Energiapoliitika: üldpõhimõtted
ELi energiapoliitika aluspõhimõteteks on süsinikuheite vähendamine, konkurentsivõime, varustuskindlus ja kestlikkus. Selle eesmärgid hõlmavad energiaturu toimimise ja energiavarustuskindluse tagamist ELis, samuti energiatõhususe ja -säästu edendamist, taastuvenergia arendamist ja energiavõrkude sidumist. ELi energiapoliitika keskmes on mitmesugused meetmed, mille eesmärk on saavutada täielik energialiit.
Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 194.
Erisätted on järgmised:
- energiavarustuskindlus: ELi toimimise lepingu artikkel 122;
- energiavõrgud: ELi toimimise lepingu artiklid 170–172;
- kivisüsi: protokollis nr 37 täpsustatakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtivuse lõppemise (2002. aastal) finantstagajärgi;
- tuumaenergia: Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping (Euratomi asutamisleping).
Teised energiapoliitikat mõjutavad sätted on järgmised:
- energia siseturg: ELi toimimise lepingu artikkel 114;
- energiaalane välispoliitika: ELi toimimise lepingu artiklid 216–218.
Eesmärgid
Lissaboni lepingu kohaselt on ELi energiapoliitika peamised eesmärgid järgmised:
- tagada energiaturu toimimine;
- tagada energiavarustuskindlus ELis;
- edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning
- edendada energiavõrkude sidumist.
ELi toimimise lepingu artikliga 194 nähakse mõnes energiapoliitika valdkonnas ette jagatud pädevus, mis annab märku liikumisest ühise energiapoliitika suunas. Igale liikmesriigile jääb siiski õigus määrata kindlaks oma energiavarude kasutamise tingimused, oma valikud erinevate energiaallikate vahel ning oma energiavarustuse üldstruktuur (artikli 194 lõige 2).
Saavutused
A. Üldine poliitikaraamistik
Praegune poliitiline tegevuskava tugineb terviklikule lõimitud kliima- ja konkurentsivõimepoliitikale, millega sihitakse 2030. aastaks järgmiseid energiaeesmärke:
- taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine energia lõpptarbimises 42,5%-ni (püüdes saavutada 45%);
- energia primaar- ja lõpptarbimise vähendamine 11,7% võrreldes 2020. aasta prognoosidega;
Praegune Euroopa energiaalane õigusraamistik rajati algselt Euroopa energialiidu strateegiale ja paketile „Eesmärk 55“, mis oli suunatud kõigi kliima- ja energiaeesmärkide ühtlustamisele. Seejärel on raamistikku muudetud kavaga „REPowerEU“, mille eesmärk oli kaotada kiiresti ja täielikult sõltuvus Venemaa fossiilkütustest.
2025. aasta veebruaris pani komisjon alguse puhta tööstuse kokkuleppele, millega võeti kasutusele üle 100 miljardi euro, et hoogustada konkurentsivõimet, kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu ning edendada energiasüsteemi kestlikkust ajakohastatud investeerimisreeglite ja lihtsustatud riigiabimenetluste kaudu.
Taskukohase energia tegevuskava, mis on osa puhta tööstuse kokkuleppest, sisaldab meetmeid elektriarvete ja tarnekulude vähendamiseks kogu ELis. Sellega julgustatakse ELi riike vähendama võrgutasusid ja -makse, soodustatakse pikaajalisi lepinguid, kiirendatakse energiaprojektidele lubade andmist ja tugevdatakse võrgutaristut.
Praegune energiapoliitika raamistik koosneb paljudest õigusaktidest, mis käsitlevad järgmist: taastuvenergia edendamine; energiatõhusus; energialiidu juhtimine; elektrivõrkude omavaheline ühendatus; energiaturu korraldus, ohuvalmidus; energiavarustuskindlus; hoonete energiatõhusus; energia maksustamine; üleeuroopaline energiataristu; energeetikasektorit reguleerivate asutuste koostöö; patareid ja akud; lennu- ja meretranspordialgatused.
