ThinkTank logo Dokumendid, mille abil koostatakse uusi ELi õigusakte

Uusimad avaldatud dokumendid

Postitatud 19-06-2019

Electing the European Parliament's President

19-06-2019

At the July I plenary sitting, the newly elected European Parliament (EP) is due to elect its 31st President, to hold office until mid-term at the beginning of 2022, when a new election for Parliament’s President will be held. The President has an important and increasingly visible function in the EU institutional and international setting, mirroring the influential role of the Parliament as shaper of EU policies and co-legislator.

At the July I plenary sitting, the newly elected European Parliament (EP) is due to elect its 31st President, to hold office until mid-term at the beginning of 2022, when a new election for Parliament’s President will be held. The President has an important and increasingly visible function in the EU institutional and international setting, mirroring the influential role of the Parliament as shaper of EU policies and co-legislator.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja alusleping

01-04-2018

Pärast Rooma lepingu jõustumist asendati liikmesriikides rakendatav põllumajanduspoliitika ühenduse tasandi sekkumismehhanismidega. Ühise põllumajanduspoliitika alused on pärast Rooma lepingut jäänud samaks, muutunud on vaid otsustamismenetlust käsitlevad eeskirjad. Lissaboni lepingus asendati nõuandemenetlus kaasotsustamismenetlusega, mida tunnustati kui ÜPP seadusandlikku tavamenetlust.

Pärast Rooma lepingu jõustumist asendati liikmesriikides rakendatav põllumajanduspoliitika ühenduse tasandi sekkumismehhanismidega. Ühise põllumajanduspoliitika alused on pärast Rooma lepingut jäänud samaks, muutunud on vaid otsustamismenetlust käsitlevad eeskirjad. Lissaboni lepingus asendati nõuandemenetlus kaasotsustamismenetlusega, mida tunnustati kui ÜPP seadusandlikku tavamenetlust.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rahastamine

01-04-2018

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine toimus varem üheainsa fondi – Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) vahendusel. Alates 1. jaanuarist 2007 asendavad seda Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD).

Ühise põllumajanduspoliitika rahastamine toimus varem üheainsa fondi – Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) vahendusel. Alates 1. jaanuarist 2007 asendavad seda Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD).

ÜPP vahendid ja nende reformid

01-04-2018

Ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on läbi aegade toimunud viis suurt reformi, neist viimased aastal 2003 (vahekokkuvõte), aastal 2009 (nn tervisekontroll) ja aastal 2013 (rahastamisperioodi 2014–2020 kohta). Esimesed arutelud 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika üle algasid 2016. aastal ja vastavad seadusandlikud ettepanekud esitati juunis 2018.

Ühises põllumajanduspoliitikas (ÜPP) on läbi aegade toimunud viis suurt reformi, neist viimased aastal 2003 (vahekokkuvõte), aastal 2009 (nn tervisekontroll) ja aastal 2013 (rahastamisperioodi 2014–2020 kohta). Esimesed arutelud 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika üle algasid 2016. aastal ja vastavad seadusandlikud ettepanekud esitati juunis 2018.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) esimene sammas: I – põllumajandustoodete ühine turukorraldus

01-04-2018

Ühine turukorraldus hõlmab ÜPP raames ette nähtud turumeetmeid. Järjestikuste reformide tulemusel ühendati 2007. aastal 21 ühist turukorraldust üheks ühiseks kõiki põllumajandustooteid hõlmavaks turukorralduseks. ÜPP reformidega muudeti ÜPP ka üha enam turgudele suunatuks ja sekkumismeetmete roll vähenes. Viimaseid käsitletakse nüüd kaitsemeetmetena, mida kasutatakse ainult kriisi korral.

Ühine turukorraldus hõlmab ÜPP raames ette nähtud turumeetmeid. Järjestikuste reformide tulemusel ühendati 2007. aastal 21 ühist turukorraldust üheks ühiseks kõiki põllumajandustooteid hõlmavaks turukorralduseks. ÜPP reformidega muudeti ÜPP ka üha enam turgudele suunatuks ja sekkumismeetmete roll vähenes. Viimaseid käsitletakse nüüd kaitsemeetmetena, mida kasutatakse ainult kriisi korral.

Ühise põllumajanduspoliitika esimene sammas: II – põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused

01-04-2018

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2003. aasta reformi ja selle läbivaatamisega 2009. aastal lahutati suurem osa otsetoetustest tootmisest ning need viidi üle uue ühtse otsemaksete kava alla ja uute liikmesriikide puhul lihtsustatud pindalatoetuste kava alla. Määrusega (EL) nr 1307/2013 kehtestati alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv otsetoetuste süsteem.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2003. aasta reformi ja selle läbivaatamisega 2009. aastal lahutati suurem osa otsetoetustest tootmisest ning need viidi üle uue ühtse otsemaksete kava alla ja uute liikmesriikide puhul lihtsustatud pindalatoetuste kava alla. Määrusega (EL) nr 1307/2013 kehtestati alates 1. jaanuarist 2015 kehtiv otsetoetuste süsteem.

Ühise põllumajanduspoliitika teine sammas: maaelu arengu poliitika

01-04-2018

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teise samba moodustava ELi maaelu arengu poliitika eesmärk on toetada liidu maapiirkondi ning leida lahendusi 21. sajandi arvukatele majanduslikele, keskkonnaalastele ja ühiskondlikele probleemidele. Suurem paindlikkus (võrreldes esimese sambaga) võimaldab piirkondlikel, riiklikel ja kohalikel omavalitsustel töötada välja oma seitsmeaastased maaelu arengu programmid, mis põhinevad ELi meetmete kogumist tehtud valikul. Erinevalt esimesest sambast, mida rahastab täies ...

