Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Pagulased
Sisseränne
Võitlus organiseeritud kuritegevusega
Võitlus terrorismiga
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Ühiselt organiseeritud kuritegevuse vastu

Piiride kadumine Euroopa Liidus on hoogustanud kaubandust, tööstust ja kodanike liikumisvabadust. Euroopa teeb aga kõik, et peatada organiseeritud kuritegevus, mis tahab omal viisil kogu liidu avatusest kasu lõigata. Kuritegelikud ühendused on juba avastanud uusi vahendeid ja teid kuritegude sooritamiseks, näiteks uusi rahapesumooduseid, uusi meetodeid elunditega kauplemisel ja ka uusi viise õiglasest karistusest möödahiilimiseks. Siinkohal läheb vabadus Euroopa Liidu jaoks liiale.

Otsustavad vahendid rahapesuvastases võitluses on kaks Euroopa Liidu õigusakti, millest üks – juba jõustatud – peab hoidma ära rahandussektori kuritegelikku ärakasutamist ja teine edendama tolliametite koostööd, et takistada nii õigusvastaste finantstehingute teostamist.

Et kaitsta finantssüsteemi illegaalsete tehingute eest, karmistas EL olulistes punktides alates 1991. aastast olemasolevat rahapesuvastast direktiivi: uus raamseadus ei ole suunatud mitte ainult uimastikaubandusega seotud rahapesu vastu, vaid igasuguse rahapesu, ka näiteks terrorismi rahastamise eesmärgil teostatava rahapesu vastu. Erinevalt vanast direktiivist peab uue direktiivi kohaselt vastutama suurem isikutering (nagu kinnisvaramaaklerid, notarid või luksuskaupadega kauplejad), kui kliente kahtlustakse oma tehingutega musta raha pesemises. Ettevõtjad võivad ise otsustada, kas nad teavitavad oma kliente sellest, et neid puudutavat infot on edastatud ametivõimudele – selles jõuti kokkuleppele lepitusmenetluse käigus.

Vaieldavas küsimuses advokaatide ametisaladuse hoidmise üle tervitasid parlamendiliikmed samuti lepitusmenetluse käigus saavutatud kokkulepet: juristide ametisaladus jääb kaitstuks, välja arvatud juhul, kui nad on teadlikud asjaolust, et nende nõuandeid kavatsetakse kuritarvitada rahapesuoperatsioonide läbiviimiseks.

Peatada must raha juba tollis

Selle direktiiviga on tihedalt seotud veel ühe rahapesuvastase õigusakti eelnõu, mis peab direktiivi täiendama tolliametite tõhustatud koostööga liidu välispiiridel. Ainuüksi parem pilguheit finantsasjadesse ei võimalda takistada, et iga päev tuuakse Euroopa Liitu ja viiakse sealt välja kahtlase päritoluga suuri rahasummasid ja ka arvukalt väärisesemeid. Euroopa Komisjoni raamseaduse esialgne eelnõu näeb ette, et isik, kes siseneb liidu tollialasse või väljub liidust, peab kirjalikult deklareerima kaasasoleva sularaha väärtuses alates 15 000 eurot.

Euroopa Parlamendi liikmed soovivad aga minna kaugemale: ainult deklareerimiskohustusest ei piisa, argumenteerivad nad, sest on ju endiselt võimalus sellist deklaratsiooni mitte esitada, seda võltsida või toimetada rahakogus üle piiri mitme osana. Nad tahavad eelnõu karmistada ja anda liikmesriikidele tulevikus võimaluse võtta deklareerimiskohustuse asemel kasutusele registreerimismenetlus, s.t registreerimine nõudmisel. Tolliametnike nõudmisel tuleb selle menetluse puhul registreerida sularaha väärtuses alates 15 000 eurot; seejuures peab reisija avalikustama muuhulgas raha päritolu ja kasutusotstarbe. Lisaks tahavad nad, et seda ei fikseeritaks mitte raamseaduses, nagu soovib Euroopa Komisjon, vaid – liikmesriikides vahetult kehtivas – määruses, mis peaks jõustuma enne 2004. aasta lõppu.

Lisaks pooldavad parlamendiliikmed seda, et konfiskeeritud rahasummasid tohib kinni pidada põhimõtteliselt ainult kuni kolm tööpäeva; kus siseriiklik õigus seda võimaldab, peab liikmesriikidel olema luba seda tähtaega kuni ühe kuuni pikendada, seda küll ainult ühekordselt. Tolliametite andmed salvestatakse Euroopa Politseiameti Europol juures asuvas andmepangas ning neid tohib kasutada üksnes rahapesuvastases võitluses.

Peale selle on EL kutsunud liikmesriike nõukogu otsusega üles parandama riikide kesksete registreerimisbüroode vahelist infovahetust kahtlaste või silmatorkavate finantstehingute vastastikuseks jälgimiseks. Kui kahtlus, et kuritegelikust tegevusest saadud raha kavatsetakse puhtaks pesta, leiab kinnitust, peavad registreerimisbürood saama kiiremini sekkuda.

Peatada elundite ja kudedega kauplemine

Kauplemine inimkudede ja -elunditega on üks inimkaubanduse vorme. Kuritegelike organisatsioonide jaoks on tegemist tulusa piiriülese äriga. EL on kuulutanud sellele inimõiguste ja inimväärikuse raskele rikkumisele otsustavalt sõja. Kavandatav raamotsus peab kohustama liikmesriike keelama karistuse ähvardusel elundite ja kudedega kauplemisega seotud süüteod. Siia hulka ei kuulu mitte ainult kehaosade eemaldamine ja müümine, vaid ka transpordile, impordile, ekspordile ning säilitamisele kaasaaitamine.

