi piires ning kolmandate riikidega. Viimastel aastatel on Euroopa Liit noortepoliitikale palju rohkem tähelepanu pööranud, nagu näitab ka Euroopa solidaarsuskorpuse algatus ja projekt „DiscoverEU“.

Õiguslik alus

ELi noortevaldkonna meetmete õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 165 ja 166. Artiklite 165 ja 166 raamesse kuuluva tegevuse suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust. Noortepoliitikas on liikmesriikide õigusaktide ühtlustamine selgelt välistatud. Nõukogu võib komisjoni ettepanekute alusel vastu võtta soovitusi.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta sisaldab lapse õigusi käsitlevat artiklit (artikkel 24) ning artiklit laste tööjõu keelamise ja noorte töötajate kaitse kohta (artikkel 32).

Eesmärgid

ELi toimimise lepingu artiklis 165 nähakse ette liidu meetmed noortevahetuse ja noorsootöötajate vahetuse soodustamiseks ning noorte osaluse suurendamiseks Euroopa demokraatias. Artikkel 166 võimaldab ELil rakendada kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid. Selle artikli kohaselt on liidu ülesanne suurendada kutseõppe kättesaadavust ning ergutada koolitajate ja koolitatavate, eelkõige noorte liikuvust.

Lisaks nimetatud sätetele saavad lapsed ja noored ELi poliitikameetmetest kasu ka teistes valdkondades, nagu haridus, koolitus ja tervishoid, samuti laste ja noorte õigused ja kaitse.

Saavutused

A. Strateegiline raamistik

1. ELi noortestrateegia 2019–2027: noorte kaasamine ja ühendamine ning nende mõjuvõimu suurendamine

Nõukogu võttis 26. novembril 2018 vastu resolutsiooni Euroopa Liidu uue noortestrateegia 2019–2027 kohta. Resolutsioonis tehakse ettepanek pöörata erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

• edendada noorte osalemist ühiskonnas ja demokraatlikes protsessides;
• luua noorte vahel kontakte üle kogu Euroopa Liidu ja ka väljaspool liitu, et edendada vabatahtlikku tegevust, õppimisega seotud liikuvust, solidaarsust ja kultuuridevahelist mõistmist;
• suurendada noorte mõjuvõimu kvaliteetse ja innovatiivse noorsootööga ja selle tunnustamise kaudu.

Selle strateegia raames nimetas komisjon 2021. aasta juunis esimest korda ametisse Euroopa Liidu noortekoordinaatori, kelleks sai Biliana Sirakova. Tema ülesanne on tugevdada valdkondadevahelist koostööd komisjonis.

B. ELi noorteprogrammide rahastamine

1. Programm „Erasmus+“

„Erasmus+“ on ELi haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Aastatel 2021–2027 eraldatakse eelarvest umbes 10,3%, s.o rohkem kui 2,5 miljardit eurot, noortesektori meetmetele. Võrreldes eelnenud programmiga pakub programm „Erasmus+“ spetsiaalset rahastamiskava väikepartnerlustele, mis peaks eriti soodne olema noorteorganisatsioonidele. Programmi üks eesmärke on edendada Euroopa Liitu kuulumise tunnet, tuginedes uuele algatusele DiscoverEU, mis annab noortele võimaluse avastada Euroopa kultuuripärandi kaudu Euroopa mitmekesisust. Õpilaste ja üliõpilaste kõrval saavad programmis osaleda ka praktikandid ja noorsootöötajad.

2. Euroopa solidaarsuskorpus

2016. aasta detsembris käivitatud Euroopa solidaarsuskorpus on algatus, mille eesmärk on anda 18–35aastastele noortele võimalus osaleda kas oma riigis või välismaal vabatahtliku tegevuse, praktika või töölepingu raames solidaarsustegevuses ning valida saab eri valdkondade vahel, nagu tervishoid või keskkonnakaitse.

C. Muud ELi algatused

1. Tugevdatud noortegarantii

2013. aastal loodud noortegarantii vahendiga võimaldatakse noortel saada nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetne tööpakkumine, jätkuõppe võimalus, töökohapõhise õppe või praktikakoht. Kuna vahend osutus edukaks, tugevdati seda 2020. aastal nõukogu soovitusega „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“.

2. Lastekaitsepoliitika

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni kohaselt on laps noorem kui 18-aastane inimolend. Lissaboni lepinguga seati ELi eesmärgiks laste õiguste edendamine, Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tagatakse aga laste õiguste kaitsmine ELi institutsioonide ja ka liikmesriikide poolt.

