Solidaarsusfond
Käesolevas teabelehes tutvustatakse lähemalt Euroopa Liidu Solidaarsusfondi, mis on ELi peamine vahend rahalise toetuse andmiseks liikmesriikidele või läbirääkijariikidele suure looduskatastroofi korral. Selles kirjeldatakse fondi eesmärke, eelarvet ja rakendamist. Lõpuks antakse ülevaade parlamendi rollist selle vahendi kujundamisel ja tõhusamaks muutmisel.
Õiguslik alus
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 lõige 3 ja artikli 212 lõige 3, mis on ELi solidaarsusmeetmete õiguslik alus.
- 2002. aasta määrus solidaarsusfondi loomise kohta (nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002).
- 2014. aasta määrus, millega muudetakse solidaarsusfondi (määrus (EL) nr 661/2014, millega ajakohastati määrust (EÜ) nr 2012/2002). Selles lihtsustatakse eeskirju, lühendatakse fondi reageerimisaega, selgitatakse rahastamiskõlblikkuse kriteeriume ning pööratakse senisest suuremat tähelepanu katastroofide ennetamisele ja riskijuhtimisele.
- 2020. aasta määrus, millega laiendatakse solidaarsusfondi rahvatervise hädaolukordadele (määrus (EL) 2020/461), et reageerida COVID-19 pandeemiale.
- taristu ja seadmete viivitamatu töökorda seadmine energeetika, veevarustuse ja heitvee, telekommunikatsiooni, transpordi, tervise ja hariduse valdkonnas;
- asjaomase elanikkonna vajadusi rahuldava ajutise majutuse ja päästeteenistuste rahastamise korraldamine;
- viivitamatu kaitsetaristu kindlustamine ja vahetute meetmete võtmine kultuuripärandi kaitseks;
- katastroofipiirkondade, sh looduslike alade puhastamine; ning
- ulatuslikust rahvatervise hädaolukorrast mõjutatud elanikkonnale kiiresti abi, sealhulgas arstiabi andmine ja ohustatud elanikkonna kaitsmine.
- kannatanud riik peab esitama taotluse 12 nädala jooksul pärast katastroofi;
- seejärel hindab komisjon taotlust ja teeb ettepaneku rahalise abi suuruse kohta;
- toetuse andmise menetlus, millele järgneb eelarvemenetlus (parlamendi ja nõukogu heakskiit), võib kesta mitu kuud;
- kui eelarveeraldised on kättesaadavaks tehtud, sõlmib komisjon abisaajariigiga lepingu ja maksab toetuse välja.
- Toetus tuleb ära kasutada 18 kuu jooksul alates selle eraldamise kuupäevast.
- Kõik toetuse kasutamata osad tuleb tagasi maksta.
-
Kuue kuu jooksul pärast 18kuulise tähtaja möödumist tuleb komisjonile esitada rakendusaruanne, mis sisaldab järgmist:
- üksikasjad fondi jaoks toetuskõlblike kulutuste ja kogu muu saadud rahastamise kohta, sealhulgas kindlustussummad ja kolmandatelt isikutelt saadud hüvitised;
- üksikasjad võetud või kavandatud ennetusabinõude kohta, sealhulgas Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondide sel eesmärgil kasutamine;
- teave katastroofist või hädaolukorrast saadud kogemuste kohta;
- katastroofiriski ennetamist ja ohjamist käsitlevate asjakohaste ELi õigusaktide rakendamise seis;
- muu asjakohane teave võetud ennetus- ja leevendusmeetmete kohta;
- meetmeid ei tohi rahastada topelt ja abisaajariik peab tagama, et solidaarsusfondist kaetavaid kulusid ei rahastataks muudest ELi rahastamisvahenditest (eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika vahenditest).
- jätkama tööd liikmesriikide jaoks taotlusmenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, et tagada kiirem katastroofidele ja hädaolukordadele reageerimine;
- tegelema tõhusamalt katastroofidega piirkondlikul tasandil;
- hindama põudade konkreetseid mõjusid ja käsitlema neid tulevases määruses;
- keskenduma nii palju kui võimalik piirkondadele, mida suured või piirkondlikud looduskatastroofid või ulatuslikud rahvatervise hädaolukorrad kõige rohkem ohustavad, eelkõige äärepoolseimatele piirkondadele, saartele, mägipiirkondadele ja piirkondadele, mis on seismiliselt või vulkaaniliselt aktiivsed või mida tulevikus ohustavad rahvatervisega seotud kriisid;
- tugevdama ja lihtsustama koostoimet solidaarsusfondi ja ühtekuuluvuspoliitika fondide ning liidu elanikkonnakaitse mehhanismi vahel (vahend, mille eesmärk on tugevdada ELi liikmesriikide ja kümne ELi mittekuuluva riigi vahelist koostööd elanikkonnakaitse valdkonnas, et parandada katastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist);
- võtma projektide abikõlblikkuse kindlaksmääramisel rohkem arvesse uusimaid riskiennetuse põhimõtteid ning integreerima määrusesse parema taastamise põhimõtte;
- kohustama abisaajariike teavitama kodanikke ELi rahalisest toetusest.
Eesmärgid
Euroopa Liidu Solidaarsusfond on ELi peamine vahend, millega aidatakse liikmesriikidel ning ELi kandidaatriikidel ja läbirääkijariikidel taastuda suurtest looduskatastroofidest ja rahvatervise hädaolukordadest.
