Euroopa tuleviku konverents: ülevaade lõplikest ettepanekutest
Milline peaks EL 2050. aastal välja nägema? Milline näeb välja teie elu aastal 2050? Need on vaid mõned küsimustest, millele 2021. aasta septembris Strasbourgis toimunud Euroopa tuleviku konverentsil osalenud Euroopa kodanikel paluti Euroopa kodanike paneelarutelude avasessioonil vastata. Euroopa tuleviku visiooni kujundamine oli kõigi konverentsil osalenute ülesanne, olenemata sellest, kas nad olid institutsioonilised osalejad, kodanikuühiskonna esindajad, sotsiaalpartnerid või juhuslikult valitud kodanikud, kes kutsuti osa võtma ühest Euroopa demokraatlikust protsessist. Ehkki konverentsi algus viibis ning seda peeti ülemaailmse pandeemia keskel, suutis see saavutada oma eesmärgi, pakkudes konkreetseid, täidetavaid, mõnikord ka ettenägelikke ettepanekuid, mis näitasid, millises suunas peaks EL tulevikus arenema. 49 ettepanekut, mis on jaotatud umbes 326 kindlasse meetmesse, annavad hetkeülevaate sellest, mida kodanikud ja institutsioonilised osalejad peavad Euroopa jaoks sobilikeks tegevusteks, mille toel praeguse aja ja tuleviku väljakutsetele vastu seista. Pärast aruteluperioodi tuleb need meetmed võtta, kui soovime, et konverentsist saaks tõsiseltvõetav protsess ja mitte ainult soovide ja abstraktse retoorika väljapanek. Kolm ELi institutsiooni – Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu – on väljendanud oma vaateid võimalike järelmeetmete osas ning nõudnud laiahaardelisi reforme. Praegune etapp, mis järgneb konverentsi järeldustele, on seetõttu delikaatne poliitiline hetk. Nüüd on vaja otsustada, millised reformid viiakse ellu praeguse õigusraamistiku alusel ning millised vajavad „koosseisuetappi“, st konventi, et vaadata üle ELi aluslepingud kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 48. Sellegipoolest on konverents kindlasti tõstnud esile peamised probleemid ja kodanike ideed, mida ELi institutsioonidel on raske eirata.
Briefing
Lisa 1