Noored
Käesolevas teabelehes selgitatakse Euroopa Liidu rolli noortepoliitika toetamisel. Teabelehes tutvustatakse ELi noortestrateegiat aastateks 2019–2027 ja selle kolme sammast – kaasamine, suhete loomine ja võimestamine –, mida rakendatakse selliste juhtprogrammide kaudu nagu Erasmus+, Euroopa Solidaarsuskorpus ja noortegarantii. Lisaks kirjeldatakse teabelehes Euroopa Parlamendi rolli lastekaitsemeetmete kujundamisel, alaealiste internetiturvalisuse edendamisel ning mehhanisme, mis annavad noortele ELi poliitikakujundamises otsese sõnaõiguse.
Õiguslik alus
ELi noortevaldkonna meetmete õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklid 6, 165 ja 166.
- ELi toimimise lepingu artiklis 6 on sätestatud: „Liit on pädev võtma meetmeid liikmesriikide meetmete toetamiseks, koordineerimiseks või täiendamiseks. Need meetmed puudutavad Euroopa tasandil järgmisi valdkondi: ...haridus, kutseõpe, noored ja sport“.
- ELi toimimise lepingu artiklis 165 nähakse ette ELi meetmed noortevahetuse ja noorsootöötajate vahetuse soodustamiseks ning meetmed, millega ergutada noori osalema Euroopa demokraatias.
- ELi toimimise lepingu artiklis 166 antakse ELile õigus rakendada kutseõppepoliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid.
- Harta artiklis 24 tunnustatakse lapse õigusi, sealhulgas õigust heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning õigust väljendada vabalt oma seisukohti teda puudutavates küsimustes.
- Artiklis 32 sätestatakse lapstööjõu kasutamise keeld ja noorte töötajate kaitse.
- Luua noortele võimalused ise oma elu kujundada, toetada nende isiklikku arengut ja suurendada nende toimetulekuvõimet. EL aitab selle eesmärgi saavutamisele kaasa oma juhtprogrammide kaudu, mille eesmärk on pakkuda noortele juurdepääsu vabatahtliku tegevuse ja õppimisega seotud õpirändevõimalustele, mis edendavad iseseisvust ja loovad aluse elukestvale õppele.
- Innustada noori ja anda neile vajalikud vahendid, et nad saaksid olla aktiivsed kodanikud. EL edendab noorte kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku kaasatust, eelkõige mehhanismide kaudu, mis edendavad dialoogi, mitteformaalset õppimist ja noorte juhitud algatusi kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. EL on võtnud selle eesmärgi saavutamiseks meetmeid, toetades näiteks ELi noortedialoogi kaudu 11 Euroopa noorte eesmärgi väljatöötamist.
- Parandada noori mõjutavat poliitikat, eelkõige seoses tööhõive, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalse kaasatusega. Selle eesmärgi saavutamiseks edendab EL sektoriülest lähenemisviisi, integreerides noorteküsimused kõikidesse asjaomastesse poliitikavaldkondadesse.
- Aidata kaotada noorte vaesus ja kõik diskrimineerimise vormid ning edendada noorte sotsiaalset kaasamist. EL toetab oma rahastamisprogrammide kaudu liikmesriike tervikliku lähenemisviisi rakendamisel, mis hõlmab näiteks tööhõive edendamist, kaasavat haridust ning vähemate võimalustega noortele suunatud meetmeid, et vähendada ebavõrdsust ja tagada ühiskonnas võrdne osalemine.
- kaasamine: edendada noorte aktiivset osalemist ühiskondlikus ja demokraatlikus elus, eelkõige ELi noortedialoogi kaudu, mis võimaldab noorte, noorteorganisatsioonide ja poliitikakujundajate struktureeritud suhtlust kõigil tasanditel;
- suhete loomine: soodustada noorte suhtlemist üle kogu ELi ja mujal vabatahtliku tegevuse, õpirände ning solidaarsust ja kultuuridevahelist mõistmist edendavate kogemuste kaudu, eelkõige programmides Erasmus+ ja Euroopa solidaarsuskorpus osalemisega;
- võimestamine: toetada noorte võimestamist noorsootöö kvaliteedi, innovatsiooni ja tunnustamise kaudu, nagu on sätestatud Euroopa noorsootöö tegevuskavas.