Sellest antakse rahalist abi ülesehitustöödeks pärast üleujutusi, metsatulekahjusid, maavärinaid, torme ja põudasid. Alates 2020. aastast on fondiga kaetud ka suured tervisekriisid, nagu COVID-19 pandeemia. Kuna kliimamuutused suurendavad äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, on fondi roll Euroopa solidaarsuse peamise väljendusena muutunud üha olulisemaks. Vahetu kriisidele reageerimine jääb aga hädaabireservi ülesandeks.
Solidaarsusfond loodi 2002. aastal selleks, et anda abi Kesk-Euroopat selle aasta suvel tabanud suurte üleujutuste tagajärgede likvideerimiseks.
Eelarve
Solidaarsusfondist on antud toetust rohkem kui 130 korral (looduskatastroofide korral ja rahvatervise hädaolukordadele reageerimiseks). Seni on solidaarsusfondist toetust saanud 24 liikmesriiki (lisaks Ühendkuningriik enne EList väljaastumist) ja neli läbirääkijariiki (Albaania, Montenegro, Serbia ja Türgi). Kokku on välja makstud üle 8,6 miljardi euro.
Alates 2021. aastast on solidaarsusfondi ja hädaabireservi rahastatud ühe rahastamisvahendina, mida nimetatakse solidaarsus- ja hädaabireserviks (SEAR). Solidaarsus- ja hädaabireservi maksimaalne aastaeelarve on 1,2 miljardit eurot (2018. aasta hindades).
2024. aasta veebruaris vaadati läbi mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027 ning solidaarsus- ja hädaabireservi maksimaalset aastaeelarvet suurendati 1,5 miljardi euro võrra, et parandada ELi toimetulekut kriiside ja hädaolukordadega.
2024. aasta detsembris võeti vastu piirkondliku erakorralise ülesehitustoetuse (RESTORE) määrus (määrus (EL) 2024/3236). Sellest anti täiendavat abi 2024. ja 2025. aastal toimunud looduskatastroofidest mõjutatud liikmesriikidele, võimaldades liikmesriikidel Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+) vahendeid ümber suunata. RESTORE raames ümberkavandamiseks kasutada olevate vahendite ülemmäär oli 10% ERFi ja ESF+ esialgsest riiklikust kogueraldisest. Sellega tehti kättesaadavaks vahendid kahjustatud taristu parandamiseks, toidu- ja esmase materiaalse abi ning sotsiaal- ja tervishoiutoetuse pakkumiseks.
Rakendamine
Solidaarsusfondist antakse abi toetusena, millega täiendatakse abisaajariigi avaliku sektori kulutusi ning mille eesmärk on rahastada hädaolukorras ja päästeoperatsioonides võetavaid esmatähtsaid meetmeid, et korvata kahjusid, mis on põhimõtteliselt kindlustusega hõlmamata.
Rahastamiskõlblikud kiireloomulised meetmed hõlmavad järgmist:
A. Rahalise abi saamise protsess
EL võib anda rahalist abi igale ELi või kandidaatriigile, kes seda pärast suurt looduskatastroofi taotleb. Taotlusprotsess on järgmine:
Alates 2014. aasta reformist võivad liikmesriigid taotleda ettemakseid. Komisjon võib seejärel otsustada ettemakseid teha, kui selleks on piisavalt vahendeid. Maksimumsumma on 25% solidaarsusfondi eeldatavast finantstoetuse kogusummast ning selle ülempiir on 100 miljonit eurot.
B. Riikide kohustused toetuste kasutamisel
Euroopa Parlamendi roll
Oma 2013. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohta rõhutas parlament solidaarsusfondi tähtsust peamise vahendina, mis võimaldab Euroopa Liidul tõsiste katastroofide korral reageerida. Samas kritiseeris ta, et kannatanud piirkondadele või liikmesriikidele abi andmiseks kuluv aeg on vastuvõetamatult pikk, ning nõudis menetluste lihtsustamise ja ettemaksete tegemise võimaldamise kaudu viivituste vähendamist. Neid aspekte võeti 2013. aasta juulis esitatud uues seadusandlikus ettepanekus arvesse. Komisjoni ettepanek sisaldas ka muid parlamendi soovitusi, nagu katastroofide mõiste selgem ja täpsem määratlemine ja sekkumise kohaldamisala selgem ja täpsem kindlaksmääramine.
Oma 2016. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu Solidaarsusfondile antud hinnangu kohta rõhutas parlament 2014. aasta reformi olulisust, kuna sellega ületati nõukogu vastuseis ja reageeriti lõpuks parlamendi korduvatele üleskutsetele suurendada abi kiirust ja tõhusust, et tagada kiire ja läbipaistev reageerimine loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud inimeste abistamiseks.
Oma 2021. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu Solidaarsusfondi läbivaatamise kohta kutsus parlament komisjoni üles tegema tulevase reformi raames järgmist:
Euroopa Parlament on veendunud, et tulevikus võib olla vajalik Solidaarsusfondi eelarve ümber hinnata tagamaks, et see oleks piisavalt suur, et tegeleda tulemuslikult suurte ja piirkondlike looduskatastroofide ning ulatuslike rahvatervise hädaolukordadega.
Solidaarsusfondi reformimise vajadust kordas parlament ka oma 2022. aasta resolutsioonis ELi saarte ja ühtekuuluvuspoliitika kohta. Parlament nõuab tõhusamat reageerimist ELi saarte probleemidele ning rõhutab vajadust solidaarsusfondi parandada, et kohandada seda selliste ohtudega nagu looduskatastroofid ja kliimamuutuste mõju.
Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi regionaalarengu, põllumajanduse ja kalanduse poliitikaosakond. Lisateavet saab regionaalarengukomisjoni veebisaidilt.
Kelly Schwarz / JOHANNA CHLÖÉ LYOR TIRINELLI