|
Liiklus ei tapa ainult õnnetustes. Palju salakavalam tapja on autode heitgaasidest tekkiv saaste, mida Euroopa Liidus võib süüdistada tuhandetes surmades aastas, rääkimata kasvuhooneefekti põhjustamisest... Alates 1990ndate algusest on Euroopa Liit liikunud seda liiki saaste vähendamise suunas ja Euroopa Parlamendil on sageli õnnestunud karmistada nõudeid kütuste tervistkahjustavate omaduste vähendamiseks ja vähem saastavate sõidukite kasutusele võtmiseks.
Juba eelmise valimisperioodi ajal mõjutas Euroopa Parlament tugevasti 1998. aastal "Auto-Oil" programmi raames vastu võetud otsuseid sõidukite tekitatud saastekahju vähendamiseks. Parlamendiliikmete peamiseks eesmärgiks oli kütuse kvaliteedinormide ja saastetaseme piirnormide kehtestamine. Normide kohustuslikkuse huvides nõustusid parlamendiliikmed valitsuste poolt soovitud leebemate normidega, tingimusel, et olenevalt mõju ulatusest vaadatakse teatud aspektid järgmise valimisperioodi jooksul uuesti läbi.
Puhtam kütus
Käesoleva valimisperioodi jooksul pidi parlament hääletama uue kütuste kvaliteeti puudutava eeskirja üle. Parlament jõudis kokkuleppele, et alates 2009. aastast ei tohi ei bensiin ega diislikütus enam väävlit sisaldada. Juba 1998. aastal kinnitasid parlamendiliikmed eesmärgi, et 2005. aastal tohib väävli tase kütuses olla vaid 50/1 000 000, mis tagab süsinikdioksiidi järsu vähenemise. Uus direktiiv kehtestab veelgi karmima normi – 10/1 000 000, alates 2009. aastast, st kaks aastat varem kui Euroopa Komisjon soovitas. Hiljemalt 1. jaanuarist 2005 tulevad turule väävlivabad kütused ja alates 2009. aastast on väävlit sisaldava kütuse müük keelatud. Seda tüüpi kütus võimaldab kasutada katalüsaatorite osas tipptehnoloogiat ja vähendada tahkete osade sisaldust heitgaasis. Pliid sisaldava kütuse müük on keelatud juba alates 1. jaanuarist 2005.
Parlament saavutas, et uus direktiiv kehtib mitte ainult transpordivahenditele vaid ka muudele liikurmasinatele nagu buldooserid ning metsatööstuses ja põllumajanduses kasutatavad traktorid, mis tänapäeval põhjustavad veel suurt saastekahju, kuid tulevikus peavad kinni pidama muude sõidukitega samadest normidest. Parlament jättis liikmesriikidele ka võimaluse rakendada puhtama kütuse kasutamisele rahalisi soodustusi.
Vähem saastavad sõidukid
Kaks direktiivi ettepanekut puudutasid mootorsõidukite ja kergete veokite heitgaaside vähendamist. Parlamendi tegevuse tulemusena kinnitati kolmandatest riikidest karmimad kohustuslikud normid. Lisaks on kehtestatud kohustuslikud normid mitte ainult uutele autodele vaid direktiiv laienes kõikidele bensiinil või diiselkütusel töötavatele sõidukitele. Karmistati ka kontrollmehhanisme (diagnostika süsteeme), mis peab tagama kontrolli järjepidevuse.
Inimeste transportimiseks kasutatavate sõidukite puhul rõhutas parlament pardadiagnostika aparatuuri (OBD – on board diagnostic) installeerimise vajadust, et kontrollida heitmeid vähendavate seadmete töökindlust. Parlamendi nõudmisel peavad alates 2005. aastast heitmeid vähendavad seadmed olema tõhusad vähemalt 100 000 km läbimiseks või viie aasta jooksul. Lepingusse on sisse viidud ka parlamendi tehtud parandus heitmete sisalduse määramiseks koheselt pärast "külmkäivitust".
CO2 vähendamiseks on plaanis sõlmida vabatahtlik koostööleping autotööstusega. Juhul kui vabatahtliku koostöölepingu sõlmimine ei õnnestu, nõuab parlament, et Euroopa Komisjon teeks ettepaneku vastava õigusakti koostamiseks.