Komisjon võttis 15. veebruaril 2011 vastu teatise „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava“. Teatise eesmärk on taaskinnitada kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide otsusekindlust lapse õiguste edendamisel, kaitsmisel ja austamisel kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades, samuti tahet saavutada konkreetseid tulemusi. Lapse õigusi kaitstakse ning laste, noorte, naiste ja muude riskirühmade vastase vägivalla ennetamist toetatakse õiguste ja väärtuste programmi (2021–2027) alusel.

2016. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiiviga tagatakse, et kahtlustatavatel või süüdistatavatel lastel oleks võimalik menetlust mõista ja jälgida ning kasutada õigust õiglasele kohtulikule arutamisele. Samuti on direktiivi eesmärk ennetada korduvkuritegevust ja edendada laste sotsiaalset integratsiooni.

3. Noored ja meedia

Võrgutehnoloogiad pakuvad lastele ja noortele ainulaadset võimalust kasutada digitaalseid õppematerjale ja osaleda avalikus arutelus. Siiski võivad lapsed kaasaegse tehnoloogia suhtes olla eriti haavatavad. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga tagatakse alaealiste kaitse neid kahjustada võiva infosisu eest, olenemata sellest, kas seda edastatakse traditsioonilise ringhäälingu või tellitavate teenuste kaudu[1].

4. Euroopa Noorteportaal

Euroopa Noorteportaal on veebisait, mis aitab kogu Euroopa noortel saada ülevaate arvukatest võimalustest, mida EL pakub eri valdkondades, nagu vabatahtlik tegevus, töötamine, õppimine, kultuur ja loovus jms.

5. Euroopa noortenädal

Iga kahe aasta tagant korraldab komisjon koos parlamendiga Euroopa noortenädala, mille eesmärk on pakkuda noortele tegevust kõigis Erasmuse programmis osalevates riikides ja tutvustada neile erinevaid liikuvusvõimalusi ELis.

6. Euroopa noorteaasta 2022

Komisjoni president pakkus oma 2021. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus välja idee kuulutada aasta 2022 Euroopa noorteaastaks. Eesmärk on avaldada tunnustust COVID-19 pandeemias enim kannatanud põlvkonnale, toetada kõige haavatavamaid noori ja edendada võimalusi, mida EL noortele pakub, tuginedes seejuures noorte ideedele, et tugevdada Euroopa projekti.

7. Euroopa noortepealinn

2009. aastal alguse saanud Euroopa noortepealinna algatus kasvas välja Euroopa Noortefoorumist. Igal aastal antakse ühele Euroopa noortepealinnaks valitud Euroopa linnale võimalus juhtida tähelepanu noorte käivitatud ja noortele suunatud uuenduslikele algatustele.

8. Konkurss „Youth4Regions“

Konkurss „Youth4Regions“ on mõeldud Euroopa Liidu regionaalpoliitikast huvituvatele noortele ajakirjanikele. Konkursi võitjatel on võimalik osaleda Euroopa-teemalistel koolitustel, õppida kogenud ajakirjanike käe all ja osaleda komisjoni poolt liikmesriikidesse korraldatavatel koolitusreisidel.

9. Noorsoo tegevuskava

4. oktoobril 2022 andsid komisjon ja kõrge esindaja teada noorsoo tegevuskavast (2022–2027), mille eesmärk on kaasata noori kogu maailmas ELi välistegevusse. Nõukogu võttis 28. novembril 2022 vastu järeldused, et toetada noorte kaasamist poliitika kujundamisse kogu maailmas, suurendades nende osalemist rahvusvahelistel foorumitel ning eraldades vajalikke vahendeid, keskendudes aktivistide kaitsele, võimestamisele, tervisele ja liikuvusele.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament on noortepoliitikas alati toetanud liikmesriikide tihedat koostööd. Ta on võtnud aktiivse rolli noortepoliitika kujundamisel, näiteks oma resolutsioonides, mis käsitlevad:

• ELi noorsoostrateegia (2013–2015) hindamist
• noortegarantiid
• noorte ettevõtluse edendamist hariduse ja koolituse kaudu
• noorte tööhõivet
• oskuste arendamise poliitikat noorte töötuse vastu võitlemiseks
• COVID-19 mõju noortele ja spordile
• Euroopa noorte võimestamist: pandeemiajärgne tööhõive ja sotsiaalne taaste.

