Teabelehes selgitatakse, kuidas ELi kulutusi struktureeritakse, rahastatakse ja hallatakse. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament kinnitavad ühiselt eelarvekulud. ELi aastaeelarve peab olema kooskõlas kulude ülemmääradega, mis on kehtestatud ELi pikaajaliseks kulukavaks olevas mitmeaastases finantsraamistikus mitmete prioriteetide jaoks. Erivahendid võimaldavad ELil reageerida ootamatutele vajadustele. Eelarvelised tagatised ja rahastamisvahendid suurendavad ka ELi kulutuste mõju. Taasterahastu „Next Generation EU“ täiendab ajutiselt 2021.–2027. aasta mitmeaastast finantsraamistikku.

Õiguslik alus

  • Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklid 310–325 ja 352 ning Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artiklid 106a, 171–182 ja 203;
  • määrus, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (finantsmäärus) (23.septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509);
  • määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (mitmeaastase finantsraamistiku määrus) (nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093);
  • määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/765);
  • määrus, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094);
  • 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava.
  • Eesmärk

    ELi eelarve üldeesmärk on rahastada Euroopa Liidu poliitikat eelarvedistsipliini järgides ning kooskõlas kehtivate reeglite ja menetlustega. ELi eelarve on peamiselt mõeldud investeeringute tegemiseks. Seetõttu võtab EL vastu pikaajalised kulukavad ehk mitmeaastased finantsraamistikud, mille kestus on viis kuni seitse aastat (vt allpool).

    Aluspõhimõtted

    ELi eelarve põhineb ELi üldeelarve suhtes kohaldatavate finantsreeglite määruse artiklites 6–38 sätestatud üheksal eelarvepõhimõttel, milleks on eelarve ühtsus, õigsus, aastasus[1], tasakaal, arvestusühik (euro), kõikehõlmavus, sihtotstarbelisus (iga assigneering eraldatakse kindla kululiigi jaoks), usaldusväärne finantsjuhtimine ja läbipaistvus.

    Aastasuse põhimõtte järgimisel peab aga arvestama sellega, et hallata tuleb ka mitmeaastaseid meetmeid, mille osakaal eelarves on suurenenud. Seepärast sisaldab eelarve liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad:

    • kulukohustuste assigneeringutest, millega rahastatakse jooksval eelarveaastal mitu aastat kestvate meetmete elluviimiseks võetud juriidiliste kohustustega seotud kõiki kulusid;
    • maksete assigneeringutest, millest kaetakse jooksval eelarveaastal või eelmistel eelarveaastatel võetud lepinguliste kohustuste täitmisel tekkivad kulud.
    • 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes on sätestatud, et komisjon peab koostama aastaaruande, milles antakse ülevaade ELi eri meetmete finants- ja eelarvemõjudest, olenemata sellest, kas neid rahastatakse ELi eelarvest või väljaspool seda. Aruanne peab sisaldama teavet ELi varade ja kohustuste, mitmesuguste laenutehingute, sealhulgas Euroopa stabiilsusmehhanismi ja Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (2.5.8) ning muude võimalike tulevaste mehhanismide kohta. Ka peab aruanne sisaldama teavet kliimamuutustega seotud kulutuste, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja ümberpööramisele kaasa aitavate kulutuste, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamise ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamise kohta kõigis asjaomastes ELi programmides.

      ELi kulude struktuur ja kategooriad

      A. ELi kulude jaod

      Üldeelarve on jagatud kümneks jaoks, millest igaüks vastab konkreetsele ELi institutsioonile või asutusele. Kui teiste institutsioonide jaod koosnevad peamiselt halduskuludest, siis komisjoni oma (III jagu) sisaldab tegevuskulusid ning meetmete ja programmide elluviimisel tekkivaid halduskulusid (tehniline abi, asutused ja personal).

      Komisjon kasutab eelarves liigendust, kus vahendid on esitatud poliitikavaldkondade ja programmide kaupa vastavalt rubriikidele ehk teemavaldkondadele (vt allpool). Nii on kõigi ELi poliitikavaldkondade kulusid ja tulemuslikkust lihtsam hinnata.