- mänguasjade ohutus,
- videomängude ohutuse suurendamine,
- turvalisem internet lastele ja laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamine internetis,
- tervislikud toitumisharjumused koolis,
- Euroopa lastegarantii, et tagada juurdepääs tervishoiule ja haridusele,
- kaotada lapstööjõu kasutamine,
- inimkaubanduse vastane võitlus,
- laste vaimne ja emotsionaalne tervis.
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on sätestatud noorte kaitse.
Eesmärgid
Noortepoliitika kuulub liikmesriikide pädevusse. Seetõttu on ELi meetmete eesmärk toetada ja täiendada liikmesriikide meetmeid. Praeguses ELi noortestrateegias on esitatud loetelu eesmärkidest, mis tuleb saavutada ajavahemikul 2019–2027:
Saavutused
A. Strateegiline raamistik
ELi noortestrateegia 2019–2027 põhineb nõukogu samanimelisel 2018. aasta resolutsioonil. Strateegias keskendutakse järgmisele kolmele põhivaldkonnale:
2021. aasta juunis nimetas komisjon selle strateegia alusel ametisse esimese Euroopa Liidu noortekoordinaatori, kelle ülesanne on tugevdada komisjoni valdkonnaülest koostööd. Lisaks pakub komisjoni 2025. aasta juulis loodud komisjoni presidendi noorte nõuandekogu noortele otsest võimalust anda peamiste ELi algatuste, sealhulgas kliimameetmete, digiülemineku ja sotsiaalse kaasatuse valdkonnas nõu.
B. ELi noorteprogrammide rahastamine
1. Programm „Erasmus+“
Programm „Erasmus+“ on ELi peamine rahastamisprogramm, millega toetatakse haridust, koolitust, noori ja sporti. Sellega pakutakse noortele võimalust õppida, saada koolitust ja tegutseda vabatahtlikuna välismaal. Aastatel 2021–2027 eraldati programmi „Erasmus+“ eelarvest noortega seotud meetmetele 10,3% (kokku üle 2,5 miljardi euro).
Projektist „DiscoverEU“ sai 2021. aastal programmi „Erasmus+“ noorte tegevussuuna lahutamatu osa. See algatus võimaldab 18aastastel noortel avastada Euroopat kuni ühe kuu jooksul. Seeläbi edendatakse õppimist reisimise ja kultuuridevahelise suhtluse kaudu. Aastatel 2021–2027 toetatakse algatust 700 miljoni euro suuruse sihtotstarbelise eelarvega.
2. Euroopa solidaarsuskorpus
2018. aasta oktoobris loodud Euroopa solidaarsuskorpus on algatus, mille eesmärk on edendada noorte seas solidaarsust, vabatahtlikku tegevust ja kodanikuaktiivsust. See annab noortele võimaluse osaleda kogukonnapõhistes projektides kõikjal Euroopas, käsitledes selliseid sotsiaalseid probleeme nagu kaasamine, kliimameetmed ja humanitaarabi. Aastatel 2021–2027 eraldatakse solidaarsuskorpusele ühe miljardi euro suurune eelarve, millest toetatakse nii üksikisikute vabatahtlikku tegevust kui ka noorteorganisatsioonide või mitteametlike rühmade algatatud solidaarsusprojekte.
C. Muud ELi algatused
1. Tugevdatud noortegarantii
2013. aastal loodud noortegarantii vahendiga võimaldatakse noortel saada nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist kvaliteetne tööpakkumine, jätkuõppe võimalus, töökohapõhist õpet või praktikakoht. Kuna vahend osutus edukaks, täiustati seda 2020. aastal nõukogu soovitusega „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“.
2. Noored ja meedia
Veebitehnoloogiad võivad olla lastele ja noortele suurepärane viis kasutada digitaalseid õppematerjale ja osaleda avalikus arutelus. Siiski on lapsed tänapäeva tehnoloogia võimaliku kahju suhtes vägagi haavatavad. Audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga tagatakse alaealiste kaitse nende arengut kahjustada võiva infosisu eest, olenemata sellest, kas seda edastatakse traditsioonilise ringhäälingu või tellitavate teenuste kaudu (vt teabelehte 4.3.2 audiovisuaal- ja meediapoliitika kohta).
3. Euroopa Noorteportaal
Euroopa Noorteportaal on veebisait, millel antakse noortele üle kogu Euroopa ülevaade arvukatest võimalustest, mida EL pakub eri valdkondades, nagu vabatahtlik tegevus, töötamine, õppimine, kultuur ja loovus.