Praeguse raamistiku kohaselt peavad ELi riigid koostama kümneaastased lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad ajavahemikuks 2021–2030, esitama iga kahe aasta tagant eduaruande ning töötama kokkulepitud energiaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks välja järjepidevad pikaajalised riiklikud strateegiad.
B. Energia siseturu väljakujundamine
Täielikult lõimitud ja hästitoimiv energia siseturg tagab taskukohased energiahinnad, annab vajalikud hinnasignaalid roheenergiasse investeerimiseks, tagab energiavarustuse ja loob kõige vähem kuluka viisi kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Energia siseturgu käsitlevate õigusaktide algseteks aluspõhimõteteks olid piiriülene koostöö ja õiglased jaemüügiturud. Hilisemates õigusaktides keskenduti ohuvalmidusele, koordineerimisele, stiimulitele tarbijate jaoks, süsinikuheite vähendamisele ja energiavarustuskindlusele. Lisateabe saamiseks vt teabelehte 2.1.9 energia siseturu kohta.
C. Energiaalaste välissuhete tugevdamine
Pärast otsust Venemaa energiaimport järk-järgult lõpetada on ELi praegune energiaalane välispoliitika suunatud energiavarustuse mitmekesistamisele. 2022. aasta märtsis tehti kava „REPowerEU“ käsitlevas teatises ettepanek vähendada ELis fossiilgaasi kasutamist oluliselt ja kiiresti vähemalt 155 miljardi kuupmeetri võrra, mis on võrdväärne Venemaalt 2021. aastal imporditud kogusega. Kooskõlas kavaga „REPowerEU“ tegi EL koostööd rahvusvaheliste partneritega, et mitmekesistada tarneid, tagada veeldatud maagaasi import ja suurendada uusi torugaasi tarneid. EL lõi ELi energiaplatvormi, mis on vabatahtlik koordineerimismehhanism, millega toetatakse ELi gaasi ja vesiniku ühisoste, ning avaldas ELi energiaalase välistegevuse strateegia, millega toetatakse Ukrainat, Moldovat ja teisi riike. ELi praegune energiapoliitika strateegia, mis on esitatud ühisteatises ELi ülemaailmse kliima- ja energiavisiooni kohta, on kiirendada üleminekut puhtale ja kestlikule majandusele maailmaturul, tagades samal ajal ELi energiavarustuskindluse ja toorainete kättesaadavuse.
D. Energiavarustuskindluse suurendamine
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris muutus energiavarustuskindlus peamiseks energiaalaseks prioriteediks. Praegune energiajulgeoleku poliitika hõlmab koordineerimismeetmeid ning reegleid avamererajatistega seotud õnnetuste ja energiavarustuse häirete ärahoidmiseks ja neile reageerimiseks ning nafta ja gaasi julgeolekuvarusid, sealhulgas uurimis- ja tootmislitsentse.
ELi üleeuroopalise taristu poliitikat käsitletakse üleeuroopaliste võrkude (TEN) õigusraamistikus (vt teabelehte 3.5.1 üleeuroopaliste võrkude kohta). 2022. aasta juunis vastu võetud TEN-E määrusega üleeuroopalise energiataristu kohta määratakse eri geograafilistes piirkondades kindlaks esmatähtsad koridorid elektri-, avamerevõrgu- ja vesinikutaristu jaoks. Sellega määratletakse ELi ühishuviprojektid ELi riikides ning vastastikust huvi pakkuvad projektid ELi riikide ja kolmandate riikide vahel, lõpetatakse toetus uutele maagaasi- ja naftaprojektidele ning kehtestatakse kõigile projektidele kohustuslikud kestlikkuskriteeriumid. Üleeuroopaliste võrkude poliitikat rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust 2021–2027, (vt teabelehte 3.5.2 üleeuroopaliste võrkude rahastamise kohta).