Illegaalseks muutub elundite ja kudede siirdamine hetkel, kui elukutselised kauplejad isikutele survet avaldavad või neid lausa sunnivad näiteks üht neeru ära andma, kasutades võibolla ära ohvrite majanduslikku viletsust ja pakkudes elundi eest atraktiivset hinda, kasutades väljapressimist või eemaldades surnult kehaosasid, ilma et too oleks oma eluajal elundi loovutamisega nõustunud.

EP on väljendanud oma suhtumist üheselt, öeldes selge "jah" elundite ja kudedega kauplemise vastase raamotsuse eelnõule. Siiski nõudsid parlamendiliikmed hoolimata heakskiitmisest mõne olulise muudatuse tegemist. Nad tahavad lasta fikseerida viite riskile, mida kuritegelik elunditega kauplemine rahvatervisele kujutab: kui isikult võetakse elundeid ja kudesid näiteks psüühilise või majandusliku surve või lausa vägivalla abil, ei anna ta ausat teavet võimalike haiguste kohta, argumenteerivad parlamendisaadikud. Selliste kehaosade vastuvõtjale tähendab see tohutut terviseriski, võibolla ka surma.

Et elundite ja kudede siirdamise põhimõtet mitte taunida, nõuavad parlamendiliikmed kindlalt, et kavandatavas raamotsuses räägitaks järjekindlalt illegaalsest elundite ja kudedega kauplemisest: erinevus õiguspärasest siirdamissüsteemist peab olema selge. Siiski muutub illegaalne kaubandus kuritegelike organisatsioonide jaoks alles siis ebatasuvaks, kui küllaldaselt elundeid ja kudesid suudetakse teha kättesaadavaks legaalsel teel. Seepärast tahavad parlamendiliikmed tõsta kodanike valmidust surmajärgseks elundidoonorluseks. Selle saavutamiseks nõuavad nad kogu liitu hõlmavaid temaatilisi infokampaaniaid. Parlamendiliikmete soovi kohaselt peavad liikmesriigid täitma kavandatavat otsust, mis ootab nõukogus lõplikku otsustamist, sobivate siseriiklike eeskirjadega hiljemalt 2004. aasta lõpuks.

Euroopa vahistamismäärus: kiiremini ja lihtsamalt

Olgu tegemist rahapesijate, inimeste ja elunditega kauplejate või terroristidega: Euroopa vahistamismäärus, mida võib teha alates 2004. aasta algusest, peab lihtsustama ning kiirendama kahtlusaluste või kurjategijate väljaandmist ühe liikmesriigi poolt teisele. Kui varem tuli sageli ette aastatepikkuseid viivitamisi, kuna sageli ei tunnustanud mõned liikmesriigid vastastikku justiitsasutuste otsuseid ning väljaandmismenetlused olid pikaajalised ja keerulised, siis nüüd on toimimisviis kogu Euroopa Liidus ühtlustatud.

Alates liidu raamotsuse jõustumisest kehtib vahistamismäärus kurjategijate puhul, kes on mõistetud seadusjõulise otsusega vähemalt neljaks kuuks vanglasse, samuti kuriteo kahtluse korral, mille eest on ette nähtud pikem kui aastane vabadusekaotus: üles on loetud 32 kuritegu, mida Euroopa vahistamismäärus hõlmab, sealhulgas terrorism ja inimkaubandus, pantvangi võtmine ja relvastatud rööv, vägistamine ja sotsiaalse vaenu õhutamine. Kõikide liikmesriikide justiitsasutused on kohustatud tunnustama teise liikmesriigi Euroopa vahistamismäärust – ainult minimaalsete kontrollidega – ja andma tagaotsitava pärast tema vahistamist välja, ning seda hiljemalt 90 päeva pärast.

1. jaanuariks 2004 olid Belgia, Taani, Iirimaa, Soome, Portugal, Rootsi, Hispaania ja Ühendkuningriik selle raamotsuse oma siseriiklikku õigusesse sisse viinud, uutest liikmesriikidest on seda seni teinud Ungari. Uute jaoks on tähtaeg Euroopa Liiduga ühinemise kuupäev 1. mai 2004.



  
Raportöörid:
  
Finantssüsteemi rahapesu eesmärgil ärakasutamise vältimine: Klaus-Heiner Lehne (EPP-ED, D)
Liikmesriikide registreerimisbüroode vaheline infovahetus: Klaus-Heiner Lehne (EPP-ED, D)
Rahapesu vältimine tollialase koostöö kaudu: Ingo Schmitt (EPP-ED, D)
Inimelundite ja -kudedega kauplemise vältimine ning sellega võitlemine: Robert J.E. Evans (PES, UK)
Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikidevahelised üleandmismenetlused: Graham R. Watson (ELDR, UK)
  
Euroopa Liidu Teataja - lõppaktid:
  
Finantssüsteemi rahapesu eesmärgil ärakasutamise vältimine
Liikmesriikide registreerimisbüroode vaheline infovahetus
Rahapesu vältimine tollialase koostöö kaudu – menetlus ei ole veel lõppenud
Inimelundite ja -kudedega kauplemise vältimine ning sellega võitlemine – menetlus ei ole veel lõppenud
Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikidevahelised üleandmismenetlused

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004