4. Euroopa noortenädal
Iga kahe aasta tagant korraldab komisjon koos parlamendiga Euroopa noortenädala, mille eesmärk on pakkuda noortele tegevust kõigis Erasmus+ programmis osalevates riikides ja tutvustada neile erinevaid liikuvusvõimalusi ELis.
5. Euroopa noorteaasta 2022
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 22. detsembril 2021 vastu otsuse (EL) 2021/2316 Euroopa noorteaasta (2022) kohta. Selle üldeesmärk oli suurendada koos kodanikuühiskonna osalejatega ELi, liikmesriikide ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jõupingutusi, et võimestada, austada, toetada ja kaasata noori, sealhulgas piiratud võimalustega noori. Parlament rõhutas oma 24. novembri 2022. aasta resolutsioonis Euroopa noorteaasta 2022 pärandi kohta, et noorte vaatenurkadega tuleks arvestada kõikides poliitikavaldkondades ning nende osalemine peaks jätkuvalt olema ELi otsustusprotsessis prioriteet. 2024. aasta jaanuaris lõi komisjon noortekontrolli algatuse, mille eesmärk on tagada, et ELi poliitika mõju noortele võetakse hoolikalt arvesse.
6. Euroopa noortepealinn
2009. aastal alguse saanud Euroopa noortepealinnaalgatus kasvas välja Euroopa Noortefoorumist. Igal aastal antakse ühele Euroopa noortepealinnaks valitud Euroopa linnale võimalus juhtida tähelepanu noorte loodud ja noortele mõeldud uuenduslikele algatustele.
7. Konkurss „Youth4Regions“
Konkurss „Youth4Regions“ on mõeldud Euroopa Liidu regionaalpoliitikast huvituvatele noortele ajakirjanikele. Konkursi võitjatel on võimalik osaleda Euroopa-teemalistel koolitustel, õppida kogenud ajakirjanike käe all ja osaleda komisjoni poolt liikmesriikidesse korraldatavatel koolitusreisidel.
8. Noorsoo tegevuskava
4. oktoobril 2022 andsid komisjon ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja teada noorsoo tegevuskavast aastateks 2022–2027, mille eesmärk on kaasata noori kogu maailmas ELi välistegevusse. 28. novembril 2022 võttis nõukogu vastu tegevuskava käsitlevad järeldused. Tegevuskavaga toetatakse noorte kaasamist poliitika kujundamisse kogu maailmas. Selleks suurendatakse nende osalemist rahvusvahelistel foorumitel ning eraldatakse vajalikke vahendeid. Sealjuures keskendutakse noorte aktivistide kaitsele, noorte võimestamisele, tervisele ja liikuvusele.
9. Lastekaitsepoliitika
Komisjon võttis 15. veebruaril 2011 vastu teatise „Lapse õigusi käsitlev ELi tegevuskava“, milles kinnitati veel kord kõigi ELi institutsioonide ja liikmesriikide pühendumust lapse õiguste edendamisele, kaitsmisele ning täitmisele kõigis asjaomastes ELi poliitikavaldkondades ning võeti kohustus muuta seepühendumus konkreetseteks meetmeteks. Parlament nimetas seejärel ametisse laste õiguste koordinaatori, et tagada laste õiguste arvestamine ELi poliitikas ja õigusloomes. Prioriteetide hulka kuuluvad:
2016. aastal võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi. Direktiivi eesmärk on tagada, et lapsed oleksid võimelised kohtumenetlust mõistma ja jälgima, kasutama oma õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning saama kasu meetmetest, et hoida ära uusi õigusrikkumisi ja toetada nende lõimumist ühiskonda.
Laste õigusi ning nende ja teiste haavatavate rühmade vastu suunatud vägivalla ennetamist toetatakse ka kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmiga 2021–2027.
Komisjon võttis 24. märtsil 2021 vastu teatise „ELi lapse õiguste strateegia“, milles sätestatakse ELi eesmärk tagada laste arenguks ja heaoluks parimad võimalikud tingimused nii ELis kui ka mujal.
ELi lastekaitsepoliitika rakendamist toetavad sellised mehhanismid nagu lapse õiguste Euroopa foorum, ELi laste osalusplatvorm ja ELi laste õiguste võrgustik ning mitmed rahastamisvahendid, mida kasutatakse lapse õiguste kaitsmiseks ja edendamiseks.