      B. Mitmeaastane finantsraamistik (1.4.3)

      Alates 1988. aastast on ELi kulud koondatud mitmeaastasesse raamistikku, mille kohaselt on eelarve jaotatud kindlaksmääratud kuluülemmääraga rubriikideks. Need vastavad laiematele poliitikavaldkondadele ja kajastavad peamisi prioriteete, mida tuleb eelarvest raamistiku kehtivuse ajal rahastada. Esimene programmitöö periood kestis viis aastat, sellele järgnenud perioodid aga seitse aastat. Seitsmeaastane on ka praegune periood. Aastaeelarves tuleb kinni pidada mitmeaastases finantsraamistikus sätestatud ülemmääradest.

      ELi eelarve suhtes kohaldatakse range tasakaalu põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 310 ja finantsmääruses. Praktikas tähendab see seda, et ELi eelarve on kulupõhine. Teisisõnu saab koondtulu kasvada ainult nii palju, kui mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade ja nendest välja jäävate erivahenditega on eelnevalt lubatud. Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikli 4 kohaselt kohaldatakse selliste ülemmäärade suhtes nominaalset automaatset ülespoole kohandamist 2 % aastas[2]. Ajavahemikku 2021–2027 hõlmavas mitmeaastases finantsraamistikus nähti ette kulukohustuste assigneeringute kogusumma 1 824,3 miljardit eurot 2018. aasta hindades, sellest 1 074,3 miljardit eurot mitmeaastasele finantsraamistikule ja 750 miljardit eurot taasterahastule „Next Generation EU“ (NGEU), mida suurendati mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklis 5 sätestatud programmispetsiifiliste kohanduste tulemusena veel 11 miljardi euro võrra.

      Pärast komisjoni 20. juunil 2023 esitatud seadusandlikku ettepanekut jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu 6. veebruaril 2024 kokkuleppele, mis andis võimaluse mitmeaastast finantsraamistikku esmakordselt muuta. Kokkulepe mõjutab kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku järelejäänud aastaid, võimaldades muuta mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ning neid ülemmäärasid ületavate erivahendite ulatust ja suurust. Täpsemalt nähakse kokkuleppega ette 21 miljardit eurot (2024. aasta hindades) lisakulusid nominaalväärtuses, sealhulgas 17 miljardi euro ulatuses sihttoetusi, mis eraldatakse Ukrainale uue erivahendi kaudu väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid[3]. See kasv vastab maksimaalsete lubatud kulude 2,8 %-lisele suurenemisele praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ülejäänud perioodi jooksul.

      Kokkuvõttes vähenevad ELi reaalsed kogukulud märkimisväärselt, hoolimata kulude rahastamise nominaalsest suurenemisest aastatel 2021–2023. Kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 esimese 2,5 aasta jooksul on kumulatiivne inflatsioon ELis juba 23,7 %. Nagu on märgitud Euroopa Parlamendi tellitud hiljutises uuringus inflatsiooni mõju kohta ELi rahandusele, peaks see muutus, kui muud asjaolud jäävad samaks, vähendama mitmeaastase finantsraamistiku osakaalu ELi kogurahvatulus 2027. aasta lõpuks 0,96 %-ni. Seda on tunduvalt vähem kui 1,05 % kogurahvatulust, mida aastaid 2021–2027 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmise ajal eeldati.

      Alltoodud tabelis on esitatud 2026. aasta eelarve läbilõige poliitikavaldkondade kaupa, nagu need on aastaid 2021–2027 hõlmavas mitmeaastases finantsraamistikus kindlaks määratud.

