Euroopa Parlamendi
töö
tähtsündmusi 1999-2004

 
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu reform
Euroopa Liidu laienemine
Kodanike õigused
Justiits- ja siseasjad
Pagulased
Sisseränne
Võitlus organiseeritud kuritegevusega
Võitlus terrorismiga
Välissuhted
Keskkonnapoliitika / Tarbijakaitse
Transpordi- ja regionaalpoliitika
Põllumajandus-
ja kalanduspoliitika
Majandus- ja rahapoliitika
Tööhõive- ja sotsiaal-
poliitika / Naiste õigused
Siseturg / Tööstus-ja energeetikapoliitika /
Teadus- ja uurimistegevus
 

EPP-ED PSE Group ELDR GUE/NGL The Greens| European Free Alliance UEN EDD/PDE


Kodanikuvabaduste kaitsmine terrorismiga võitluses

Juba enne 2001. aasta 11. septembril USAs aset leidnud terrorirünnakuid tegeles Euroopa tõhusamate terrorismivastaste meetmete otsimisega. Peale rünnakuid  kiirendas Euroopa Liit oma püüdlusi ja otsis võimalust tihedamaks koostööks USAga. Kuid vaid juba mõni kuu hiljem tundus USA lähenemine teemale nii mõnelegi isikuõigusi ohustavana. Seetõttu olid Euroopa Parlamendi liikmed vastamisi ülesandega leida tasakaal julgeoleku ja kodanikuvabaduste vahel.

Juba oma praeguse koosseisu algaastatel olid saadikud mures nii terroristliku tegevuse kasvu pärast Euroopa Liidus kui ka traditsioonilise õigus- ja politseikoostöö ebapiisavuse pärast. Parlamendil on terrorismivastase seadusandluse osas vaid nõuandev roll, kuid 5. septembril 2001. aastal (vaid mõned päevad enne maailma vapustanud terrorirünnakuid) võtsid saadikud vastu resolutsiooni, mis sisaldas terve rea soovitusi Euroopa Liidu rolli kohta terrorismiga võitlemisel. Saadikud nõudsid, et ministrite nõukogu võtaks terrorismiga võitlemisele kaasa aitamiseks vastu Euroopa vahistamismääruse ja leidsid samuti, et liidu tasemel oleks vaja defineerida terrorismiakti mõiste ning määrata ühtsed karistused. Parlament leidis, et formaalsed väljaandmisprotseduurid tuleks kaotada ja liikmesriigid peaksid tunnustama üksteise kohtuotsuseid terrorikuritegude osas. Saadikud soovisid samuti, et liikmesriigid võtaksid vastu ühismeetmed terrorikuritegude ohvritele kompensatsiooni andmiseks. Mitmed parlamendi ettepanekud said osaks liidu seadusandlusest.

Terroristide varade külmutamine

Peale 11. septembrit 2001 tegutses Euroopa Liit kiirelt, et tõhustada terrorismivastast võitlust.  2001. aasta 1. oktoobril tuli Euroopa Komisjon välja eelnõuga külmutada 27 inimese ja organisatsiooni varad, keda kahtlustati seotuses rünnakutega. Eelnõude osas pidi parlamendiga konsulteeritama ja temagi tegutses kiirelt - ta andis õigusaktile heakskiidu juba kolm päeva peale selle trükkimist. Samas leidsid aga saadikud, et varade külmutamine peaks olema ajutine, sest seadusandlus oli koostatud kiirustades ja vajas täiustamist. Vastavalt parlamendiliikmete nõudmisele peaks määrus muutuma kehtetuks 2003. aasta lõpus ja vaadatama üle aasta jooksul. Euroopa Liidu Nõukogu nõustus parlamendi soovitustega ja viis need lõplikku seadusandlusesse sisse.

Kasvav mure kodanikuõiguste pärast

2001. aasta novembris  konsulteeriti parlamendiga terrorismiga võitlemist käsitleva õigusakti osas. Selleks ajaks olid saadikud juba teadlikud küsimuse suurest kõlapinnast. Nad hääletasid suurema koostöö ja terrorirünnakute seadusliku karistamise poolt ning soovitasid raskendavate asjaoludena käsitleda rünnakuid sõjaväelastele. Saadikud soovisid terrorismi mõistesse lisada  lennumasinate ja laevade kaaperdamise ning ka ohtlike keemiliste või bioloogiliste ainete õhku paiskamise.

Parlament tegi ka ettepaneku uue seaduse sõnastuse muutmiseks, et vältida väiksemate rikkumiste või poliitiliste tegevuste (kaasa arvatud seadusega lubatud avalikud ja ametiühingute protestid) liigitamist terroristliku tegevuse alla. Parlamendi nõudmised jõudsid ka Euroopa Liidu Nõukoguni, kes üritas leida tasakaalu tõhusa terrorismivastase võitluse ja põhiõiguste tagamise vahel. Lõpuks viis nõukogu muudatused seaduseelnõusse ja konsulteeris uuesti parlamendiga.  2002. aasta veebruaris andsid Euroopa Parlamendi liikmed oma toetuse uuele, parandatud õigusaktile.

Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised lepingud väljaandmise ja kohtuliku koostöö vallas

 2003. aastal sõlmis nõukogu kaks lepet Ameerika Ühendriikidega väljaandmise ja kohtuliku koostöö vallas. Parlament ei olnud rahul lepete demokraatliku kontrolli puudumisega. Kuigi nad ei olnud loomulikult vastu Ühendriikide katsetele võidelda terrorismiga, võtsid saadikud vastu resolutsiooni, milles nõudsid, et Ühendriigid peaksid Euroopa Liidu liikmesriikidele andma üksikjuhtude kohta tõestusmaterjali. See võimaldaks liidu kodanikele, kes on sooritanud kuritöö Euroopa territooriumil, kohtupidamise omal maal, mitte aga nende väljaandmise Ühendriikide võimudele. Veelgi enam, Parlament nõudis, et kokkulepe keelaks kindlasõnaliselt nende inimeste väljaandmise USAle, keda võiks oodata surmanuhtlus. Väljaandmise nõude korral peaks USA nõudele eelistatama Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja liidu  liikmesriikide nõudeid.

Saadikud leidsid, et selgitamaks välja Ühendriikide seadusandluse võimalikku mõju, tuleks läbi viia põhjalik analüüs, seda enne kui liikmesriigid lepped ratifitseerivad. Parlament tegi ka ettepaneku parlamendikomisjoni kokkukutsumiseks, kelle ülesandeks jääks lepetest kinnipidamise jälgimine.  Lõpuks soovitasid parlamendiliikmed liidu esindajatel teha lepete allkirjastamine tingimuseks tasakaalustatud lahenduse leidmine Guantánamo Bays hoitavate Euroopa kodanike probleemile.  Parlamendiliikmed pidasid vastuvõetamatuks, et eurooplasi hoitakse kinni süüdistusi esitamata ainuüksi seetõttu, et Ameerika Ühendriigid peavad neid terroristideks.

Kasvav vastuseis USA lähenemisele

2003. aastal kasvas parlamendis vastuseis viisile, kuidas Ameerika terrorismiga võitles. Sel aastal nõudsid Ühendriigid, et Euroopa lennufirmad edastaksid neile reisijate kohta isiklikku informatsiooni. Ühendriigid tahtsid 39. erinevat kategooriat andmeid, näiteks üle Atlandi reisivate inimeste telefoninumbrid ja toidueelistused. Eesmärgiks oli teha kindlaks terroriste, kes üritasid pääseda Ameerika Ühendriikide territooriumile. Isiklike andmete levitamine on aga vastuolus Euroopa Liidu eraelu puutumatust sätestava seadusandlusega. Kuna saadikud kartsid, et võitluses terrorismiga jäävad need seadused tahaplaanile, võttis parlament 2003. aasta oktoobris vastu resolutsiooni. Selles nõuti, et reisijate isiklikke andmeid oleks võimalik edastada kolmandale osapoolele ainult sellisel juhul, kui ei diskrimineerita mitte-USA kodanikest reisijaid, kui reisijad annavad ise selleks nõusoleku ja kui on kehtestatud apellatsioonimenetlus. Euroopa Parlamendi liikmed nõudsid, et EL-USA koostööd terrorismivastases võitlusel hinnataks lähtuvalt selle tõhususest ja vastavusest põhiõiguste kaitsele. Resolutsioonis leiti, et "praegu pole USA poolne andmete kaitse piisav".

2003. aasta detsembris teatas volinik Bolkenstein saadikutele, et paljuski tänu parlamendi survele oli USA mitmeid olulisi järeleandmisi teinud. Edastavate andmete hulgale oli sätestatud kindlad piirid - andmete nimekirja kuulus nüüd 34 kategooriat 39 asemel. Ühendriigid olid samuti nõustunud andmeid säilitma 3,5 aastat 50 aasta asemel, mida ta algselt nõudis. Andmete kasutamise õigus oli määratletud kitsamalt ning samuti oli ette nähtud USA ja EL ametkondade ühine seadusandluse ülevaatamine vähemalt kord aastas. Euroopa reisijad, kelle kaebused ei oleks saanud USA sisejulgeolekuametis rahuldavat vastust, oleksid võinud pöörduda Euroopa Liidu andmekaitsega tegelevate asutuste poole. Parlament ei jäänud siiski rahule ja leidis, et lepe Ühendriikidega kahjustab Euroopa kodanike eraelu puutumatust. 2004. aasta aprillis otsustasid nad küsida Euroopa Kohtult nõu leppe vastavuse kohat liidu andmekaitse seadusandlusele. Parlamendi käik ei takistanud aga nõukogul lepet alla kirjutamast ja nüüd palub parlament tõenäolislt kohtul kuulutada lepe kehtetuks.



  
  
  
Reports
  
  
Raportöörid:
  
Lennufirmade poolne isiklike andmete edastamine üle-Atlandiliste lendude korral: Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiste staadium: Johanna L.A. Boogerd-Quaak (ELDR, NL)
ELi-USA kohtuliku koostöö kokkulepe: Jorge Salvador Hernández Mollar (EPP-ED, E)
ELi roll terrorismivastases võitluses: Graham R. Watson (ELDR, UK)
  
  
  
OEIL
  
  
Seadusandlike menetluste ülevaade:
  
Lennufirmade poolne isiklike andmete edastamine üle-Atlandiliste lendude korral: Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiste staadium:
ELi-USA kohtuliku koostöö kokkulepe
ELi roll terrorismivastases võitluses
  
  
  
OJEC
  
  
Euroopa Ühenduste Teataja - lõppversioon:
  
Lennufirmade poolne isiklike andmete edastamine üle-Atlandiliste lendude korral: Ameerika Ühendriikidega läbirääkimiste staadium - parlamendi poolt vastuvõetud tekst
ELi-USA kohtuliku koostöö leping -parlamendi poolt vastuvõetud tekst
ELi roll terrorismivastases võitluses - parlamendi poolt vastuvõetud tekst

 

 

 
  Publishing deadline: 2 April 2004