Euroopa Parlamendi roll
Parlament toetab ka algatusi, mis julgustavad noori Euroopa projektidega tegelema. Euroopa Parlament alustas koos Aachenis asuva Karl Suure rahvusvahelise auhinna sihtasutusega 2008. aastal Karl Suure Euroopa noorteauhinna väljaandmist. Auhinnaga tunnustatakse igal aastal projekte, millega edendatakse mõistmist Euroopas ja rahvusvahelisel tasandil. Lisaks on Euroopa Parlament käivitanud partnerkooli ja Euroscola programmid, et aidata parandada noorte teadmisi ELi demokraatiast ja väärtustest.
Et ergutada kodanikuaktiivsust ja kaasata noori oma tegevusse, lõi parlament 2014. aastal Euroopa noorteürituse (EYE), mis toimub iga kahe aasta tagant Strasbourgis. Samas vaimus töötati välja noortekeskuse veebisait kui platvorm noorte ühendamiseks, ideede jagamiseks ja noorte juhitud algatuste tutvustamiseks. Veebisaidil saab pidada pidevat dialoogi ja tutvuda võimalustega väljaspool noorteüritust.
Parlament on käsitlenud COVID-19 pandeemia mõju noortele ja spordile. Oma 10. veebruari 2021. aasta resolutsioonis toob ta esile noorte ees seisvad probleemid. 13. septembril 2022 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni COVID-19 tõttu noortetegevuse keelamise mõju kohta lastele ja noortele ELis. Selles rõhutati, et pandeemia ajal halvenes noorte vaimne tervis ja heaolu, ning nõuti ELi terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas investeeringuid selleks, et suurendada teadlikkust ja tagada võimalus saada psühholoogilise toe teenuseid.
Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 18. mail 2021 vastu Euroopa solidaarsuskorpuse programmi 2021–2027. Enam kui ühe miljardi euro suurune sihtotstarbeline eelarve võimaldab selles osaleda ligikaudu 350 000 noorel. Parlament nõudis, et programmi muudetaks noortele, sealhulgas piiratud võimalustega noortele kättesaadavamaks ja kaasavamaks.
21. novembril 2023 nõudis parlament Euroopa solidaarsuskorpuse programmi vahehindamises, et järgmises tsüklis suurendataks selle rahastamist kaks korda, et rahuldada osalemise nõudlust. Lisaks rõhutasid parlamendiliikmed, et kuna programmi nähtavus on endiselt väike, on vaja sellest teadlikkust suurendada. Komisjon tegi ELi 2028.–2034. aasta eelarve raames ettepaneku ühendada Euroopa solidaarsuskorpus programmiga Erasmus+ ning eraldada ühendatud programmile ligikaudu 40 miljardi euro suurune kogueelarve.
5. oktoobril 2023 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni uue lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia (BIK+) kohta. Selle strateegiaga tagatakse laste ja noorte kaitse, austamine ja võimestamine internetis uuel digikümnendil. Parlament rõhutas digiõppe tähtsust internetiturvalisuse seisukohast ning nõudis koolides toimuva kiusamise ja küberkiusamise vastase Euroopa strateegia väljatöötamist.
Parlament koostab ka rakendamisraporteid ELi noortestrateegia ja noortegarantii kohta, mis peaksid valmima 2026. aasta keskpaigas. Esialgsed järeldused osutavad märgatavatele edusammudele noorte osalemise suurendamisel, eelkõige tänu 28 noortepoliitika dialoogi korraldamisele, veebipõhise kaasamisplatvormi käivitamisele ja noorte nõuandekogu loomisele. Tulevikus on keskse tähtsusega noortega seotud eesmärkide, noortekontrollide ja valdkondlike poliitikameetmete parem koordineerimine ning jõupingutused kaasatuse suurendamiseks maapiirkondadest pärit noorte seas; sisserännanud noored; noored, kes ei osale huvitegevustes, nagu noorterühmad, klubid või õppekavavälised tegevused; mittetöötavad või haridust ega kutset mitteomandavad noored.
Kultuuri- ja hariduskomisjon koostab oma algatusraportit „Sotsiaalmeedia ja veebikeskkonna mõju noortele“, mida on oodata 2026. aastal.
Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi kodanike, võrdõiguslikkuse ja kultuuri poliitikaosakond. Lisateavet selle teema kohta leiate kultuuri- ja hariduskomisjoni veebisaidilt.
Léanne Emma Clara COSTES / Denise CHIRCOP