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) teise samba moodustava ELi maaelu arengu poliitika eesmärk on toetada liidu maapiirkondi ning leida lahendusi 21. sajandi arvukatele majanduslikele, keskkonnaalastele ja ühiskondlikele probleemidele. Suurem paindlikkus (võrreldes esimese sambaga) võimaldab piirkondlikel, riiklikel ja kohalikel omavalitsustel töötada välja oma seitsmeaastased maaelu arengu programmid, mis põhinevad ELi meetmete kogumist tehtud valikul. Erinevalt esimesest sambast, mida rahastab täies ulatuses EL, kaasrahastatakse teise samba programme ELi vahenditest ning piirkondlikest või riiklikest vahenditest.

WTO põllumajandusleping

01-04-2018

Põllumajanduse omamaise toetuse süsteeme reguleerib põllumajandusleping, mis jõustus 1995. aastal ja mille üle peeti läbirääkimisi Uruguay vooru ajal (1986–1994). Põllumajanduslepingu pikaajaline eesmärk on luua õiglane ja turule orienteeritud põllumajandustoodetega kauplemise süsteem ning käivitada reformiprotsess, pidades läbirääkimisi toetuse ja kaitse kohustuste üle ning kehtestades tõhusamad ja tulemuslikumad eeskirjad ja nõuded. Põllumajandusel on seega eriline staatus, sest sektoril on oma ...

Põllumajanduse omamaise toetuse süsteeme reguleerib põllumajandusleping, mis jõustus 1995. aastal ja mille üle peeti läbirääkimisi Uruguay vooru ajal (1986–1994). Põllumajanduslepingu pikaajaline eesmärk on luua õiglane ja turule orienteeritud põllumajandustoodetega kauplemise süsteem ning käivitada reformiprotsess, pidades läbirääkimisi toetuse ja kaitse kohustuste üle ning kehtestades tõhusamad ja tulemuslikumad eeskirjad ja nõuded. Põllumajandusel on seega eriline staatus, sest sektoril on oma leping, mille sätted on ülimuslikud.

Ühine põllumajanduspoliitika pärast 2020. aastat

01-04-2018

2013. aastal lõpule viidud viies ulatuslik ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform jõustus 2015. aastal. Euroopa Liidu institutsioonid on teinud endale ülesandeks võtta enne praeguse perioodi lõppu (2020) vastu uus reform, pidades seejuures silmas mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027.

2013. aastal lõpule viidud viies ulatuslik ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform jõustus 2015. aastal. Euroopa Liidu institutsioonid on teinud endale ülesandeks võtta enne praeguse perioodi lõppu (2020) vastu uus reform, pidades seejuures silmas mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027.

Ühine põllumajanduspoliitika arvudes

01-04-2018

Alljärgnevates tabelites esitatakse statistilised põhiandmed ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud eri valdkondade kohta: liikmesriikide põllumajandus ja toiduainetööstus (tabel II), keskkonnaprobleemide arvessevõtmine ÜPPs (tabel III), metsandus (tabel IV), ÜPP rahastamine ja kulud (tabelid I ja V) ning põllumajandustoodete ja toiduainete kaubandus (tabel VI).

Alljärgnevates tabelites esitatakse statistilised põhiandmed ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud eri valdkondade kohta: liikmesriikide põllumajandus ja toiduainetööstus (tabel II), keskkonnaprobleemide arvessevõtmine ÜPPs (tabel III), metsandus (tabel IV), ÜPP rahastamine ja kulud (tabelid I ja V) ning põllumajandustoodete ja toiduainete kaubandus (tabel VI).

Eelseisvad üritused

25-06-2019
Meeting EU energy and climate goals: Energy storage for grids and low-carbon mobility
Muu sündmus -
EPRS

Infograafikud

Olge toimuvaga kursis

email update imageMeilipõhine uudistesüsteem

Euroopa Parlamendiga seotud inimeste tegevust ja sündmusi saab jälgida e-posti põhise uudistesüsteemi abil, mis saadab uudised otse Teie e-posti aadressile. Süsteem hõlmab parlamendiliikmetega seotud viimaseid uudiseid, uudisteteenuseid ja mõttekoja Think Tank teemasid.

Süsteemi saab siseneda Euroopa Parlamendi veebisaidi kõikidelt lehtedelt. Kasutajaks registreerumine on lihtne: Think Tanki uudiste saamiseks sisestage oma e-posti aadress, valige Teid huvitav teema ja märkige, kui sageli soovite uudiseid saada (iga päev, iga nädal või iga kuu). Seejärel saadetakse Teile e-kiri, milles oleval lingil klõpsates saate registreerimise kinnitada.

RSS imageRSS-kanalid

Veebisaidil olevaid uudiseid ja täiendusi saab jälgida RSS-kanali abil.

RSS-kanali konfigureerimiseks klõpsake allpool toodud linki.

Think Tanki väljaanded

Kõigi Think Tanki veebisaidil leiduvate dokumentide sisu eest vastutavad üksnes dokumendi autorid ning neis väljendatud arvamused ei väljenda tingimata Euroopa Parlamendi ametlikke seisukohti. Dokumendid on mõeldud EP liikmetele ja töötajatele nende parlamentaarse töö tegemiseks.

Think Tank on...