      Rubriik Kulukohustused Maksed
        ELi 2026. aasta eelarve (miljonites eurodes)
      Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond 22 163,0 23 336,6
      Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused 71 649,8 73 166,7
      Loodusvarad ja keskkond 56 529,4 52 577,3
      Ränne ja piirihaldus 5 018,9 3 887,9
      Julgeolek ja kaitse 2 813,5 2 253,3
      Naabrus ja maailm 15 600,0 16 569,7
      Euroopa avalik haldus 13 277,5 13 277,5
      Erivahendid 5 715,9 5 022,5
      Kokku 192 768,1 190 091,6 
      Assigneeringud protsendina kogurahvatulust 1,00% 0,99%

      C. Paindlikkus ja temaatilised erivahendid

      Peale kulutuste, mis on eelarvesse kantud ELi poliitika rahastamiseks mitmeaastaste programmide alusel, on osa rahalisi ressursse ELi eelarves reserveeritud selleks, et tegutseda ootamatute kriiside ja olude korral. Selliseid paindlikkuse erivahendeid ja temaatilisi erivahendeid võib kasutada majanduskriisi korral (nt EGF - Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond), loodusõnnetuste, rahvatervise kriiside korral ja humanitaarhädaolukorras (nt SEAR - solidaarsus-ja hädaabireserv) ning siis, kui ELi liikmesriigis, kandidaatriigis või väljaspool ELi tekib muu ootamatu vajadus (nt paindlikkusinstrument). Tänu nendele vahenditele on võimalik teatava summani katta erakorralist rahavajadust.

      Euroopa Liidu taasterahastu - „Next Generation EU“

      Selle vahendi raames peaks komisjon võtma kasutusele 750 miljardit eurot 2018. aasta hindades, millest kuni 390 miljardit eurot võib kasutada sihttoetusteks ja kuni 360 miljardit eurot võib kasutada laenude andmiseks lisaks 2021.–2027. aasta pikaajalisele eelarvele, et aidata ELi COVID-19 järgselt üles ehitada. Komisjonil on volitused laenata omavahendite otsuse artikli 5 lõike 1 alusel ELi nimel vahendeid kapitaliturgudelt. Kulude katteks kasutatud vahendite põhisumma tagasimaksed (390 miljardit eurot 2018. aasta hindades) ja maksmisele kuuluvad intressid tuleb katta ELi üldeelarvest, sealhulgas pärast 2021. aastat järk-järgult kasutusele võetavatest uutest omavahenditest saadavast piisavast tulust (1.4.1).

      NGEU keskendub a) tööhõive taastamisele ja töökohtade loomisele; b) reformidele ja meetmetele kestliku majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali elavdamiseks, et tugevdada liikmesriikide ühtekuuluvust ja suurendada nende vastupidavust; c) ettevõtjate, eelkõige COVID-19 kriisi majanduslikust mõjust puudutatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamiseks võetavale meetmetele ning kestliku majanduskasvu hoogustamisele ELis, sealhulgas ettevõtetesse suunatavatele otsestele finantsinvesteeringutele; d) COVID-19 kriisile reageerimiseks vajalikele teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetele; e) meetmetele, mille abil suurendada valmisolekut kriisideks ning võimaldada ELil reageerida kiirelt ja mõjusalt ulatuslikele hädaolukordadele, sealhulgas varuda esmatarbekaupu ja meditsiinivahendeid ning hankida kriisile kiireks reageerimiseks vajalikku taristut; f) meetmele, mille abil tagada, et COVID-19 kriis ei takistaks õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, ja g) meetmele, mille abil leevendada COVID-19 kriisi mõju põllumajandusele ja maaelu arengule.

      Selleks et toetada liikmesriike investeeringute ja reformidega, lepiti 12. veebruaril 2021 kokku taaste- ja vastupidavusrahastus. Rahastu kaudu pidi liikmesriikidele tehtama kättesaadavaks 672,5 miljardit eurot (2018. aasta hindades) laene ja sihttoetusi, mida rakendatakse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade kaudu[4]. Kavad peavad sisaldama reforme ja investeeringuid, mis hõlmavad peamisi poliitikavaldkondi (kuus sammast[5]), edendama rohe- ja digipööret ning võtma arvesse Euroopa poolaasta riigipõhiseid soovitusi.