Oma otsuses Euroopa noorteaasta (2022) kohta nõudis parlament, et noorteaastale eraldataks piisavalt rahalisi vahendeid ja et noorteorganisatsioonid kaasataks selle ettevalmistamise kõikidesse etappidesse. Euroopa aasta peaks samuti selgesõnaliselt edendama meetmeid, mis aitavad lahendada noorte ees seisvaid probleeme, näiteks nende COVIDi-järgset sotsiaalset olukorda ja heaolu, samuti nende töötingimusi. Samuti tuleks selle raames suurendada jõupingutusi, et anda noortele võimalus omandada asjakohaseid teadmisi ja oskusi ning paremini mõista oma töökeskkonda.

Euroopa Parlament võttis 18. mail 2021 vastu Euroopa solidaarsuskorpuse programmi (2021–2027). Projektil on esmakordselt oma eelarve, mille maht on üle ühe miljardi euro, ja see võimaldab projektis osaleda umbes 350 000 noorel. Parlamendiliikmete soov oli, et Euroopa solidaarsuskorpus oleks kättesaadavam piiratud võimalustega, näiteks puuetega noortele ja eraldatud või marginaliseeritud kogukondadest pärit ning õpiraskuste või terviseprobleemidega noortele. Samuti oli nende sooviks, et vabatahtlikul tegevusel ja tööpraktikal tehtaks selget vahet, tagamaks et programmis osalevad organisatsioonid ei kasutaks noori tasuta töötavate vabatahtlikena, selle asemel et pakkuda neile võimalikke kvaliteetseid töökohti. Parlament nõudis, et noori vastu võtvad organisatsioonid tõestaksid, et nad pakuvad kvaliteetset tegevust, ning järgiksid hoolikamalt töötervishoiu- ja tööohutusalaseid õigusnorme. Lisaks hinnatakse parlamendi soovil programmi panust Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisse.

Oma 14. septembri 2017. aasta resolutsioonis soovitas parlament ühtlustada Erasmuse programmi, ELi noortestrateegia ja muude ELi rahastatavate programmide prioriteedid. Samuti on parlament soovitanud eraldada noortevaldkonna meetmetele rohkem kui 10% Erasmuse programmi eelarvest.

Parlament kaitseb laste parimaid huve vastavalt petitsioonidele, mida talle on esitatud. Parlament on vastu võtnud resolutsiooni laste vaesuse kohta. Samuti on parlament lähemalt käsitlenud laste õigusi väljaspool liitu, eelkõige resolutsioonides laste hariduse kohta hädaolukordades ja pikaajalistes kriisides ning laste alatoitumuse ja vaegtoitumuse kohta arenguriikides. 2015. aastal võttis parlament vastu resolutsiooni, mis käsitleb võitlust laste seksuaalse kuritarvitamise vastu internetis. 2018. aasta oktoobris võttis parlament vastu seadusandliku ettepaneku, millega muudetakse audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi. Uute sätete kohaselt on ringhäälinguorganisatsioonidel kohustus vähendada laste kokkupuudet tervisele kahjulike toitude ja jookide reklaamiga; keelatud on vägivalda, vihkamist ja terrorismi õhutav sisu; põhjendamatu vägivalla ja pornograafia suhtes kehtivad kõige rangemad normid.

Et ergutada noori looma omaenda Euroopa projekte, alustas Euroopa Parlament koos Aacheni Rahvusvahelise Karl Suure Auhinna Fondiga 2008. aastal Karl Suure Euroopa noorteauhinna väljaandmist, millega auhinnatakse igal aastal projekte, mis edendavad mõistmist Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil. Lisaks on Euroopa Parlament käivitanud partnerkooli ja Euroscola programmid, et aidata parandada teadmisi ELi demokraatiast ja väärtustest.

Et ergutada kodanikuaktiivsust ja kaasata noori oma tegevusse, lõi parlament 2014. aastal Euroopa noorteürituse, mis toimub iga kahe aasta tagant Strasbourgis. Samas vaimus töötati koos noorteideede kontseptsiooniga välja veebisait Youth Hub, kus noori kutsutakse üles esitama oma ideid ELi kohta, millest mõned edastatakse Euroopa Parlamendi liikmetele ja poliitikakujundajatele.

Lisateavet selle teema kohta võib leida kultuuri- ja hariduskomisjoni veebisaidilt.

 

Olivier Yves Alain Renard / Kristiina Milt

03-2023