E. Energiatõhusus
ELi energiatõhususe poliitika nurgakivi on uus energiatõhususe direktiiv, millega sätestati eesmärk vähendada võrreldes 2020. aasta prognoosidega ELi energia primaar- (soovituslik) ja lõpptarbimist 2030. aastaks 11,7% – s.t vastavalt mitte üle 992,5 miljoni (soovituslik) ja 763 miljoni naftaekvivalenttonni. Direktiivi aluseks on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, millega sätestatakse ELi riikidele kohustus tagada, et kavandamis-, poliitika- ja investeerimisotsustes kaalutakse energiatõhususega seotud lahendusi (vt teabelehte 2.3.8 energiatõhususe kohta).
F. Taastuvenergia
ELi taastuvenergiapoliitika nurgakivi on uus taastuvenergia direktiiv, millega sätestati siduv eesmärk saavutada 2030. aastaks 42,5%-line taastuvenergia osakaal ELi energia lõpptarbimises (püüdes saavutada 45%). Kuna energiaturud üksi ei suuda saavutada taastuvenergia osakaalu soovitud taset ELis, edendatakse direktiiviga taastuvaid energiaallikaid (päikese-, tuule-, ookeani-, hüdro- ja maapõueenergia ning biokütus) riiklike toetuskavade ja ELi rahastamiskavade abil (vt teabelehte 2.3.9 taastuvenergia kohta).
G. Teadus-, arendus- ja näidisprojektid
Programm „Euroopa horisont“ on 2021.–2027. aasta raamprogramm ja ELi peamine vahend energiaalaste teadusuuringute edendamiseks. Selle eelarve on 95,5 miljardit eurot (2018. aasta hindades) (vt teabelehte 2.3.6 teaduspoliitika kohta).
Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas määrati kindlaks 10 tehnoloogiat (sh akud, fotogalvaanika, meretuuleenergia jne) ning teadus- ja uuendustegevuse meedet, mis hõlmavad kogu taastuvenergia innovatsiooniahelat.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlament on alati avaldanud suurt toetust ühisele energiapoliitikale, mis käsitleb süsinikuheite vähendamise, konkurentsivõime, varustuskindluse ja kestlikkuse küsimusi. Parlament on korduvalt nõudnud sidusust, otsustavust, koostööd ja solidaarsust ELi riikide vahel praeguste ja tulevaste probleemide lahendamisel energia siseturul ning ka poliitilist tahet kõigilt liikmesriikidelt.
Parlamendi viimastes energiavaldkonna resolutsioonides on suurenenud kõigi ELi energiapoliitika aluseks olevate kliima- ja keskkonnaeesmärkide tähtsus ja kaugeleulatuvus.
Oma 19. juuni 2025. aasta resolutsioonis puhta tööstuse kokkuleppe kohta rõhutas parlament vajadust edendada energiataristut ning viia lõpule energialiidu loomine. Parlament kutsus liikmesriike, põhivõrguettevõtjaid ja komisjoni üles edendama piiriülest elektrikaubandust ning püüdma saavutada elektrivõrkude omavahelise ühendatuse praeguse 15% eesmärgi.
Oma 19. juuni 2025. aasta resolutsioonis elektrivõrkude kui ELi energiasüsteemi selgroo kohta rõhutas parlament, et elektrivõrgud on keskne element 2050. aastaks konkurentsivõimelisele, kliimaneutraalsele majandusele üleminekul ning palub liikmesriikidel põhjalikult uurida, optimeerida, ajakohastada ja laiendada oma elektrivõrgu, sealhulgas põhi- ja jaotusvõrgu võimsust.
Oma 8. juuli 2025. aasta resolutsioonis energiavarustuskindluse kohta ELis rõhutas parlament, kui oluline on järk-järgult lõpetada Venemaa energiaimport, ehitada Kesk- ja Kagu-Euroopas põhja-lõunasuunalisi gaasi- ja elektrivõrkude ühendusi, mitmekesistada LNG-terminale ning arendada torujuhtmeid. Samuti toonitas parlament vajadust ühiste pingutuste järele uute energiatehnoloogiate valdkonnas ning täiendava avaliku ja erasektori rahastamise järele.
Lisateavet selle teema kohta leiab tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni veebisaidilt.
Kristin BECKER / Matteo Ciucci