|
Euroopas on geneetiliselt muundatud organismid leidnud skeptilist vastukaja, erinevalt Ameerika Ühendriikidest, kus GM toitu peetakse täiesti tavaliseks. Vastuseks avalikkuse murele, otsustas Euroopa Liit geneetiliselt muundatud organismidele ranged seadused kehtestada . Euroopa Parlamendi peamiseks panuseks seadusandluse vallas oli selge märgistamise nõue, et Euroopa tarbijal oleks võimalik otsustada, kas süüa GM tooteid või mitte.
Geneetiliselt muundatud organismid ja eelkõige nende kasutamine toiduteraviljades on olnud avaliku arutelu keskmes terves Euroopa Liidus. Tööstuse esindajad väidavad, et GM teraviljad kujutavad endast minimaalset riski ning samas omavad suurt võimalikku tulu. Keskkonnakaitsjad toovad välja sellist riski käsitlevate teadmiste ja arusaamiste vähesuse samas kui tarbijad kurdavad, et GM tooted on neile peale surutud ning märgistamissüsteem on segane ja takistab valiku tegemist.
Pärast 1998. aastal geneetiliselt muundatud toidu müümisele ja geneetiliselt muundatud teraviljade kasutamisele kehtestatud moratooriumi, otsustas EL tulla vastu tarbijate murele, tulles välja mitmete GMO-alaste õigusaktidega, mis põhinesid ettevaatuspõhimõttel: kui kahtled, ütle ei. Kogu seaduskogumiku pidi heaks kiitma Euroopa Parlament.
Kõigepealt koostas Euroopa Komisjon direktiivi, mis käsitles GM toiduainete müümist poodides ja GM teraviljade viimist looduskeskkonda. Liikmesriikide valitsustega läbirääkimistel oli parlament kindlal veendumusel, et kõik Euroopas katsetamise käigus lubatud GMOd peab registreerima ja andmed peavad olema kättesaadavad avalikkusele. Seega, kui GMOsid kasutatakse kaubandusliku põllumajanduse eesmärkidel, peab nende asukohast teavitama võimuesindajaid ja avalikkust. Selles 2001. aastal jõustunud direktiivis kutsusid Euroopa Parlamendi liikmed Euroopa Komisjoni üles kehtestama GMOde märgistamise ja jälgimise alast õigusloomet ning GMOsid käsitleva Cartagena bioohutuse protokolli järgimist.
Laske tarbijal otsustada
Jälgitavust ja märgistamist käsitlevad õigusaktid valmistas ette Euroopa Komisjon. Parlament ei olnud rahul märgistamise eeskirjadega, need õnnestus lõpuks parlamendi nõudel konkreetsemaks muuta. Euroopa Parlamendi saadikud olid vastu nõukogu soovile lubada asendada GMO segude täpne kirjeldus tootes ebamäärase märkega "on kasutatud". Saadikud nõudsid, et GMOsid sisaldavatel toodetel peavad olema etiketid sõnadega "see toode sisaldab geneetiliselt muundatud organisme" või "see toode sisaldab geneetiliselt muundatud [organismi nimi]" ning sama kehtib ka toote väljapanekul või reklaamimisel. See määrus jõustus 2003. aasta novembris.
GMOsid sisaldava toidu ja loomasööda lubamise ning järelvalve menetlus oli ka 2003. aasta lõpus kehtima hakanud määruse sisuks. Selle määruse puhul surus parlament läbi tähtsa muudatuse, mis kehtestades piiranguid GM teraviljade kasvatamisele, lubab liikmesriikidel kaitsta tavalisi, GMe mittesisaldavaid ja orgaanilisi teravilju kokkupuute eest. Komisjonil tuleb välja töötada suunised liikmesriikidele selle teostamiseks.
Komisjon esitas rakendamiseks ÜRO Cartagena biohutuse protokolli, mille eesmärgiks on abistada riike geneetiliselt muundatud toitudest tulenevate riskide ja tulude hindamisel. 2003. aasta juunis vastu võetud määrus lõi GMOde piiriüleste liikumiste jälgimiseks ühtse teavitus- ja infosüsteemi. Parlamendi nõudmisel lisati määrusesse nõue, mille kohaselt kõik eksportijad peavad saama kirjaliku nõusoleku enne kui nad võivad sooritada keskkonda viimiseks mõeldud GMOdega esimese piiriülese tehingu.
Euroopa Liidu seadusandluse olemasolu ei tähenda veel automaatset GMO moratooriumi lõppu, mille säilimist pooldab nii mõnigi liikmesriik, kuid poliitiliselt on nüüd moratoorium lõpetamine lihtsam. Praegu tundub Euroopa Komisjon nõustuvat GM maisi müügiga, pärast seda, kui liikmesriigid ei suutnud saavutada üksmeelt keelu jätkamise küsimuses.
|