      Seoses Venemaa sissetungiga Ukrainasse avaldas komisjon 18. mail 2022 teatise kava „REPowerEU“ kohta, milles esitatakse strateegia ELi sõltuvuse vähendamiseks Venemaa energiaimpordist. Komisjoni hinnangul eeldaks eesmärgi saavutamine sellise strateegiaga abil 210 miljardit eurot lisainvesteeringuid. Seda silmas pidades tegi komisjon muude meetmete[6] seas ettepaneku muuta taaste- ja vastupidavusrahastu määrust, et jagada ümber kuni 225 miljardi euro ulatuses taaste- ja vastupidavusrahastust üle jäänud laene ning eraldada kuni 7,5 % Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kaudu kättesaadavatest vahenditest kava „REPowerEU“ jaoks. Lisaks tehakse kuni 20 miljardit eurot (2022. aasta hindades) kättesaadavaks direktiivi 2003/87/EÜ kohase heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist või määrusega (EL) 2021/1755 loodud Brexitiga kohanemise reservist ümber paigutatavatest vahenditest, mis tehti võimalikuks REPowerEU määrusega. Nendest vahenditest peaks rahastatama riiklike taaste- ja vastupidavuskavade uut peatükki, milles määratakse kindlaks konkreetsed meetmed energiavarustuse mitmekesistamiseks ja fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks laenude (kuni 225 miljardit eurot) ja toetuste näol (kuni 75 miljardit eurot). Liikmesriigid taotlesid läbivaadatud taaste- ja vastupidavuskavade raames REPowerEU määruses sätestatud tähtajaks 127,24 miljardi euro ulatuses laene.

      Eespool nimetatud mitmeaastase finantsraamistiku muutmise kokkuleppega kehtestati eelkõige uus astmeline rahastamismehhanism, et katta NGEUga seotud intressimaksete ülekulusid. Selle mehhanismi kohaldamisel võib võtta viimase abinõuna kasutusele uue temaatilise ELi taasterahastu, mis jääb mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade alt välja, kuid üksnes juhul, kui rubriigi 2b raames juba eraldatud summad ei ole pärast vahendite kulukohustustest vabastamist, prioriteetide muutmist ja mittetemaatiliste erivahendite raames kättesaadavate vahendite kasutusele võtmist piisavad.

      Euroopa Parlamendi roll

      Euroopa Parlament jagab nõukoguga eelarvealast pädevust ja selle valdkonna õigused olid ühed esimesed Euroopa Parlamendi liikmetele 1970tel aastatel antud õigused (1.2.5). Eelarvepädevus on seotud ELi iga-aastaste kulude kogusumma ja jaotuse kindlaksmääramise ning eelarve täitmise kontrollimisega.

      Parlamendi eelarvekomisjon vastutab parlamendi nimel mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste ja aastaeelarve vastuvõtmise eest ning esindab parlamendi seisukohti läbirääkimistel nõukoguga. Tavaliselt on parlamendil õnnestunud saavutada muudatusettepanekute abil kõige olulisemate kulude suurendamine (kuigi mitte alati algses mahus).

      2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel kaitses parlament suures osas edukalt a) mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära tõstmist ja mitme juhtprogrammi tugevdamist; b) kohustust võtta kasutusele uued ELi omavahendid, et katta vähemalt NGEUga seotud kulud (põhisumma ja intressid); c) oma rolli taasterahastu rakendamisel kooskõlas ühenduse meetodiga; d) ELi eelarve panuse tähtsust kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide ning soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel ja e) uue mehhanismi kasutuselevõtmist, et kaitsta ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest (1.4.3).

      Parlament on samuti süstemaatiliselt nõudnud eelarve läbipaistvust ning kõigi ELi eelarvest rahastatavate toimingute ja vahendite nõuetekohast kontrolli.