Kolmas direktiiv käsitleb kergete veoautode heitgaaside vähendamist, mis on oluline linnade õhusaaste vähendamisel, kus transporditeenust osutatakse tavaliselt just kergveokitega. Paljusid inimeste transportimist reguleerivaid direktiive võib samuti rakendada kergveokitele. Siiski on nende sõidukite mootorid loodud erineva kontseptsiooni järgi ning paljusid parameetreid tuleb mugandada.
Tulevikus ei saa Euroopa Komisjon teha ettepanekut nende normide leebemaks muutmiseks. Norme võib vaid korrigeerida vastavalt tehnoloogiaalastele saavutustele või muutustele naftatoodete töötlemisprotsessis.
Kahe- ja kolmerattalised sõidukid
Kuigi kahe- ja kolmerattalised sõidukid moodustavad vaid 2–3% Euroopa liiklusvahenditest, on nende arvel 15% transpordivahendite poolt tekitatud saastekahjust. Nagu autodki peavad mootorrattad alates 2006. aastast olema keskkonnasõbralikumad. Parlamendi ja nõukogu vaheliste läbirääkimiste tulemusena saavutati märtsis 2002 kokkulepe paljude näitajate karmistamise osas. Nagu autodegi puhul, saavutas parlament oma tähtsaima nõude täitmise – kohustuslike saastenormide kehtestamise kahe ja kolmerattalistele sõidukitele alates 2006. aastast. Parlamendiliikmed saavutasid ka rangete normide kehtestamise heitmeid vähendavate seadmete osas, mis peavad toimima vähemalt 30 000 kilomeetri läbimisel.
Kasutamisest kõrvaldatud sõidukite ümbertöötlemine
Sõidukid ei saasta ainult liikudes. Euroopa Liidus tekib igal aastal 9 miljonit tonni kasutamisest kõrvaldatud sõidukitega seotud jäätmeid. Kolm neljandikku sellest kogusest läheb vanametallina taas kasutusse. Ülejäänu on plastik, kumm, õlid ja raskmetallid, mis kõik on keskkonnaohtlikud. Ligi 10% liidus igal aastal tekkivatest ohtlikest jäätmetest on seotud sõidukitega. Milline on lahendus? Juba 1992. aastal tegi parlament Euroopa Komisjonile ettepaneku vastava õigusloome algatamiseks. 1997. aastal komisjon tuli komisjon eelnõuga välja, kuid heakskiiduni jõuti 2000. aastal, pärast lepitusmenetlust.
Lepingu sõlmimiseks peeti raskeid läbirääkimisi. Juba algusest peale seadsid parlamendiliikmed ambitsioonikad eesmärgid jäätmete käitlemiseks ja taaskasutamiseks. Nad soovisid raskemetallide kasutamisest loobumist, väljaarvatud põllutöömasinate puhul, ning jäätmekäitluskulude tasumist mitte lõpptarbija vaid tootja poolt. Kõikide nende punktide osas saavutas Euroopa Parlament oma õiguse pärast pingelisi läbirääkimisi nõukoguga. Näiteks saab omanik pärast 1. juulit 2002 turule tulnud sõiduki utiliseerida tasuta. Vanemate sõidukite puhul peavad tootjad kandma kõik utiliseerimisega seotud kulud alates 2007. aastast.
Alates 1. jaanuarist 2003 on raskemetallide nagu tina, elavhõbe, kaadmium ja kuuevalentse kroomi kasutamine sõidukite tootmises keelatud. Alates 1. jaanuarist 2006 (parlamendiliikmed oleksid soovinud maikuust 2005, kuid andsid tööstussektorile ühe aasta üleminekuaega) peab vähemalt 85% sõiduki kaalust olema utiliseeritav ja 80% taaskasutatav. Alates 2015. aastast on need määrad vastavalt 95% ja 85%. Vastavalt parlamendi soovile ei puuduta vastav direktiiv unikaalseid sõidukeid, see tähendab ajaloolisi, kollektsioonidesse või muuseumitele kuuluvaid sõidukeid.
|