      Parlament on eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon (ELi toimimise lepingu artikkel 319). Eelarvekontrollikomisjon valmistab ette eelarve täitmise poliitilise kontrolli alla kuuluva kogu tegevuse (1.4.5). Igal aastal kajastab eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus parlamendi järeldusi selle kohta, kuidas komisjon ning teised institutsioonid ja asutused on ELi eelarvet täitnud. Selle eesmärk on kontrollida, kas eelarve täitmine toimus kooskõlas asjakohaste eeskirjadega (vastavus), sealhulgas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega (eriti tulemuslikkuse nõudega).

      Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjon korraldab kord aastas kohtumise Euroopa Investeerimispangaga (EIP) (1.3.15), et kontrollida panga finantstegevust, ning koostab igal aastal raporti EIP senise tegevuse ja tulemuste kohta. Parlamendi eelarvekomisjon ning majandus- ja rahanduskomisjon on kokku leppinud, et igal aastal koostatakse raport, milles hinnatakse EIP praegust ja edasist tegevust. Nad tegutsevad selle ülesande täitmisel juhtiva komisjonina kordamööda. Parlamendi arvates võivad rahastamisvahendid olla ELi rahalise toetuse mõju suurendamiseks küll vajalikud, kuid seejuures on ta rõhutanud, et neid tuleks kasutada rangetel tingimustel, piirates riske ELi eelarvele. Finantsmäärus sisaldab seetõttu liidu eelarvest rahastatavate või sellega tagatud rahastamisvahendite kasutamiseks üksikasjalikke reegleid.

      Parlamendi eelarvekomisjon ning majandus- ja rahanduskomisjon vastutavad ühiselt taaste- ja vastupidavusrahastu kontrollimise eest. Selleks on loodud oma töörühm ning iga kahe kuu järel toimuvad komisjoniga taaste- ja vastupidavusdialoogid.

      Käesoleva teabelehe on koostanud Euroopa Parlamendi eelarve tugiüksus. Lisateabega selle teema kohta on võimalik tutvuda eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni veebisaidil. 

       

      [1]Põhimõte, et eelarvesse kantud assigneeringud kiidetakse heaks eelarveaastaks, mis kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini.
      [2]Sama automaatset kohandamist kohaldatakse NGEU programmide rakendamisel.
      [3]Kokkuleppega nähakse Ukrainale hiljuti kokku lepitud Ukraina rahastu raames ette ka 33 miljardi euro ulatuses kompensatsioonilaene.
      [4]Pärast ajakohastatud riiklike taaste- ja vastupidavuskavade arvesse võtmist, milles arvestatakse kava „REPowerEU“, vastavad summad 2022. aasta hindades 648 miljardile eurole. Muudetud taaste- ja vastupidavusrahastu määrusega on liikmesriikidele tehtud kättesaadavaks lisatoetused heitkogustega kauplemise süsteemist ja Brexitiga kohanemise reservist. Seega jaguneb praegune 357 miljardi eurosuurune sihttoetus esialgse taaste- ja vastupidavusrahastu toetusteks mahuga 338 miljardit eurot, heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud toetusteks mahuga 17,3 miljardit eurot ja Brexitiga kohanemise reservi toetusteks mahuga 1,6 miljardit eurot. Lisaks võisid liikmesriigid kuni 2023. aasta augustini taotleda laenutuge. 385 miljardi euro suurusest rahastamispaketist oli 2023. aasta lõpuks kulukohustustega seotud peaaegu 291 miljardit eurot.
      [5]Rohepööre; digipööre; majanduslik ühtekuuluvus, tootlikkus ja konkurentsivõime; sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus; tervishoid ning majanduslik, sotsiaalne ja institutsiooniline vastupidavus; järgmisele põlvkonnale suunatud poliitika.
      [6]Kavas „REPowerEU“ nähakse ühtlasi ette uued rahalised vahendid, eraldades selleks turustabiilsusreservis hoitavaid heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikuid 20 miljardi euro suuruses summas ning tehes ülekandeid ühtekuuluvusfondidest (kuni 12,5 % liikmesriikide eraldistest) ja maaelu arengu fondist (samuti 12,5 % neile eraldatud vahenditest).

      Francisco Padilla Olivares